Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sõna on kui...". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
relv, zest, suhtluses, ajada, vestluses, jalgu, suust, käiku, lased, pidama, kiituse, lähedane, positiivset, enesehinnang, külvama, piisab, kunstiõpetaja, hinnet, pannud, kehv, marta, minust, sõnasepp, juttu, kuulama, jutule, kuulaja, kuivalt, esitades, arvab, autoriteeti, elusid, mõttesse, väljendit, sõnumid, uudiste, kurjadetahtmata asjatundlikkust ning suhtumist ja hoiakut. Sõnad on nagu inimesed, neid on kõiksuguseid. Iga sõna peidus on vägi. Vägi on niisugune jõud, mis võib maailma muuta. Hea sõna peidus on headuse vägi, kurja sõna peidus on kurjuse vägi. Inimene ise on aga nende vägede peremees. Teame ju, et on kauneid ja hävitavaid sõnu ning nende kahe pooluse vahel veel lugematu hulk eri varjundeid. Sõna on kasutaja käes, kas hävitav relv või imettegev jõud- kõik sõltub sellest, kelle suust või sulest ja missuguse eesmärgiga sõna lendu läheb. Siit järeldub ka igaühe enese vastutus kasutatud sõnade eest. Olen veendunud, et hea sõna võidab kõik takistused ja viib alati sihile. Õiges kohas kasutatud positiivne sõnum on kindlasti suurema mõjujõuga kui negatiivne, sest hea sõna innustab ja toetab, kuri sõna seevastu näitab ennekõike seda, et sõna kasutaja ei ole rahul iseendaga ja elab oma rahulolematust teiste peal välja. Positiivse sõnumi
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Sõna jõud Retsensioon Tallinn 2013 Sõna jõud Eesmärgiks on lugejat panna mõtlema, mida ta iga öeldud sõna teha võib.Sõnade mõjud võivad olla kas head või halvad, olenevalt, kuidas neid kasutatakse, ja alati omavad kindlat tagajärge. Seda kasutatakse ära reklaamides ja poliitikas inimestega manipuleerimiseks. Enne millegi välja ütlemist tuleks kaaluda, kuidas ja milliste sõnadega seda teha, et peale millegi lausumist ei tekiks probleeme. Teiste inimestega suhtlemine on vajalik osa meie igapäevaelust ning eneseväljendamine on kõige aluseks. Juba enne tsivilisatsioonide teket, kui inimese eellastel ei olnud välja kujunenud mingisugust verbaalset keelt, oli neil tarvis omavahel suhelda. Nad ei saanud elada ilma ennast väljendamata ning kuigi neil ei olnud keelt, said nad üksteisele oma mõtteid edastada. Selleks kasutati erin
maailma piire. Kui me räägiks hakati rääkides kasutama saksa keeles koera tähistavat sõna Ka suhtluse tempo ja viis sõltub teistsugust keelt, siis me tajuk hunt. kultuurist. Nii on erinevusi ka sime mõnevõrra teistsugust Põhimõtteliselt ei ole piiri, millised sõnad ühes või teises keeles eestlaste ja soomlaste suhtluses: maailma. tabuks kujunevad. See sõltub otseselt kultuurist ja religioonist. eestlased räägivad soomlastest Ludwig Wittgenstein 12 13 kolmandiku võrra kiiremini, samas räägivad soom- Meil on tunne, et ole lased ühe kõnevooru jooksul kauem kui eestlased. me vabad, sest meil Soome kuulajad kuulavad hoolega, esitavad täpsus- lihtsalt puuduvad sel
kasutama telegraafkeelt. · Kõne areng mudeli puudumisel- keelekeskkond pole kättesaadav. Nt kurtide laste koolkond, kus ei hakata viipekeelt arendama vaid kasvatatakse last nii, et nad oskaks lugeda huultelt. Kriitiliste perioodide hüpotees · Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks. Pakuti välja , et igal elusolendil on olemas periood, kus ta on võimalik õppima. · loomadel vermimine- suhtluses vanematega, aluseks on bioloogilised instinktid. Kalduvus järgneda esimesele objektile, keda nad näevad. Nt kui munast koorunud hanepojad nägid kummikuid, järgnesid nad neile alati. Lindude laulu omandamine, on neil vaja kuulda oma liigikaaslaste laulu. Kuldnokk tegi mootorsaehäält. · seotus (attachment)- kõige tundlikum periood on kohe peale sündi, laps pannakse ema kõhu peale, et tekiks seotuse tunne,.. · kõne omandamine??? Eric lennberg keele omandamise kriitiline periood
