SISSETULEKU SEISUKOHALT ON TOLMELDAMINE ON SAMA TÄHTIS KUI MEE TOOTMINE Põllumaal oli vaikne kuni Chad Prince ja Brandon Weatherly hakkasid mesitarusid liigutama. Siis tekkis õhku püsiv sumin, mis oli segatud vaid mööduva lennuki mürinaga või klõpsatusega lähedalasuvast elektriliinist. Mesilased ei olnud ligikaudu kuu aega eriti palju mett tootnud, ütles Prince 10. septembril. Aga mesilased jäävad välja veel umbes üheks kuuks karjamaa ja preeria radade ümber Medinas. Peale seda kui mesitarud saavad puhastatud, veedavad mesilased veel mõne kuu "talvepalees" mis kuulub Miller Mee farimile Gackle'is, Põhja Dakota osariigis. Uus rajatis mesilastele võib aidata parandada mesilaste tervist-vähendades nende liikuvust, kontrollides nende elukeskkonda ja võimalik ka, et kaotada ära varroa lestad. Pärast paari kuud "talvepalees" mesilased suunduvad läände. USA Põllumajanduse Põhja Dakota osakonna sõnul olid nad aa...
TALLINNA ÜLIKOOL Jürgen Leesmann , Triin Piile , Risto Kals Panus on kõigil võrdne EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö õppeaines majanduse alused Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Käesolev kodutöö õppeaines majanduse alused on koostatud analüüsimaks SKP, töötuse ja inflatsioon omavahelisi seoseid Eesti ja Taani näitel ajavahemikus 2007-2011. Aluseks on võetud esimese seminari materjalid. Kodutöö esimeses peatükis käsitleme Eesti ja Taani inflatsioonimäärasid, teises peatükis Eesti
TALLINNA ÜLIKOOL Triin Piile, Jürgen Leesmann, Risto Kals EESTI JA TAANI SKP NÄITAJAD ANALÜÜS SISSETULEKU MEETODIL AASTATEL 2007-2011 Kodutöö majanduse alustes Juhendaja: Anneli Kommer Tallinn 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. EESTI SKP NÄITAJAD SISSETULEKU MEETODIL 2. EESTI JA TAANI SKP MUUTUSTE VÕRDLUS Sissejuhatus Seminaritöö kursuses majanduse alusted on analüüsimaks Eesti SKP-d aastatel 2007-2011. Vaatluse all on alljärgnevad näitajad: palk, tööandjate sotsiaalmaksud ja põhivara kulum. Samuti on võrreldud Eesti ja Taani SKP-d ja toodud tabelid võrdlemaks nende riikide majandust aastatel 2007-2011. Eesti SKP näitajad sissetuleku meetodil Palga näitaja tõusis vaid ajavahemikul 2007-2008, pärast seda langes kuni
määral, kui kasvab nende sissetulek. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Niisugusele seaduspärasusele viitas J.M.Keynes juba oma 1936. aastal ilmunud teoses "Tööhõive, intressi ja raha üldine teooria". Küsimus 9 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Keynes'i rist (kogukulutuste joone AE - aggregate expenditure - ning 45-kraadi joone lõikepunkt) näitab säästuläve, millest madalamatel sissetuleku tasemetel on tarbimiskulutused väiksemad kui kasutatav tulu, seega esineb negatiivne säästmine. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Vaadates juuresolevat joonist, nähtub, et negatiivse säästmise korral on tarbimiskulud suuremad võrreldes sissetulekutega. Niisugusel juhul kasutatakse tarbimiskulude katteks ära ka olemasolevaid sääste, mis toob kaasa säästude vähenemise ehk negatiivse säästmise. Küsimus 10 Vale Hinne 0,0 / 1,0
Nõudlus Nõudlus näitab, milliseid hüvise koguseid soovivad tarbijad osta sõltuvalt hinna muutumisest. Nõudlus on seos, hüvise hinna ja ostetava koguse vahel. Nõudlusseadus sätestab, et tarbijad ostavad hüvist seda rohkem, mida madalam on selle hind Nõudluse mõjurid Tarbijate sissetulek (mõju on erinev väheväärtuslike ja väärtuslike kaupade korral). Teiste hüviste hinnad (asendus- või täiendkaup). Tarbijate eelistused (maitse, mood, hooaeg). Tarbijate ootused (oma sissetuleku või/ja kauba hinna suhtes). Tarbijate arv Pakkumine Pakkumine on seos pakutava koguse ja hinna vahel. Pakkumisseadus sätestab, et kui hüvise hind tõuseb, pakuvad tootjad suuremat kogust ja kui hind alaneb, väheneb pakutav kogus. Pakkumise mõjurid: Hüvise tootmistehnoloogia, Tootmisel kasutatavate ressursside hinnad, Teiste hüviste hinnad, Pakkujate arv, Pakkujate hinnaootused. Sissetuleku- ja asendusefekt
xxxx xxxxx Täiteasi nr xxxxx Täiteasi nr xxxxx KAEBUS Kohtutäitur xxxx tegevuse (või )tegematuse suhtes. 1. Kohtutäitur xxxx ei tagastanud mittearestitava sissetuleku osa summas 300 eurot, mille ta arestis xxxx2016 aastal. Kohtutäiturile on esitatud mittearestitava sissetuleku tagasikande avaldus (mitmel?)korral: (Kuupäevaliselt välja tuua). Mittearestitava sissetuleku tagasikandmine ei tohiks olla seotud andmete esitamisega, kui on tõendatud sissetuleku laekumine ning ülalpeetavate olemasolu. Eelnev kaebus tugineb Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele: TMS § 131, 132 ja 133; TMS § 217, 218; Kohtutäituri seadus § 75. 2
