Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soolised erinevused karistamise, selle raskusastme määramisel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nais, karistus, karistamise, gender, sooroll, soorollid, vastaja, hüpotees, eformular, karistamisega, hinnangut, differences, suhtumist, ilmnes, uuringus, soostereotüüpide, hüpoteesid, kohtutäitur, kalmus, oxford, university, soolised, hinnangutes, instituudi, viidud, crime, victim, seonduva, kusjuures, nooremad, kasvata, muulaste, kummagi, iganenud2. Gurian, M., Henley, P., Trueman, T. (2001) Boys and girls learn differently: a guide for teachers and parents http://books.google.ee/books?id=HZM1lZXfc8cC&printsec=frontcover&dq=(Gurian, +Henley,+Trueman,+2001).&source=bl&ots=afry4aZr3- &sig=akQ6QIQjFQfglPvFy7pmfaEl0ls&hl=et&ei=arr_TKGDOISbOveu9aUM&sa= X&oi=book_result&ct=result&resnum=1&ved=0CBQQ6AEwAA#v=onepage&q=(G urian%2C%20Henley%2C%20Trueman%2C%202001).&f=false 8. detsembril, 2010. aastal 3. J. Mikk. Soorollid õppekirjanduses. Õpetajate Leht, 2. november 2001 http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.11.01/aine/1.shtml 8. detsembril, 2010. aastal 4. Krabel, J., Cremers, M (toim.) (2008). Gender Loops: Toolbox for gender-conscious and equitable early childhood centres. http://genderloops.eu/docs/toolbox.pdf 8. detsembril, 2010. aastal 5. Kuurme, Tiiu. Miks kool poistele ei meeldi? Eesti Päevaleht, 19. september 2008 http://www.epl.ee/artikkel/442130 8. detsembril, 2010. aastal 6. West, C
(2005). 4. Pruulmann- Vengerfeldt, P., Kalmus V., & Runnel P. (2008).Creating Content or Creating Hype: Practices of Online Content Creation and Consumption in Estonia. Cyberpsychology: Journal of Psychosocial Research on Cyberspace 5. Baym, N. K. (2002). Interpersonal Life Online. Lievrouw, L. A.& Livingstone, S. (toim.). Handbook of new media : social shaping and consequences of ICTs. London [etc.]: Sage, 62-76 6. Gauntlett, D. (2002). Media, gender and identity: an introduction.London; New York: Routledge. 7. Valgma, Ü.(2005). Laps ja perekond. Eesti Statistikaamet. 8. Beebi 2010. Ajakirja tutvustus. [2010]. 9. Lember, Ü. [2011]. Jooga raseduse ajal 10. Moffatt, J. F. (1980). Mass media influence on first-time mothers.Mater of Arts. Texas Tech University. A thesis in mass communications.
võetakse omaks protsessi kaudu, mis kuritegevust õigustab. - Neutraliseerimistehnikad oma tegude õigustamiseks: 1. Vastutuse eitamine: teod on isiku tahtest sõltumatud. Vastutust kannavad vanemad, halvad kaaslased, agulikeskkond, alkohol jne. 2. Kahju eitamine: teod ei tekitanud kellelegi kahju. 3. Ohvri eitamine: antud tingimustes polnud kahjutekitamine vale, vaid pigem õiglane kättemaks või karistus. 4. Kohtumõistjate hukkamõistmine: tähelepanu all on nende isikute motiivid ja käitumine, kes tegu hukka mõistavad. Kohtumõistjad on silmakirjalikud, omakasupüüdlikud jne. 5. Apelleerimine kõrgematele asjaoludele: ollakse seadusesätete või muude kohustuste ohver, nt sugulaste või sõprade nõudmised. Sotsiaalsete sidemete teooria: Travis Hirschi (1969) (kontrolliteooria) - Miks enamik inimesi ei soorita kuritegusid? Teeksime, kui julgeksime!
