Tavalisema töölise elu tühjus ja madalus seisneb tõsiasjas, et seda ei pane liikuma ideaalsed sisetunded Mille nimel tavalised töölised taluvad valusid, ületunde, ohte..? Et teenida välja söömaaeg, voodikoht ning alustada järgmine päev uuesti ja viilida nii paljlu kui võimalik. See ongi põhjus, miks me ei püstita ausammast metrooehitajatele, ehkki linnad on rajatud nende kannatlikule südamele ning vastupidavusele. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui “suremisega” või “surnud olemisega” (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju.
2) Koopamüüt ehk et inimesed elavad nagu koopas ning nad näevad varjusid seintel ja peavad neid tõelisteks asjadeks. Tõelised asjad ehk ideed aga asuvad hoopis mujal ja inimesed näevad nende varje.Seda võib seostada sellega, mida Platon õppis Pythagoraselt,et Meelte abil tajutav maailm on liiga ebastabiilne, et olla tõese teadmise allikaks. 3) Ta väitis, et õppimine pole millegi uue avastamine, vaid meenutamine. Seda väidet võib seostada Sokrateselt saadud veendumusega, et dialektika ehk vasturääkivuse abil on võimalik saada teadmist hüve. Arvamus: Sokrates võis küll saada mõtteainet teistelt filosoofidelt, kuid ta täiustas neid suurel määral ning on võimalik, et just tänu temale me tänapäeval koolis mõtleme iseseisvalt ja õpime kriitiliselt selle asemel, et võtta lihtsalt õpetajate enda vaateid omaks.
kaudu, peamiselt Platonilt ja ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänapäeval on arvatavasti kuulnud kõik inimesed on: "Ma tean, et ma midagi ei tea". Mõlemad lause pooled räägivad teisele vastu. Öeldakse, et tarkus on jumalikku päritolu. Sokratese ainus eesmärk oli kaaskodanike kõlbeline kasvatamine. See väide
keda linn on omaks võtnud, vaid teisi, uusi deemoneid.” Tegelik põhjus võis olla aga selles, et paljud noored järgisid tema eeskuju. Samuti jäi Sokrates endale kohtus kindlaks, mõni võiks isegi öelda et ülbeks, millega ta ka poolehoidu ei võitnud. 7. Milline on Sokratese peamine sõnum meie kaasajale, mida temalt on õppida? Sellele küsimusele on mul isiklikult raske vastata. Ma arvan ja usun, et ikka ja jälle on Sokrateselt õppida arusaama, et igal inimesel on oma arvamus asja kohta. Nii nagu iga inimene on erinev on ka nende mõttemaailm ja erinevate väidete ja mõtetega on raske ühtida. 8. Miks osutus mõiste „mehisus“ defineerimine dialoogis „Laches“ nii keerukaks? Sest et Laches, kirjeldades algul mehisust aruka visadusena. Nii sa Sokratese näidete järgi aru, et mingites olukordades tundub arutum tegu mehisemana.
Xenophon paljud eri teoseid, kui peetakse pealiskaudsemaks. Kõnekunst: kõned eri teemadel (poliitilised, kohtukõned jne) Lysios kohtukõne ülesehituse kujundaja (sissejuhatus, jutustus, tõendid & poleemika vastasega, lõppsõna); eripära: kõik kohtukõned olid karaktiseeritud. Isokrates rajas Ateenas retoorika kooli ning lõi ka uue kõne stiili: piduliku rütmistatud perioodi. Tuntuim kõne ,,Panegüürika". Filosoofiline dialoog Dialoogvorm Sokrateselt. 3 kuulsaimat antiikfilosoofi: Demokritos (materjalismi rajaja), Platon (idealismi rajaja), Aristoteles temalt I kirjandusteaduslik traktaat ,,Poeetika". Analüüsis eepost ja tragöödiat. MIMESIS kunst on matkimine, ent mitte kopeerimine, vaid loov jäljendamine. KATARSIS kunsti kaudu on võimalik puhastuda ka oma enda adektidest.
