Siluri ajastu kivimid on LääneEesti madaliku lõunaosas ja Ordoviitsiumi kivimid põhjaosas. LääneEesti madalik kooseb kivimitest : põlevkivi e. kukersiit , lubjakivi ja dolomiit. Lk 3 Pinnavormid ja pinnamood LääneEesti madalik on ise juba pinnavorm. LääneEesti madaliku lõunaosas kerkib ümbritsevatest soodest kõrgemale KoongaMihkli paekõrgendik muistse nimetusega Soontagana. Soontagana põhjapiiriks on LääneEesti paekalda mandril paiknev läänepoolne lõik Kurese, Mihkli Salumäe (suurim ja kõrgeim 38 m. üle merepinna) ja Aru pangaga. LääneEestis ei esine mägesid . Ja pinnamood on suhteliselt tasane. Kliimaolud Kuna Läänemeri on piirkonnale üpris lähedal, kujundab meri oluliselt selle paiga kliimat. Mere lähedus muudab kliima mereliseks, temperatuuri amplituudid väiksemad, kui SiseEestis. Tänu merele on talvel
kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad. Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud. Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht. Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Pap haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi. Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontagana maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210.
Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad Loodusmälestised- järved, jõed, koopad, põlispuud Muistendid ja legendid ja tõestisündinud lood- Jakobi kihelkond , Kergu kabel, Jõõpre hiie koht, Kalmistud - killuke rahva kultuurist, Kastna kiriku ase ja kivi rist, Kergu kabel, Kivideks saanud pulmalised, Mihkli kirjadega kivi, Olevi kivi, Tori jões, Paalna haud, Papi haud, Uulu kalmed, Kabeli ase, Vana tee, Vargamägi, Linnamägi, Varsamägi Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi
Paluküla hiiemägi · Paluküla hiiemägi asub Rapla ja Juuru kihelkonna piiril ajaloolisel Lõuna-Harjumaal · Tänaste kaartide järgi leiab hiiemäe Rapla maakonna kagusopist Kehtna valla maadelt vana Paluküla küla südamest · Aastal 2009 said Paluküla hiiemäe kaitsjad Arvi Sepp, Lembi Välli ja Toivo Sepp aunimetuse Hiie sõber · Paluküla hiiemäe kõrgus on 106 meetrit üle merepinna · Tegu on ajaloolise Harjumaa kõige kõrgema mäega Soontagana maalinn · Soontagana maalinn 10.12. sajand paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas · Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale · Soosaare lõunapoolsel ümara lameda kupli taolisel osal asus kaks Maalja peret · Ühes neis öeldi teadvat, et nende esivanemad on elanud samal paigal 22 inimpõlve · Maalinna vahetust lähedusest, Kureselt, pärineb ka Soontakide suguvõsa,
looduslike kloonide valiku teel. Välja on selekteeritud koduaias kasvatamiseks mõeldud kuus sorti. Jõhvikasordid on oma nimed saanud rabade järgi, kust algmaterjal on toodud: «Kuresoo» varavalmiv tumepunane, piklik, läikiv suur mari. Valmib augusti lõpul. «Nigula» keskvalmiv, läikivpunane, piklik, suur mari. Valmib septembri esimesel nädalal. «Maima» keskvalmiv, helepunane piklik mari. «Soontagana» hilisvalmiv, lillakaspunane, lapik, tugeva vahakirmega, suur mari. «Virussaare» hilisvalmiv, roosakaspunane, ümmargune. Kobaras rohkem marju kui teistel. «Tartu» tumepunane, ümarpirnjas, tugeva vahakirmega, suur mari. «Soontagana» ja «Virussaare» on suure saagikusega ning hakkavad vilja kandma 2-3 aastat pärast pikeerimist. Nad on vähenõudlikud. Marja alumine külg on kaua valge kuid seistes värv ühtlustub. Mari ei säili kaua
Eestlaste kaotuse põhjused 1. Eestlaseid oli vähem 2. Ristisõdijatel olid paremad relvad 3. Eestlastel polnud võitlemis-oskuseid 4. Ristisõdijatel oli palju liitlasi. 5. Eestlastel polnud ühtsust, üksmeelt. Linnused LINNUS KES KES PIIRASID ? MILLAL ? KAITSESID ? OTEPÄÄ EESTLASED RISTISÕDIJAD 1208 VÕNNU RISTISÕDIJAD EESTLASED 1210 TOREIDA RISTISÕDIJAD EESTLASED 1211 SOONTAGANA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1216 LINDANISE EESTLASED TAANLASED 1219 LIHULA EESTLASED ROOTSLASED 1220 TARTU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1224 MUHU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 VALJALA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 Põhja-Euroopa rahvaste ristimine ! Rahvad on reastatud ristimise järjekorras ! taanlased rootslased norralased soomlased leedulased liivlased lätlased eestlased ARUTLUS
