ELVA GÜMNAASIUM 11. klass Kristen Kotkas SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKUS Referaat Elva 2013 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Mis on sooline võrdõiguslikkus?............................................................................................4 Sooline diskrimineerimine..........................................................................................................5 Otsene diskrimineerimine.......................................................................................................5 Kaudne diskrimineerimine......................................................................................................5
kogenud seksuaalset vägivalda. 10% Eesti naistest on kogenud partneripoolset väljapressimist. Psühholoogilise vägivallaga on kokku puutunud 50% eurooplannadest. 5% küsitletutest oli kogenud vägistamist. Uuringust selgub, et 67% vägivalda kogenud Euroopa naistest ei teatanud juhtunust politseile. Lisaks selgus, et Põhja-Euroopa naissoost elanikel on suurem tõenäosus kogeda vägivalda. 3. PALGALÕHE 3.1 Palgalõhe Eestis..............................................................6 4. VÕIMALUSED EBAVÕRDSUSEGA VÕITLEMISEKS...............................................................8 4.1 Soolise võrdõiguslikkuse seadus...............................................................................................8 § 1. Seaduse eesmärk ja reguleerimisala [RT I 2008, 56, 315- jõust. 01.01.2009].....................8 4.2 Võrdõiguslus Feminism........................................
Meeste ja naiste võrdõiguslikkus Eestis - müüt või tegelikkus? Sotsiaalministeeriumi kodulehekülg ütleb, et sooline võrdõiguslikkus on inimõiguste, avaliku hüve ja demokraatia küsimus. Laiemas mõttes tähendab see sellist olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ja naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. Kitsamas mõttes tähistab meeste ja naiste võrdõiguslikkus poliitikavaldkonda, mis tegeleb ühiskonna kahe kõige suurema sotsiaalse grupi naiste ja meeste sotsiaalsete suhete, sealhulgas võimusuhete tasakaalustamisega. Kas meeste ja naiste võrdõiguslikkus on müüt või tegelikkus?
Oleks Riigikogus naisi rohkem, saaksime teada, kuidas naised reageerivad ja kas läheks üldiseks sõjaks või mitte. Nagu näha ei saa sellist arutelu kuidagi konstruktiivseks nimetada. Kokkuvõtteks võib öelda, et SVS vastuvõtmine toob endaga kaasa mitmeid lahinguid, sest see on seadus, mis puudutab iga inimest. Võiks aga jätkuda jõudu emotsioonidest esialgu hoiduda ja asjadesse süveneda, mitte kõik juba eos läbikukkunuks kuulutada. Võib-olla siis kunagi jõuame ühiskonda, kus võrdõiguslikkus ei ole mingi tont, vaid kõik toimib ja on tasakaalus. Lootma peab. SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Sooline võrdõiguslikkus uus mõiste Eesti ühiskonnas, millest veel ei saada aru ja ei peeta vajalikuks sellest rääkida. Meie ühiskonnas on palju ebavõrdsust ja soolist diskrimineerimist keelab vaid Põhiseaduse § 12, kuid kusagil pole kirjas, mis see diskrimineerimine on. Soolise võrdõiguslikkuse seadus defineerib selle esmakordselt. Mida see seadus reguleerib?