1) On olemas kaks maailma (on olemas päris maailm kus on kõik ideaalne. Meie aga seda maailma ei näe.) 2) Parmenides räägib ühest maailmast 3) Asjad, mis on täiuslikud ei muutu Platoni ontoloogiline väide on, et eksisteerib kaks maailma - ideede maailm ja meie maailm. Epistemoloogiline väide on, et ideede maailmas oleme kõik käinud ja kõike näinud aga siia maailma jõudes unustame kõik ära. Parmenideselt võtab Platon arusaama, et liikumist ei ole olemas. Sokrateselt võtab Platon, et kõik inimesed tahavad olla õnnelikud aga mõned on selle lihtsalt ära unustanud ning neile tuleb see meelde tuletada. Ideede maailma ja meie maailma võrdlus: 1) Ideede maailmas on kõik täiuslik - purunematu, igavesti kestev, muutumatu, liikumatu. 2) Meie maailm on aga ebatäiuslik - purunev, ajalik, muutuv ning liikumine on olemas. Eetika ja riigiõpetus On olemas 3 liiki inimesi ning liik sõltub keha osast: 1) Pea (mõistus) - valitsejad
Platoni Akadeemia. Oma õpilastele oli Platon pooljumal. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Teosed: Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Neist on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamasti on teoste peategelaseks Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesidki just tema õpetajalt Sokrateselt. Ideeõpetus: Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed (eidos). Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju toole, kuid kusagil on üks ühine tooli idee. Kõik toolid mis olemas on meenutavad tooli ideed, kuid ükski neist pole nii täiuslik nagu idee ise. Tema arvates olid tõeliselt olemas vaid see, mis ei teki ega hävine
Lõuna-Itaalias ja Sitsiilias. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja
Mis on hüve, mis õiglus? Need on tema jaoks elu ja surma küsimused. Sokratese mõistuseteenimine muutus peaaegu et koomiliseks. Mingist keskmisest mõõdukusest talle ei piisanud, kui kõne all oli mõistuse argument ja seda toetav järeldus. Sokratese meetodi eeltingimus oli, et vestluskaaslased usaldavad end mõistuse kanda ja lasevad end juhtida põhjenduste loogikast. Inimmõistus on väljakutsuvalt suveräänne; selle põhiaksioomi võttis Platon üle Sokrateselt. Platon pooldab ka Sokratese intellektuaalset eetikat, mille järgi keegi ei toimi tahtlikult vääralt. Voorus on teadmine ja teadmine voorus vääralt sooritatud tegu paljastab tegija teadmatust. Kui niimoodi ühendada õpetus õigest elamisest teadmistega, on aru ja mõistuse tiivad valmis kandma ennenägematult kaugele. Platoni ratsionalismi kolmas oluline külg ilmneb tema pürgimuses korra ja seaduspärasuse poole
ühelt ajaloolaselt Xenophonilt. Sokrates hukati süüdistatuna jumala salgamises ja noorpõlve rikkumises. Mis juhtus tegelikult, oli see, et valitsevale ringkonnale ei meeldinud see, et Sokrates tuletas inimestele koguaeg meelde nende teadmatust ja ei austanud teisi. Sokrates uskus, et surm on hinge kehast vabanemine või mitte millekski muutumine. Sokratest peeti kõige targemaks inimeseks, sest Delfi oraakel olevat niimoodi väitnud. Sokrateselt on palju tsitaate, mis panevad mõtlema. Suurem osa nendest räägib tarkusest kui kõige tähtsamast aspektist kogu elus. Üheks kuulsaimaks tsitaadiks, mida tänapäeval on arvatavasti kuulnud kõik inimesed on: "Ma tean, et ma midagi ei tea". Sokrates arvas, et inimene saab käituda õigesti vaid siis, kui ta teab, mis on õige. Vapper saab olla ainult see, kes teab, mis on vaprus, õiglane see, kes teab, milles seisneb õigus. Need, kes seda ei
norm, et inimest oskaksid rkida iget juttu igel ajal. 49. Retoorilise proosa philiigid on: 1) kohtukne 2) poliitiline kne 3) pidulik ilukne 50. Kes on logograaf? Kohtuknede kirjutada 51. Nimeta IV sajandi suurim poliitiline knemees, kes harjutamisega sai lahti knedefektist ja tegutses Ateena juhtiva riigitegelasena - Demosthenes. 52. Filosoofilise proosa meistrid on Sokrates ja Platon 53. Sokrates ei pannud midagi kirja. Tema pilased esitasid pma petaja vaateid nn filosoofiliste dialoogidena. Sokrateselt on tulnud kaks mttetera: 1) Ma tean, et ma midagi ei tea 2) Platon rajas oma kooli, kuulsa Akadeemia; ta on nn filosoofilise idealismi rajaja 54. Selgita mte platooline armastus : algselt thendas armastust idee vastu (Platoni jrgi), hiljem ka sugupoolte vaheline, kuid aseksuaalne. Armastus on sgavalt isikuprane, intiimne, spontaanne ja suurel mral teadvustatud nhtus, ainult osalt allub see mistusele ja tahtele. 55. Aristoteles oli Platoni pilane. Ta li filosoofia ja teaduste terminoloogia