LINK Peab Otsima VASTUS Küsimus Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1. Millistes muinasmaakondades asusid: - Viljandi asus muinasmaakonnas sakala - Varbola asus muinasmaakonnas läänemaa - Soontagana asus muinasmaakonnas läänemaa - Valjala asus muinasmaakonnas Saaremaal - Otepää asus muinasmaakonnas ugandi 2. Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas?-Jurjevi kindlus asub Tartus ja selle rajas Jaroslav Tark https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_linnus 3. Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus?-1206.a 4. Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk
Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1) Millistes muinasmaakondades asusid: 1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert
ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad. Vallutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva vürstid, kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri kuuluvaks piirkonnaks, tegid koos neid toetanud saarlaste, harjulaste ja sakalastega sõjakäigu Otepää linnuse ja seal end kindlustanud riialaste ja ugalaste vastu. Põhjused ► Vaenlaste sihiks oli murda eestlaste jõud lõplikult.Vaenlased tahtsid maad juurde saada ning eestit vallutada.Sakala vanema Lembitu eestvõttel enamikest Eestimaa
Novgorodi vürstiriik 1212 Varbola ründamine Novgorodi Mstislav *Idast on oodata 1212 Lembitu retk Pihkvasse Uljas ohtu Lembitu 3-aastane Ugandi ja Sakala ja 1.3. 1212-1215 vaherahu Soontagana Riia linn, liivlased, 1212 Toreidas vaherahu Kaupo *jõud veel tasakaalus Mõõgavendade Ordu sõlmimine PERIOOD ja PÕHISISU VÕITLUSE TÄHTSAMAD TÄHTSAMAD JÄRELDUSED ALAPERIOOD OSAPOOLED SÜNDMUSED(aeg,koht) ISIKUD II 1215-1221 2.1
(piiskoppide ja orduvägede) ja eestlaste vahel jätkus periooditi veel aastakümneid.Peale ordu kaotust Saule lahingus (Päikeselahing) 1236. aastal toimus veel üks suurem ülestõus Eesti piires, kuid seegi ebaõnnestus. Lahingud Taani sõjakäik Saaremaale, 1206 Otepää lahing, 1208 Võnnu piiramine, 1210 Ümera lahing, 1210 Turaida lahing, 1211 Viljandi lahing, 1211 Lehola lahing, 1215 Riia lahing, 1215 Soontagana lahing, 1215 Otepää lahing, 1217 Soontagana lahing, 1217 Madisepäeva lahing, 1217 Lindanise lahing, 1219 Lihula lahing, 1220 Tallinna piiramine, 1221 Saaremaa lahing, 1222 Soela lahing, 1223 Teine Ümera lahing, 1223 Viljandi lahing, 1223 Tallinna piiramine, 1223 Tharbata lahing, 1224 Novgorodi Vabariigi ja Mõõgavendade ordu vahelisest sõjategevusest Eesti- ja Liivimaal vaata Mõõgavendade ordu
Kaarma maalinn on linnamägi Saare maakonnas Kaarma vallas Kaarma külas, kirikust kirdes. Nagu selgub Liivimaa vanema riimkroonika järgi oli Kaarma maalinn (Hag Carmele) 1250. 1261. aastatel toimunud ülestõusu ajal saarlaste väe kogunemiskohaks, kui siia tuldi varju Riia piiskopi, Tallinna foogti, Tartu ja Saare-Lääni piiskopi vasallide ühendatud vägede eest ja mille juures peeti lahing orduväega. Vaenlase väed laastasid Saaremaad, põlevate külade suits oli katnud kogu maa. Soontagana maalinn (10.12. sajand) paikneb Koonga vallas Pärnumaal suure Avaste soo lõunapoolses osas Maalinna soosaarel. Alates 1981. aastast (uuendatud 2003) jääb see 5226 ha suurusele Avaste looduskaitsealale. Ümmarguselt 3000 ruutmeetri suuruse õuepindalaga Soontaga maalinn oli muistsete läänlaste üks tuntumaid kindlustusi. Läti Henriku Liivimaa kroonikas mainitakse seda korduvalt Soontagana kihelkonna keskusena, mida sakslased piirasid juba 1210. aastal, kuid ei suutnud
