«Kui keegi seda teeb, on see absoluutselt vabatahtlik valik,» leidis Oro. · «Uuringud on välja toonud, et küsitletud inimesed valdavalt toetavad eutanaasiat. Kriitikud jälle ütlevad, et küsitud on nooremate või tervete inimeste käes. Me teame, et inimese seisukohad muutuvad märgatavalt, kui see teema hakkab teda vahetult puudutama, ta ei pruugi enam mõelda samamoodi,» rääkis Oro. Jaan Ginteri arvamus · Professor Jaan Ginter arvab, et millalgi tulevikus võiks eutanaasia Eestis seadustada. · Jaan Ginter: «Olen seisukohal, et pikas perspektiivis võiks tõepoolest midagi taolist ette võtta.» · Tema sõnul ei saa kohe eutanaasiat seadustada, sest arstkond, kelle õlule jääks suretamisabi andmine, ei ole veel piisavalt usaldusväärseks muutunud. · Ginter nägi positiivseid jooni Suurbritannias nädala alguses eutanaasiadebati algatanud
Seega tuleks otsida vastust küsimusele, milline peaks olema karistus, et see suudaks täita seda ravimi funktsiooni? Referaadiks kasutatud kirjandus: - Morrison, K. (2006). Marx, Durkheim, Weber: formations of modern social thought. Second edition. London (etc): Sage. - Mitendorf, A. (2004). Hälbiva käitumise kujunemine kriminaalhooldusaluste tõlgendusel. Magistritöö: Tartu Ülikool, sotsiaalteaduskond, sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakond. - Ginter, J. (1991). Klassikalised sotsioloogilised teooriad kriminoloogias. Tartu: Tartu Ülikool. - Ginter, J ja Kaugia, S. (1998) Emil Durkheim ja hälbekäitumise sotsioloogia. Juridica nr 5. 256-257.
kõige madalam, seal on Harjumaast 4 korda väiksem see number 10 000 elaniku kohta. Saartel on elanikkond paiksem, isikud teavad üksteist, Harjumaal ja Ida-Virumaal aga dünaamiline elanikkond ning sotsiaalselt kontrolli on raske teostada. Põhilised kuriteoliigid 2003-2010 Kõige enam on vargusi, väärteokohtlemisi, joobesjuhtimine, kelmus, avaliku korra raske rikkumine. Kehalised väärkohtlemised ei pruugi olla selline raske kuriteo koosseis (see on valu tegemine põhimõtteliselt) Ginter ei pea seda kuriteoks. Kahtlemata on seal ka selliseid tõsisemaid tegusid, mille puhul on kohe näha, et tegemist on kuriteoga (mingi raskem peksmine jms). Joobes juhtimisega on vaja võidelda. Tapmised ja vägistamised on 100 juhtumiga aastas. 2011 a. 81 tapmist ja 19 mõrva. Vangid Kuidas me kuritegevusele reageerime ja kuidas me kõige rangemat ja karmimat karistust kohaldame. Praegu on vanglates kokku 3400 isikut. Kaks rühma vange, ühed on süüdimõistetud ja
Planche à neige Le snowboarding Robert Ginter Les origines? Le ski est les pays scandinaves ou Le surf et Hawaii Inventeur: Jake Burton Histoire Planche de neige Une paire de chaussures adaptées Casque L'équipement Position frontside Position backside Carre frontside Carre backside Positions Le freeride Alpin (Freecarve) Le Jib Spécialisations du Snowboard Merci pour votre écoute!