häirimatuks. Küsimusele, miks ta üldse sellise naisega elab, vastanud Sokrates: "Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks, ei võta endale mitte kõige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid: nad arvavad, et kui suudavad taltsutada selliseid, siis saavad kergelt hakkama ka teistega. Nii ka mina, tahtes suhelda inimestega, võtsin endale Xanthippe veendumusega, et kui suudan taluda teda, siis on mul kerge suhelda kõigiga." (Xenophon, Pidusöök, 2. 10) Kord küsinud keegi Sokrateselt, kas abielluda või mitte. Sokrates vastas: "Tee, mis tahad niikuinii kahetsed." Naise etteheidete peale, et ta liiga palju naerab, et ta irvhammas on, olevat Sokrates vastanud: "Naerab ainult see, kelle südametunnistus on puhas." Kord olevat Xanthippe Sokratest sõimanud ja siis veel vett ka kaela valanud. Sokrates kommenteeris: "No seda ma ju rääkisin! Xanthippega on ikka nii, et kõigepealt äike ja siis vihm." Sokrates veetis kogu päeva vaidlustes ja vestlustes
Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni idealism Enne Platonit esinevad vaid üksikud filosoofilise idealismi elemendid, kuid Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel
Millega ta seda põhjendab? Kas sama võiks öelda tema enda eksistentsialistliku moraali kohta? Sest erinevad moraaliteooriad võivad sattuda vastuolusse. Ühe juhtumi puhul võib olla mitu võrdväärset lahendust. Inimeste väärtused on ebamäärased ja tekitavad kõhklusi erinevate moraaliteooriate vahel . Ükski olemasolev moraal ei saa kindlustada, milline inimese eesmärk tooks kõige rohkem kasu . Küsimused Platoni Phaidoni kohta: · Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Et seda ei tohi, kuid ta ei tea ise ka miks ei tohi · Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegelegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju.
arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate arvamuste paljususes ja vastandlikkuses. Niisuguste inimeste maailmamistmise suhtes peab paika Protagorase tlus, et iga asja kohta saab vita kahel vastandlikul viisil. Platoni eetika nagu antiikne eetika ldiselt on petus sellest, kuidas saavutada nnelikkust, mida iga inimene paratamatult pdleb. Sokrateselt pritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik-paratamatu pdlus olla nnelik, saab teostuda ksnes lbi tarkuse.Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks
Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Platoni teostest on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne’’ ja 13 kirja. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi nende vahetus elulises kontekstis ja veenvas kunstilises vormis. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju
388 eKr rajas ta Ateenasse linna lähedal filosoofiakooli Platoni Akadeemia, kus pandi palju rõhku matemaatikale. Tema silmapaistvaim õpilane oli Aristoteles. Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Tema loodud dialoogivorm on andnud võimaluse käsitleda abstraktseid filosoofiaküsimusi. Peategelaseks on neis enamasti Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesid ka tema õpetajalt Sokrateselt. 2.1 Plaatoni ideaalriik Platon väidab oma hinge olevat näinud "riigiideed" ja teab seetõttu, milline peab olema ideaalne riik. Kõige tähtsam on tema jaoks riigi terviklikkus ja ühtsus. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti headuse ideed. See pole aga kõikidele inimestele jõukohane. Seetõttu peaksid riiki valitsema filosoofid, kes annavad riigile tarkuse ja juhtides võtavad vastu tarku otsuseid.