0 Eesti sotsiolektide seisund Tiit Hennoste Tartu Ülikool Tartu 2003 1 Sisukord Sissejuhatuseks 2 I. Sotsiolektid ja sotsiolingvistika 3 1. Sotsiolektid teoreetiliselt 3 2. Sotsiolektide uurimine maailmas 4 3. Sotsiaalne diferentseerumine ja keel 7 3.1. Keel ja sotsiaalne klass/kiht 7 3.2. Sotsiaalsed suhtlusvõrgustikud (Social networks) 11 3.3. Keel ja sugu (sex, gender) 12 3.4. Keel ja vanus 13 4. Keel ja aktsent 15 5. Normikeel ja sotsiolektid 16 II. Eesti sotsiolektid 17 1. Terminoloogia
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi sotsiaalpoliitika, norral
o Kiskjate ja parasiitide introdutseerimine o Globaalne kliimamuutus o Isegi traditsioonilised looduskaitsetehnikad võivad tekitada ökolõksu nt linnutoitmine ja siis paariks nädalaks nende toitmata jätmine nt linnutoitmine sügisel veelinnud jäävad siia, kuid nende veekogud külmuvad kinni nt tehiselupaikade rajamine (pesakastid) Pesakastid (TÜ linnuuurijate uurimus) · Hüpotees: (Viljandi lähedal) leht-ja männimetsades ülespandavad pesakastid on ökoloogilised lõksud rasvatihaste puhul TULEMUS o Pesakastide asustatud oli okasmetsades madalam kui lehtmetsades o Munemine algas okasmetsades ka hiljem o Mune oli vähem kui lehtmetsades (viljakus madalam) o Ka munade keskmine suurus oli väiksem kui lehtmetsades Okasmetsad on nii-öelda mülkad AGA
Mis võiks tänapäeval veel efektiivsemalt mõjutada noori ja kujundada nende arusaamu stereotüüpsetest soorollidest, kui seda teeb reklaam, mille kuulekad marionetid me kõik mingil määral ju oleme. Seega, alustada tuleks eeskätt reklaamivaldkonnast. Hävitamaks neid ahistavaid stereotüüpseid soorolle, tuleks välja töötada väga nutikas reklaamistrateegia. Võiks ju ka lihtsalt proovida vägivaldselt asendada naiselement meeselemendiga ja vastupidi; ehk siis pöörata need nn soorollid tagurpidi. Vaevalt see meid siiski päris soovitud eesmärgini viiks. Tegelikult tuleb nentida, et esimesed sammud selles suunas on juba astutud ja loodetavasti kannavad need ka vilja. Millist vilja, seda näitavad alles järgnevad põlvkonnad... Igatahes tänane Eesti on soolise võrdõiguslikkuse osas veel täiesti lapsekingades. Probleem number üks seisneb selles, et probleemi kui sellist nagu ei paistagi eksisteerivat. Või kui üldse sellest naiste-meeste
milles oli 20 mehelikkust ja 20 naiselikkust kirjeldavat iseloomujoont. Meeste kohta käisid muu hulgas sellised väljendid nagu agressiivne, analüüsiv, auahne, domineeriv, enesekindel, ennast kehtestav; naiste kohta järeleandlik, kaastundlik, lapselik, kergeusklik, õrn jne. Aga nii nagu võivad erineda sotsiaalsed väärtused ja ootused iga isiku käitumise suhtes, võivad erineda ka soostereotüübid. Sestap ei pruugi USAs loodud soorollid olla samasugused kui need, mis domineerivad Eestis. Sellele räägib omakorda vastu tõsiasi, et eelnevad kultuuridevahelised uuringud on (küll väikeste eranditega) andnud põhiliselt toetavat tõendusmaterjali ülalnimetatud stereotüüpsetele arusaamadele. Aeg muudab ka soorolle Lisaks on viimastel aastakümnetel maailmas toimunud muudatused puudutanud ka traditsioonilisi soorolle. Kui 30 aastat tagasi võis mehelikkuse ideaaliks olla Rambo-taoline olend, siis 21. sajandil
Kooliõpetajad oma põhimassis ei vaidlusta samuti taolist «kasvatusvahendit». Alfred Kaduchin'I ja Judith Martin'i andmete kohaselt kaks kolmandikku 1972 aastal Rahvusliku haridusassotsiatsiooni poolt küsitletuid algkooliõpetajaid suhtus positiivselt kehalise karistuse kasutamisse koolis, ja pool kõigist viimases Gellupi küsitluses osalenuist õpetajatest samuti pooldas neile sellisel viisil sõnakuulmatute õpilaste karistamise õiguse andmist. 35 Tänu laialt levinud arvamusele, et füüsiline karistus on lapse käitumise kontrollimise vajalikuks ja efektiivseks meetodiks, paljud vanemad võtavad seda kasutusele kasvõi kord elus nendes 34 Patterson, Dishion and Bank. (1984). Behavior genetics of aggression in children: review and future directions. Developmental Review, nr 4, lk 593 622. 35 Kadushin lfred and Martin Judith. (1981). Research on Child Abuse and Neglect. Results of researchers. lk 188-199.
