Nahk Pille Javed Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2016 Nahk Nahal on mitmeid funktsioone: 1. Katteelund 2. Osaleb soojusregulatsioonis 3. On verevarulaks 4. Puutemeeleelund 5. D- vitamiini tootja Naha kihid Täiskasvanud inimese nahk on 1,5 – 2 ruutmeetrit. 1. Epidermis e. marrasnahk 0,05 – 0,2 mm 2. Dermis e. koorium e. pärisnahk 0,5 – 1,5 mm 3. Subkuutis e. nahaaluskude Naha paksus ilma aluskoeta 1-4 mm Kõige paksem jalataldadel Kõige õhem silmalaugudel ja õnnaldes Ilma nahaaluskoeta on nahk kehakaalust 5% Koos nahaaluskoega võib ulatuda kuni 25% Naha derivaadid 1
Naha pealiskihi juurde kuuluvad ka tekised e. derivaadid, nagu näärmed, karvad ja küüned. Just vesi ja vesilahustuvad ained (alkohol, salvid) imenduvad väga aeglaselt läbi naha organismi. Samavõrd aeglaselt imbub vesi ka teistpidi läbi naha ka teises suunas (higi). Higi on naatriumkloriidi ja mõningate teiste ainete nõrk vesilahus. Enim leidub inimesel merokriinseid higinäärmeid, mis paiknevad üle kogu keha ja avanevad naha pinnal pooridena. Nad osalevad soojusregulatsioonis eritades higi. Kõige rohkem esineb merokriinseid higinäärmeid kätes ja jalgades. Apokriinsed higinäärmed asuvad näol, kaenlaaukudes, päraku ja suguelundite ümber. Need näärmed termoregulatsioonis ei osale, nad on naha lõhna näärmed. Nad toodavad tgevalõhnalist eritist karvajuuretupe rasunäärme ülapoolelt (Nienstedt jt 2001 : 97) Rasunäärmed on rasu. Nende nõre, moodustub surnud näärmerakkudest. Nõre katab nahka ja muudab selle siledaks ja hüdrofoobseks e
Nimeta joonisel olevad struktuurid, koed ja rakud Nimeta mikrotuubulite ül? (2p) Millel põhineb närvikiu talitlus (selgita) (2p) Nahk täidab kaitsefunktsiooni, sest tema kihtides sisalduvad…(nim ja selgita) (3p) Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes (2p) Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ül= (6p) Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis. Missuguses nahakihis puuduvad veresooned? Nimeta 2 kudet ja koe ülesannet kõhunäärmes; Selgita mis on difusioon? Selgita sileda endoplasmaatilise retiikulumi ül? Nimeta missugused tsütoskeleti osad on vajalikus silelihasraku ja vöötlihasraku kontraktsiooniks Nimeta 2 kudet hobusabas Nimeta kude mille rakud vooderdavad kapillaari valendiku Kananahk tekib karvapüstitajalihase kontraktsiooni tõttu. Kas tegemist on silelihase või vöötlihasega?
Metaboolse vee teke lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas Kaitsefunktsioon Põrutuste amortiseerimine nii nahaalune lipiidide kiht kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest ning annab kehale ka teatud vormid. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustamine, on oluline imikute soojusregulatsioonis. Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi. Selline kaitsekiht ümbritseb näiteks neerusid ja paikneb ka silmamuna taga. Lahustifunktsioo n Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismis Ehituslik funktsioon Fosfolipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse. Fosfolipiidide molekulide ehituslik
i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse.
funkstioon Osad loomad koguvad varurasva, et magada kogu talv.(karu) Taimedel õlid seemnetes, viljades Mesilaskärjedesse vaha kogumine Päevalilleseemned 4)Kaitse funktsioon Nahaalune rasvade kiht, kui ka siseorganite ümber olevad rasvad kaitsevad põrutuste eest. Kaitseb veelindudel sulgede märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadelja ka talisuplejatel. Füüsikalised omadused Rasvad on vedelad või tahked ained, mis vees ei lahustu. Looduslike rasvade värvus, lõhn ja maitse on tingitud lisanditest (mineraalsoolad, vitamiinid, värvained, jne). Keemilised omadused 2) Vedelad rasvad muutuvad õhu käes seistes kergesti kasutamiskõlbmatuks, kuna tekivad mõrkja maitsega ja rohkem või vähem mürgised ühendid.