tähendusrikkaks ning oluliseks. Sügavam tähendus tekib ellu alles siis, kui reaalsus ning ideaalne uudsus ühenduvad. Elu tuleb elada püüeldes enda eesmärkide ning unistuste poole ning nende nimel vaeva nähes, sealjuures kaeblemata ning pidades kinni erinevatest reeglitest. Samuti on elu tähendusrikas siis, kui elada elu mis lähtub iseeenda sisemisest ideaalist. Ehk elus tuleb teha ainult seda, mis teeb õnnelikuks ning sisemiselt toidab, siis on elu tähendusrikas. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates ütleb Kebesele, et ise ei tohi end ära tappa sellepärast, et inimene on Jumala vara ning Jumal vihastaks, kui inimene end ilma Jumala otsuseta ära tapaks. On inimesi, kellele jaoks on parem surnud olla, kui elada, ent need inimesed ei tohi endale sellegipoolest seda heategu teha, mis seisneb enesetapus. Tuleb oodata siiski teist heategijat. 2. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust
mahukam teos RIIK(Politeia). Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justinanus selle 529.a. p.Kr. sulgeb. Platon suri 80 aastasena. Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud. Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks. Pütaagoraselt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine on olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. Polyteia sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti. Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: 1. DOXA - Arvamas, kui paljas uks tuleneb otse meeltest. 2. DIANOIA - Ratsionaalne arusaamine 3. NOESIS - Otsene intuitsioon ideedest. Platon pooldas hingederändamise õpetust: Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed. Igal tähel on üks hing, hingesi juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest
Viimane põhjendab moraali moraalist väljaspool asuvate tegurite abil. Eristatud on ka teole või vastupidi tegutsejatele keskenduvaid teooriaid. Siin tahetakse rõhutada, et oluline on see, mida teeme (teole orienteeruv) või mis sorti inimesed me oleme (kas tegutseja isik on ikka kõlbeline isik). 2. Eetika ajaloost. · Eetika algusest Eetika e moraalifilosoofia e normatiivne filosoofia pärineb vanadelt kreeklastelt, täpsemini, Sokrateselt (469-399 eKr), kes pühendus moraalse vooruse loomuse uurimisele s.t ta uuris just asja, mille olemasolus tänapäeva teaduskäsitluse seisukohalt peaks enam kui kahtlema. Sokratese põhiväite olid: õnn on võimatu ilma moraalse puhtuseta (vooruseta); ebaeetiline tegu kahjustab rohkem tegijat kui ohvrit; moraalne puhtus on hinge tervis; pahe tõeline (sügavaim) põhjus on võhiklikkus. Platoni (Sokratese õpilane) arvates põhineb moraalne puhtus intellektil, s.o
voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Meie loomuomaseks pärandiks on küll vastastikune pimedus ja kurtus, kuid sellest hoolimata tunnustame me sisemist tähendust, mis ei paista välja ja mis võib esineda teiste eludes seal, kus me seda kõige vähem märkame. Sellest ka järeldus, et sisim tähendus võib meie jaoks olla täielik ja kehtiv ainult siis, kui see sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule. Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates vastab Kebesele, et kuigi on inimesi, kellel on parem surra kui elada, kuid neil pole lubatud iseendale head teha (ehk enda päästa enesetapuga), vaid nad peavad ootama heategijat. Sokrates leiab, et inimesed on maailmas elades justkui vangis, kuid nad ei tohi siit põgeneda ega end sellest vabastada, sest jumalad on inimeste hoidjad ja inimesed kuuluvad jumalate vara hulka