Veel saab paigutada sääste kunstiteoste, väärismetallidesse ja muudesse investeerimisfondidesse. 3.Kuidas aitab kindlustus sinul oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustus võimaldab sul vahetada oma suure kaotuse riski kindluse vastu, mida pakuvad lühikese perioodi maksed, mida nimetatakse kindlustuspreemiaks. Seda kompromissi on mõtet sageli teha, kuna ilma kindlustuseta võib riskiga kaasneda häving ka rahalises mõttes. 4.Millised on kaks peamist sissetuleku allikat? Esimene sissetuleku allikas on töö eest saadud tasu. Teine sissetulekuallikas on tulu rikkusest(liites kokku kogu oma varanduse, pangaarvete, säästude ja investeeringute summa, saad rikkuse kogusumma). 5.Kuidas Sa saad aja jooksul rikkust suurendada, säästes teatud osa oma tuludest? Rikkust on võimalik suurendada säästes. Säästes sõltub nende tuludest ja ootustest, aga ka kehtivatest intressimääradest ja maksudest. 6.Millised on krediidi kasutamise plussid ja miinused?
5 . TA R B I M I S VA L I K U T E M Õ J U R I D Lk 101 - 123 5.1 SISSETULEKU MUUTUSED JA SISSETULEKU-TARBIMISE KÕVER Lk 101 - 103 Sissetuleku-tarbimise kõver(income-consumtion curve) näitab tarbija sissetuleku muutuste mõju tarbimisvalikule, kusjuures hinnad on konstantsed. Sissetuleku muutuste mõju mingi hüvise tarbimisele kajastab Engeli kõver. Engeli kõver näitab hüvise optimaalseid koguseid sõltuvalt sissetuleku suurusest (ceteris paribus). Sissetuleku mõju hüvise nõutavale kogusele võib olla mitmesugune:
Mikroökonoomikaks kordamine 05 jaanuar 2012 Mis on inferioorsed kaubad? (Seoses ükskõiksuskõveraga nt). Olid need kaubad, millest me suurema sissetuleku puhul loobuda püüame, otsides paremaid alternatiive? Nagu Säästumarketi/Maxima külastus, odav ja ebakvaliteetne kaup jne? Inferioorne hüvis – kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Engeli kõver –kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte muutuva sissetuleku korral. Ehk ühendatakse erinevate eelarvejoonte- ükskõiksuskõverate lõikepunktid omavahel ning saadakse üks uus joon. Ceteris paribus – muud tingimused jäävad samaks, vaid üks asi muutub.
· Sotsiaaltagatised · Kaubandustasakaal RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANG EHK SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG. *On mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Mõõdetakse lisaväärtust SKT mõõdab ainult seaduslikke turutehinguid Ei arvesta: finantstehinguid (riiklik sotsiaalabi) , edasimüüki SKT on voolmuutuja SKT on majandustegevuse, mitte heaolu mõõt ( võrreldav on SKT elaniku kohta) SKT on nii toodangu kui ka sissetuleku mõõt *Potentsiaalne SKT (Q*) on SKT arvestuslik tase, mis esineks siis, kui kõik tootmistegurid (maa, töö kapital) oleksid täielikud kaasatud. Q*= toodang/tund x tunnid/töötaja x töötajad/elanikkond x elanikud Langusperioodil ületab potentsiaalne SKT tegeliku. *SKT lõhe= erinevus potentsiaalse ja tegeliku SKT vahel. Tootlus on sisendiühiku kohta saadav toodang Potentsiaalne SKT suureneb, kui suureneb tootlus või tööjõud ja masinate hulk
4) Erasektor või avalik sektor(erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt) Mitteelastne pakkumine: Kui täiendava tooteühiku pakkumise kulu tootmise laiendamisel järsult kasvab, ei too kõrgem hind kaasa pakutava koguse märkimisväärset suurenemist. Elastne pakkumine: Kui lisakulu tootmise laienemisel aegsasti suureneb, toob hinna tõus kaasa pakutava koguse suure kasvu. 3.3 TEISED NÕUDLUSE ELASTSUSE NÄITAJAD Nõudluse sissetuleku elatsus - mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele .(ceteris paribus)-hüviste hindade kohta Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des +normaalkaubad, väärtus positiivne. Nõudlus kasvab sissetuleku kasvades. - sissetuleku suhtes elastsed koefitsent suurem kui 1, nt luksushüvised - sissetuleku suhtes mittelastsed koefitsent väiksem kui 1, nt esmatarbekaup