Omane kõrbeloomadele nagu kaamel või koile, kes üldse ei joo. Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid Kasutatud materjal: http://www.mpip-mainz.mpg.de/~deserno/lipid_bilayer.php http://www.brooklyn.cuny.edu/bc/ahp/SDPS/SD.PS.LipPol.html http://www.offthebone.net/wp-content/pictures/pigham.JPG http://www.northrup
Kosmeetikakaubad Maire Kask Liigitus Hügieeniline kosmeetika õpetab inimest oma keha eest hoolitsema Dekoratiivkosmeetika aitab inimese välimust korrigeerida Inimese nahk Naha funktsioonid Kaitseb inimest välismõjude eest Kaitseb alumisi kudesid Osaleb organismi soojusregulatsioonis ja on verevarulaks On erituselund On puutemeeleelund Naha kihid marrasknahk ehk epidermis pärisnahk ehk dermis alusnahk ehk subkuutis Naha koostis tekised e derivaadid - näärmed, karvad ja küüned melaniin – pigment, mustjaspruun värvaine; kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest keratiin ehk sarvaine Nahanäärmed Higinäärmed -merokriinsed osalevad soojusregulatsioonis - apokriinsed toodavad tugevalõhnalist eritist
ülesehitamiseks, elutegevuse alalhoidmiseks ja sigimiseks. 4. Ringeelundkonna moodustavad: 1) Veri; 2) veresooned, mida mööda vedelik liigub; 3) verd liikuma panev pump süda. Ringeelundkonna tähtsus: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; 2) Toiduainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; 3) organismi soojusregulatsioonis. 5. Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga. Hingamiselundkonna hulka kuuluvad hingamisteed, mida mööda õhk liigub, ja kopsud, kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Siia kuulub ninaava, kurk, kõri, hingetorud, kopsutorud ja kopsud. 6. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. 7. Närvisüsteem jaguneb kaheks: Kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem.
KOPSU PIND ALATI NIISKE NING HINGAMISEGA KAASNEB VEEKADU. RINGEELUNDKOND TRANSPORDIB KEHAS AINEID. RINGEELUNDKONNA MOODUSTAVAD VERI, VERESOONED JA SÜDA. VERE LIIKUMISE PEAMINE EESMÄRK ON TAGADA AINETE KIIRE TRANSPORT KEHAOSADE VAHEL, MILLE KAUGUSTE TÕTTU ON DIFUSIOON EBAPIISAV VÕI AEGLANE. RINGEELUNDKOND OSALEB HINGAMISGAASIDE TRANSPORDIS, TOITANETE TRANSPORDIS, AINEVAHETUSE JÄÄKPRODUKTIDE TRANSPORDIS, HORMOONIDE TRANSPORDIS, ORGANISMI SOOJUSREGULATSIOONIS JA JÕU EDASIKANDMISES. ERITUSELUNDKOND EEMALDAB KEHSTA MITTEVAJALIKKE AINEID. ERITAMISE KÄIGUS EEMALDATAKSE KEHAST AINEVAHETUSE KÄIGUS TEKKIVAD JÄÄKPRODUKTID, SOOLADE JA VEE LIIG NING ORGANISMI SATTUNUD KEHAVÕÕRAD AINED. ERITUSELUNDKONNA MOODUSTAVAD NEERUD, KUSEJUHAD, KUSEPÕIS JA KUSITI. LISAKS OSALEVAD AINETE ERITAMISES KA KOPSUD JA NAHK. NÄRVISÜSTEEM JA MEELELUNDID VAHENDAVAD JA TÖÖTLEVAD INFORMATSIOONI. NÄRVISÜSTEEM VAHENDAB INFORMATSIOONI VÄLISKESKKONNAST,
Kuuluvad hingamisteed ja kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel) Hingamisega kaasneb veekadu. Hapnik ja süsihappegaas ei saa läbida rakumembraane gaasilises olekus. Ringeelundkond transpordib kehas aineid. ( veri, veresooned, süda) Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. Elundkond osaleb: hingamisgaaside transpordis; toitainete transpordis; ainevahetuse jääkproduktide transpordis; hormoonide transpordis; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid. Protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning kehavõõrad ained. Moodustavad: neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. Osalevad lisaks ka kopsud ja nahk. Närvisüsteem (peaaju, meeleelund, seljaaju, närvid) koos meeleelunditega vahendab ja töötleb informatsiooni