· Kohad ja ehitised- Kadaka Selver, Hop-galerii, Tõnismägi · Asutused ja ettevõõted- Selver, Reformierakond, Põhja Prokuratuur · Rigid ja osariigid- Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania · Isikud ja olendid- Kristen Michal, Jaan Ginter, Anne Veerpalu · Ajaloo sündmused- teine maailmasõda, esimene maailmasõda, · Ümberütlevad nimed- Kroonlinn, · Perioodilised väljaanded- Eesti Päevaleht, Eesti Ekspress · Kaubad- saslõkk Maitselt mahe, tualettpaber Soft Exclusive, juust Meierei · Elanikud- eestlased, udmurdid, venelased · Ameti ja aunimetused- tegevjuht, riigiprokurar, sir Elton John
KOND KOND KOND KOND Dekaani kt dots TEADUSKOND LOOGIA- Dekaan prof INFORMAA- KOND Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Hasso Kukemelk Dekaan prof TEADUSKOND Toomas Haldma TIKATEADUS- Dekaan prof Riho Jaan Ginter Joel Starkopf Valter Lang Mati Psuke Dekaan prof KOND Jaanus Harro Altnurme Peeter Burk Dekaan prof Mati Kilp
viimase kümnendi probleem. Minu Eesti ideepangas on koolivägivalla teema esindatud. Selle põhjal võib väita, et inimestel on mure, kuidas lapsi kaitsta vägivalla eest, millised on inimeste õigused ja kuidas karistada teiste kallal vägivallatsejat. Üheks oluliseks teemaks on, kuidas muuta kooli aeg lastele meeldivaks. Kui lapsel on koolis hästi, ta saab piisavalt tähelepanu ja suhtumine on positiivne, on tal vähem motivatsiooni tegeleda koolikiusamisega. Kommentaator Jüri Ginter arvab, et hirmuvabaks muudab kooli see, kui loobume laste hinnetega karistamisest ja selle asemel anname neile hinnangu selle kohta, mis nad on selgeks saanud ja mida tuleb veel õppida. Koolivägivalla teema all tuuakse teise mõttekoja all välja, et oluline on, et inimene näitaks ka ise initsiatiivi ja oleks julge enda eest seisma. Alustada tuleks lapse väärtustamisest, julgustada ja tunnustada teda ning kohelda võrdse partnerina.
E.C. Major Legal Systems in the World Today. London 1985, pp 307-396; 397-454. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES; sobib ka 1968.a väljaanne). 3. Eddey on the English Legal System. London 1992. 4. Farnsworth, A.E. An Introduction to the Legal System of the United States. 1991. 5. Friedman, L. American Law. London 1984. 6. Friedman, L. A History of American Law. A Touchstone Book. N.Y. 1985. 7. Gates, J.B., Johnson, Ch.A. The American Courts. Texas 1991. 8. Ginter, J. Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem.I. Trt. 1996, lk 70-77; 77-84. 9. Glendon, M.A. jt. Comparative Legal Traditions. 1994. (ALLIKAS TEADUSKONNA TEABEKESKUSES, sobib ka 1985.a. väljaanne), pp 438-jj 10. Major, W.T. Basic English Law. London 1990. 11. Neubauer, D.W. Judicial Process: Law, Courts and Politics in the United States. California 1991. 12. Zander, M. The Law-Making Process. London 1995. 13. Zweigert, K., Kötz, H. An introduction to Comparative Law
Riigil jääb saamata nii tulu- ja sotsiaalmaks ning kuna töötute sissetulekud on piiratud, väheneb tarbimine, mille tulemusena jääb saamata käibemaks ja aktsiis. Kindlasti tuleks tähelepanu pöörata eelkõige ka pikaajalistele töötutele, kellel on eriti keeruline uuesti tööle saada ning seeläbi vältida heitunute osakaalu suurenemist ühiskonnas. Tööpuudus tekitab pingeid ning vaimseid ja sotsiaalseid probleeme. Lisaks arvab Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor Jaak Ginter, et kui puudub võimalus legaalsel teel elatist teenida, areneb ka kuritegevus. Riik üritab siiski majanduslike ja sotsiaalsete pingete vältimiseks tööhõivet suurendada ning rakendab kahesugust tööhõivepoliitikat aktiivset ja passiivset. Eesti näitel on eelkõige tegemist passiivsega. Selle puhul tegeleb riik tööpuuduse tagajärgedega, mille korral on abi suunatud juba töötuks jäänud inimestele. Näiteks võib tuua siinkohal töötutoetuste jagamise.
