Muistne vabadusvõitlus (0)

Sarnased õppematerjalid

8

doc

Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227

Kordamiseks. Liivimaa ristisõda. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 1) Muinas-Eesti kaart (maakonnad) enne Liivimaa ristisõda; Vana-Liivimaa kaart pärast Liivimaa ristisõja lõppu (Eesti, Läti alad ­ vallutajate riigid). ALUMISEL KAARDIL ON PUUDU VANA-PÄRNU!!! 1  2) Peamine ajalooallikas (autor, sisu, ajaline määratlus, tähtsus). Henriku Liivimaa kroonika.

Eesti ajalugu

5

docx

Keskaeg ajalugu

heaks) tõotas tuua kasu -1208 võtsid ristimise rahumeelselt vastu Ümera pk. Latgalid (lootes, et saksa teeb nendega koostööd eestis sõdimisel) Ümera lahing ­ 1210 piiravad eestlased M.V.O tugipunkti Võnnut. Kuuldes saksa abivägede saabumisest ­ lahkusid ­ hakaksid S'i luurama (Ümera lähedale metsa) Siis võdeldi omavahel, L'sed jooksid minema, S'ed jäid üksi. Võitlsedi 20-kesi. Eestlased võtsid nad kinni, piinasid ja tapsid nad. Eestlaste muistne vabadusvõitlus -1208 ristisõdadega eestisse, rünnati, meie ründasime vastu- Võitsime Ümera lahingu, millega ka ilmselt kasvas eneseusk. Probleemid: pingestatud suhted naabritega - mõlemad pooled sõjast kurnatud = 1212-1215 vaherahu - Sakslased + latgalid (s. Liitlased) suunduvad Kesk-Eeestisse - eesti 4 maakonda suundusid Riia vastu/retk nurjus/eestlased palusid rahu + võtsid vastu ristiusu  -1217 eestlased ründavad Venemaad (ülejäänud mk. sõlmivad

Ajalugu

4

docx

Muistne vabadusvõitlus, lühikonspekt

ja soovitasid oma sakslastega sama teha. 1223 – teine Ümera lahing. Sakslased võitsid. Viljandi linnus langes teistkordselt. 1223 saabus Tartusse vürst Vjatsko, temast sai ajutiselt Tartu valitseja. Sakslased püüdsid mitu korda Tartut valluada, esimesed katsed ebaõnnestusid, Meelitati vürsti Venemaale tagasi minema. 1224 – sakslased tulid liivlaste ja latgalitega. Piirasid 8 päeva Tartut, korraldasid tormijooksu, vallutasid linna. Sellega oli Muistne Vabadusvõitlus mandril lõppenud. 1227- korraldasid sakslased sõjakäigu Saaremaale. Kõigepealt vallutati Muhu linnus, tapeti kõik muhulased. Edasi mindi Valjala alla, saarlased otsustasid alistuda. Muistne Vabadusvõitlus oli lõppenud. Eestlaste allajäämise põhjused: •Sõjaline ülekaal vastasel •Vastased olid professionaalsed sõjamehed •Vallutajatel olid head diplomaatilised oskused – meelitasid enda poolele liivlased ja latgalid •Sakslased kutsusid appi Taani ja Rootsi •Venelased olid

Ajalugu

7

docx

Eestlaste muistne vabadusvõitlus

kunagist Pihkvasse suundunud saksa kaupmeeste varade röövimist. konflikti ei suudetud rahumeelselt lahendada, sest sakslased ja latgalid nõudsid eestlastelt lisaks kaupade tagastamisele ka latgalitele eelnevatel aastatel sooritatud röövretkede ajal tehtud kahju korvamist ja eneste ristida laskmist. Sellega ugalased aga ei nõustunud ning samal aastal toimus Ugandisse latgalite ja sakslaste rüüsteretk, mida tihti loetakse muistne vabadusvõitluse alguseks.  Muistne vabadusvõitlus Taanlaste 1206. aasta retk Saaremaale Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders SunesenigaSaaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid et keegi taanlastest ei