Toitainete transpordis seedeelundkonnast liialt aeglane teistesse organitesse 3. Ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse 4. Hormoonide transpordis sisenõresüsteemist teistesse kehaosadesse 5. Organismi soojusregulatsioonis 6. Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. Vereringe kaudu toimib ka immuunsüsteem. Erituseelund- Eemaldada kehast: Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kond Ainevahetuse kusejuhad, kusepõis, kusiti. Lisaks käigus tekkivad erituselundkonnale eritavad aineid kopsud
visata võimalikult kuuma veega. Nii et nähtused, mis aitavad inimest kuumust taluda ja on inimese jaoks hädavajalikud, põhjustavad kerise ja sauna jahtumist ning suuremat küttekulu. 4. Kondenseerumine Seoses aurumisega esineb ka muidugi kondenseerumine. Kui veeaur langeb põranda juurde siis see jaheneb ja kondenseerub. Ka siis kui see on inimnahal siis see ka kondenseerub. Kui veeaur jõuab lakke siis see koguneb suurematesse piiskadesse ja kondenseerub. Higistamisel on inimese soojusregulatsioonis väga oluline koht, sest see ei lase kehal üle kuumeneda. Aurustumiseks peab aine energiat juurde saama ja see võetakse enamjaolt kehasoojuse arvelt ning seega hoiab ära keha ülekuumenemise. Kuivas saunas võib tihti kuulda muret, et saun ei olegi nii kuum, ma ju üldse ei higista. Vastupidi, sellepärast et intensiivselt higistatakse, ongi kuumus talutav. Kuna õhk on kuiv, on higi aurustumine kiire ja ei jäta jälgi - higipiisakesi.
13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju *Varuaineline: loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel * Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust
13.Too näiteid lipiidide energeetilisest, ehituslikust, varuainelisest, kaitselisest, bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kui lahustite funktsioonidest. * Energeetiline: on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid * Ehutuslik: fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju *Varuaineline: loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel * Kaitseline: nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest * Bioregulatoorne: hormoonid reguleerivad ainevahetust * Ainevahetuslik: lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas; omane kõrbelomadele (kaamel) või koile, kes ei joo; toidulipiidid stimuleerivad sapi eritust
sigimiselundkonna toodetud hingamisgaaside transpordis; sugurakude ühinemisel. 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete · Inimese suguelundid e genitaalid transpordis; 4)hormoonide on lähedalt seotud transpordis; 5)organismi kuseerituselunditega. soojusregulatsioonis; 6)jõu · Mehe sigimiselundkonda · Seljaaju asub selgrookanalid ja kuuluvad: eesnääre, seemesari ja koosneb närvirakkudset e peenis. hallainest ja närvirakke ümbritsevast närvikiududest, mis · Naise sigimiselundkona on valgaine. kuuluvad: rinnanääre, munasari, emakas ja tupp
Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel, mille kauguse tõttu üksteisest oleks difusioon ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi; toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse; ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse; hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse; organismi soojusregulatsioonis; jõu edasikandmises mõne organi liikumises mõne organi liikumisel. Vereringe abil toimib ka immuunsüsteem. Erituselundkond: selle ülesanne on eemaldada kehast mittevajalikke aineid. Eritamise protsessi käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Inimese erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuha, kusepõis ja kusiti