4 Kõne sotsiaalne päritolu Ei ole teada, millal inimene hakkas keelt kasutama; arvamused varieeruvad paarist miljonist neljakümne tuhande aastani tagasi. Üldiselt arvatakse, et kui inimene umber 100 000 aastat tagasi Aafrikast üle maailma laiali levima hakkas, kõneles ta juba täiesti arenenud sõnavara ja grammatikaga keelt. Keel on tekkinud ühistegevuseks tarvilikus suhtluses arvatavasti hilispaleoliitilikumis. Sellel on peamiselt kaks funktsiooni: 1) Keel on inimestele omane häälikuil rajanev märgisüstem. See on tihedalt seoses mõtlemisega: sõnda ja laused võimaldavad kinnistada ja väljendada mõtlemise abstraktseid vorme (nt. mõisteid,otsustusi). Soes abstraktse mõtlemisega tagab keelele võimaluse edastada,mis tahes teavet,kõiki inimeste teadmisi ja kujutlusi maailmast.
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks. Põhisümbolite arv on loomulike keeltega võrreldes väike ja nende väljendite tähendused täpsed. Iga homogeense ühiskonna keel on teatud taseme peegeldus selle rääkijate tegemistest ja maailmapildist. Aga kultuuri ja keele seos ei ole otsene. (Nt USA ja I
1. Artikulatoorne – sõnad ei muutu, pole käände- ega pöördelõppe. NT: inglise k „on the table“ – „table“ ei muutu 2. Isoleeriv – sõnade lõppudes ja algustes on palju liiteid NT: talu-de-sse-gi 3. Flekteeriv – tüve muutumine, kuid see pole märgatav NT: jõe, jõge, jõkke 4. Polüsünteetiline – sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente, tüved koonduvad pikkadeks sõnadeks. Keelekontaktid: Keelekontaktid tekivad eri keelte kõnelejate suhtluses ning keelekontakt võib põhjustada mitmekeelsust. Pidžinkeeled on keelekontaktide kaudu tekkinud (sega) keeled, milles sõnu ja konstruktsioone võetakse eri lähtekeeltest, palju ka võõrvallutajate keelest. Keel tekib siis, kui põlisasukad tahavd suhelda võõrvallutajate keeles ning lihtsustavad seda ja laenavad sõnu ning konstruktsioone oma emakeelest. Kui pidzinkeel muutub iseseisvaks, saab temast kreoolkeel, mida mõned lapsed õpivad esimese keelena. Sellel on oma
Suhtlemisoskused Matthew McKay, Martha Davis, Patrick Fanning Põhioskused Kuulamine Kõige hullem on see, et need, kes teisi ei kuula, ei saa tavaliselt aru, mis lahti on. Kuulamine on ühtaegu enese sidumine ja kompliment. Ärakuulamise kavatsused: 1) Mõista kedagi. 2) Nautida kellegi seltskonda. 3) Saada midagi teha. 4) Pakkuda abi või lohutust. Vajadused, mida psudokuulamine rahuldab: 1) Jätate inimestes mulje, et olete nende jutust huvitatud; nii hakate neile meeldima. 2) Olete valvel, märkamaks ohtu saada tõrjutud. 3) Püüate jutust üht teatud infokildu ning jätate kõik muu tähele panemata. Kuulamistõkked: 1) Võrdlemine. 2) Mõtete lugemine. 3) Vastuseks valmistumine. 4) Sõelumine - tähelepanu teravneb üksnes siis, kui märkate, et vestluskaaslane on vihane või õnnetu, või kui tunnete
Minu õpimapp sisaldab: 1. Kõiki loengu materjale (mis on loetud ja märgistatud) 2. Eneseanalüüs „ Mina lugejana“ 3. Videoanalüüs : õpetaja roll kõnelejana, meetodid, vahendid, aktiivõppe meetodid, lõimimine. 4. Kirjutamis-ja lugemisoskuse perioodid Frithi ja Ehri mudeli järgi. Lugemistegevuste kirjeldused. 5. Lugemispesa pilt ja kirjeldus. 6. Kolme erialase raamatute kokkuvõte. 7. Kõike Lugemispesa teematiliste saatede lühikonspekt. 8. Eneseanalüüs ja märkmeid külalisseminaride kohta. 9. Enda loodud mängu analüüs ja mängu reeglid. Lisaks: Näpumängude kasutamine koolieelseseas Väikelapse kõne areng ja selle toetamine „Peitusmäng“ Tähesõnastik 3-D (SABLOONID) Erinevaid mänge VIDEOANALÜÜS Õpetaja roll kõnelejana: õpetaja suunab lapsi küsimuste abil, kordab jär