Niisuguste inimeste maailmamõistmise suhtes peab paika Protagorase ütlus, et iga asja kohta saab väita kahel vastandlikul viisil. Seevastu konsensuslike väärtusorientatsioonide kujunemine – selle kohta, mis “ühele polis`ele paistab õiglane ja ilus” – on “arvamuste” tasandil alati problemaatiline. Platoni eetika – nagu antiikne eetika üldiselt – on õpetus sellest, kuidas saavutada õnnelikkust, mida iga inimene paratamatult püüdleb. Sokrateselt päritud eetiline intellektualism kujunes Platoni mõtlemises veendumuseks, et too inimese loomulik- paratamatu püüdlus olla õnnelik, saab teostuda üksnes tarkuse, olemustunnetuse alusel selle kohta, mis on inimesele hüveks ja vooruseks. Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid väike osa inimestest, intellektuaalne eliit. Ülejäänutel puuduvad vastavad sünnipärased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mõistetud õnnetuks jääma
“ Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese kohta on palju lugusid, aga palju kindlat informatsiooni ei ole. Ta ei kirjuta midagi üles, eelistab suulist filosoofiat. Tema õpetuse kohta on raske midagi öelda, tema tuntuim õpilane on Platon, kes on palju üles täheldanud, tema dialoogides kõneleb tihti Sokratese kuju. Kord küsinud keegi Sokrateselt, kas abielluda või mitte. Sokrates vastas: “Tee, mis tahad – niikuinii kahetsed.” Naise etteheidete peale, et ta liiga palju naerab, et ta irvhammas on, olevat Sokrates vastanud: “Naerab ainult see, kelle südametunnistus on puhas.” Sokrates oli keskmistest oludest, isa oli kujur, ema ämmaemand. Sokrates oli vahepeal sõjaväes(kui tagasi tuli, olid ema ja isa palavikku surnud ning ta esimene armastatu teisega abiellunud) ning pärast seda abiellus kurja naise
omaette ei piisa. Need printsiibid peavad andma mingi sulami, teatava keemilise ühendi, et tulemus oleks objektiivselt ja täielikult tähendusrikas elu. Inimeste vahel on päris palju vastastikkust pimedust ja kurtust. See on inimeste loomuses. Kuid siiski tunneme sisemist tähendust, mis ei paista välja. Selline sisemine tähendus kehtib üksnes juhul, kui sisemine rõõm, vaprus ja vastupidavus on seotud ideaaliga. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Ilma reaalse põhjenduste keelab Sokrates inimese õiguse enesetapule. Simmias sunnib Sokratest põhjendama oma otsust surmaotsusega leppida ja surm vastu võtta. Sokrates vastab talle kaitsekõnega (63b-69e), mille keskne seisukoht on, et filosoofid ei tegegi muuga kui "suremisega" või "surnud olemisega" (64a). Refereerige Sokratese selgitusi Simmiasele ja proovige anda Sokratese kõnele argumendi kuju
o Tõde peitub inimeses eneses ja seega ei sõltu tõde teistest. Pole õige öelda, et valida võib ükskõik mida. Õige on see, et ei saa mitte valida ( valimata jätmine on ka valik). Põhimõtteliselt tema moraalist saab järeldada, et õigeid ja valesid otsuseid ei ole olemas, asi oleneb inimesest ja sellest mis temale endale tunduvad õiged ja valed Küsimused Platoni Phaidoni kohta: Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? o S arvab, et inimesel tegelikult ei ole õigust ennast ise tappa, sest ,,inimene on jumala vara" ja inimene ei tohi end ise tappa kuna jumalal on tema elule mingi teine eesmärk. o Inimene ei tohi ennast tappa va juhul kui Jumal on tema peale pannud paratamatuse(nagu näiteks Sokratest ootas ees surmanuhtlus) Ps. Sokrates oli