kus toimub gaasivahetus õhu ja vere vahel. Ringelundkond · Transpordib kehas aineid. · Ringelundkonna moodustavad: 1)veri; 2)veresooned; 3)süda · Vere liikumise peamine eesmärk on tagada ainete kiire transport kehaosade vahel. · Vereringe kaudu toimub ka immuunsüsteem. · Ringelundkond osaleb: 1) hingamisgaaside transpordis; 2)toitainete ranspordis; 3) ainevahetuse jääkainete transpordis; 4)hormoonide transpordis; 5)organismi soojusregulatsioonis; 6)jõu edasikandmises mõne organismi liikumisel. Erituselundkond · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid. · Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti. · Lisaks erituselundkonnale osalevad ainete eritamises ka kopsud (süsihappegaas) ja nahk (higi). · Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained. Sigimiselundkond
bioregulatoorsest, ainevahetuslikust, lipiidide kuilahustite funktsioonidest. Energeetiline-on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid Ehutuslik-fosflipiidid ja kolesterool kuuluvad rakumembraani koostisesse; mesilasvahast kärjed; määrab kehakuju Varuaineline-loomadel varurasv; taimedel õli seemnetes ja viljades; pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine, on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel Kaitseline-nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehaanilise põrutuse eest, keha mahajahtumine eest; veelindudel kaitseks märgmse eest Bioregulatoorne- hormoonid reguleerivad ainevahetust Ainevahetuslik-lipiidide lõplikul lõhustumisel moodustuvad vesi ja süsihappegaas;
· Aidata kaasa hammaste lagunemisele. 3.2 Sool 3.2.1 Kasulikkus Keedusool on inim-ja loomorganismide loomulikuks talitluseks äärmiselt vajalik. Selle puudumisel esinevad silelihastes spasmid, skeletlihastes kramplikud kontraktsioonid ja häired vereringe ja närvisüsteemi talitlustes. Sool esineb peamiselt ioonidena peamiselt veres, maomahlas, sapis ja koevedelikes. NaCl on inimorganismis lähteaineks soolhappe moodustamisel maos ja hoiab kudedes vett ning osaleb seega soojusregulatsioonis. Juba muistsed õpetlased ja raviarstid soovitasid merevett ja-soola ravimina. Näiteks soodustab merevesi isu, seedimist, aitab turbekoloosi, mädapaisete, luuvalu ja maksahaiguse vastu. Enamik inimestest tarbib liiga palju soola. Isu soola järele on inimesele evolutsiooni poolt kaasa antud, kuigi liigne soolatarbimine võib olla tervisele väga ohtlik. Uues uurimuses 3
2. Melanotsüüdid - kaitse UV kahjuliku mõju eest 3. Higinäärmed - keha termoregulatsioon (kaitse ülekuumenemise eest) Missuguses naha kihis on kõige rohkem veresooni? Pärisnahas ehk dermises Missuguseid kiude esineb pärisnaha sidekoes? Kollageensed kiud ja elastsed kiud Naha paksus (epidermis koos pärisnahaga) on .....1-4 (5) mm = 0,1 - 0,4 (0,5) cm. Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk soojusregulatsioonis Epiteelkude. Higinäärmed - higi eritamine Pärisnahk e. dermis. Veresooned- veresoonte ahenemine. Nahaaluskude. Rasvkude- soojaisolaator Nimeta kude (ja põhjenda kuidas), mille abil osaleb nahk vitamiinide ainevahetuses. Epidermis. UVB põhjustab dehüdrokolesterooli ülemineku aktiivsemasse vormi, mis maksas ja neerudes muutub tõeliseks toimivaks D- vitamiiniks. Missuguses naha kihis puuduvad veresooned
kaitsta pärisnahka päikese UV kiirguse eest. Melaniin annab ühtlasi nahale värvuse. Pärisnahas asuvad rasunäärmed, higinäärmed, närvid, veresooned, lümfisooned, karvanääpsud, lihaskiud, närviretseptorid ning nahavigastusi parandavad rakud. Nahk kaitseb imiku nahaaluseid kudesid hõõrumise, bakterite, viiruste, vedelikukaotuse ja UV-kiirguse kahjuliku toime eest. Samuti osaleb nahk lapse soojusregulatsioonis, ainevahetuses ning hingamises. Nahk on ka tunde-elund, mille kaudu kogeb imik ümbritsevast keskkonnast erinevaid stiimuleid: soojust, külma, puudutust, survet, valu, jne. Vastsündinu ja imiku nahk erineb täiskasvanu nahast. Võrreldes täiskasvanutega on imikutel naha pinna ja keha ruumala vahekord suurem (imikutel 700 cm 2/kg ja täiskasvanutel 250 cm2/kg). Samuti on imikute pärisnaha ja marrasnaha vaheline
Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. 4 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS VERI Veri on vedel sidekude, mis inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses (toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid), hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis, mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist) ning teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis,lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise
Toidulipiidid stimuleerivad sapi eritumist. Kaitse funktsioon · Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. · Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. · Veelindudel kaitseks märgumise eest. · Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). · Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Kiire dieedi korral vabanevad mürkained organismi. Bioregulatoorne funktsioon Hormoonid VALGUD Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet
+UMAMI + 1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 77.Naha ehitus, kihid, nedmdes paikenvad elundid- Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
ebapiisav või liialt aeglane. Ringeelundkond osaleb: 1) Hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest teistesse elundkondadesse ja tagasi. 2) Toitainete transpordis seedeelundkonnast teistesse organitesse. 3) Ainevahetuse jääkproduktide tranpordis kudedest erituselunditesse. 4) Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehaosadesse. 5) Organismi soojusregulatsioonis. 6) Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel. 7) Vereringe kaudu toimib ka immuunsussüsteem. · E r i t u s e l u n d k o n d eemaldab kehast mittevajalikke ained. Eritamine on protsess, mille käigus eemaldatakse kehast ainevahetuse käigus tekkivad jääkproduktid, soolade ja vee liig ning organismi sattunud kehavõõrad ained.
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning
1. Veri 2. Veresooned, mida mööda liigub vedelik (veri) 3. Süda verd liikuma panev pump · Vere liikumisega toimub ainete kiire transport kehaosade vahel Ringeelundkond osaleb: Hingamisgaaside transpordis hingamisorganitest kudedesse ja tagasi Toitainete transport seedeelundkonnast teistesse organitesse Ainevahetuse jääkproduktide transpordis kudedest erituselunditesse Hormoonide transpordis endokriinsüsteemist teistesse kehadesse Organismi soojusregulatsioonis Jõu edasikandmises mõne organi liikumisel Erituselundkond: · Eemaldab kehast mittevajalikke aineid · Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti, kopsud ja nahk (CO 2 ja higi) Närvisüsteem: · Vahendab ja töötleb infot · Kesknärvisüsteem pea- ja seljaaju, piirdenärvisüsteem Sisenõresüsteem: · Reguleerib organismi eluavaldusi · Hormoonid ained, mida toovad sisenõre- ehk endokriinnäärmed, kindel toime teistele rakkudele ja organitele