duopoolsel turul tegutsevate firmade poolt valitud tootmiskoguste paariga, mis üheaegselt rahuldab mõlema firma jaoks järgmist tingimust: antud firma tootmiskogus o parim valik teise firma tootmiskoguse puhul ja see kogus maksimeerib firma kasumi teise firma poolt valitud tootmiskoguse korral. Eelarvejoon – Eelarvejoon (budget line) näitab kõiki hüviste kogumeid, mis on tarbijale kättesaadavad antud hindade taseme ja sissetuleku korral. Eksogeenne muutuja – Eksogeenne muutuja (exogenous variable) on selgitav ehk mudeliväline muutuja Elastsus – Elastsus (elasticity) on tarbijate ja tootjate reageerimistundlikkust iseloomustav näitaja. Endogeenne muutuja – Endogeenne muutuja (endogenous variable) on selgitav ehk mudelisisene muutuja. Engeli kõver – Engeli kõver (Engel curve) näitab hüvise optimaalseid nõutavaid koguseid sissetuleku eri tasemete korral (ceteris paribus). Tuletatakse sissetuleku-
kindla summa täitumisel või kindlatel tähtaegadel seifi. Tööpäeva lõpul tuleb kassasse makstud raha ja väljamaksmata raha paigutada seifi. Kui ettevõttes on palju kassasid, näiteks jaekaubanduses, siis on vahetusraha väljaandjaks ja kogumiseks eraldi töötaja, kes vastutab kogu sularahakäibe- ja arvestuse eest. Toimunud tehing fikseeritakse kirjalikult sularaha üleandmise ja vastuvõtmise aktis. Kassasse suleraha sissetuleku vormistamise algdokumendiks on kassa sissetuleku order, mis koosneb orderi ja kviitungi osast. Peale kassatehingute teostamist (raha vastuvõtmist maksjalt) antakse kassa sissetuleku orderi täidetud kviitungi osa raha maksjale. Kassa sissetuleku orderi kviitung jäetakse täitmata kui kassapidaja toob ise raha pangast kassasse. Raha väljamaksmine kassast vormistatakse kassa väljamineku orderiga. Raha väljamaksmisel peab kassapidaja nõudma isikut tõendava dokumendi esitamist. Raha saaja kirjutab kassa
Turunõudlus on erinevate nõudluskõverate horisontaalne summa. 3.Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurene-mist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudlus-kõver paremale, nõudluse vähe-nedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: · tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub ena-mik kaupadest ja sissetuleku suu-renedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnan-gust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. · teiste hüviste hinnad nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. · tarbijate ootused tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad.
Question 10 Question text Raamatute (normaalkaup) hinnatõusu sissetulekuefekt on Select one: raamatute nõutava koguse kasv raamatute nõudluse kasv (nõudluskõvera nihe paremale) raamatute nõutava koguse vähenemine raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud kolmapäev, 11. november 2015, 19:54 Olek Valmis Lõpetatud kolmapäev, 11. november 2015, 20:55 Aega kulus 1 tund 1 minut Punktid 17,0/21,0 Hinne 8,1, maksimaalne: 10,0 (81%) Küsimus 1 Kui piirkasulikkus väheneb, väheneb ka kogukasulikkus. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Piirkasulikkus (MU — marginal utility) on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (näiteks järgmisest klaasitäiest veest saadav kasulikkus). Konkreetse koguse kogukasulikkus võrdub kõigi seni tarbitud koguseühikute piirkasulikkuste summaga. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas tempos. Mõelge näiteks ...
peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B kaubad A ja B on asenduskaubad peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A Tagasiside Tarbija peaks kulutama rohkem raha kaubale A, sest piirkasulikkus krooni kohta on selle kauba puhul suurem (vastavalt A: 60/0,6=100ning B: 30/0,4=75). Ühe rahaühiku kohta saab ta rohkem kasulikkust kauba A puhul. Küsimuse tekst Tarbija, kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui Vali üks või enam: ühe kauba piirkasulikkus jagatud tema hinnaga on võrdne teise kauba piirkasulikkuse ja hinna suhtega mõlema toote piirkasulikkused on võrdsed mõlema toote hinnad on võrdsed iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu Tagasiside Tarbija saadud kogukasulikkus on suurim juhul, kui olemasolevate hindade juures tehakse selline kaubavalik, kus tarbija saadud piirkasulikkuse ja hinna suhe on iga hüvise puhul sama. Küsimuse tekst
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui turul valitseb aga puudujääk, tähendab see seda, et os...