pensioniskeemid, mida tagada täiendavat sissetulekut vanaduseas. III sammast Eestis iseloomustavad: -vabatahtlikkus -indiviidikesksus eelfinantseerimise printsiip -eraõiguslik alus -valikuvabadus fondi- ja kindlustusinstrumendi vahel -valikuvabadus määratud väljamaksete või määratud sissemaksete printsiibi vahel -riigipoolsed tugevad stiimulid tulumaksusoodustuse näol SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS Võrdõiguslikkuse ajaloost Esimest korda sai sooline võrdõiguslikkus laiema diskussiooni osaliseks Eesti naiste konverentsil 1989. aastal. Kuni aastani 1993 domineerisid Eesti ühiskonnas traditsionaalsed/konservatiivsed arusaamad soolisest võrdõiguslikkusest - mehed käivad tööl ja teenivad perele elatist, naine kasvatab lapsi ja teeb koduseid töid. Samas pandi sel perioodil alus nende arusaamade muutumisele. 1992. aastal kirjutas Eesti riik alla ÜRO
meestele või naistele. Tänapäevases Eesti ühiskonnas esinevad mitmed otsesed ja varjatud soolised ebavõrdsused, nagu näiteks naiste ja meeste palgavahe, soopõhine tööturu segregatsioon, naiste ja meeste ebavõrdne osalus kodutöödes ja laste kasvatamises ning meeste enneaegne suremus (Aavik, 2009). Naise ja mehe rollid saavad lastele selgeks juba varajases lapseeas, ning süvenevad koolis. Praegu astutakse samme selle suunas, et rakendada sootundlikku pedagoogikat, tagamaks võrdõiguslikkus ühiskonnas. Ka 2004. aastal jõustunud soolise võrdõiguslikkuse seadus sätestab, et õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. West'i ja Zimmermann´i (1987) järgi konstrueerime või loome me pidevalt sugu igapäevase inimestevahelise interaktsiooni käigus (doing gender) ning seda ei saa vältida.
Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Instituut Kodu ja tööelu erinev väärtustamine Tallinn 2013 Sisukord SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 TÖÖTAMINE ................................................................................................................ 4 OSAAJAGA TÖÖ......................................................................................................... 5 VÕIMUSUHTED PERES...............................................................................................6 MATERIAALNE SÕLTUVUS........................................................................................6 KODUTÖÖDE JAOTUS....................................................................................
mängudel, matemaatika ja füüsika olümpiaadidel ning kirjutasid luuletusi. Kellelegi ei tehtud mitte üheski eluvaldkonnas hinnaalandust ega antud eeliseid soo pärast. Ei koolis, ülikoolis ega töökoha saamisel. Samuti olid meeste ja naiste palgad võrdsed. Nõukogude Liitu on raske määratleda, ta oli paradoksaalne ka soolises tähenduses riikluse seisukohalt oli ta ülimaskuliinne, rõhult sotsiaalsusele aga kindlasti feminiinne. Tavateadvuses olid soorollid 4 6 nõukogude ajal vägagi kinnistunud, hoolimata seostest nagu naised ja traktor. Okupeeritud eesti ühiskonnas oli identiteedi säilitajana eriline tähendus just kodukultuuril. 5.2. Feminism tänapäeva Eestis Kuid turumajandus praegu näib Eestis minevat ja nüüdne varakapitalistlik Eesti on ilmselt
Soorollid tänapäeva ühiskonnas Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas. Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt ,,üle laipade", saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti rohkelt ka vastandlikke