150000 inimest, haldusjaotus-maakonnad(8-Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala)+5/4) kihelkonnad(4/5)külad(500), muinaslinnuste arv, 2- linnamäed ja maalinnused, põhilist linnuse tüüpi-Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini. Head näited on Varbola, Valjala ja Soontagana linnus. põhilised tegevusalad-Eestlaste peamiseks elatusalaks muinasaja lõpul oli maaharimine, millele andsid lisa küttimine ja kalapüük. Samuti väärib märkimist metsamesindus. Samuti tegeleti Eestis olulisel määral raua tootmisega kohalikust soomaagist ja selle töötlemisega; relvaseppade toodangut turustati ilmselt ka väljapoole Eestit. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega:. Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste
piirkonda, Soontaganasse. Lisaks ristisõdijatele läksid kaasa liivlaste ja latgalite vanemad Kaupo, Dabrel, Ninnus ja Russin oma vägedega ning Riiaga liidus olnud pihkvalased. Teel võeti reeturlikeks peetud Metsepole liivlastelt pantvange. Soontaganasse jõudes hakati küladest kariloomi röövima, kättesaadud mehi tapma ning naisi ja lapsi vangideks võtma. Põgenejaid jälitades jõuti ka naaberkihelkondadesse. Väe kogunemiskoht määrati Soontagana linnuse juurde. Kroonika mainib kolme muu linnuse mahapõletamist, kuid arvu kolm kasutamine võib olla ka üks krooniku stiilivõtteid. Hävitatud linnuste asukohtadena on oletatud Keblaste Taaramäge, Virussaare pelgupaika ja Vatla maalinna. Soontagana linnus kui kihelkonna keskus jäi alistamata. Neljandal päeval pärast Soontaganasse jõudmist pöördus vägi saagi ja vangidega tagasi. Läänemaalaste sõjakäik Metsepolesse
ordumeistri Hermann Balke ja Taani kuningas Valdemar II, kes sõlmisid Stensby lepingu 7. juunil 1238. Stensby leping oli ka aluseks Rooma paavsti poolt organiseeritud maa-alade vallutamiseks, kohta vaata Ristisõjad Venemaal Lahingud · Saaremaa lahing, 1206 · Otepää lahing, 1208 · Võnnu piiramine, 1210 · Ümera lahing, 1210 · Turaida lahing, 1211 · Viljandi lahing, 1211 · Lehola lahing, 1215 · Riia lahing, 1215 · Soontagana lahing, 1215 · Otepää lahing, 1217 · Soontagana lahing, 1217 · Madisepäeva lahing, 1217 · Lindanise lahing, 1219 · Lihula lahing, 1220 · Tallinna piiramine, 1221 · Saaremaa lahing, 1222 · Soela lahing, 1223 · Teine Ümera lahing, 1223 · Viljandi lahing, 1223 · Tallinna piiramine, 1223 · Tharbata lahing, 1224 · Muhu lahing, 1227 · Novgorodi Vabariigi ja Mõõgavendade ordu vahelisest sõjategevusest Eesti- ja
arenevast tänapäevast. Hea on teha vähemalt kolm väljasõitu Pärnumaale: nn Lääne, Põhja ja Lõuna Päikeseringi. Kõikjal on vaadata kauneid (ranna)külasid, kirikuid, mõisakomplekse, muuseume, käsitöötubasid ja loodusväärtusi. Pärnumaa suurimateks pärliteks on UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Kihnu saar ja kultuur ning Soomaa Rahvuspark koos oma kuulsa viienda aastaajaga. Külastamist ootavad ka kaunilt renoveeritud Tõstamaa mõis, muistne Soontagana maalinn, Eesti Muuseumraudtee Lavassaares, Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Kurgjal, Vana- Riia maantee äärsed rannakülad jpm. ALLIKUKIVI KOOPAD Kilingi-Nõmme linna lähedal Allikukivi ürgoru nõlval saad uudistada suuri maa-aluseid koopaid. 1961. aastal avastatud põhjaveevoolu poolt liivakivisse uuristatud koobas on 33 m pikk ja kuni 2,7 m kõrge. Koobaste põhja kogunev põhjavesi väljub ürgoru nõlva jalamil pisikese allikana.
Historical Facts Straitland has served as a junction of international trade routes for Vikings. Long struggle of power with foreign intruders has left ancient strongholds in Valjala, Lihula and Soontagana. The churches in Muhu, Valjala, Mustjala, Karja and Kihelkonna are honorable and elderly because Straitland was the one to bring Christianity to Estonia. The castle of Kuressaare is still standing proudly, but in Lihula only ruins can be seen. The patterns of national dresses and the churches bring memories of secret sign cultures of Medieval Times. Good knowledge of singing and facility of speech of the people of Straitland have given Estonia a big number of writers and poets.