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma
Kuidas mõjutavad nõudlus ja pakkumine tarbijat ja ettevõtjat? Nõudlus on seos hüvise hinna ja tema koguse vahel, mida tarbijad sel ajaperioodil suudavad ja soovivad osta. Üldiselt tarbijad ostavad omale selliseid kaupu nagu neile parem on. Kui kauba hind tõuseb, siis tarbijad hakkavad otsima võimalusi odavama kauba soetamiseks, nii-öelda asenduskaubade soetamiseks. Suuresti tarbija sissetuleku ja kogutulu taga seisabki see, millist kaupa tema soovib. Mida parema hinnaga tarbija jaoks, seda parem on ka ettevõtjale. Tema kaupu ostetakse ning mida parem hind sellel on , seda rohkem. Kui ettevõtja toote hind tõuseb, siis piirab see ka tarbijate võimalusi ning ettevõtjad peavad otsima mugavamaid ja paremaid võimalusi oma sissetuleku parandamiseks. Pakkumise korral on hüvise hinna ja tema koguse vahel võrdeline seos. Tootjad on võimelised kõrgema hinnaga rohkem pakkuma
pakkuja Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid 1. Ajaperiood reageerimiseks- kohanemiseks vajaminev 2. Toote keerukus- kui on keeruline tehnoloogia, siis elastsus on väiksem 3. Kulustruktuur 4. Kas erasektor või avalik sektor- erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt 5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine:
lisaeelarve. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedeftsiit- planeeritud kulud ületavad tulusid. Riigikogus 3ndal hääletusel. Kui tulud/kulud on prognoositust erinevad, siis tehakse lisaeelarve. 7.Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. Riigi pealmine sissetuleku allikas. Proportsionaalne- ei karista suurema sissetuleku saajaid kõrgemate maksudega, kõrge sissetuleku nimel on tehtud ka rohkem tööd. Seega peaks maksudeks koguma kõikidelt proportsionaalse osa tulust- 26% Progresseeruv rikkamad inimesed peaks ühisteks vajadusteks rohkem panustama. Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. Nt- 4000kr 20%, 10 000 25%, 35 000 30%
töötamise põhjusena vajadust hoolitseda laste eest. Naised on meestega võrreldes ka märksa enam lühendanud tööpäevi ja võtnud vabu päevi laste eest hoolitsemiseks. Vaid kaugtöö võimalusi on mehed kasutanud naistest pisut rohkem (Tasuja 2011). Võimusuhted peres Eestis on paarisuhtes elavate tööealiste inimeste seas enim levinud mudel, kus mõlemad partnerid töötavad ning nende sissetulek on oluline pere majanduslikuks toimetulekuks. Sageli on ühe partneri osalus sissetuleku kindlustamises suurem. See võib viidata võimu võimalikule ebaproportsionaalsele jaotumisele peres, kuna peresiseste võimusuhete üheks aluskomponendiks on majanduslikud ressursid (vt nt Steinmetz et al. 1990). Statistikaameti uuring kinnitab, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised. Monitooringusse kaasatud 1574-aastastest meestest enam kui kolm neljandikku (78%) väitsid, et nemad on
teatavast sissetulekust loobuda, kompensatsiooniks vaba aja juurdesaamise eest, et kasulikkus jääks samaks). Kumerus algpunkti suunas subjektiivne valmisolek asendada raha vaba ajaga ja vastupidi, valmisolek varieerub sellest, kui palju vaba aega ja sissetulekuid ta algselt omab. Samaväärsuspind selle moodustab terve samaväärsuskõverate perekond või väli. Iga kõver peegeldab mingit erinevate kogukasulikuse taset. Büdzetipiirang e. palgapiirang, näitab kõikki sissetuleku ja vaba aja erinevaid kombinatsioone, mida töötajad võiks antud palgamäära korral realiseerida või saavutada. Palgamäära suurenedes büdzetijooned avanevad lehikuna kellaosuti liikumise suunas, alates paremal asuvast algpunktist. Igal juhul peegeldab büdzetijoone kalle sissetuleku ja vaba aja objektiivset ehk turu-vahetusmäära. Kasulikkuse maksimeerimine. mida kaugemal koordinaatide algpunktis asub samaväärsuskõver, seda kõrgem on selle isiku kogukasulikkuse tase
- võrdõiguslikkus - sotsiaalkindlustussüsteemide reform ( kas pension kaob?) - demograafiline olukord nooremat generatsiooni peale ei tule - elukestev õpe ja töötamine inimene töötab nii kaua, kui on võimalik - uued töö tegemise võimalused ja sotsiaalkaitse? Sotsiaalse kaitse meetodid - sotsiaaltoetus rahas makstavad toetused - sotsiaalteenus natuuras saadav abi (SÜS hüvitis rahaline, mitterahaline) Sotsiaaltoetuse eesmärgid Sissetuleku tagamise meetmed: - säästmine hoiame kokku igalt poolt; säästame mitte ainult raha, vaid ka nt toiduaineid - kindlustus ühekordne meede - tööandja hoolitsus ajutine töövõimetus 4-8 tööandja kompenseerib = tööandja hoolitsus - riigi toetus garanteeritav läbi riigi eelarve, kõige suurem osakaal Kausaalpõhimõte lõpptulemus ka huvitab, kuid huvitab ka kuidas inimene sinna jõudis nt
Kui käesoleva seaduse § -des 65-68 nimetatud isik ei täida teise perekonnaliikme ülalpidamiskohustust, mõistab kohus perekonnaliikme nõudel temalt välja elatise igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi varalisest seisundist ja abi vajadusest. Kui pärast elatise väljamõistmist muutus elatise maksja või saaja varaline seisund või abi vajadus, võib kohus neist ükskõik kumma nõudel elatise suurust muuta või elatise maksmise lõpetada. 3. Elatise väljamõistmine ja sissetuleku arestimine 3.1. Elatise väljamõistmise kord Kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid. 3.2. Võlgnevuse tasumisest vabastamine
Kahanev piirkasulikkus-näitab kui mingi hüvise tarbimist suurendada, lisab iga täiendav ühik tarbimisest saadavale kogukasulikkusele vähem kui eelmine. Nõudmise ja pakkumise hinnaelastsus näitavad, kui tundlikult reageerivad ostjad ja müüjad hinna muutusele. MRSxy= Hinnasuhe näitab määra, kui palju tarbijad saavad asendada hüvist Y hüvisega X. MRSxy= Tarbimise tasakaalutingimuse väljendamine kasutades piirkasulikkust. Sissetuleku muutuste mõju mingi hüvise tarbimisele näitab Engeli kõver.Kõver näitab hüvise tasakaalukoguseid sissetuleku erinevate tasemete korral. Hüvise nõutava koguse suurenemisele avaldab mõju kas selle hüvise hinna alanemine või tarbija sissetuleku suurenemine.