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõnamängus oskuslikuma
eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (1. Lk:45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (2. Lk:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust (2. Lk : 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni
2)kosmilise disaini paratamatuse argument(Leibniz): meie maailm on parim kõigist võimalikest maailmadest. (Ilma viirusteta poleks võibolla ka meid. Jumal, kes lõi Suure Paugu ajal maailma, lõi füüsikalised seadused, tegi nii, et elu saaks areneda inimeseni) Postmodernne religioonifilosoofia Pooltargument: argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest. Isegi kui Jumal on välja mõeldud,siis sellest ajast peale, kui ta välja mõeldi, on ta olemas: ta struktureerib meie käiku ja olemist. Isegi kui me mõtleme midagi välja,siis see asi saab teatud aja jooksul retroaktiivselt olevaks. Vastuargument: argument loogika transtsendentsest kehtivusest. Loogika roll ja staatus. Kui jumal on kõikvõimas, siis kas ta võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Jumala ja loogika vahekord. Kas loogikareeglid on jumalast ülevalpool? Kas jumal hoopis kehtestab loogikareeglid?
Kõnetegevuse psühholoogia 1. Psühholingvistika aines Biheivioristlik psühholoogia, mis uurib inimese käitumist kui reaktsiooni stiimulile (S— >R). Keele kasutamine on vastavalt üks paljudest inimkäitumise vormidest (ingl. language as behaviour). Nimetatud teooria aluseks omakorda on I. Pavlovi õpetus refleksidest. Ratsionalistlik psühholingvistika, ka Chomsky-Milleri psühholingvistika, transformatsiooni- (muute-)psühholingvistika. Nimetatud teooria väidab, et iga väliskõne lause aluseks on mingi abstraktne süvastruktuur, mis kajastab selgelt kõiki pindstruktuuri lause väiteid baaslause või baaslausete ahela näol. H. Õimu järgi võiks seda näitlikult iseloomustada süvastruktuuri (A) ja pindstruktuuri (B) lausete võrdlus. Nimetatud teooria alusteks on: •Ratsionalistlik psühholoogia, mis seostab psüühika arengu tunnetuslike struktuuride ja tunnetusreeglite omandamisega. Kõneakte vaadeldakse kui indiviidi keerulise vaimse tegevu
liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks (Pease 1994: 45). Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil (Nierenberg 1997:15). Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea ja näoliigutust (Nierenberg 1997: 3). Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist
Teenindussuhtlemine kliendikesksus Kosmoseuuringute alguspäevad.. Canaveraly neemel asuv NASA keskus. President Kennedy oli seal parasjagu kohtumas paljude kuulsate teadlaste ja uurijatega. Ta kohtus inimestega, kelle ülim eesmärk oli vallutada kosmos ning jalutada kuu pinnal. Ta kohtus raamatupidajate ja administraatoritega, kes olid andnud suure panuse projekti õnnestumisse. Seega oli kohtunud paljude sihikindlate, uhkete ja oma eesmärki uskuvate meeste ja naistega. Kui ta jalutas mööda koridori tagasi limusiini juurde, põrkas ta kokku küürutava hallipaise mehega, kellel oli ämber ühes ja mopp teises käes. Küsimus tundus üpriski ülearune, aga president küsis siiski: ,,Ja mida teie siin neemel teete?" Selga sirutades vaatas koristaja presidendile otsa ning vastas, hääles uhkus ja väärikus: ,,Härra, ma teen