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
liiklussagedusest, ilma- ja teeoludest kui ka liiklejate ealistest iseärasustest, teadmistest, oskustest ümbritsevat adekvaatselt hinnata. Jalakäijate tegudest tingitud õnnetuseks on foorinõuete eiramine. Märkimisväärselt palju lapsi satub õnnetusse reguleeritud teeületuskohtades. Iga neljas mullu suurlinnas reguleeritud ristmikul või ülekäigurajal kannatada saanud jalakäija oli kuni 15-aastane laps. Hüpotees: lapsed eiravad foorinõudeid enam kui täiskasvanud. Uurimaks kellele suunata liiklusalane kampaania vaatlesin ka nende sugu. Üldist statistilist informatsiooni liikluses toimuva kohta sain Maanteeameti koduleheküljelt ja nende poolt tellitud uuringust. Võrreldes teiste suuremate linnadega on õnnetuste arv oluliselt suurem Tallinnas. Seega jälgisin reguleeritud ülekäigurajal foorinõuete eiramist võttes vaatluskohaks
Suguühe e suguakt e koitus inimeste lähedane suhe, kus mehe suguti viiakse naise tuppe ja sellega kaasnevad erutus ja hingelised seksuaalsed tunded (K.Kõiv) Erogeenne suguiha tekitav; erogeensed piirkonnad väljaspool suguelundeid (huuled, rinnad jne), mille puudutamine või ärritus tekitab suguiha, sekundaarsed erootilised piirkonnad Erootika armuelamuste valdkond, armastusse puutuv, armu- ja suguelu Sooindentsus gender, mitte sex; sotsiaalsed faktorid, mis mõjutavad sooidentsuse kujunemist, teadlikkus oma mehe- või naiselikkusest Soorollid käitumisviisid, mida ühiskonnas seostatakse ühe või teise sooga; meestelt või naistelt ühiskonna poolt oodatav sobiv käitumine Soostereotüübid lihtsustatud ettekujutus inimesest, mis lähtub vaid tema soolisest kuuluvusest; käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele;
Lähisuhtevägivald on üle maailma murettekitav probleem. WHO viitab 48-le populatsioonipõhisele lapsest. 70% juhtudel on tegemist paarisuhtevv-ga, kusjuures enamasti on vv-tsejaks meesterahvas. 40% uurimusele kogu maailmast, millest nähtub, et 10%69% naistest on langenud mingil hetkel oma elus perevv ohvritest koges vv 2x aastas, iga 10. aga rohkem kui 1x kuus. Tulemused näitasid, et peamiselt lähisuhtepartneri rünnaku ohvriks. 16-44 aasta vanuste naiste seas on vv suurim surma ja invaliidsuse kutsutakse politsei välja siis, kui vv on joobes. põhjustaja, põhjustades enam surma ja haigusi kui vähk ja liiklustraumad. Eesti uuringu tulemuste järgi Statistikaameti turvalisuseuuringu kohaselt on umbes iga teine 15-74-a in kogenud oma paarisuhtes olid naised sagedamini isikuvastase vV ohvriteks (21%) kui mehed (16%), kusjuures naised langesid vähemalt 1 vvepisoodi. Meeste ja naiste erinevused ilmnevad kogetud vv raskusa
Peretoetused (family allowances)- suunatud kõigile lastega peredele, peamiselt 13 tulupoliitilise iseloomuga; lastehoiuteenus vähem levinud. Üle 60% perepoliitika kuludest. Subsidiaarne režiim (Pr, Belgia, Austria) ja autonoomne režiim (UK, NL). Kas režiimid reageerisid muutuste vajadusele?: UK (New Labor): Hõive- isad teevad ületunde, emad tööl osa-ajaga. Tagajärg- gender pay gap. Tööandjad pakkusid rohkem paindlikke hõivevorme- kõrgema positsiooniga naised naasid kiiremini. Toetused-puhkused, Materniy leave pikendati 39 nädalani. Maternity pay tõusis 2x. Tulemus- rohkem võeti puhkust välja kui varem. Paternity leave- võimalus võtta 2 nädalat tasustatud puhkust. Arutlusel kas võimaldada hoolduspuhkuse jagamist ema-isa vahel. Liberalismi joon: see, kuidas puhkust võtta ja üldse milliseid otsuseid peres tehakse, on eraasi; fookus vaesusele.