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum III 1 TÖÖ 8 – LAHUSTE KOLLIGATIIVSED OMADUSED 1.1 KATSE 1 – SUHKRU MOLAARMASSI MÄÄRAMINE KRÜOSKOOPILISEL MEETODIL Töö eesmärk: Leida sahharoosi molaarmass Töö vahendid: Keeduklaas, destilleeritud vesi, jää ja NaCl segu, termomeeter, klaas segamispulk, uhmer, sahharoos. Töökäik: 100 ml kuiva keeduklaasi pipeteeriti 50 ml destilleeritud vett ja asetati 300 ml keeduklaasis olevasse lumest ja (100:5) naatriumkloriidist valmistatud jahutussegusse
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum IV Ühend pH FF Värv MP Värv Univ. ind. Aine Näit klass HCl; 0,01M 1,41 Värvusetu Roosa 4 Hape HNO3; 0,01M 1,97 Värvusetu Roosa 3 Hape H2SO4; 2,06 Värvusetu Roosa 3 Hape 0,01M H3PO4; 2,32 Värvusetu Kollane 4 Hape 0,01M
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum V 1 TÖÖ 12: KOMPLEKSÜHENDID 1 Katse 3A Töö eesmärk: Kompleksioonide saamine. Töö vahendid: TAP pesa, pipett, Elavhõbe(II)nitraat, KI lahus. Töö käik: TAP pessa pipeteerida 2-3 tilka 0,5M elavhõbe(II) nitraadi lahust ja lisada sellele tilkhaaval 1,0 M KI lahust, kuni algul tekkiv sade HgI2 lahustub kompleksiooni [HgI4]2- tekke tõttu. Koostada reaktsioonivõrrand. Arvutused: Hg(NO3)2 + 2KI 2KNO3 + HgI2 HgI2 + 2KI [HgI4]2- + 2K+ 1.1
meediakanalitest ka tunnustatud õigusteadlaste sõnavõtte, kes andsid selgitusi ja oma hinnanguid õiguslikule olukorrale. Kahjunõude olemust ja probleeme selgitas meedias Riigikohtu nõunik Irene Kull.1 Vandeadvokaat Leon Glikman põhjendas omapoolses arvamusavalduses, et tema võtaks seadusest välja ,,erandliku asjaolud" mille olemasolu hetkel kehtiv seadus nõuab mittevaralise kahju hüvitamise eeldusena. 2 Tartu ülikooli õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter käis omapoolses sõnavõtus Laiksoo juhtumi varal välja idee moraalse kahju hüvitamisest, kus paika on pandud täpsed tariifid kindlate lähedaste hukkumise puhuks.3 Kuigi riigikogu õiguskomisjoni esimees Marko Pomerants pidas oma arvamusavalduses eraldi ,,hukkunute hinnakirja" kehtestamist problemaatiliseks, pakkus ta välja teatud alternatiive, kuidas riigikohus saaks olukorda leevendada.4 Just selline avalik diskussioon on see, mille tõstatudes meedias ka ühiskond võidab. Kuigi see
Juridica V/2003, lk 349 15 Euroopa Komisjon. Commission Communication on parallel imports of properietary medicianal products for which marketing authorisations have already been granted. Brussels: 30.12.2003, lk 6 Kättesaadav arvutivõrgus: http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2003:0839:FIN:en:PDF 16 K. Kurisoo. Paralleelimport konflikt kaubamärgiomaniku ainuõiguste ja üldise vabakaubanduse vahel. Juridica V/2003, lk 350 17 C. Ginter. Intellektuaalomandi kaitse ja paralleelimport. Juridica III/2009, lk 159 Samas keelab artikkel 36 kasutada keelde või piiranguid kui suvalise diskrimineerimise vahendit või varjatult nendega liikmesriikidevahelist kaubandust piirata. Direktiiv 89/104/EMÜ Kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikkel 5 lõige 1 annab küll registreeritud kaubamärgi omanikule selle kasutamise ainuõiguse
Õiguskaitseasutuste süsteem Jaan Ginter Ülesehitus ja tegutsemise printsiibid Printsiip annab üldise suuna, kuid reegel määrab tulemuse üheselt Printsiip nt: Eesti kodanikul on õigus vabalt vaida tegevusala, elukutset ja töökohta. Kohus on oma tegevuses sõltumatu. Reegelt nt: Kohtunik ei või väljaspool kohtunikuametit töötad mujal kui õppe- või teadustööl. Reegel A kohtunik ei või töötada prokurörina, s.t. siin on tähtsam kohtute sõltumatuse printsiip. Reegel B . kohtunik võib töötada õppejõuna, s.t. siin on tähtsam tegevusala valiku printsiip. Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiipide arv ei ole täpselt määratletav. Käsitlevate printsiipide arv õsltub käsitluse detailsusest, samuti on võimalik mitmeid printsiipe vaadelga soovi korral kui iseseisvaid printsiipe või kui mõne teise printsiibi alaprintsiipi. Ei ole võimalik anda üldkehtivat printsiipide hierarhiat nende t...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum II 1 TÖÖ 5: AINE SULAMIS- JA KEEMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: NAATRIUMTIOSULFAADI SULAMISTEMPERATUURI MÄÄRAMINE Töö eesmärk: Leida katse läbi naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuur Töövahendid: Kaks klaas kapilaari, gaasipõleti, uhmer, naatriumtiosulfaat, termomeeter, keeduklaas, pliit Töö käik: Gaasipõleti kohal soojendati kaks klaastoru ja tõmmati kaks 50mm pikkust ja 1 kuni 2 mm pikkust kapillaari.