Jõhvikakasvatus Perekonda kuulub näiteks suureviljaline jõhvikas, harilik jõhvikas, väikeseviljaline jõhvikas. Esimese jõhvikaistanduse rajas H. Hall 1816. aastal. Mõni aasta hiljem hakkas jõhvikapõldude pindala Ameerikas kiiresti laienema. Euroopasse jõudis suureviljaline jõhvikas 1840.aastal. ▪ Sordid "Kuresoo" - meenutab kirssi. "Nigula" - maitse ja mahla värvus kõikidest sortidest parem. "Soontagana" - lillakaspunane, ebaühtlaselt värvunud suur mari. "Maima" - helepunane mari. "Virussaare" - roosakaspunane ebaühtlaselt värvunud mari. "Tartu" - tumepunane. Hea säilivus. Pohlakasvatus Pohl on kultiveeritavatest metsamarjadest üks uusimaid kultuure. Esimene pohlasort `Koralle` selekteeriti juba 1969. aastal Hollandis. Algselt oli see mõeldud haljastuses kasutamiseks. Suurimaks pohlakasvatajaks on Saksamaa, kus on umbes 50 hektarit põlde. Pohlaliike on kaks
Avaste looduskaitseala Geoloogiliselt, veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare soostikus. Sealne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused: madal- ja siirdesoo ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele. Teadlased on pikka aega põhjalikult uurinud soostiku taimkatet, putukaid ja linnustikku. Avaste soo servas asub II aastatuhandest pärinev muistne pärandmaastikest ümbritsetud Soontagana maalinn, mis on muinsuskaitse all. Lavassaare hoiuala (kavandatav looduskaitseala). 3 valla piires, osa sellest ka Koonga vallas. Lavassaare looduskaitseala eesmärgiks on kaitsta Lavassaare soostikku ja seda ümb-ritsevaid metsa- ning pärandkooslusi. Kavandatav looduskaitseala hõlmab ka Virussaare rabasaare, mis on kaitse all 1957. aastast. Mälestusena jääajast kerkib rabast 31 m üle mere pinna ulatuv
· Tamula järv (kindlustatud asulad) (tarandkalmed) · Valma (Võrtsjärve · Jõelähtme, Tallinna · Salme, Saaremaal ääres) lähistel (kivikrstkalmed) · Lihula · Ardu kalme Harjumaal · Soontagana · Rõuge Muutused Kalastus, küttimine, korils, Põlluharimise ja Põlispõllundus (kolme inimeste keraamika. Algeline karjakasvatuse areng välja süsteem, väetamine). tegevusalades loomakasvatus ja (alepõllundus). Käsitöö ja Soorauamaak, sepandus,
EESTI HALDUSJAOTUS MUINASAJAST TÄNAPÄEVANI. HALDUSJAOTUS MUINASAJAL Enne ristirüütlite tulekut hakkasid kujunema kihelkonnad ja nendest omakorda maakonnad. Suuremad maakonnad ja nende tähtsamad linnused olid: 1. Viru - Tarvanpää, Äntu punamägi, Padalinnus. 2. Harjumaa - Varbola-Jaanilinn (eesti suurim linnus sel ajal). 3. Reval - Toompea, Iru. 4. Läänemaa - Ridala, Lihula, Soontagana. 5. Sakala - Lõhavere ehk Leol, Viljandi. 6. Ugandi - Tarbatu, Otepää. 7. Saaremaa - Valjala, Muhu, Pöide. 8. Järvamaa. Väiksemad maakonnad olid: Nurmekund, Alenpois, Vaiga, Mõhu. Üksikuid kihelkondi oli 45. Iga kihelkonna ees oli 1 või 2 vanemat. Kihelkonna keskuseks oli linnus. Kihelkond koosnes küladest, mille ees oli külavanem. Linnuseid oli eestis 100-120. Need jagunesid maalinnadeks ja linnamägedeks.
Ridala kindlustatud asula Ripuka linnamägi Roela linnamägi -Ida-Viru maakond Roela I linnamägi - Jõgeva maakond Roela II linnamägi -Jõgeva maakond Rohumäe linnus ehk Kullamaa vasallilinnus– Kullamaa vald – Läänemaa Roosmaa linnus Russalu linnamägi Rõuge linnamägi Saadjärve linnamägi Salevere linnus Sangaste linnamägi Seli linnusekoht Sinialliku linnamägi Siidrilinnn oletatav muinaslinnus Kavilda vasallilinnuse kohal Somelinde linnus – Vaiga Soontagana maalinn – Pärnumaa Sõtke linnus ehk Sõtküla linnus – Märjamaa kihelkond Talimäe linnus Tammiku linnamägi Tarakvere linnamägi Tartu linnus Tarvanpää linnus (Rakvere) Tarvastu linnus Tilleoru Kantsimägi ehk Matsikants ehk Maakants Toolse linnamägi Toolse Ussimägi (linnus) Truuta linnamägi – Valga maakond Otepää vald Tubrilinn (linnus) Tõrva linnamägi (tantsumägi) Unipiha linnus Vahastu linnamägi – Rapla maakond Kaiu vald Valjala maalinn
lõunapool, kuid Mäesalu arvab, et äkki siiski põhjapool. Tegemist võis olla küllaltki suure eestlaste väega. Eestlaste poolel olid ugandi mehed, sakala mehed ning võimalik, et kaasas olid ka Soontaga mehed. Pärast Ümera lahingut olid sakslased üpriski kitsikuses, üritasid sõlmida erinevaid lepinguid vene piirkondadega. Sõlmitakse rahu nt Poolotski (?) vürstiga. Esimene sõjakäik, mis ristisõdijate poolt Eesti aladele tehakse toimub peale jõule 1210 ning retk toimub just Soontagana piirkonndale. Organiseeriti kättemaksuretk eestlaste hõimudele. Enne seda läänlaste ehk Soontagana meeste ja ristisõdijate vahel ei ole. Võib vihjata, et Soontagana mehed olid ka Ümera all osalised. Vägi, nagu juba mainitud, oli korralik, kuna abivägedega tulid ka lätlased ja liivlased, kellele lisaks tuli kaasa veel ka üks salk Pihkva venelasi. Madisepäeva lahing 1217. aasta Tegemist on Eesti kõige suurema välilahinguga.