siis läheb oma valikute põhjendamine veidi raskemaks. Selles levinud olukorras aga, et inimeste ja nende seniste väljendusviiside uuringuid vaidlusaluses küsimuses tegelikult pole tehtud, ei saagi valikuid põhjendada millegagi peale enda subjektiivse arvamuse. Suhtleja lihtsalt tahab nii väljenduda või ta lihtsalt mõistab seda teksti niimoodi, ja toetust tema sellisele tahtmisele ei ole tulemas kuskilt. Niimoodi arvamiseks läheb tarvis üsna palju enesekindlust: suhtleja peab pidama end tegijaks ehk agendiks, kes vastutab ise oma sõnade eest. Ülejäänud raamat räägibki tegelikult suhtlejast, tema teadmistest, arvamustest ja vastutusest neljas oskussuhtluse valdkonnas. Termino- loogia peatükis alustame mõiste- ja tähendusseostest. Viimastest eriti sünonüümia, polüseemia ja homonüümiaga toimetulek on oluline eeldus sõnastike tulemuslikul koostamisel ja kasutamisel. Lähtudes sõnastike eesmärkide ja sihtrühmade klassifikatsioonist, võrdleme
Nt Galli keel kadus umbes aastal 500. Adstraat on keel, mis on kontaktis mõne teise keelega, ilma et ta oleks selle keele suhtes kõrgemal või madalamal positsioonil (prestiiz). Ladina ja prantsuse keel Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. Tulemus prantsuse keel, milles u 100 galli sõna. 18. Vähemuskeel, lingua franca, diglossia Lingua franca on abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad omavahelises suhtluses kasutavad. Tihti on tegu seguga mitmest keelest. Vähemuskeel- on keel, mille kõnelejaid on mingis riigis vähem kui teis(t)e keel(t)e kõnelejaid. Diglossia- eri keelte kasutamine vastavalt kasutussituatsioonile. Tüüpilise diglossia puhul kasutatakse kohalikku keelt argisituatsioonide suhtlusvahendina, uute valitsejate keelt aga ametlikus suhtluses. 19. Keeletüpoloogia Liigitas keeli tüpoloogiliselt (struktuuri alusel eristatud keeled) 1
Igapäevased oskused Robert Bolton «Sotsialiseerumise tulemusena omandab inimene juba mõningaid suhtlemisoskused. Kuid inimese toimetuleku taset saab nende oskuste osas tõsta. Igaüks suudab olla inimsuhetes määratult mõistvam, aupaklikum, soojem, ehedam, avatum, otsesem ja konkreetsem. Korralike teoreetiliste teadmiste, paslike eeskujude ja rohkete isikliku kogemuse võimaluse abiga on võimalik inimlikumaks saamise protsessi veelgi kiirendada» (G. Gazda). 1 Oskused, mis aitavad ehitada silda inimeste vahele «Inimese suurim saavutus maailmas on isikute vaheline suhtlemine» (K. Jaspers). Meie ühiskonnas on harv juhus, et inimesed jagavad seda, mis on tõesti oluline - õrnu, arglikke, tõrksaid tundeid, hapraid, tundlikke, tugevaid avaldusi. Üksikolekud: 1) Loominguline, rõõmus ja terviklik
........................................................................................ ........................................................................................ 20 5.3. VERBAALNE ehk sõnaline suhtlemine. Sõnaline suhtlemine peab andma kliendile kinnitust sellest, et ta on oodatud, ta on tulnud just õige isiku juurde, kes on huvitatud tema probleemile lahenduse leidmisest ja kindlasti aitab asjad korda ajada. Sõnaline suhtlemine koosneb lause sisust ja selle vokaalsest osast parakeelest. Meeldivad väljendid, mis sisendavad tähtsust: kas teile sobib... kas teile meeldiks rohkem... kas ma tohin... millal teile sobib... ...sisendavad kindlustunnet: just see siin... enamus meie klientidest kiidab... ma olen kindel selles... kindlasti... ...hoolitsust ja tähelepanu väljendavad: kontrollin kõik üle, et saaksite rahuliku südamega...
Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006 Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2 Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peaks domineerima, manipuleerima jne. 3. konfliktilahendusoskused - aitavad toime tulla konfliktiga kaasakäiva tundetulvaga – oskused, mis soodus
", "Mis siis saab kui mõmmil kingi jalas pole?" · Küsida võib ka: "Kas me sööme õues?" või "Mida mõmmi süüa tahaks?" · Reageeri alati lapse vastusele, õhutades teda vestlust jätkama. · Kõneoskus on oluline ka paari aasta pärast, kui laps õpib lugema. VAATA MIND Vaadake koos lapsega peeglisse. Laps saab jälgida ilmeid, mis erinevate tegevuste ajal tema näole tekivad. · Kui laps vaatab peeglisse, palu tal: - naeratada, - keel suust välja ajada ja seda uurida, - avada ja sulgeda suu, - vaadata oma hambaid. · Anna lapsele midagi süüa ja lase tal peeglist mälumist jälgida (loomulikult kinnise suuga). KUIDAS KEEGI TEEB · Lõika ajakirjadest välja pilte, millel on lapsele tuttavad asjad - loomad, lapsed, toit jne. · Vaadake koos lapsega pilte ja vestelge iga pildi juures. · Näiteks osuta lehmale ja ütle: "Lehm elab laudas. Lehm teeb "ammuu"."
of those conditions or influences." Häired võivad olla päris erinevad, probleem võib väljenduda väga erineval moel. Olulised raskused kuulamisel, rääkimisel, kirjutamisel, arutlemisel või matemaatiliste oskuste omandamisel. Probleemid tulenevad inidiviidist ja on seotud KNS düsfunktsiooniga. Puudutab inimest kogu elu vältel. Lapse eneseregulatsioonis võib erisusi olla, sotsiaalses tajus ja suhtluses samuti kaasneda probleeme.Võivad ilmneda koos teiste proleemidega aga teisest probleemist ei ole õpiraskused tingitud. Suurbritannia määratlus (NHS) Learning disabilities as difficulty to understanding new or complex information, learning new skills, and coping independently. Vaimne alaareng: - Mild - Moderate - Severe Specific learning difficulties (spetsiaalsed õpiraskused) - Dyslexia - Dysgraphia
Mäng toimus lapsele loomulikus keskkonnas (kodustes tingimustes), mistõttu võib eeldada, et laps käitus tavapäraselt. Mängusituatsioonis oli tegemist dialoogiga uurija ja lapse vahel. Laps vastas küsimustele, esitas ka ise täpsustavaid küsimusi. Selgus, et laps tuli toime vooruvahetusega, suutis teemas püsida, kuid teema edasi arendmine jäi enamasti täiskasvanu kohustuseks. Kodeeriti nii uurija kui ka lapse repliigid. Lapse repliike vestluses analüüsitakse Bishopi (1989a, 1989b) uurimuses avaldatud kodeerimisjuhendite järgi (vt Tekstiloomeoskuse õpetamine 21 kodeerimisjuhis Kadri Perk, 2011). Ütlusi analüüsitakse tüüpide osas üldiselt ning eraldi pragmaatilise sobivuse osas. Analüüsitakse, millised ütluse tüüpe laps dialoogis kasutab ning millised neist on valdavad.