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette.
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Robert Paal KOHTUSÜSTEEMI ARENGU PÕHIMÕTTED Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 2.Õigusemõistmine kui kohtusüsteemi põhiseaduslik ülesanne.............................4 3.Võimude lahususe põhimõtte edasiarendamine..................................................4 4.Kohtusüsteemi eelarve........................................................................................ 5 5.Kokkuvõte................
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Robert Paal EESTI JA LEEDU PÕHISEADUSE VÕRDLUS Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Sõltumatus Eesti Vabariigi põhiseaduses...............................................................4 Kohtute sõltumatuse käsitluse võrdlus Eesti ja Leedu kohtusüsteemis..................6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7
autori nime järgi otsimisel kasutate autori otsingut, märksõna järgi otsides märksõnaotsingut jne. 10. Määrake järgmiste teavikute olemasolu ja/või leidumus (vastusena esitage valitud otsingutüüp ja teaviku bibliograafilised viited, raamatukogud ja kohaviidad) 10.1. Valige järgmiste autorite seast üks ja leidke kataloogi abil selle isiku publikatsioonid (Algis Perens, Maaja Vadi, Harry Roots, Ann Vihalem, Tiiu Erelt, Jaan Ginter, Aune Past, Arno Köörna,) Mitu raamatut on see autor avaldanud: 1) üksi 2) koos kaasautoritega; kas isik on mõne raamatu 3) koostaja või toimetaja (mitme raamatu); 4) tõlkija (mitme raamatu). Algris Perens on avaldanud üksi 2 raamatut ja koos kaasautoritega 3 raamatut. Algris Perens on 3 raamatu peatoimetaja. Esitage vähemalt kolmest viitest koosnev autori publikatsioonide
Winston Churchill Referaat Robin Ginter IX a klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................4 Abielu ja lapsed....................................................................................................................................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad..................
Õigusteaduskond Kriminoloogia ajalooline areng Essee Kriminoloogia TALLINN 2008 2 Sissejuhatus Ajalooga on üks kummaline asi, ajalugu oli ammu enne meid, ent samas on ajalugu ka praegune hetk. Iga päev toimub maailmas midagi murrangulist, midagi, mis on homseks juba harilik ning tavapärane ja ehk unustatudki. Keegi tark on kunagi öelnud: ,,Pole olemas midagi uut siin ilmas, on ainult unustatud vana." Sellega tuleb ilmselt nõustuda. Ühiskond areneb ja muutub ometi vastavalt juba olemasolevale ja toetudes olnule, rakendades eelnenut ja uut, et areneda, mõtestada lahti ja leida uusi suundi, mis aitaks korrastada, muuta ja leida alternatiive kasutuks muutunuile. Äkki on just murrangulised avastused, mis eelneva kasutuks muudavad need, mis piiritlevad eilset ja tänast. Nii on ka kriminoloogia arenguga. Kuri...