Enamike Eesti linnuste paks kultuurkiht osutab, et neis elati pidevalt. Neil leidub nii meeste kui ka naistega seotud esemeid, samuti mänguasju, mis viitab nö normaalsele elanikkonnale, mitte üksnes sõjaväelisele kaitsemeeskonnale. Mitmetest linnustest on kaevatud välja eluhooneid. Enamasti on need suhteliselt väikesed ning enam-vähem ühe suurusega. Lõhavere linnus Kaarma linnus Soontagana linnus Suhted lähinaabritega Suhted naabritega muutusid alles tõsisemaks siis, kui naabermaades nagu Venemaal, Rootsis ja Taanis tekkisid algelised riigid. Aeg-ajalt puhkes meie esivanematel tülisid lõunanaabritega. Latgalid ehk lätlaste esivanemad olid vahepeal sõjakate eestlastega lausa hädas. Teiste läänemeresoome rahvastega ehk lähimate sugulastega (liivlaste-, soomlaste- ja vadjalastega) olid eestlased rahumeelsed. 1030
(künklikus) piirkonnas, linnus ehitati mäe peale. Linnus tähendas seda, et künka tippu ehitati palkidest tara, mis piiras seda ala ja seespool olid hooned. Mõeldud varju minemiseks, mitte koguaeg elamiseks. Enamikes piirkondades oli tara ehitatud puidust. Lääne-Eestis pole künkaid, kasutati ehitamise juures paekivi, sellest laoti vallid tasasele pinnale, mingit mörti vahele ei pandud. 5 kohta, kus asusid muinasaegsed linnused: Lõhavere (seos Lembituga), Otepää, Lihula, Soontagana, Varbola Keskmisest rauaajast pärineb ka aardeleide, peitleide. Väärtuseid tuli peita, see tunnuseks rahututele aegadele. Andmed Salme viikingilaevade kohta: mis ajast, millised leiud, mis oletused pärit 8.saj. Muinaslaev avastati 2008. aasta sügisel mullatööde käigus. Laevalt leiti väljakaevamiste käigus seitsme inimese luustik, kaks mõõka, paar odaotsa, kümmekond nuga, nooleotsi, mängunuppe ja mõned täringud. Soomes tehtud analüüside põhjal on laevaneetide
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) sõjaretked Eestisse), kuis nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik. LINNUSED hilisrauaaeg on kõige linnuserikkam periood Eestis. Vanad linnused jäetakse maha ning rajatakse uued, mis on asulatest tunduvalt kaugemal. Eranditeks on linnused, mis asuvad tähtsate teede ristumispiirkondades (Tartu, Otepää, Viljandi, Tallinn). 1. Valjala maalinn - 11. saj 2. Karuse (Vatla) 3. Soontagana maalinn lõunapoolse Eesti iseloomulikult ümbritseb vall maalinn keskus, ehitatud soosaare peale keset igast küljest, laotud kuivmüürina neemikupoolne mädasood. Hendriku kroonikas korduvalt (Eestis võimsaimad). Võimsalt osa kõrgem kui mainitud. Praeguseks on sinna hakanud kaitstud linnused ülejäänud vall kasvama mets, kuna 1928. a ehitati 2 kraavi Soontagana linnusekonstruktsioon kus peaks asuma linnuse torn
kindlustatud torn, mille ümber hiljem ehitatakse laienenud linnuse muud hooned. Eesti linnuste klassifikatsioon ehitusaja ja funktsiooni järgi Ehitusaja järgi · Muinaslinnused. Eestlased ei tundnud lubjapõletamist (ja seega ka mördiga müüriladumist). Muinaslinnused olid kas puit- või mullavallehitised, sisaldades vahel kuivmüüritisi. Neid valmistati 13., äärmuslikel juhtudel 14. sajandini. Head näited on Varbola, Valjala ja Soontagana linnus. · Keskaegsed linnused, vertikaalkaitsele orienteeritud kivi-, muld- ja vesiehitised. Siia alla kuuluvad suurlinnused, tornlinnused, linnamüürid, -tornid jne. Nende aeg hakkas läbi saama 16. sajandil püssirohu ja tulirelvade leviku tõttu. · Muldkindlustised, kus on arvestatud tulirelvadega ja mis on orienteeritud horisontaalkaitsele. Eesti selle ajastu olulisimad muldkindlustised on Tallinna, Tartu,