Selgitage seda väidet? Ideaalid võivad Jamesi arvates olla igal ühel joodikust kuni luuletajani välja. ideaal avardab haridus. Aga kannatused ja töö muudavad ideaalid alles väliselt nähtavaks kõigi teiste jaoks. Paljud kõrgema klassi inimesed ei mõista, et ka tavaline inimesel on nendega sarnased voorused, ning paljud neil on eraldiseisvad ideaalid. Nendega arvestades saaksid paljud tööjõuga seotud probleemid oma lahenduse. Küsimused Platoni Phaidoni kohta: 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Sokrates arvab, et on hetki millal inimesel on parem olla surnud. Kuid on imelik mõelda, et need inimesed ise ei tohi endale seda head teha, vaid peavad ootama millal keegi seda neile teeb. Inimene ei tohi ennast tappa, kuna inimene on jumala vara. Väga halb on kui üks osa varandusest järsku otsustab end ära tappa. Seepärast ongi ilmselt enesetapp keelatud. Tappa
Platon on moralist. Hüve eri liigid on Platoni üksikasjaliku uurimise objektiks – vaprus, mõistlikkus ja õiglus. Eetilised, poliitilised ja moraalifilosoofilised küsimused on tema jaoks põletavalt tähtsad. Platon ja ühiskonnafilosoofia. Inimest ei saa eraldada kaasinimesest ega riigist, mille nad koos moodustavad. Tal on auahne eesmärk esitada üksikasjalik visioon ideaalsest riigist. Valitseja põhiline oskus on eristada arvamus tõelisest teadmisest. See on Platoni Sokrateselt päritud intellektuaalse eetika järgi – ülim ja puhtaim hüve. Filosoof on tõe armastaja. Platoni riik on aristokraatia „parimate võim“ – selle sõna täpses tähenduses. Platon ei usu demokraatia efektiivsusesse. Tema arvates peab riigis tegelema iga inimene sellega, milleks ta on võimeline. Näiteks pooldas ta orjapidamist, ta arvas, et vb just need inimesed sobivadki hästi orjadeks. Õiglus nii nagu Platon seda näeb põhinebki eri ühiskonnakihtide harmoonilisel vahekorral
· Pütaagorlastelt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. · Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp · Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine ning voodit kujutava maali kuntsnik: "Kunstnik, puusepp ja = olemine. jumal need on kolme liiki voodi loojad" "Riik" · Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. · Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid · Platoni teosed mõistusega näha. · Varajased kirjutused: · ÕPPIMINE ON MEELDETULETAMINE · APOLOGIA Sokratese kaitsekõne kohtunikele · Tunnetus on meeldetuletamine ANAMNESIS.
ebakindlusele, võrdlustele teiste inimestega, kadedusele, oma olukorra üle kaebamisele, teiste süüdistamisele jne. Vaid voorusega saabub ideaalide tähendusrikkus. Õnnelikuma ja rahulikuma elu saavutamiseks tuleks keskenduda visalt oma unistuste teostumiseks vaeva nägemisele, töötamisele, sealjuures käitudes ustavalt piirangute ja reeglite raames, virisemata. Küsimused ja vastused Platoni Phaidoni kohta: 1. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida 16 Sokrates Kebesele vastab? Sokratese vastus Kebesele väljendab seda, et mõnele inimesele võib surm olla parem kui elu, kuid enesetapp on sel juhul heategu, mida me ise endale teha ei tohiks. Inimestena kuulume jumalate vara hulka ja see ainult pahandaks neid, kui neil poleks oma varanduse lõpliku saatuse üle sõna. 2