,,Klaaslaegi". 24. Vanematelt pSritu sotsiaalse kapitali roll staatuse kujunemisel Inimese edukuse määrab paljuski ära mitte ainult isiklik pingutus, vaid vanematelt päitud sotsiaalne staatus. See on otseselt seotud sotsialiseermisprotsessiga ja kasvatusmeetoditega. Vanemate tegevusalal on suur mõju lapse sotsialiseerumisele. Sinikraed vs valgekraed ja nende kasvatusmeetodite erinevus. Vanemate sotsiaalne staatus mõjutab laste hariduse saamise võimalusi ja valikuid paremate materiaalsete tingimuste tõttu. Rikkamad, ,,kõrgemast" klassist vanemad ei anna aga oma järeltulijatele edasi mitte ainult materiaalseid võimalusi (erakool, eraõpetajad, paremad lasteiaad, eliitkoolid), vaid ka kultuurilist kapitali. Kõik see mõjutab lapse loovust, intellektuaalsust, suhtlusoskust, haridust. Madala sotsiaalse ja kultuurilise kapitaliga vanemad pärandavad oma lastele võimutuse kogemuse, kuna muud neil pakkuda ei ole. Kõrge
Küsitlus levinum kvant meetod. Kasut et saada andmeid mingi kindla gr kohta. Suht kiire ja odav võimalus. Prob kiire lahendamine. Intervjuu kasut inimeste küsitlemiseks. Ei nõua paljude inimeste arvamust. kasut siis kui soovitakse põhjalikult minig teema arutlemiseks nt kuidas inimesed suhtuvad mingisse kindlasse asja ja kuidas nad seda käitumist põhjendavad. Küsimusi saab vestluse käigus muuta täpsustada. Küsimuste käigus võivad üles kerkida teema mis pole antud teemaga seotud. Võib kasutada intiimküsimuste selgitamisel Vaatlus kasut peamiselt jälgimiseks kuidas inimene käitub ja vastab. Vaatluse puhul on oluline uurija vaatepunkt aga samas on oht näha seda mida ta tahab näha ning jääb tähelepanuta see mis pole ootuspärane. Siin me ei saa kindlad olla selles et uurija ei mõjuta vaadeldava inimese tegelikku käitumist. See on võrdlemisi
SOOIDENTITEET Orienteerumine soorollidele Sooeelistus kas ollakse homo- või heteroseksuaalne Noorukiea küsimus Häired sooidentiteedi omandamises Transvestism Transseksualism SOOSTEREOTÜÜP Käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta mõjutab sotsiaalkultuuriline käitumine. Traditsioonilised soorolli stereotüübid Ekspressiivsed instrumentaalsed omadused Hoolitsemine < - > domineerimine Kooperatsioon < - > võistluslikkus Soostereotüüpide omandamine Soostereotüüpide erinevad valdkonnad Isiksuse omadused / Õppeainete eelistused / Tegevused Isiksuse omadused tulevad välja kainikueas - kultuuriuniversaalsed Õppeainete eelistused kultuuriuniversaalsed Tegevused ka kultuuriuniversaalsed Androgüüne inimene mängib vastavalt situatsioonile maskuliinseid kui ka
tööjõukulud kõrged, tööturg ei kasva Liberaalne režiim: Arengud lähtuvad turust, mitte riigi poliitikast, riik sekkub tööturule minimaalselt; mittetöötamine on stigma (“work ethics”; workfare instead of welfare), tööturg on paindlik: kasvab- kahaneb koos turuloogikaga, reeglina kõrge hõivemäär- ca 70%) Ühte selget lõhet pole, class and “race” väheneva tähtsusega, secure jobs vrs. “junk-jobs”/ “working poor” kasvava tähtusega, sooline palgalõhe pole süsteemne ega oluline. 6 Töötute kaitse “kuldajal” (1960-80, Euroopa). Töötute kohtlemine “väärikate kodanikena”: Väärtused: deservingness, compensation, social risks. Töötu oli sotsiaalselt kõrgema staatusega kui marginaal, kõrged ja pikad hüvitised (kuni 80% palgast, 2-3 a.)