KAASUSED EL PÕHIKURSUSE SEMINARIKS Merike Saarmann ja Carri Ginter K. Kihutaja kaasus Taust EL komisjon leidis uuringule tuginedes, et siseturu head toimimist takistab see, et iga kord, kui isikud riiki vahetavad, peavad nad ümber vahetama ka oma juhiload. Taolised bürokraatlikud asjaajamised võivad Komisjoni arvates heidutada inimesi oma liikumisvabadust kasutamast. Olukorra leevendamiseks võeti vastu direktiiv XX/XXX, mille Artikkel 1 sätestas, et liikmesriikides väljastatud juhiload kuuluvad teistes liikmesriikides
(23%) kui oli LääneEuroopa riikides keskmiselt 1992. aastal (27%; uuemad võrdlusandmed puuduvad). Suhtumist karistamisse ja kurjategijatesse on uuritud ühe lisana ka mahukas uurimuses `Kuritegevus Eestis 19912001, mis läbi viidud TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi ja EV Justiitsministeeriumi tellimusel 2002 aastal ja mille viisid läbi Jüri Saar, Anna Markina, Andri Ahven, Aet Annist ja jaan Ginter. HÜPOTEESID Meie uuringu hüpoteesid on taandatud sellele, et uurida karistamist rakursist, kus uuringusse on kaasatud inimesed, kelle igapäevane töö on seotud karistamise või selle määramisega selle sõna otseses mõttes. Nimelt on peamine uurimisgrupp Justiitsministeeriumi haldusalas töötavad inimesed ja sellega lähedalt seotud ametites olijad liiklus ja kriminaalpolitseinikud, kohtutäiturid( küll
Tallinna Ülikool Robert Ginter Osooni augud Referaat Juhendaja: Kalle Truus Tallinn 2015 Sissejuhatus Maailmas süvenevad globaalprobleemid. Need ei mõjuta enam üksikuid inimgruppe ja ökosüsteeme, vaid hõlmavad kogu maakera. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, mõjutavad need oluliselt atmosfääris toimuvaid protsesse. üheks globaalprobleemiks on kujunenud atmosfääri saastatusest tingitud osoonikihi õhenemine. Osoonikiht on kaitseekraan, mis neelab suure osa elusloodusele ohtlikust ultraviolettkiirgusest. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Stratosfääris moodustavad osooni molekulid osoonikihi, mis kaitseb elusloodust surmava annuse ultraviolettkiirguse eest. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Seepärast on väga oluline saada võimalikult palju infot os...
Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=991610003. 35 Riigikogu õiguskomisjoni istungi protokoll nr. 30. Arvutivõrgus: http://www.riigikogu.ee/? op=emsplain2&content_type=text/html&page=mgetdoc&itemid=992930013. 36 Süüteo formaalse määratluse põhimõtte nullum crimen, nulla poena sine lege tõlge. - K.Adomeit. M.Ristikivi. H.Siimets-Gross. Ladina-Eesti õigussõnastik. Tallinn, 2005. Lk. 184. 37 J. Ginter. S. Laos. J. Sootak. Eesti karistuspoliitika. Lk 31. 16 kinnitab asjaolu, et uuritava õigusakti üks tähtsamaid eesmärke ongi mõjutada süüdlast õigusvastaste tegude vältimisele. Kokkuvõtvalt võib seadusandja ideoloogia sõnastada järgenvalt, et KarS'i eesmärgiks on reageerida kuriteole, võttes arvesse karistamise põhialuse käesoleva seaduse § 2 ja § 56
etteheidetavuse määra, kuid ei sisaldu §-s 58. Ühe sellise asjaoluna osutab kohus varalise kasu tegelikule saamisele sellise süüteokoosseisu korral, mis subjektiivse koosseisu tunnusena näeb ette üksnes varalise kasu saamise eesmärgi69. Tõsi, märksa vähem 66 Raska, E., Kriminoloogia – Tallinn, 2002, lk 169-183 67 J. Sootak - Kaks aastat karistusseadustikku – uus õigus ja uued probleemid? Juridica 2000, nr 8, erinumber lk. 35-44 68 J. Ginter, M. Kruusamäe, J. Sootak. Eesti karistuspoliitika: vabadusekaotuslikud karistused. Tallinn: Juura 2004, lk 30. 69 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.oktoobri 2003.a. otsus 3-1-3-14-03 – Riigiprokuratuuri avaldus kohtuvea parandamiseks Harju Maakohtu 25.09.2002 otsuses ja Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 42 veenvalt mõjub Riigikohtu nõustumine ringkonnakohtu seisukohaga, et süü suurust