peale lähedase inimese kaotust, nt. lahutus, leseks jäämine, partnerist ilma jäämine. Cacioppo jt viisid läbi uurimuse, mis näitas, et inimesed, kes on seotud üksildust tundvate inimestega, hakkavad aja jooksul samuti üksildust kogema ning seega on ka sotsiaalsel võrgustikul oma roll. Selgitusi on mitmeid (Cacioppo, 2009): - induktsioonihüpoteesi (induction) kohaselt tingib ühe isiku üksilduse tunne sama tunde tekkimise ka teises inimeses. - kui homofiilia hüpotees paika peab, siis peaksid üksildastele meeldima üksildased. - jagatud keskkonna hüpotees kohaselt on sama keskkonda jagavad inimesed samaaegselt sarnaste tegurite mõjuväljas, samasse sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad inimesed kogevad sarnaseid riske. On leitud, et sotsiaalse võrgustiku struktuurilised jooned nagu suurus, vastastikkus (retsiprooksus), intiimsus ja konfliktid (Larose jt 2010) nagu ka funktsionaalsed jooned
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2.RASEDUSE KATKEMINE........................................................................................ 9 1.5.Raseduse katkemise mõju
1. Sissejuhatus sotsioloogiasse Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsioloogia mõiste · Sotsioloogia kui teadus (A. Touraine) · Sotsioloogilise mõtteviisi tunnused (Z. Bauman) · Sotsioloogiline kujutlusvõime (C. W. Mills) Kokkuvõttev küsimus: Mis eristab sotsioloogilist teaduslikku mõtteviisi argimõtlemisest? · Sotsioloogia rajajad - klassikud: - A. Compte - K. Marx konfliktiteoreetilise suuna rajaja - E. Durkheim funktsionalistliku teoreetilise suuna rajaja - M. Weber interaktsionalistliku suuna rajaja · Positivistlik ja interpretatiivne sotsioloogia · Kaasaegsed olulisemad teoreetilised perspektiivid (I) - Pierre Bourdieu ja teooria praktikast; põhimõisted: - Habitus - Väli - Kapitalid: sotsiaalne, kultuuriline, majanduslik, sümboliline
korda käitumist, millel oli ebasoovitav resultaat. Seega kui meie mingile teole vi käitumisele järgneb mingi auhind, siis tenäosus, et seda käitumist korratakse, suureneb. Igasugune käitumine, mis leiab hindamist, see tenäoliselt tulevikus ka kordub ja ühtlasi areneb välja ka sellele käitumisele vastav hoiak(vi siis areneb välja enesetaju protsessis). Vastupidi, kui käitumisele järgneb karistus, siis see pärsib sellist käitumist tulevikus. Nt piisab selliste hoiakute kinnistamiseks ka sellest, kui teine inimene ütleb "hästi vi tubli", siis kui me väljendame mingit seisukohta. Ja kui seda teevad veel inimesed, keda me krgelt hindame, siis mjub see veelgi tugevamini. HOIAKUTE MUUTMINE Üldiselt tahavad inimesed hoida ja säilitada teatavat kooskla oma hoiakute vahel - inimesed tahavad näha oma hoiakuid kui üksteist täiendavaid , mitte aga vastuolulisi
TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledž Mari-Liis Soobik SÖÖMISHÄIRED JA PSÜHHOSOTSIAALSED NÕUSTAMISE MEETMED Referaat Haapsalu 2015 SISUKORD: Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1.SÖÖMISHÄIRED...................................................................................................................4 1.1 Anorexia nervosa...............................................................................................................4 1.2 Bulimia nervosa.................................................................................................................5 1.3 Söömishäirete epidemioloogia ja riskitegurid................