-tarbija kindlaks tehtav -tarbimine välistav -tarbijate hulk oluline -hamburger,tossud,kinopilet 10.) Maksud (maksude lehelt) maksud jagunevad otsesteks ja kaudseteks maksudeks.otsesed maksud on maamaks,sotsiaalmaks ja tulumaks, ülejäänud on kaudsed maksud,mis moodustavad riigieelarve tulust umbes 40% mittemaksulise tulu alla kuuluvad tulud riigivaradelt, riigilõivud ja muu majandustegevusest saadud tulu. 11.) Mõisted. Tuludeklaratsioon-inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum-riigi poolt kehtestatud summa,millelt ei võeta tulumaksu Maksusüsteem-maksustamise põhimõtted; astmeline maksusüsteem ja proportsionaalne maksusüsteem Proportsionaalne tulumaks-e ühetaoline tulumaks; üksikisiku tulumaks (või ettevõtte tulumaks), mille puhul maksumäär ei olene maksustatava tulu suurusest Lisaeelarve-kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele,siis laekub rohkem maksuraga
50 250 0 0 0 0 250 250 450 10 20 20 4,6 430 450 650 20 40 60 10 590 650 850 25 50 110 14,8 740 Astmeline tulumaks on sissetuleku maksustamine riigi poolt. Seda on jaotatud nii, et kui sissetulek muutub, siis muutub ka maksumäära protsent ja neid üleminekukohti nimetatakse astmeteks. Valisin tulumaksu tabelisse suhteliselt väiksed arvud, kuna hetkel on kodanikel vähe raha varsti lõppeva majandusseisu pärast. Esimese palga astme summa vahemik on madal, sellepärast jääb see tulumaksu maksjate piirkonnast välja, kuna oleks mõistlik jätta see aste tulumaksuvabaks, sest muidu ei jäetaks neile isegi
Riigi üheks ülesandeks on kontrollida maksupoliitikat nii, et majandus üle ei kuumeneks ega madalseisu vajuks. Majanduselu mõjutamine maksupoliitika kaudu on üks tõhusamaid meetodeid. Majanduselu ja indiviidi toimetuleku mõjutamiseks on mitmeid mooduseid. Pidevaid vaidlusi põhjustavad tulu- ja käibemaksu tõusud (või langused). Parempoolne ideoloogia pooldab pigem madalamat tulumaksu ja kõrgemat käibemaksu. See tagab riigile kindla sissetuleku ja annab võimaluse erinevate teenuste (toit, ravimid, ka luksuskaubad) näol lisatuluks. Taoline maksupoliitika on sobivam ka eraisikutele, kuna algsest palgast on reaalse sissetuleku protsent suurem. Mida rohkem on indiviididel vaba raha, seda rohkem nad tarbivad. Selline pidev tarbimine võib majanduse ülekuumenemiseni viia, millest järeldub, et riigi maksupoliitika ei saa olla väga stabiilne ja peab muutuma vastavalt majandustsüklite vaheldumisele.
võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute juures; kasulikkus – majapidamise hinnang hüvise tarbijaväärtusele, see on suhteline ja muutuv väärtus; piirkasulikkus – täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus; eelistused – seda kirjeldab kasulikkusfunktsioon, mis seab erinevad tarbimiskomplektid järjekorda , kasulikkusfunktsioon – kirjeldab majapidamise eelistusi; seab erinevad tarbimiskomplektid vastavusse kasulikkuse indeksiga,
Ala teljestiku positiivses osas hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks. Majapidamise tarbimisvõimalused on piiratud tema sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve, selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Kasulikkuse maksimeerimise eesmärgiks on suurima võimaliku kogukasulikkuse saavutamine, piirid--sissetulek, kaupade, teenuste hinnad Nõutava hüvise koguse sõltuvus sissetulekust sissetuleku tõustes hüvise nõudlus suureneb. Sellisel juhul on tegu normaalhüvisega.(esmatarbe- ja luksuskaubad). sissetuleku tõustes hüvise nõudlus jääb samaks. Tegu on siis erandjuhuga -- hüvisega, mida inimene vajab perioodi jooksul mingis kindlas koguses, näiteks ravimid sissetuleku tõustes hüvise nõudlus väheneb. Siis inferioorne hüvis nö väheväärtuslike hüvisega Ettevõtte liigid 1
5. Kui sissetulek jääb samaks, siis nii C kui D hinna langus (vaata joonist): a. Nihkub EJ sissepoole, kuid tema puutepunkt vertikaalteljega jääb paigale b. Nihkub EJ paremale c. Nihkub EJ vasakule d. EJ-i ei mõjuta 6. Eelarvejoon näitab: a. Kõiki tasakaalupunkte ükskõiksuskõveral b. Kahe hüvise kogumeid, mille tarbimine annab ühesuguse kasulikkuse c. Kahe hüvise võimalikke kombinatsioone, mida tarbja saab osta antud sissetuleku ja antud hinnataseme korral d. Hüvise A kogust, millest tarbja on nõus loobuma, saamaks juurde veel üht ühikut hüvist B 7. Eelarvejoone tõus muutub, kui muutub: a. Rahaline sissetulek b. Ühe või mõlema hüvise hind c. Asenduse piirmäär d. Tarbja eelistusjärjestus 8. Tarbimise tasakaal on (vaata joonist): a. Punktis M b. Punktis L c. Eelarvejoone igas punktis d. Punktis K 9
edukalt konkureerida. Toote hind tolliliidus on madalam, kui ilma tolliliiduta. Tolliliidu loomine suurendab tarbijate heaolu, sest hind tolliliidus on madalam ning tarbitav kogus suurem. Tolliliidu loomisega kaasnev kaubanduse ümbersuunamise efekt Kui viia tootmine vähem efektiivsemasse riiki väheneb riigi heaolu(töö väheneb, tööpuudus suureneb). Kui tootmine sihtriigis on kallim, kui päritolu riigis, toob see kaasa sissetuleku vähenemise. Suurem konkurents ja mastaabiefekt tekivad, kui üksikud rahvuslikud turud integreeruvad ja moodustavad ühise turu. Suurem turg võimaldab ära kasutada masstootmise eeliseid ning ühisel turul on konkurents ettevõtjate vahel suurem. Mastaabiefekti tulemusena hakkavad tükikulud tootmise laienedes langema, tuues kaasa toodangu hinna languse ning tootlikkuse suurenemine omakorda suurendab tarbijate heaolu.
Samasoolised isikud omavahel Ei saa uude abiellu astuda enne, kui tema senine abielu ei ole lahutatud Lesk- ehk lahutatud naine ei saa uude abiellu astuda enne, kui vana abielu lõppemisest on kümme kuud mööda läinud Milleks ikkagi abielluda? Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks, pidades silmas ka laste heaolu Abikaasad osalevad ühise kodu ja majapidamise korraldamises üle, ühise sissetuleku hankimises oma võimaluste kohaselt Kellel on õigus Eesti vabariigis sõlmida mehe ja naise vaheline abielu? Perekonnaseisuametniku poolt Notari juures Või abielusõlmimise kinnistamiseks õigustatud vaimuliku juuresolekul Abielust tulenevad kohustused Hoolitseda perekonna heaolu eest, see kohustus kehtib mehe kui ka naise suhtes Abikaasad osalevad ühise koduse majapidamise korraldamises ja sissetuleku hankimises, oma võimaluste kohaselt
jaotamine. • Hoiab kokku nii maksuameti kui ka maksumaksja kulusid 5 Allikas: http://upload.wikimedia.org/w ikipedia/commons/thumb/5/5 d/Flat_tax_in_Europe.svg/640 px- Flat_tax_in_Europe.svg.png 6 Astmeline tulumaks • Progressiivne ehk astmeline tulumaks on ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem, kus suurema sissetuleku korral kehtib suurem maksumäär. • Põhimõtte: „Kes teenib vähem, maksab vähem. Kes teenib rohkem, maksab rohkem“ 7 Allikas: http://nn44.org/?m=3&f=369&lg=et 8 Positiivsed küljed Negatiivsed küljed • Vähendab sotsiaalset ebavõrdsust riigis • Keeruline arvestada • Astmeline tulumaks hoiab