Leidlikkus ei ole seotud intelligentsuse erinevustega maailma eri paigus, vaid hoopis teadmiste akumuleerimisega. 4. mida tähendab kultuuriline lõtk? Kultuuriline lõtk kirjeldab tendentsi, kus kultuuri eri osad kalduvad pärast uue tehnoloogia sisseviimist muutuma ja kohanduma erineva kiirusega. 5. mina-pilt ja sotsiaalsed muutused: Riesmanni inimtüübid ja nende seos ühiskonnaga Ümbritsev ühiskond kujundab iga inimese olemust ja käitumismustreid. Mida rohkem on valikuid, seda vähem me suudame ette ennustada inimeste käitumist. Nt kaasaegsed linnaühiskonnad, kus inimene on pidevas kontaktis teistega, kogu aeg toimuvad muutused ja meeled tajuvad uusi asju, muutuvad inimesed ükskõiksemaks, et kaitsta oma mina ja säilitada mingisugune tasakaal. David Riesmani uurimus inimtüübist ja ühiskonnast: · traditsioonide poolt juhitud isik traditsiooniline ühiskond · seesmiselt juhitud isik industriaalühiskond
o põhjus, miks meil on rohkem meesprofessoreid ja miks naised kauem elavad (sest mehed suudavad tänu kogu sellele konkurentsile tekkinud suurem edasipüüdlikkus) o mehed on naistest enam motiveeritud riskima, võima ja raha omama, sest meeste kasu rahast on suurem kui naistele rahakasu. o (see ei tähenda seda, et naised siiski kehvemad oleksid) o soorollid? Soorollid iseenesest on heas kooskõlas sugulise valikuga · Emaste ja isaste sigimisstrateegiad erinevad (Trivers 1972) o Naised peavad hoolikalt valima o Kuna emaste investeeringud sigimisse on suuremad kui isaste omad, siis on neil ebaõnnestunud valiku puhul rohkem kaotada o Emastel on hädavajalik sigimispartnereid õigesti valida Et kindlustada maksimaalne isahool pehmendab sugupooltevahelist konflikti
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Suhtumine tagastamisse kahtlev (Poola – endised omanikud sakslased) Riigi eemaldumine elusasemesektorist Ruumiline segregatsioon – erineva sotsiaalse staatusega inimesed paiknemas eri piirkondades Elamuehituse hindade ja eluasemekulude hüppeline kasv - lisamakse vaja palju maksta Reformide vajalikkus Eesti elamusektoris Eluasemeprobleem oli sotsialistliku süsteemi riikides sotsiaalne probleem Elamuprobleemi lahendamiseks tehti valesid valikuid (riiklik masselamuehitus ja subsideeritud üür ENSV-s) Valede valikutega elamupoliitikas kaasnesid muud sotsiaalprobleemid (ränne, noore pere piiratud eluasemevõimalused jm.) Reformide iseloom: Aeglased reformijad – riigid, kus oli sotsialismiperioodil suur kooperatiivne elamufond (Ungari, Tsehhi) ja ühiskondlikud eluruumid ei tekitanud märkimisväärset survet riigieelarvele või surunud alla eraüürisektori potentsiaalset arengut.
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.....................................................
Keskkondlik determinism inimese olemus sõltub keskkonnast, kus ta üles kasvab (nuture) Vastuolu oli juba filosoofias, on vaieldud nende teemade üle. Räägitakse sensualismist, empirismist mis tähendab teadmist, mis pärineb kogemusest (Francis Bacon). Samuti räägitakase nativismist, ratsionalismist mis tähendab, et teadmine on pärit mõistusest (Rene Descartes) 13 Olulisemaid teooriad selle teemaga seoses: SIGMUND FREUD (1856.1939) Isiksuse struktuur koosneb: ID (tema, miski) kaasasündinud tungid, mida tuleb rahuldada. EGO (mina) id'i, superego ja reaalsusega arvestav tegutsemine SUPER-EGO (ülimina) kultuuri poolt kehtestatud reeglid, mida tuleb täita. Leidis, et paljud pooled on inimeses konfliktis (ID JA SUPER-EGO), EGO peab sellega toime tulema. Reeglite ja normide internaliseerimine on protsess, mille käigus kultuuri poolt esitatud nõudmised