Kohakäänete komplekt on endiselt kolmeliikmeline, ehkki kohakäänete sarju on nüüd kaks. Nominatiiv Juba uurali algkeeles oli käändelõputa, samuti teistes soome-ugri keeltes. Funktsioonid: subjekti (aluse), nominaalpredikaadi (≈ öeldistäite), eluta objekti (sihitise) ja atribuudi (täiendi) kääne. Esialgu tavaliselt tähistas elutuid objekte. Ainsuse genitiiv Tänapäeval tunnuseta (säilinud on üksikuid rudimente kohanimedes, liitsõnades, nt Soontagana, maantee) Läänemeresoome algkeeles oli lõpuks –n. XIII sajandi paiku oli eel säilinud, seda tõestavad siis kirja pandud kohanimed. Ka XIV ja XV oli ka veel alles. XV sajandil hakkas sõnalõpulise n-i hääldus lõdvenema seal, kus tal puduus tähendust eristav funktsioon ja pikapeale tunnus kadus (16. sajand). Genitiivi on peetud vanaks käändeks. Kõigis eesti murretest on –n kadunud Mitmuse genitiiv Varane läänemeresoome algkeel: mitmuse genitiiv oli i-line ja ilma genitiivi
Pärnu Häädemeeste 85 12 169 252 655 4004 1120 Pärnu Kaisma 85 18 117 251 578 4289 583 Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568 Pärnu Pärnje 85 17 81 207 836 4055 458 Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243 Pärnu Sprus 85 11 63 206 515 3612 1052 Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suureje 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990
Arvasid, et käsitööl oli agraarmajandusest erandumisel eriline roll. Pjotr Tolotško – Seadis linnade kujunemise juures esikohale põllumajanduse arengu. Põhjendas seda sellega, et seoses põllumajanduse arenguga etendasid üha suuremat tähtsust ka feodaalsed võimuküsimused. Igor Frojanov - Rõhutas linnade juures keerukama sotsiaalstruktuuri väljakujunemisega. Linnad on seotud just keskuste väljakujunemisega. Linnade kujunemine Eestis Aolinnad – muinasaegsed linnad Eestis Soontagana maalinnast on leitud vähemalt kolm hõbekaalu, mis viitab sellele, et kaubandusel oli üpriski suur roll. Selged märgid on ka pronksitööst ning sepatööst. Oli selle piirkonna võimukeskuseks, kuid kindlasti ka käsitöö- ja kaubanduskeskuseks. Heinz Stoobi linnatüüpide arenguperioodid kuni 1150 – „emalinnade“ periood – linnad kasvasid välja varalinnalistest asulatest. On valdavalt tekkinud varalinnalistest asulatest, linnaplaanis puudub kindel korrapära. Kajastub
Siin eemaldub klindiastang lõplikult Soome lahest. Paelasund on tugevasti deformeeritud, esineb kerkeid ja langetusi. Näiteks: Laagna klindilaht, Narva klindiorg jne. Siluri klint Siluri klint on 500 km pikkune ning selle võib tinglikult jagada 5 lõiguks: Mandri-Eesti erosioonilised jäänukid see 100 km pikkune lõik saab alguse Kesk- Eestist, Kergu lähedal paiknevast Linnamaa külast ning kulgeb Läänemereni. Erosioonilised jäänukid on Avaste astang, Maalinna soosaar ehk Soontagana, Kirbla kõvik, Lihula kõvik, Uisu pank. Lääne-Eesti saarte pankade vöönd siia kuuluvad Kesselaiu, Muhu ning Saaremaa pangad, mis paiknevad ligi 90 km pikkusel lõigul. Nende saarte loode- ja põhjarannikuid palistavate isoleeritud astangute pikkused ja kõrgused ulatuvad vastavalt mõnesajast meetrist 2,5 km-ni ning paarist meetrist 21 meetrini. Siia vööndisse kuuluvad näiteks Kesse pank Kesselaiul, Üügu ehk Anduvälja pank, Panga ehk Mustjala pank, Ninase ehk Tagaranna pank.