Ajalugu

2

docx

Muinaseesti ajalugu - mõisted, aastad ja kokkuvõte

võõramaalased kuulsid Eestlasi hüüdmas Tara, aita!) Aastaajad ning sel toimunud sündmused: 1201 ­ Riia linna asustamine (piiskop Alberti poolt) 1210 ­ Ümera lahing 1217 ­ Madisepäeva lahing 1219 ­ taanlased vallutavad Tallinna 1220 ­ rootslased vallutavad Lihula (Eesti võimsa linnuse) 1227 ­ ristisõdijad alistavad saarlased __________ 1202 ­ Mõõgavendade ordu loomine piiskop Alberi poolt 1208 ­ algab muistne vabadus võitlus (Otepää lahing) 1211 ­ Viljandi esmakordne piiramine ja ristimine 1224 ­ Tartu langeb, mandri Eesti on vallutatud 1159 ­ rajati Lübechi linn Isikud: 1) Albert ­ oli saksa piiskop kes tahtis Liivlasi ristida. Lõi mõõgavendade ordu. 2) Kaupo ­ sakslaste poolele üle läinud endine Liivi vanem. Sõdis Eestlaste vastu madisepäeva lahingus ja suri saadud vigastustesse järgmisel päeval 3) Lembitu ­ 1212 aastal 21. Septembril langenud Liivlaste kõveim vanem

Ajalugu - 7.klass

2

doc

Kontrolltöö küsimused ja vastused (7 klass)

2.Kontrolltöö §4954 KORDAMISKÜSIMUSED: 1) KES OLID JA MIDA TEGID? Meinhard, Berthold, Albert, Theoderich, Kaupo, Ymant, Lembitu, Läti Henrik, Valdemar II, Tabelinus, Vesse 2)SELETA MÕISTED:kihelkond, maakond, vanem arbuja, Mõõgavendade ordu, linnus, malev, Vana Liivimaa, ordumeister, kapiitel, Taani hindamise raamat, Liivi ordu, Stensby leping, linnadepäev, maapäev, hansalinn, raad 3) MIS TOIMUS NENDEL AASTATEL? 1186, 1196, 1198, 1200, 1201, 1202, 12061207, 1208, 1210, 1211, 12121215, 21.09.1217, 1219, 1220, 1222, 1223.1224, 1227, 1242, 1236, 1241, 13431345, 1346 4)Vali loetelust 2 teemat ja arutle nende üle. Oluline on tunda fakte: a)eestlaste elukorraldus muinasajal, b)Kolme piiskopi tegevus ida baltikumi paganate ristimiseks, c) eestlaste võitlused 1208 1215, d)muistse vabadusvõitluse lõpp 12151227),e)Vana Liivimaa riiklik korraldus ja maahärrade vahelised võitlused, f)Jüriöö ülestõus mandril ja saaremaal, g)Linnaelu ja linnade valitsemine keskajal 5

Ajalugu

10

docx

Ristisõda Läänemere kaldal - muistne vabadusvõitlus

 1202 Mõõgavendade ordu loomine Läänemere idakalda kristianiseerimise huvid: o Katolik kirik – võimu laiendamine, õigeusu leviku piiramine o Euroopa kaupmehed – kaubandussuhete laiendamine, kauplemine slaavlastega o Taani kuningas – võimu ja alade laiendamine o Euroopa rüütlid – teenistuse, elatusallika otsimine  Aastaks 1208 Läti alade hõimud kristianiseeritud MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208 - 1227  I periood 1208-1215 o 1208 - Ugandisse saabusid sakslaste esindajad. Sakslased tahtsid saksa kaupmeestelt röövitud vara tagasi saada. Ugalased keeldusid – tähendas sõda. Ordu väed tulid appi, laastasid piirkonna. Algas sõda. o 1210  Novgorodi vürst Uljase sõjaretk Ugandisse. Piiras ümber Otepää.  Ümera lahing.

Ajalugu

6

docx

1208-1227 aastate Eesti vabadusvõitlus

1. Miks võib 1208-1227 aasta sündmuste puhul vaid tinglikult kasutada nimetust „eestlaste muistne vabadusvõitlus? Sest see tekkis rahvusromantilisel foonil 1920. aastatel, kui 13. sajandi võitlusi kõrvutati Vabadussõjaga. 13. sajandi alguses polnud eestlasi veel rahvana otseselt olemas, pealegi ei sõdinud nad enamasti mitte kogu Eesti, vaid üksikute maakondade iseolemise eest. 2. Võrdle esimeste Liivimaa piiskoppide strateegiad siinsete alade ristiusustamisel. Mille poolest need erinesid? 3. Millised sammud aitasid 13. sajandi alguses kindlustada ristisõdijate positsioone Vana-Liivimaal? Selgita

Eesti ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)