loodusest. Nahahaiguste käes vaevleb üha enam inimesi ja tänapäeval sagedamini ka väikseid lapsi. 1. NAHA EHITUS JA NAHA PÕLETIK Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45-e grupp Nahk (Cutis) on keha väliskate ja kõige suurem organ. Nahal on mitmeid elutähtsaid funktsioone. Ta kaitseb keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis, on vere- depoo, nahk on ka tundeorgan ja lisaks on nahal sekretsioon-, respiratoorne ja aine- vahetusfunktsioon. Nahas moodustatakse päikesevalguse toimel D-vitamiin. Nahk jaotatakse kolme kihti: epidermis e. maarasnahk, dermis e. pärisnahk ja subkuutis e. alusnahk. Naha paksus on 1-4 mm, kogupindala 1,5-2 m² ning kaal 4 kg. Kõige paksem on nahk peopesadel ja jalgadel ning kõige õhem silmalaugudel ja huultel. Erinevad füüsikalised, keemilised, mehaanilised ja bioloogilised tegurid
Tööruumide töökohtade mikrokliima näitajate optimaalsed ja lubatavad väärtused Aastaaeg Töö raskus- kerge, keskmine, raske Ajutised ja alalised töökohad Eeskiri Ei laiene allmaa- ja mäetöödele, liikuvatele transpordivahenditele, külmhoonetele, ilma kütteta ehitatud ruumidele Mikrokliima Lubatav mikrokliima on näitajate kombinatsioon, mis pikaajalise või süstemaatilise toime korral inimesele võib esile kutsuda mööduvaid ja kiiresti normaliseeruvaid nihkeid organismi soojusregulatsioonis, mis ei välju kohanemisvõime piirest Mõisted Soe aastaaeg- välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on üle +10°C Külm aastaaeg- välisõhu ööpäeva keskmine temperatuur on +10° ja alla selle Kerge füüsiline töö- energiakulu kuni 500kJ/h kategooria Ia(töö istudes ja ei nõua füüsilist pingutust) ning 500 kuni 630kJ/h kategooria Ib(istudes või seistes, käies+ mõningane füüsiline pingutus) Mõisted Keskmise raskusega füüsiline töö- energiakulu 630-840
→ suuraju koore hipokambikääru konksu osas. 185. Maitsmisanalüsaator: Maitsmispunga retseptoorne rakk → IX ja VII (vahenärvi kaudu) peaajunärv → suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. Haistmisretseptorid (küs. 184) 1. peaajunärv 7. ja 9 peaajunärv 186. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad elundid: Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: a) Epidermis e. marrasnahk - jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste ja tõvestavate mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat. Lipiididepoode puhul on oluline varude kompaktne paiknemine, suur tihedus ja lahustumatus vesikeskkonnas. Eraldi tuleb rõhutada nn. pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse), kus toimub rasvhapete aktiivne lõhustumine ja soojuse intensiivne eraldumine. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imikute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonid adrenaliin ja noradrenaliin. Pruun rasvkude paikneb imiku teatud kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne.) Kui imiku keha üldine soojusregulatsioonisüsteem on välja arenenud, siis kaob ka pruun rasvkude. 34. Hot dog
Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. 2. Vereringe-elundkonna talitlus. VERI Veri on vedel sidekude, mis kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veri veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses: toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid, hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis, mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist), teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk
Kapillaarides muutub arteriaalne veri venoosseks ja läheb veenidesse. 2. Vereringe-elundkonna talitlus. VERI Veri on vedel sidekude, mis kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku. Inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veri veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses: toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid, hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis, mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist), teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates tingimustes.
Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Valkude lühiiseloomustus Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad
Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus asub haistekeskus, mediaalsel poolel,oimusagara konksul 180. Maitsmisanalüsaator Retseptoorne osa- keelelimaskestas Juhtiv osa- VII ja IX peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus maitsmiskeskus, kiirsagara sensoorse osa alumistes kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega)
Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid võib olla kuni 20 valkude ehituses. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2),
üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus. Valgud e proteiinid- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevat aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse
Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus asub haistekeskus, mediaalsel poolel,oimusagara konksul 180. Maitsmisanalüsaator Retseptoorne osa- keelelimaskestas Juhtiv osa- VII ja IX peaajunärv Tsentraalne osa- suuraju poolkerade sisepind, kus maitsmiskeskus, kiirsagara sensoorse osa alumistes kiududes 181. Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid - keha väliskate - paksus 1-4 mm - ÜL.:- kaitsta keha sisemisi kudesid - osaleb soojusregulatsioonis - on veredepoo Kihid: -Epidermis e marrasknahk: - sarvkiht (koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest) - alumine kasvukiht (koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest, pigmenditerakesed) - Pärisnahk: - pindmine näsakiht (arvukalt vere ja lümfisooni ning varustatud närvilõpmetega)
Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. Rakkudel vaja ATP sünteesiks, hormoonid ja ensüümid, parandavad erinevate protsesside kulgemist. 27. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjude eest ja ühendab rakke omavahel
Kaitsefunktsioon. i. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. ii. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. iii. Veelindudel kaitseks märgumise eest. iv. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). v. Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. vi. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 3.Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped,
Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega
Omane kõrbeloomadele nagu kaamel, kes üldse ei joo. Kaitsefunktsioon. Nahaalune lipiidide kiht, kui ka siseorganite ümber olevad lipiidid kaitsevad mehhaaniliste põrutuste eest. Nahaalune lipiidide kiht kaitseb keha mahajahtumise eest. Veelindudel kaitseks märgumise eest. Rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ained (mürgid). Pruun rasvkude, kus toimub aktiivne rasvhapete lõhustumine on oluline imikute soojusregulatsioonis, samuti talveunest ärkavatel loomadel aga ka talisuplejatel. Lahusti funktsioon. Veres olevad lipoproteiinid kannavad rasvlahustuvaid vitamiine organismi kõikidesse kudedesse. 5. Aminohapete ja valkude lühiiseloomustus Valgud ehk proteiinid on aminohapetest moodustunud polümeerid. Erinevaid aminohappeid on valkudes kuni 20. Aminohapped koosnevad aluseliste omadustega aminorühmast (NH 2), happeliste omadustega
mõjutada vaid epidermise pealmist osa, mõningate aparaatide mõjul ka marrasnaha kõige alumist kihti, basaalkihti. Kui epidermis koosneb nii surnud, kui ka elavatest rakkudest, siis dermis ehk pärisnahk koosneb ainult elavatest rakkudest. Selles on tugevate kiudude kogumid, mis annavad nahale elastsuse, tugevuse ja jõu. Samuti on seal veresooned, rasunäärmed, higinäärmed ja karvafoliikulid (vt. lisa 2). Veresooned kannavad piirkonda tähtsaid toitaineid ning osalevad organismi soojusregulatsioonis. Rasunäärmed toodavad õlist rasuks nimetatavat nõret, mis on naha looduslik libesti. Higinäärmed aitavad kontrollida ja reguleerida keha temperatuuri. Karvafoolikulitest välja kasvavad karvad aitavad säilitada keha soojust, sulgedes õhu enda alla. Kui epidermise vigastus paraneb tavaliselt ise ning taastub täiesti, siis dermise 8
hapniku ja venoosne veri toitainetega ning viib arteriaalseks. kudedest jääkained ära Veri ja immuunsüsteem 1. toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid, 2. hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, 3. osaleb soojusregulatsioonis, 4. mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist), 5. teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused. Uusi vererakke toodetakse punases luuüdis, lümfisõlmedes ja põrnas. Verel on organismis täita äärmiselt tähtis ülesanne - kindlustada sisemise tasakaalu ehk homöostaasi säilimine sise- ja väliskeskonna pidevalt muutuvates
keha mahajahtumise eest) ning annab kehale ka teatud vormid. Eraldi tuleb rõhutada nn. pruuni rasvkoe funktsioone. Selle rasvkoe rakkudes on ohtralt mitokondreid (nende pigmendid tsütokroomid annavadki koele pruunika värvuse). Selles rasvkoes on rasvhapete intensiivne lõhustumine korraldatud nii, et ATP sisuliselt ei toodeta, s.t. energia eraldub lihtsalt soojusena. Seetõttu on sellel koetüübil oluline osa vastsündinute/imiute organismi soojusregulatsioonis. Vastsündinutel pole termoregulatsioon veel täielikult välja kujunenud. Pruun rasvkude paikneb mõnedes kehapiirkondades (kuklas, abaluude piirkonnas, rinnaku taga, nahaaluses koes, lihaste vahel jne). Imiku soe ja niiske kukal on pruuni rasvkoe rasvhapete lõhustumisel intensiivse soojuse vabanemise tundemärk. Soojusproduktsiooni pruunis rasvkoes reguleerivad sümpaatiline närvisüsteem ning hormoonidest eeskätt epinefriin ja norepinefriin.