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond REFERAADI KOOSTAMISE JUHEND Koostaja: Lehte Tuuling Õpetajakoolituse osakonna juhataja Rakvere 2010 MIS ON REFERAAT? Referaat on: kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid. Referaadis on oluline info kogumine, selle üldistamine, ka korrektne kirjalik väljendusoskus ja õige vormistamine. Kui referaat eelneb teatud probleemi süvakäsitlusele, on soovitav esitada järeldused ning omapoolne arvamus. Ülevaatereferaadis ei pruugi kirjutaja oma arvamusi ega seisukohti esitada. Referaadi maht ulatub 10 - 15 leheküljeni, kui ei ole õppejõuga mingit muud kokkulepet lehekülgede arvu suhtes. Referaat on kokkuvõte mingist teemast. Selle kir
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Marika Kallemaa JAHIMEESTE STAATUS ÜHISKONNAS JA SEDA MÕJUTAVAD FAKTORID Bakalaureusetöö loodusvarade kasutamise ja kaitse erialal Juhendaja dotsent Tiit Randveer Tartu 2009 Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töös kasutatud teiste autorite tööd ning andmeallikad on viidatud. Käesolevaga kinnitan, et annan lõputöö tulemuste suhtes oma intellektuaalomandi varalised õigused üle Eesti Maaülikoolile. 01.06.2009 / Marika Kallemaa ........................................... kuupäev /nimi / allkiri / Juhendaja 01.06.2009 / Tiit Randveer ............................................ 2 kuupäev /nimi / allkiri Eesti Maaülikool Bakalaureusetöö lühikokkuvõte Kreutzwaldi
Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas. Töös on väljatoodud laste hingamise ja hingamisteede
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSINSTITUUT Avaliku õiguse õppetool Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool Alar Salu ALTKÄEMAKS KARISTUSÕIGUSES Bakalaureusetöö Juhendaja: Olavi Jaggo Tallinn 2007 Olen koostanud bakalaureusetöö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. ___________________________________ 28. mail 2007.a. Töö vastab bakalaureusetööle esitatud nõuetele ___________________________________ 28. mail 2006.a. ________________________________________________________ Kaitsmisele lubatud _____ . __________________ 2007.a. Kaitsmiskomisjoni esimees ___________
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Alus ja alghariduse lektoraat Õpetajate seminar Eha Laas ,,Suhtumine kuulmislangusega õpilastesse tavakoolis" (seminaritöö) Juhendaja: Mari Reilson Läbiv pealkiri: Suhtumine kuulmislangusesse Tartu 2007 Suhtumine kuulmislangusesse 2 Sisukord Kokkuvõte Sissejuhatus Mõisted Kuulmislangusest ja selle põhjustest Kuulmislanguse mõju lapse arengule Kuulmislangusega lapsed tavakoolis Miks tavakool? Probleemid tavakoolis? Kuidas soodustada õpikeskkonda? Olukord Eestis Uurimusi mujalt maailmast Allikad
Seksuaalne orientatsioon ehk seksuaalne sättumus on püsiv emotsionaalne, romantiline, seksuaalne ja armastav külgetõmme teise inimese suhtes (Tallinn Pride 2007). Seksuaalset orientatsiooni eristatakse seksuaalse identiteedi teistest komponentidest nagu bioloogiline sugu (inimene on füüsiliselt naine, mees või on tal ilmnevad interseksuaalsed tegurid, mistõttu on ta korraga nii naine kui mees), sooline identiteet (psühholoogiline naiseks või meheks olemine) ja sotsiaalne sooroll (naiseliku või meheliku käitumise kultuurinormide järgimine) (K.A.S. 2007). Seksuaalne käitumine võib tuleneda seksuaalsest orientatsioonist, kuid käitumine ise ei defineeri ega muuda inimese seksuaalset orientatsiooni (AllPsych 2008). 1.1 Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalse orientatsiooni alusel Inimeste klassifitseerimine nende seksuaalpartnerite alusel hetero-, homo- ja biseksuaalseteks on kultuuriline fenomen ega tulene loodusest