hävitavalt Tallinna piiravat juhtideta jäänud ja halvasti relvastatud talurahva väge. Mõni päev hiljem Viiburist ja Turust kohale jõudnud abiväed pöördusid koju tagasi. Harjulaste sõjakas tegevus Tallinna ümbruses ühendas omavahel mitte eriti hästi läbisaavad jõud : Taani vasallid, kohaliku rüütelkonna ja Tallinna linna. Mässust võttis osa vaid umbes kaks kolmandikku Eesti aladest. Eemalejäänudte hulka kuulusid nt muistne Soontagana, Korbe ja teised Lõuna- Läänemaa alad, kus eesti soost vasallid ilmselt lootusetust verevalamisest loobusid. Nad elasid paremates tingimustes ja neid kasutati piiskopi poolt kaitseks ordu vastu. Nelja kuninga valimine koos kannupoistega ning arvukad rüütlikslöömised näitasid väga selgelt, et Jüriöö mässu juhtkonda kuulus eesti soost vasalle ja tõelisi rüütleid. Sellele seisuslikult grupile ülestõusu mahasurujate poolt antud
Pärnu Häädemeest 85 12 169 252 655 4004 1120 Pärnu Kaisma 85 18 117 251 578 4289 583 Pärnu Kalevipoeg 85 21 88 191 451 3883 677 Pärnu Nōmme 85 9 38 184 921 3302 2151 Pärnu Oidremaa 85 20 115 207 1091 3487 1722 Pärnu Pärivere 85 12 42 219 1068 3686 1568 Pärnu Pärnjōe 85 17 81 207 836 4055 458 Pärnu Soontagana 85 18 165 208 712 3852 2243 Pärnu Sōprus 85 11 63 206 515 3612 1052 Pärnu Suigu 85 14 100 212 566 3935 883 Pärnu Surju 85 18 154 283 633 4085 382 Pärnu Suurejōe 85 12 55 201 685 3645 610 Pärnu Säde 85 11 194 1353 3752 762 Pärnu Tali 85 11 82 177 908 3726 990 Pärnu Tihemetsa S 85 13 76 248 823 4512 2150
Idee võeti Nõukaajal muutustega vastu. Tegelikult pole ühtki tõendit asustusest enne 13.saj. Samas on põhjus, miks just sinna Valdemar purjetas ju. Seal oli ka linnus. Miskit veel? Aolinna kontseptsioon – so varane linnaline keskus. Asustus kontsentreeritud, aga teisalt puudub omavalitsus ja struktureeritud ülesehitus. Nt. Birka. Aga tegu siiski rohkem soovunelmaga, kui linnu pole. V. Lang: nt Varbola, Soontagana, Valjala. Samas ükski selline aolinn pole kunagi linnaks arenenud. Erand on Koknese (Väina ääres), Tartu ka. Tvauri: linna arengus 12sajandil Tartus katkestus, ebamäärane kontinuiteet. Korralik materjal vaid Tallinna kohta. Seega Liivimaa linnaajalugu keskajal just Tallinna ja Riia ajalugu. 3 suurt linna: Tallinn, Tartu, Riia. Euros olid need keskmise suurusega linnad. Maksuandmete järgi arvutatud, et Tallinnas võis 1374 olla 5500-6000, 1390 2100 elanikku
minna. Linnuste ehitamisel ei kasutatud ei naelu, kruve, mörti ega midagi seegsugust, vaid puit ühendati lihtsalt näiteks ,,koerapaela" meetodil või lääne-eestis kuivalt paekividega. Linnustes peideti ka välisohu tõttu asju ja ilmusid peitleiud. -) Eestis asetsenud muistsed linnused, mida peaks teadma: Lõhavere (seotud Lembituga); Otepää (etendas suurt rolli muistses vabadusvõitluses); Lihula (oluline muistse vabadusvõitluse ajal); Soontagana (soo saarel asuv linnus); Varbola (lääne-Eesti tüüpiline linnus). * Noorem rauaaeg (800-1200) Muinasaja lõpusajandid (1050-1200). -) On välja pakutud, et elanikke võis olla kuskil 150'000. Asustus oli enamjaolt mandril ja peamiselt pigem lõuna Eestis, Emajõe kallastel. Saartel asus samuti eestlasi, kuid näiteks Hiiumaal ja ka mujal elasid pigem Skandinaavlased. -) Sel ajal elati uuesti külades, mille suurused varieerusid ning muinasajal lõpul oli 46
Ka neemiklinnustel ja mägilinnustel rajati suured vallid. Kõigil linnustel on ringvallid. Sisuliselt kõik linnused, mis rajati olid tuntuvalt kaitstumad. Kõige paremini olid kindlustatud värava juurde viivad teed. Kindluseni viiv tee on tehtud tavaliselt päripäeva. Nii jäi ründajal katmata külg - mõõgakäsi - kaitseta ja oli hea neid peksta ja pilduda. Soontaganas oli aga vastupäeva teekene. Seal kasutati võib- olla aga looduslikku kuju ära. Soontagana oli ehitatud soosaarele. Lõhavere linnus kuulus eesti ühele kõige tuntumale vanemale Lembitule. Seal oli üks eriti suur hoone 8x8m (teistes linnustes oli 5m tavaliselt), mis kuulus arvatavasti Lembitule. Sealt leiti uhke ese, mis oli arvatavasti Lembitu ema või lemmiknaise oma. Selles linnuses oli kaks kaevu: üks oli linnuse sees, teine jalamil.