Lihase elemendid on lihaskiud ja sidekude. Iga lihaskiud on ümbritsetud sidekoelise kestaga. Lihaste talitlus avaldub nende kokkutõmbumises (kontraktsioonis). Nad kas sooritavad või pidurdavad mingit liigutust. Ärkvelolekul on lihased keha seisangu hoidmiseks pidevalt tegevuses. Ka lõtvunud olekus lihastel on oma toonus (pinge). Toonus väheneb sügava une perioodil. Samuti kaob toonus ka lihasesse kulgeva närvi läbilõikamisel. Lihastel on suur osa keha soojusregulatsioonis (suur osa soojusest toodetakse lihastes). Lihase kokkutõmbejõud on võrdeline lihase ristlõikepindade summaga (lihase pikkusel ei ole tähtsust). Kokkutõmbumine toimub kesknärvisüsteemist saadud impulsi toimel. Treeninguga lihasjõud tõuseb. Seejuures ei suurene mitte lihaskiudude arv vaid kiud jämenevad. Lihase kokkutõmbe ulatus oleneb lihase pikkusest, mida pikem lihas, seda suuremaks muutub lihase kokkutõmbumisvõime. 5.6. Lihaste jagunemine
Haistmispiirkonna retseptoorsete rakkude tsentraalsed jätked/ haistmiskiud moodustavad haistmisnärvi -> haistmissibul -> suuraju koore hipokambikääru konksu osa 187) Maitsmisanalüsaator Maitsmispunga retseptoorne rakk -> IX ja VII peaajunärv -> suuraju poolkerade koore posttsentraalkääru alaosa. 188) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid (Joonis 23 jooniste vihikust) Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D- vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment) 2) PÄRISNAHK – naha süvakiht, mis sisaldab rohkelt kollageenseid ja elastseid sidekoe kiude,
tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 85 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
Maitsmiselundiks on maitsmispungad, mis koosnevad retseptoorsetest ja tugirakkudest. Asub keelel asuvatel näsakülgedel ja ka suulae limaskestas. Maitsmisretseptori jätked ulatuvad maitsmispoori, kus lahustunud ained kutsuvad esile retseptorrakkude erutuse, mis antakse edasi keele-neelunärvi ja vahenärvi. 164) Naha ehitus, kihid, nendes paiknevad organid? Nahk on keha väliskate. Paksus erinevates kehaosades 1-4 mm. Ülesandeks kaitsta keha sisemisi kudesid, osaleb soojusregulatsioonis ja on veredepoo. Nahas moodustub päikesevalguse abil D-vitamiin. Nahas eristatakse 2 põhilist kihti: 1) EPIDERMIS e. MARRASNAHK – jaguneb sarvkihiks ja alumisesk kasvukihiks. Sarvkiht koosneb surnud rakkude kihtidest, on tihe ja kõva, kaitseb keemiliste, füüsiliste mikroorganismide mõjutuste eest. Kasvukiht koosneb mitmes kihis asetsevatest elusatest rakkudest. Alumised kihid toodavad uusi rakke, mis sisaldavad melaniini (pruun pigment)
annaabi.ee 