Ettevõte organisatsioon , mis ühendab endas erinevad tootmisressursid (nagu tööjõud, maa, kapital), et toota tooteid või teenuseid. Ettevõtlus seadusega kooskõlas olev majandustegevuse vorm, mille põhiliseks eesmärgiks on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtete ülesannete hulka kuulub näiteks: ühiskonna erinevate vajaduste rahuldamine; ühiskonna toimimiseks vajalike vahendite tagamine riigile (nt maksud); omanikele sissetuleku tagamine; töötajatele sissetuleku tagamine; eneseteostuse võimaldamine. 1 17.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Ettevõtja isik, kes tegutseb äris kasu saamise eesmärgil ja kannab sellesse ärisse tehtud isklike inveseeringute kaotamise riski. Erinevaid ettevõtjale iseloomulikke omadusi: algatusvõime, loovus; julgus vastutada, võtta riske;
Küsimus 10 Küsimuse tekst Sissetulekute suurenedes nihkub Vali üks: a. eelarvejoon paremale b. ükskõiksuskõver vasakule c. eelarvejoon vasakule d. ükskõiksuskõver paremale Küsimus 11 Küsimuse tekst Ostes hüviseid A ja B, on tarbimine tasakaalus, kui kehtib järgmine tingimus: Vali üks: a. MUA/PB = MUB/PA b. MUA –MUB = PA/PB c. MUA*PA =MUB*PB d. MUA / PA = MUB / PB Küsimus 12 Küsimuse tekst Tarbija kes ostab kaht kaupa, maksimeerib oma kogukasulikkuse antud sissetuleku korral, kui: Vali üks: a. MUA/ PA = MUB / PB b. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu c. MUA = MUB d. PA = PB Küsimus 13 Küsimuse tekst Kauba nõudluskõver on negatiivse tõusuga, kuna: Vali üks: a. kauba hind tõuseb, kui tarbitud ühikute arv kasvab b. kõik variandid on õiged c. piirkasulikkus väheneb, kui tarbitud ühikute arv kasvab d. kogukasulikkus muutub väiksemaks kui piirkasulikkus, kui tarbitud ühikute arv kasvab Küsimus 14 Valmis
bürokraatia üle ning poliitilistest protsessidest tulenevad kitsendused. Wagneri seadus: Majanduskasv toob kaasa keerukamad majandussuhted, mis tähendab uute seaduste ja õigussüsteemi arengut, mis omakorda toob kaasa avaliku sektori kulutuste kasvu. Urbaniseerumisega kaasnev välismõjude uurenemine vajab suuremat valitsuse sekkumist. Avaliku sektori poolt pakutavate kaupade ja teenuste nõudlus on suure sissetuleku elastsusega. Seega kui majanduskasvu tulemusel suurenevad sisstulekud, kasvab ka nõudlus haridus-, tervishoiu-, vaba aja veetmise teenuste järele. Wagneri seadusest tuleneb, et avaliku sektori kulutused kasvavad protprtsionaalselt isikute sissetulekutega. Arengu mudel: Arengumudelite kohaselt kasvab avalik sektor, sest arenguga muutub majanduse struktuur ja see muudab vajadusi Poliitiline mudel: Poliitiline mudel – mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste instituut Eesti ja Brasiilia SKP näitajate analüüs aastatel 2007-2013 Majanduse alused Tallinn 2016 Sisemajanduse koguprodukt sissetuleku meetodil Töö eesmärgiks on analüüsida SKP (sisemajanduse koguprodukt) väärtusi aastatel 2007-2013 Eestis ning tuua välja selle olulisemad valdkonnad. Samuti võrrelda Eesti SKP väärtusi samas ajavahemikus Brasiilia SKP-ga. Lisaks on eesmärgiks anda omapoolne hinnang toimunud muutustele. Andmete kogumiseks kasutasin Eesti Statistikaameti andmebaasi kodulehte ning välismaist lehte The Work Bank. Eesti SKP väärtus
☐ hoiduda tema väljasaatmisest ☒ tagada tema põhiõiguste kaitse ☐ anda talle oma kodakondsus 3. Väljasaatmine on ☐ seadustamisettekirjutuse sundtäitmine ☒ lahkumisettekirjutuse sundtäitmine ☐ välismaalasele pandud kohustus elada oma päritoluriigis ☐ lahkumisettekirjutuse tegemine 4. Eesti kodakondsuse andmise üldtingimused on ☒ eesti keele tundmine ☐ välismaalase passi olemasolu ☒ elamisloa olemasolu ☒ legaalse sissetuleku olemasolu 5. Euroopa Liidu kodakondsus ☐ omandatakse Euroopa Liidu kodaniku passi saamisel ☒ omandatakse automaatselt liikmesriigi kodakondsuse alusel ☐ antakse Euroopa Komisjoni otsusega ☐ antakse siseministri otsusega 6. Isikutunnistus antakse välja ☒ Eestis elavale Euroopa Liidu kodanikule ☒ Eesti kodanikule ☐ Eestis elavale pagulasele ☐ Eestis viisa alusel viibivale välismaalasele 7. Eesti elamisluba
Töö piirprodukt (kogutoodangu juurdekasv, mille põhjuseks on tööjõu ühe täiendava ühiku kasutamine) MPL = (TP) / (L) Piirtulu: MR = (TR) / (TP) Piirkulu: MC = (TC)/ (TP) Piirprodukti tulu MRP = TR / Q Resurssi piirkulu MRC = TC / Q Töö piirprodukti tulu MRPL = (TR) / L(Q), mittetäieliku konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused
........................................................................................................................................... 13 Lisa 3 Sissetuleku akt ......................................................................................................................................