inimestevahelises läbikäimises pidevalt kujundatakse ja asjaolu, et inimesed peavad oma sotsiaalsest loomusest lähtuvalt elama ühiskonnas gruppides. Mikrosüsteem. Selles alluvad kõik sotsiaalse korra reeglid muutustele ja muutmisele, säilib ebakindluse ja püsimatuse element. 2) Sotsioloogiliste uuringute läbiviimine - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 2 2.1. Mis on sotsioloogilise uurimistöö eesmärgiks? Mõista meid ümbritsevat ühiskonda ja vajadusel vastu võtta tarku poliitilisi valikuid. Inimesed eeldavad, et isiklik vaatlus ja kogemus on kõige täpsemad, kuid tegelikult on just iseenesestmõistetavad arusaamad need, mida tuleb uurida. 2.2. Mis vahe on subjektiivsel ja objektiivsel teadmisel? Subjektiivne teadmine tuleneb indiviidi enese kontekstist: usust, isiklikust vaatlusest ja intuitsioonist. Objektiivne teadmine on tervest mõistusest tulenevate seletuste kõrvaleheitmine ja sotsiaalsete faktide analüüsimine. 2.3
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita metafüüsilisi küsimusi st. tegeleti e
Iga suurem rollimuutus organiseerub teatud määral ümber ka inimese mina-pilti. Identiteet see kuidas inimene iseennast näeb ja määratleb ühelt poolt ning teisalt see, kuidas teised mind näevad ja määratlevad. Identiteet kujuneb läbi sotsialiseerumisprotsessi. Inimene ise on võimeline kujundama seda, kuidas teised meid näevad ja määratlevad. Inimene ei ole sotsialiseerimisprotsessis ainult passiivne pool, vaid aktiivne tegutseja, kes teeb ise oma valikuid. Teisalt: Tegelikult kõik inimese omadused ei ole tekkinud õppimisega, vaid on suhteliselt stabiilsed kogu inimese eluea jooksul avatus, sõbralikkus jms. 61. Kes on tähtsad teised ja üldistatud teised? Tähtsad teised vanemad, eakaaslased jt, kellel on võim, et mõjutada inimese arusaamu iseenesest. Üldistatud teised - kõikide samasse staatusesse kuuluvate inimeste käitumisnorimid. 62. Mida tähendab desotsialiseerumine?
Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. Tervikuna on sotsiaalse taju puhul nii, et see mida me ootame, mõjutab seda mida me näeme, kuidas me näeme ja mida me selle kohta mäletame. Sotsiaalsed stereotüübid. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Igas stereotüübis on ka oma tõeivake. Need stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet:
--- Tervist ja heaolu mõjutavad tegurid. Tervisetegurid/ - mõjurid e. determinandid: • sellised tegurid, mis kutsuvad üksikisiku, grupi või rahvastiku tervises esile muutusi paremas või halvemas suunas, sh omavahel põimunud üksikmõjurid ja nende kombinatsioonid • WHO (1948): elustiil (terviskäitumine) 50%; keskkond 20%, pärilikkus 20%, tervishoid 10% • WHO (1986): rahu, peavari, haridus, sotsiaalne turvalisus, sotsiaalsed suhted, toit, sissetulek, naiste ja meeste võrdõiguslikkus, stabiilne ökosüsteem, jätkusuutlik ressursside kasutamine, sotsiaalne õiglus, inimõiguste austamine ja võrdsus • Peetakse tõenduspõhiseks, et arenenud riikides omavad tervise mõjuritest kõige suuremat osakaalu sotsiaalsed determinandid, mis kujundavad peamiselt sellesse gruppi kuuluvate riikide haiguskoormust ja elukvaliteeti. Neist kõige mõjukamad on sotsiaalmajanduslik positsioon, haridus, sissetulekute ebavõrdsus, sugu, etnos ja sotsiaalsed suhted.