Kognitiivne psühholoogia TAJU I LOENG Kognitiivne psühholoogia on tunnetusprotsesside uurimine – kuidas inimene tajub, mäletab, mõistab ja mõtleb Kognitsioonid – teadmised, hoiakud, veendumused jne - Need moodustavad eesmärgipärase infosüsteemi Eksperimentide mudelite neuropsühholoogiliste uuringute ajukuvamise - Multidistsiplinaarne – sama probleemi kallale tulevad inimesed ma meetoditega - Interdistsiplinaarne – meetodid räägitakse omavahel läbi ja luuakse ühine meetod Kognitiivteadus – mudelite loomine. Kognitiivne neuropsühholoogia - Assotsiatsioon – ülesanne A ja B on korraga häiritud - Dissotsiatsioon – ülesanne A on häiritud, B mitte - Topelt-dissotsiatsioon – mõnel juhul on häiritud A ja mitte B, aga mõnel teisel juhul B ja mitte A Kognitiivne neuroteadus ehk ajukuvamine - EEG – elektroentsefalograafia – peegeldab piisavalt suure kortikaalse rakkuderühma postsünaptiliste po
11 UURINGUTE ANDMETEL areneb väikelapse aju tänu tagasisidele ümbruskonnast. Aju täiustub saadud kogemuste kaudu. Pildi ja heli kombinatsioon aitab imikul seoseid luua. TEGEVUSE JÄLGIMINE · Imiku nägemise ja kuulmise arendamiseks tee erinevaid näoilmeid ja häälitsusi. · Mõned ideed: - lauldes liiguta suud rohkem kui tavaliselt, - pilguta silmi, - aja keel suust välja, - väänuta suud, - liiguta hääletult huuli, - köhata või haiguta. UURINGUTE ANDMETEL õpivad imikud teise elukuu jooksul eristama nägudele iseloomulikke jooni. Imikutele meeldib jälgida nägusid, eriti armastatud inimeste nägusid. SÕRMEMÄNG · Hoia last süles või pane ta selili. · Pista oma nimetissõrm talle pihku. · Ta haarab ilmselt su sõrmest kinni, sest see on kaasasündinud refleks.
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
Isegi sama keel on igaühel veidi erisugune, kõnelemata taustateadmistest (igaühe "personaalsest entsüklopeediast"), aga samuti sellest, mida märgatakse ümbruses, st kuidas sõnumile kujuneb (osaliselt) kontekst (seega rohkem kui kultuuriline kood). Relevantne on informatsioon, mis tekitab maksimaalse kognitiivse muutuse täiendab olemasolevaid arusaamu, lükkab neid ümber või tugevdab neid oluliselt minimaalse kuulajapoolse jõupingutusega. Kultuuridevahelises suhtluses jäävad arusaamatused eriti tihti teadvustamata ja seega ka lahendamata. Inimene lahkub maalt ja imestab, miks suhted ei jätku. Juri Lotmani näide "Hamleti" erinevatest tõlgendustest: - 18. saj. Shakespeare oli barbar - 19. saj. romantikutele geenius, kes annab edasi siiraid tundeid, murrab konventsioone - 20. saj. renessansi universaalvaim, kasutab ka kõiki tollaseid teadussaavutusi. ("Autor loob teksti, kuid tekst loob ka autorit").