kus elas 19 tahitilast. Selle tulemusel kujunes välja segakeel, mida täna räägitakse Pitcairni ja Norfolki saarel. 7 Keel ja mõtlemine: · Keeled erinevad grammatilistele reeglitele rajatud kohustuslike kategooriate poolest. Germaani keeltes sugu. Mõnes indiaani keeles (kvakiutlid) on oluline asja kaugus või lähedus rääkijast või kas ese on nähtav või mitte. * Sapir-Whorfi hüpotees: keelemudelite ja kultuurinormide vahel on seosed. * Keel määrab meie mõtlemise - tänapäeval niiväga seda seisukohta ei toetata, vaid nõrka versiooni sellest - eri keele rääkijad tõlgendavad sündmusi erinevalt (kas panna kokku sinine ja kollane nöör või sinine kepp ja sinine nöör) * Masing: eestlastel pole tulevikku nii suur tung kui näiteks indogermaanidel. Poliitantropoloogia Ühiskonna struktuur
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
sümboolne käitumine (rituaalid) Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest • Arenguteemalised vaidlused Evolutsionism vs kreatsionism. Evolutsionism valdav akadeemilises maailmas, kreatsionism tavaelus. Miks? Inimese algkodu: Aafrika algkodu vs multiregionaalne mudel. -Aafrika algkodu hüpotees: (Recent single-origin hypothesis (RSOH), Replacement Hypothesis or Recent African Origin (RAO) model) According to the theory, anatomically modern humans evolved solely in Africa, between 200,000 and 100,000 years ago, with members of one branch leaving Africa by 60,000 years ago and replacing all earlier human populations such as Neanderthals and Homo erectus. The hypothesis originated in the 1980s based on a study of present day mitochondrial DNA, and its proponents
Tallinna Saksa Gümnaasium Homoabielude seadustamine Eestis Uurimistöö Koostajad: Henry Tõnnis 11b Karl-Kristjan Veskus 11a Juhendaja: Kaarel Rundu Tallinn 2011 The legalization of gay marriage in Estonia Author: Henry Tõnnis and Karl-Kristjan Veskus Summary The aim of this research is to get the opinion of Estonian youngsters, aged 14-21, about the legalization of gay marriages in Estonia. We chose this topic because it is on the media everywhere and we think that the opinion of young people is equal to the opinion of every other person. With our
mudel" välise käitumise põhjal tehtud isiksusehinnangute tõepärasuse kohta Hinnangud "nulltutvuse" olukorras (zero acquaintance studies). - Vaatlusuuringute eelised ja puudused võrreldes enese v tuttavate üldistatud hinnangutega - Vaatlusuuringu meetodid, sh Funderi "Riverside behavioural Q-sort" - "konsensuaalne valiidsus" näitab kuivõrd põhinevad isiksusehinnangud jälgitavala/nähtaval/kuuldaval infol - vastaja peab oskama isiksust täpselt hinnata Implitsiitne mõõtmine - teistel kõige lihtsam hinnata ekstravertsust, meelekindlust ja sots hinnanguid - tuttavate hinnangud on täpsemad kui võõraste omad -konsensus: isiksusehinnangute konsensus suureneb tutvusega. Ei sõltu hindaja haridustasemest, intelligentsusest Implitsiitse mõõtmise eelised (nt raskesti võltsitav, inimene ei pea mõõtmise eesmärgist aru saama) ja puudused (seni vilets reliaablus)
annaabi.ee 