näolihased stimuleerivad verevoolu ajju, aju jahutatakse, tuju positiivsemaks. 5. Funktsionaalne lähenemine Hoiakud formuleeruvad lähtuvalt sellest, kuidas nad suudavad rahuldada inimesel erinevaid psühholoogilisi vajadusi. See on aktiivne teooria. Ilmneb: - utilitaarne funktsioon saame teistel heakskiitu, seetõttu tekivad hoiakud. - teadmised hoiakud aitavad inimestel organiseerida oma sotsiaalset keskkonda, nt stereotüübid on meie hoiakud erinevate sotsiaalsete ja rassiliste gruppide osas. - ego kaitse pos minapildi kaitsmine, muudan vajadusel hoiakuid nii, et ma ei saa kahjustatud. - väärtuste väljendamine aitab väljendada inimese suuremaid väärtusi, nt ma ei söö liha, kuna loomi ei tohiks tappa. Hoiakute mõõtmine Inimesed ei taha väljendada om ahoiakuid, mis on teistest erinevad või üldised. Probleemid:
nähtuse või omaduse kohta. · Me ei pea klammerduma ainult varemõpitu külge, ent me ei pea õpitut ka täielikult ignoreerima · Uskumusi, hoiakuid & väärtusi õpime suuresti oma vanemailt. Ent vajadusel oleme valmis neid ka muutma selleks, et saavutada uusi, tunnetusega äsjapüstitatud eesmärke. Õppimine põhineb seejuures uskumuste, hoiakute & väärtuste jäljendamisel või üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel · Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist. Stereotüübi lagunemine illustreerib hästi Piaget ideid. · Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid nii raskesti muudetavad on
Sport kui ühiskonna soovitav partner. Liigutustegevused ja liikumine on universalne nähtus mida vöib kohata peaaegu kõikides kultuurides tantsude, mängude ja võistluste näol. Spordiliikumise esimene tüüpiline vorm kujunes siiski välja suhteliselt hilja seoses muutustega, mis on seotud majanduse, riikluse ja ühiskonnaga. Selles osas on otsustavad muutused normides mis on seotud tulemuslikkusega ja konkurentsiga. See alga enne tööstusrevolutsiooni Inglismaal. Tänapäeva spordi tüüpilised tunnusjooned arenesid välja kapitalistlkus tööstusühiskoonas Inglismaal 18 sajandi löpus. Järgnevalt arenes sport edasi ka teistesse industriaalühiskondadesse paralleelselt industrialiseerumisega ning sellega kaasnevate urbaniseerumisega, klassibarjääride tekkimisega ja eriti tulemuslikkuse ja konkurentsi röhutamisega.
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallut
Poliitika keskkond ja sotsialiseerimine Politoloogia – Political Science Poliitikateaduse teema on poliitika, kuid poliitika piire õppevormina defineerida ei ole sugugi lihtne, kuna ta hõlmab väga suurt ala. Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise. Poliitikateadus aitab meil luua paremaid kontseptsioone, meetodeid ja üldistusi poliitilise maailma kohta. Poliitikateadus on teadus, mis uurib poliitilisi institutsioone. Lisaks uurib ta inimeste ja sotsiaalsete gruppide poliitilist käitumist. Poliitikateadus tegeleb poliitilise võimu analüüsiga. Veel aitab ta vähendada vastuolusid erinevate väärtushinnangute vahel. Oma poliitikaalaste teadmiste suurendamine aitab meil paremini poliitikamaailmas käituda. Politoloogia jaguneb klassikaliselt järgmiselt – poliitiline teooria, võrdlev poliitika, rahvusvahelised suhted, avalik haldus. Politoloogid ta
Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ..
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühisko
18. sajandi lõpul hakkas mõiste omandama oma klassikalist (tänapäevast) tähendust. Klassikaline liberalism põhineb 17.- 18. sajandil levinud loomuõiguse teoorial. Inimestel on loomuõiguse teooriate järgi võõrandamatud õigused, mis on sünniga kaasa saadud: elu, vabadus, varandus, (püüdlus õnne poole). Teiseks klassikalise liberalismi aluseks on utilitarism. Indiviidid on kalkuleerivad (naudingud, kannatused) ning sellest sõltuvalt teevad valikuid ja otsuseid. Sellest tulenevalt on inimese peamiseks motivatsiooniks enesehuvi ja püüdlus oma vajaduste rahuldamise poole. Klassikalist liberalismi on nimetatud ka 19. sajandi liberalismiks. Niisamuti on 19. sajandit nimetatud ka liberaalseks sajandiks. Industrialiseerimine ja kapitalismi kiire areng soosis liberaalsete ideede levikut. Klassikalise liberalismi ideed levisid eriti anglo-saksi maades. Klassikalise liberalismi esimeseks oluliseks tunnuseks on usk negatiivsesse vabadusse. Iga
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