munaraku andnud naine jääb oma bioloogilisest lapsest ilma, sest juriidiliselt on laps teda kandnud ja sünnitanud naise oma. Ja seda isegi juhul, kui lapse üleandmine on näiteks lepingusse kirjutatud. Nii on see ka teisteski riikides, kus asendusemadus lubatud. Kui asendusema raseduse lõppedes keeldub last loovutamast, siis sellisel juhul tema käest jõuga keegi last ära võtta ei saa, ütleb artikklis Tartu Ülikooli kriminoloogiaprofessor, Eesti Bioeetika Nõukogu liige Jaan Ginter. KOKKUVÕTTEKS: Ühiskond areneb pidevalt ja ka eetilised tõekspidamised pole midagi jäika, vaid kujunevad ajas ümber. Eriti ilmne on eetiliste seisukohtade muutumine seoses meditsiini uute arengutega. Eile mõeldamatuks peetud arvamine võib täna olla moraalselt aktsepteeritav ja vastupidi. Meenutagem, et ka abort ja eutanaasia on pikka aega olnud täiesti keelatud. Lahkamist peeti keskajal pühaduse rüvetamiseks. Kuid meie suhtumine neisse on nüüdseks oluliselt muutunud
karistuspoliitika leebemaks muutumisega.87 83 Hilborn, J; Ülevaade kuriteo ennetuse planeerimisest. Tallinn: Justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakond; 2007, lk 10. 84 Kuritegevus Eestis 2006. Justiitsministeerium. Tallinn, 2007, lk 78. 85 Eelnõu seletuskiri lk 6, 13 ja 15. 86 McSherry, B. Preventive detention for dangerous offenders in Australia: A critical analysis and proposals for policy development, Monash University, 2006. lk 10-11. 87 Ginter. J jt; Eesti karistuspoliitika: üleminek totalitaarriiklikust õigusriiklikku kriminaalõigusesse; Tallinn: Juura Õigusteabe AS, 2002; lk7-9 27 Eelnevalt esitatud väite tõestamiseks toob autor paralleeli KarS § 218 dekriminaliseerimisest, peale mida, 2007. aastal, nägi § 218 väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu
11.2009 Eestimaa Rohelised valisid uue juhatuse Uute liikmetena valiti juhatusse Tanel Tammet, Peeter Jalakas, Dagmar Mattiisen, Airi Hallik- Konnula, Peep Tobreluts ja Elmer Joandi. Erakonna eestkõnelejad valib juhatus enda liikmete seast esimesel kokkusaamisel, mille toimumisaeg pole roheliste pressiesindja sõnul veel selge. Seni kuulusid roheliste juhatusse eestkõnelejatena Marek Strandberg, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Ahto Oja ja Mikk Sarv ning liikmetena Maire Forsel, Jüri Ginter, Katrin Idla, Agu Kivimägi, Ott Köstner, Andrus Mäesepp, Riho Raassild ja Ene Savolainen. Parlamendiparteidest valivad omale lähikuudel uusi juhtorganeid ka Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL), Keskerakond ja Rahvaliit. Keskerakonna ja Rahvaliidu kongress toimub 5. detsembril, Reformierakonna üldkogu 12. detsembril ning IRL-i suurkogu järgmise aasta 31. jaanuaril. Reformierakonna esimees on praegu Andrus Ansip, Isamaa ja Res Publica Liidul Mart Laar,
Õiguskaitseasutuste süsteem Professor Jaan Ginter Näituse 20-214 E-mail: [email protected] NB! Seminarist puududes: kirjutada vähemalt kolme A4 leheküljepikkune essee. Kevadel arvestus: essee – vastus kolmele küsimusele vähemalt üks A4. Kasutatavad materjalid: Loengute materjalid EV PS Kohtute seadus Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus Prokuratuuriseadus Jne Õiguskaitsesüsteemi ülesehituse ja tegutsemise printsiibid Õiguskaitsesüsteem- ühiskonnas eksisteeriv teatav süsteem, mis tagab õigusnormide järgimise. See on vajalik selleks, et õigus saaks täita oma regulatiivset funktsiooni. Sellesse süsteemi kuuluvad järgmised õiguskaitseasutused: kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler, kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutused võivad peale õiguskaitse funktsiooni täita ka teisi funktsioone. Common law riikides täidavad kohtud ka õigustl...
õigusteadmisi, et ära hoida õigusvastast käitumist. Ka kaasajal võib periooditi kohata mõttekäike, et kuritegevuse preventsiooniks on vaja parandada õigusalaste teadmiste levikut. See on ligilähedane ühiskondlikkule leppele. Praeguseks on see mudel suurema populaarsuse kaotanud. Seda on kontrollitud empiiriliste uuringutega ja tulemused näitasid, et tegelikkus selle mudeliga kokku ei läinud. Ginter kahtleb uuringute õigsuses. Moraalist lähtuv käitumise mudel: 1) Inimene on moraalne olend, kes lähtub kategooriatest hea ja kuri. 2) Normiks on ühiskonna moraalile vastav käitumine. 3) Hälve on amoraalne akt st kurja tekitamine. 4) Hälbe põhjuseks on kasvatusvigade või halva eeskuju tõttu tekkinud moraalidefektid. 5) Hälvik on amoraalne inimene, kes on kõlvatute vaadete ja ettekujutustega.