387 eKr rajas ta Ateenas Akadeemia. Tegeles seal oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Valmib mahukaim teos RIIK (Politeia). Akadeemia püsib 1000 aastat. Platoni kõik teosed on säilinud. Looming koosneb eranditult dialoogidest. 34 on säilinud (kirjarull, 7m). 25 neist on kindlasti ehtsad. ! Platoni kolm allikat: Pütaagorlastelt võttis ta usus matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi. Parmenideselt võttis mõtlemise, et puhas mõtlemine = olemine. Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi. ! Tunnetusteooria: Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile: DOXA arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meelest. DIANOIA ratsionaalne arusaam. NOESIS - otsene intuitsioon ideedest. Ta pooldas hingederändamise õpetust. Jumal lõi hinged ja nendega asustanud tähed, igal tähel üks hing, mida juurde ei looda. Nad toituvad vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õigust
Platon usub, et on võimalik teada, mis on õige ja hea. Demokraatia nõrkus on just selles, et side teadmisega katkeb. Ülekohus ja ebaõiglus tuleneb ikka teadmatusest. Õiglase riigi esmane ja viimne ülesanne on hoolitseda selle eest, et võimalused valitsejate mõistuseotsustest tulenevate vigade jaoks oleks lõplikult välistatud. Valitseja põhiline omadus on tema teadmine tõsiolevast, tema oskus eristada arvamust tõelisest teadmisest. See on ülim ja puhtaim hüve- päritud Sokrateselt. Aga sel juhul kõlbavad vaid filosoofid valitsejateks. Filosoof on tõe armastaja- tarkuse armastaja. Valitseja saab kehtestada õiglaseid seaduseid ainult siis, kui ta teab, mis on õiglus, selleks on võimeline vaid filosoof. Platoni riik on aristokraatia- parimate võim. Platon ei usu demokraatia efektiivsuses. Massi suurus ei taga teadmist. Suured hulgad ei saa olla tarkuse armastajad. Õiglus on see kui igaüks tegeleb oma asjadega. Õiglus põhineb eri ühiskonnakihtide
ülesanne, mille parimal viisil teostamise võime ongi vastava hingejao arete. Mõistusliku hingejao ülesanne on muidugi eelkõige teadmiste omandamine. Teadmine ranges tähenduses on teadmine sellest, mis tõeliselt on. Tõeline olemine on Platoni ontoloogia järgi aga ühtlasi täiuslik olemine, mis hüvesuse idee poolt valitsetuna on viimasega samalaadiline. Seetõttu on teadmine voorus – tegevust motiveeriv arusaamine sellest, mis peab hüvelisena kehtima. Platon on oma õpetajalt Sokrateselt pärinud tema eetilise põhipositsiooni – eetilise intellektualismi. Püüdlust saavutada teadmine selle kohta, mis tõeliselt on, nimetavad Sokrates ja Platon filosoofiaks; niisuguse teadmise enda omamist aga tarkuseks, sophia`ks. Filosoofia mõistest rääkides laseb Platon asja küll nii paista, nagu polekski tarkus inimesele täielikult kättesaadav loomutäius ning surelikel tuleb rahulduda vaid tarkuse püüdlemisega, filosoofiaga. Oma eetika- ja
voorusega (ustavuse-, vapruse- ja visadusega). Selgitage seda väidet? Ideaalid peavad olema uudsuse poole suunatud, innovaatilised. Ideaalid ise omaette pole uudsed, samuti pole seda voorus. Kuid elu suudab siduda need kaks asja, selle tulemusena aga tekib midagi sellist, mille poole püüelda, see mis on uudne ning huvitav. Nii ustavus, vaprus kui ka visadus on voorused, mis koos sisemiste ideaalidega teevadki elu tähendusrikkaks. 82. Kebes küsib Sokrateselt, mida ta arvab inimese õigusest enesetapule (61e). Mida Sokrates Kebesele vastab? Inimesed ei tohi ennast ise sellest vangistusest, elust, vabastada, selle eest ära joosta. Ei tohi ennast tappa enne, kui Jumal seda soovib ning sellest märku annab. Jumal poolt on igale inimesele määratud tema kindel saatus ning see, kellele Jumala poolt pole määratud enesetappu tegema, ei tohiks seda ka teha. Niisiis on Jumala poolt reguleeritud, kellel on enesetapuks õigus ja kellel mitte. 83