Maksetingimus arve tasumise kuupäev. Saaja pank , A/arve, Viitenumber Artikkel Summa kauba maksumus dokumendi järgi. Käibemaks käibemaks dokumendi järgi Deebet bilansi konto, Tootmise põhikulud Km konto käibemaksu konto, 2421 IVC-Raamat Kassa Kassa sissetulek Allsüsteem Kassa on ette nähtud sularaha kaudu teostavate rahaliste arvelduste vormistamiseks ja registreerimiseks. Dokumendi ülemise osasse kantakse järgmised andmed: Kuupäev sissetuleku kuupäev Dok.number Deebet bilansi konto Kassa pannakse automaatselt Kreedit bilansi konto valite teatmikust. Kassa- kassa, kus täitis sularaha sissetuleku. Maksja nimetus valitakse firmade teatmikust. Kui firmal on maksmata arveid või ettemakse siis pakutakse välja tabel kõikidest sulgemata sissekannetest Ostjatega arveldustezurnaalist. Kui antud dokumenti on vajalik lisada juba eelnevale arvele või see oli eelnevalt tasutud, tuleb ära
· hinna muutumisega kohanemise aeg, mida pikem aeg, seda elastsem; (joonis nr 5) · toote keerukus, keerukamatel toodetel on vähem elastsem; · tootmise kulustruktuur, oleneb sellest, kas on võimalik kiiresti juurde saada erinevaid materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3. Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des oluline on märk, kas + või - + -> tegemist on normaalkaupadega, väärtus positiivne - -> inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad, väärtus negatiivne 3.2. Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + -> asenduskaubad, väärtus positiivne - -> täiendkaubad, väärtus negatiivne 4. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos (lk 63)
rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Eeltoodud loetelu ei ole lõplik. Täieliku loetelu leiate Täitemenetluse seadustiku § 131. Kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavasti ei vii sissenõudja nõude täieliku rahuldamiseni ning kui arestimine nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, siis sissenõudja avalduse alusel võib pöörata sissenõude ka alljärgnevatele mittearestitavatele sissetulekutele: kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis. Tagamaks, et Teile peale täitmisteate kätte saamist kohaldatakse seaduses ettenähtud miinimum,
8. 10. Kui tarbija liigub mööda ükskõiksuskõverat ÜKK-d alla paremale, siis kogetav kogukasulikkus TU suureneb;V.: Vale 9. 11. Eelarvejoon EJ näitab kõiki võimalikke kahe hüvise koguselisi kombinatsioone, mille tarbimine annab ühesuguse rahulduse (kogukasulikkuse TU);V.: Vale 10. 12. Vebleni efekti võib nimetada ka demonstratsiooni- ehk prestiiziefektiks; V.: Õige 11. 13. Kaupade A ja B ühikuhindade tõustes nihkub tarbimiseelarvejoon EJ tarbija konstantse sissetuleku korral alla vasakule (sissepoole);V.: Õige 12. 14. Joon, mis ühendab tarbija tasakaalupunkte muutuva sissetuleku korral on Engeli kõver; V.: Vale 1. Tarbija, kes ostab kaht kaupa A ja B, maksimeerib oma kogukasulikkuse TU antud sissetulekute juures, kui: d)MUA /PA = MUB /PB e) MUA = MUB 2. Kui kogukasulikkus TU kasvab, siis piirkasulikkus MU on: c) positiivne ja kasvav või kahanev 3. Tarbija eelarvejoone EJ (BL) tõusu muutumise põhjuseks on muutus (1
Nimetus M.ühik Kogus Keskm. Ostuhind Müügihind Vahesumma Videokaart tk 100 1 030,00 1 236,00 123 600,00 Materjalide nimekiri Kõvaketas Helikaart Videokaart Emaplaat Mahahindlus 10% Käibemaks 20% Sissetuleku statistika Kauba nimetus Kogus Sissetuleku arv Emaplaat 200 4 Mahahindlus Korrigeeritud summa Käibemaks Kuulub maksmisele 12 360,00 111 240,00 22 248,00 133488,00 13.09.2010 11 02.09.2010 18.12.2012 3 21.12.2012 18.12.2012 18.08.1990 22,3506849315 Viivise arvestamine Täna on: 18.12
Homo oeconomicus- sihilikult lihtsustatud mudel. Tarbimiskomplekt-mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Kõiki võimaikke kahe hüvise kombinatsioone nimetatakse tarbimisruumiks. (41) eelarvejoone võrrand- saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste otmiseks ja sissetulekud eeldus kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab täies mahus ära kasutada. Eelarvejoon näitab hindade ja sissetuleku vahekorda- kui palju võimaldab eelarve tarbida. Hüvise kasulikkus on majapidamise hinnang hüvise tarbimisväärtusele, alati suhteline ja muutlik. Kardinaalne kasulikkusteooria väidab, et hüvise kogukasulikkus kasvab koguse suurenedes kuni küllastuspunktini, kuid järjest kahanevas punktis. Piirkasulikkus on täiendava hüviseühiku tarbimisel lisanduv kasulikkus (45). ordinaalne kasulikkusteooria
nõudlus e muudavad seost nõutava koguse ja hinna vahel. Kauba enda hinna muutumine ei muuda nõudlust, vaid ainult nõutavaid koguseid. Normaalkaup on kaup, mille nõudlus tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaup on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem. Inferioorne, kehvema kauba tarbimine sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb. Griffeni kaup on hüvis, mille nõudluskõver on üles paremale tõusev, st sellise kauba nõutavaid kogused suurenevad hinna tõustes. Asenduskaubad e substituudid on samu tarbeid rahuldavad hüvised. Asenduskauba hinna tõus kutsub esile teise kauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise. Asenduskaupadest ühe hinna alanemine toob aga kaasa teise kauba nõudluse vähenemise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