lisaks pronoomenite valikule ka kõneviiside ja verbidega. LINGVISTILINE TEKSTIANALÜÜS Teksti keele ja kõne esiletõus on näide viimase aastakümnete jooksul toimunud pöördest – lingvistiline ehk retooriline pööre sotsiaalteadustes. Tekstid ja keel on tõusnud silmapaistvale kohale, kuna paljudel aladel on sündinud ja tugevnenud arusaam sellest, et keel on see, millega tegelikkust luuakse. Tähendusi ja nende tõlgendusi on hakatud eriti oluliseks pidama. 1970– 80ndatel tegeleti tegelikkuse-diskursuste suhe, 1990ndatel diskursuste keele ja selle võimalustega ning 2000ndatel tekstiliikide ja žanritega. Sotsiaalne pööre keeleteaduses tähendab, et keel on muutunud sotsiaalseks tegevuseks. Uuritakse keelekasutust ja selle seoseid sotsiaalse kontekstiga. Tekstianalüüsi metoodiline lähtekoht on Halliday funktsionaalne grammatika, kust võeti aluseks
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu
juures sõnapidamist, halastust, heasoovlikkust või suuremeelsust peetaks kuriteoks ning austataks ebaustavat õiglase asemel. Mõistuse harimise ja iseloomu kasvatamise selgepiirilise eristuse leiame ka Jakob Hurdalt (1907), kelle arvates on vaimuvalgusel kaks poolt: /.../ teine pool annab mitmesugust tundmist ja teadmist see on teaduslik haridus, mis mõistuse asi on; teine õpetab saadud tundmisi ja teadmisi õigesti tarvitades kõigis asjus ausaid kombeid kinni pidama ja head sihti silmis hoidma, mis meie südamehariduseks nimetame, sest heä ja kuri oma aset südames peavad. Tõesti haritud inimene on see, kelle mõistus teaduslikult ja süda kombelikult hästi haritud on. Sarnaselt Hurdaga eristatakse ka klassikalises pedagoogikas mõistuse harimist (haritud/harimatu inimene) iseloomu ehk karakteri kasvatamisest (hea/kuri inimene). Mõistust ja füüsist saab harida, andes inimlapsele teadmisi, oskusi ja vilumusi - koolihariduse
AKTIIVÕPPE MEETODID TÖÖLEHED Merlecons ja Ko OÜ 0 SISUKORD AKTIIVÕPPE MEETODID I.....................................................................5 AJALEHT...................................................................................................6 EBASELGE JA SELGE EESMÄRK..........................................................6 EBAVÕRDSED VAHENDID.................................................................10 ELUVESI...................................................................................................12 ENESEKEHTESTAMINE.......................................................................18 GRUPIKÄITUMINE...............................................................................21 HEA JA EDUKAS INIMENE.................................................................22 INTERVJUU.......................................................
ei aktsepteerita ega hinnata. võtab in.-lt võimaluse vastutada tekitab vastupanu S A L L I T A V M I T T E10 2. HOIATAMINE/ÄHVARDAMINE Keegi ei hakka sinust hoolima, kui sa niimoodi käitud näitab mitteaktsepteerimist võib tekitada hirmu, alistuvust tekitab kiusatuse järele proovida, kas ähvardus peab paika võib tekitada viha, võõrandumist. 3. MORAALI LUGEMINE Kes kannatab, see kaua elab Kui mina noor olin.... tekitab ,,kohustatuse tunnet" v.süütunnet võib ajada jonni täis viib võõrandumise või omakorda moraali lugemiseni 4. NÕUANDMINE/LAHENDUSTE PAKKUMINE Mina sinu asemel... Miks sa nii ei tee.... signaal, et in. ise pole võimeline oma probleeme lahendama. Pärsib iseseisvust ei lase probl. üle järele mõelda, erinevaid lahendusi kaaluda ja järele proovida võib tekitada sõltuvust või vastupanu 5. LOOGIKA KASUTAMINE/ ARGUMENTEERIMINE Sa eksid, sest.... Jah, aga mõtle loogiliselt... kutsub esile oma seisukohtade katismist ja
annaabi.ee 