· Rakendatavus Peavad olema kõigile jõukohased ja reaalselt täidetavad. Inimloomusega ei tohi vastuolus olla. Eetika ajalugu Sokrates saab tuntuks lausega ,,Don" ehk ,,Tunne iseennast". Alguses tegelesid Kreeka filosoofid esemete tekke otsimisega ehk arhé. Selle asemel oleks pidanud õppima inimest tundma, mitte näiteks maailma teket. Sokratese mõte oligi inimese tundmaõppimine eelkõige. Sokrateselt pärineb veel ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Sellest tuleneb kahtlus, läbi mille saab inimene jõuda elus edasi. Selleks peab ta küsima endalt pidevalt küsima küsimusi ja seletama põhjuseid. Inimene peaks nii-öelda olema endaga dialoogis. Sest ainult läbi arutluse, vaidluse ja dialoogi saab inimene jõuda tõeni. Sokrates kasutas ka irooniat ehk piinas teisi küsimustega, mis pani inimesi oma senistele maailmavaadetele järele mõtlema, kas need ikka on õiged. Sokratese
meid päikesega seostavad. Kuid silmad või nägemisvõime ei ole identsed päikesega, ja niisamavähe on mõistus identne hüvelisuse ideega. Tunnetuse ja tõe võimalikkuse tingimus on midagi muud ja enamat kui tunnetus ja tõde. Tunnetus ja tõde on küll hüve vormid, kuid mitte hüve ise. Küll on aga hüvelisuse idee kui tunnetuse võimalikkuse tingimus ühtlasi ka tunnetuse ja tõe hüvelisuse tingimus. See aga põhjendab eetilist teesi, mille Platon Sokrateselt üle võtab, nimelt et teadmine on voorus. Niisiis on õpetus hüvelisuse ideest kui teadmise võimalikkuse tingimusest ühtlasi ka eetilise intellektualismi õigustus. Platon ei seleta lähemalt, kuidas niisugune võimaldamine teostub, kuid filosoofiliselt oluline on tema osutus, et teadmine toetub alati teadmist võimaldavatele tingimustele ja et filosoofia ülesandeks on nende tingimuste esiletoomine ja kriitiline kontrollimine. Küsimusasetus
sõnade üleloomulike oamduste kohta ehk sõnamaagiast. "nimi kandub kandjale". Nominalism - Teooria, mille kohaselt üldterminid on kõigest keelemärgid, mis iseenesest ei nimeta mingit individuaalselt olemasolevat olendit või asja. Erinevalt realismist on nominalismi järgi olemas vaid individuaalsed olendid või asjad. Et asjad eksisteerivad ainult inimese jaoks, inimese mõttetegevuse viljana Platon võis saada üldise ja üksiku küsimuse vahekorra selgitamise osas vihje Sokrateselt - ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu; Platon kujundas seepeale välja arusaamad ideede maailmast, üldnimed (keelemärgid) on vajalikud selleks et õpetada üksteisele asjade maailma tunnetamist.Asjade ja kehade olemise näivus, asjad on vajalikud meenutamaks üldnimede tähendust. Tegelik vs näiv maailm ja koopamüüt. Koopast lahkumine on tee teadmist maailma. Reaalsem maailm on ideede maailm, muutuv maailm on illusioon.
45. Sokrates ja sokraatikud Sokratest peetakse kreeka klassikalise filosoofia rajajaks, see on kreeka filosoofia kõige lühem ajastu. Sokrates elas 469-399 e. Kr. Tema isa oli kiviraidur, ema ämmaemand. Sokratesega pöördus kreeka filosoofia inimese poole. Esiplaanil eetiline temaatika, tagaplaanil olemisõpetus. Ta oli esimene filosoof, kes ühendas omavahel kõlbluse ja teadmise idee. Tema õpetuse nõrgaks küljeks peetaksegi, et ta samastas vooruslikku käitumist ja õiget teadmist. Sokrateselt pole säilinud kirjalikke teoseid, kuna ta õpetas põhimõtteliselt suuliselt. Vastandas end sofistidele. Ei võtnud tasu. Platon, tema tuntuim õpilane, kirjutas tema vaateid üles, ent see pole kõige adekvaatsem esitus. Sokratese abikaasa Xanthippe on kultuuriloos kujunenud kiusliku tülinorija võrdkujuks. Sokratese näol on tegu esimese suure filosoofiamärtriga. Sokratese filosoofia algab kahtlusest, mis on abivahend uue üldkehtiva tõeni jõudmiseks.
annaabi.ee 