14.1.4. Rootsi õiguskaitsesüsteem Pretsedent õiguse allikana on osa kohtulahendist, mida võiks käsitada reegli 14.1.5. Soome õiguskaitsesüsteem tähenduses. 14.1.6. Inglise õiguskaitsesüsteem 1.4. Õigusnorm ja õigussuhe Kaks põhilist õppeallikat on: Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996; Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994; Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. samuti erinevad artiklid (õigus)ajakirjanduses - Juridica;
14.1.5. Soome õiguskaitsesüsteem 14.1.6. Inglise õiguskaitsesüsteem 1.4. Õigusnorm ja õigussuhe Kaks põhilist õppeallikat on: Õigusnorm kui süsteemi osa ja sotsiaalne norm - Jaan Ginter, Eesti Vabariigi õiguskaitsesüsteem I, Tartu, 1996; - Heinrich Schneider, Kohtud Eestis: minevikus ja tänapäeval, Tartu, 1994; Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid. - samuti erinevad artiklid (õigus)ajakirjanduses - Juridica; - veel rida raamatuid ja ettekandeid erinevatel foorumitel;
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND AVALIKU ÕIGUSE INSTITUUT KRIMINAALÕIGUSE, KRIMINOLOOGIA JA KOGNITIIVSE PSÜHHOLOOGIA ÕPPETOOL Artjom Novikov NOTARIAADI KORRALDUS EESTIS JA VENEMAAL Bakalaureusetöö Juhendaja professor Jaan Ginter 2009 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 2. Notariaadi üldiseloomustus............................................................................................... 5 1. Notariaadi ajalooline kujunemine...................................................................................... 5 1
"Akadeemia" nr2, 1993 9. Einbund, K. Õiguslik riik. Rahva poliitiline kirjastik nr.1. Tartu, 1918 10. Epaminondas Marias. Euroopa Liit: demokraatiat aitab tagada ombudsman."Eesti Jurist" nr 5, 1994 11. Ernits, M. Põhiõiguste mõiste ja tähtsus õigussüsteemis. "Juridica" nr 9, 1996 12. Fellner, W. Austria kohtute korralduse, halduse ja kontrolli õiguslikud alused. "Juridica" nr 8, 1996 13. Friedman, M. Kapitalism ja vabadus. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinn, 1994 14. Ginter, J. Erikohtute võimalik koht Eesti Vabariigi õigussüsteemis. "Juridica" nr 1, 1995 15. Heidenheimer, A.J., Heclo, H., Adams, C.T. Võrdlev halduspoliitika. EHI. Tallinn, 1996 16. Hovi, K. Teiste riikide suhtumine Eestisse ajaloo valguses. "Akadeemia" nr 5, 1994 17. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. "Akadeemia" nr 11, 1994 18. Jerofejev, P. Apellatsioonimenetlus."Juridica" nr 2, 1994 19. Judt, T
9. Einbund..K. Õiguslik riik. Rahva poliitiline kirjastik nr.1. Tartu, 1918 10. Epaminondas Marias. Euroopa Liit: demokraatiat aitab tagada ombudsman."Eesti Jurist", nr.5, 1994 11. Ernits, M. Põhiõiguste mõiste ja tähtsus õigussüsteemis. “Juridica” nr 9, 1996 12. Fellner, W. Austria kohtute korralduse, halduse ja kontrolli õiguslikud alused. “Juridica” nr 8, 1996 13. Friedman, Milton. Kapitalism ja vabadus. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Tallinn, 1994 14. Ginter, J. Erikohtute võimalik koht Eesti Vabariigi õigussüsteemis. "Juridica" nr.1, 1995 15. Heidenheimer, A.J., Heclo, H., Adams, C.T. Võrdlev halduspoliitika. EHI. Tallinn, 1996 16. Hovi, K. Teiste riikide suhtumine Eestisse ajaloo valguses. "Akadeemia". Nr. 5, 1994 17. Jansen, E. Rahvuslusest ja rahvusriikide sünni eeldustest Baltimail. "Akadeemia".Nr.11, 1994 18. Jerofejev, P. Apellatsioonimenetlus."Juridica" nr.2, 1994 19. Judt, T
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA pu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