Mõned linnused jäid edasi kautselt (nt Tartu ja Otepää). Alates 11. saj keskpaigast on linnuseehituses tõsine muutus. Ehitati suremaid kaitserajatisi, kõrge ja võimas kivivall (nt Saaremaal). Hilisrauaajal oli ka mägilinnustel võimasad kaitseehitused. Linnuste ehituskonstruktsioonid olid sel ajal juba üpris keerulised. Väravad olid ka pealt kaetud. Linnuse tee on tavaliselt päripäeva. Värava kõrval on olnud ka tornilaadseid ehitisi. Soontagana linnus asus soosaarel, mida sai rünnata ainult talvel. Lõhavere linnus kuulus Lembitule, sealt on ka aare leitud (sõrmused, käevõrud, brokaatpael). Linnuste juures on oluline, et peab olema veevõtukoht, Lõhaveres oli isegi kaks kaevu, üks jalamil, teine linnuse peal. Ilmselt peal asuv kaev ei andnud piisavalt vett. Oli ka salakäik. Kaitserajatised olid jätkuvalt horisontaalsetest palkidest. Kogu muinasajal vältel üha rohkem levib komme matta surnuid maahaudadesse
loodusõpperada Loosalu järv Viljandimaa Teringi õpperada 5,2 km laudteed; Alatsi järv Parika Väikejärve matkarada 1 km laudteed; metsik rabamaastik Pärnumaa Avaste looduskaitseala 2,6 km laudteed; looduskaitseala õpperada rikkalik taimestik ja rabaelu Soontagana maalinna-Kurese 2km pikkune rada üle Avaste raba küla matkarada (osaliselt laudtee) Läänemaal Marimetsa raba Laudtee Tuhu raba õpperada 1km laudteed; rabamaastik,taimed loomad Peale selle paiknevad matka- ja õpperajad ka kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad)
· Aluspõhja moodustavad 10 Ordoviitsiumi ja 7 Siluri ladet, Tõstamaa poolsaarel ka Devoni liivakivid · Jaagarahu lademe biohermid o Tekitanud korallid, sammalloomad jm. o Kuna neist moodustunud kivimid on ümbritsevatest lubjakivist kõvemad on tänapäeval nähtavad paekühmudena (Koongas, Oidermal, Pärnu-Jaagupis) või kaljuvoortena (Kirbla, Lihula, Soontagana) o Nendesse kujunenud katkendlik Siluri ehk Lääne-Eesti klint · Eesti mandriosas paljandub Siluri klint katkendlikke sisemaapankadena, mis moodustavad umbes 100 kilomeetri pikkuse, tavaliselt 3-7 meetri, harvem kuni 15 meetri TÄIENDA · Veestik · Väike lang · Enamus jõgesid voolab Väinamerre · Suurim (valgla u 3000 km2) ja pikim (112 km) on Kasari jõgi · Üleujutusala 26-28 km2, suudmes delta · Järvi vähe
Eesti maakonnad leppisid kokku ühise sõjakava, mille kohaselt: 1) Saarlased pidid tungima Riia alla ja sulgema Väina jõesuu. - Nurjus, sest ootamatult saabusid ristisõdijate laevad. 2) Ridalased suunduma Turaida liivlaste vastu. 3) Sakala ja Ugandi mehed rüüstama lätlaste maad. Kättemaksuks rüüstati Ugandit. Latgalite sõjakäigud toimusid Tartus, Vaigas ja Sakalas. Tulemuseks oli ristimise vastuvõtmine Ugandis ja Sakalas. Piirati Soontagana linnust, mis lõppes ristimise ja pantvangidega kinnitatud rahu sõlmimisega. 1216. aastal Saarlased otsisid liitu Polotski vürstiga Vlaimiriga, kes ootamatult suri. Riialased kutsusid kaasa teejuhid Sakalast, läksid koos liivlaste, latgalite, ristisõdijate ja mõõgavendadega Harjumaale. Sissetungijate rüüsteretked ulatusid Revala küladeni. Teised läksid rüüstama Järvamaad, mõned kiiremad jõudsid Virumaa küladeni. 1216
tutvuti Lihula mõisahoones asuva muuseumi väl- meistrivõistlustega korraldati ka laagris "Vana- japanekutega. Kreeka olümpiamängud", "Naljaolümpia", "Muru- olümpia" jne. Uus bussiekskursioon tehti sel aastal Pärnumaal asuvasse Soontagana maalinna, mis asub Järve soo Suvi oli päikseline ja merevesi väga soe, seetõttu lõunaserval soosaarel. On olnud mitme sajandi oli iga laagripäeva oluliseks osaks ujumine. Nau- vältel inimestele pelgupaigaks vallutajate eest. diti päikest, randa, ehitati liivaskulptuure, korjati
Koiva-Mustjõe MKA 1.11. Venemäe telkimisala 15.1. Tellingumäe vaatetorn 1.12. Uuejärve loodusrada 16. Luitemaa LKA 2. Meenikunno MKA 16.1. Rannametsa-Tolkuse looduse õpperada 2.1. Meenikunno matkarada 17. Avaste LKA 3. Ahja jõe ürgoru MKA 17.1. Soontagana telkimisala 3.1. Taevaskodade matkarada 18. Nigula LKA 4. Valgesoo MKA 18.1. Nigula raba matkarada 4.1. Valgesoo vaatetorn 19. Alam-Pedja LKA 4.2. Valgesoo õpperada 19.1. Selli- Sillaotsa õpperada 4.3. Valgesoo lõkkekoht 20. Endla LKA 5
annaabi.ee 
