Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Nõudluse ja pakkumise elastsus (0)

3 KEHV
Punktid

3. Nõudluse ja pakkumise elastsus

Lk 60- 78
Elastsus näitab tarbijate tundlikkust (hinna)muutuste suhtes ja selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega.

3.1 Nõudluse hinnaelastsus

Nõudluse hinnaelastsus – nõutava koguse muutus, mis järgneb hinna muutusele.
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent :
ED - kauba X koguse muutus %-des jagatud kauba X hinna muutusega %-des.
ED= ∆q% / ∆p% ,
Nt: 1) kui ∆p%=10 ja ∆q%=10, siis ED=-1 ehk ühikelastne.
2) kui ∆p%=10 ja ∆q%=5, siis ED = -1/2 ehk mitteelastne , ED 3) kui ∆p%=15 ja ∆q%=30, siis ED = -2 ehk elastne, ED > Ι1Ι
Nõudluse hinnaelastsuse liigid:
ED 1 elastne – nõutava koguse suhteline muutus on suurem hinna suhtelisest muutusest
ED =1 ühikuelastne – nõutava koguse suhteline muutus on võrdne hinna suhtelise muutusega
ED =∞ täielikult elastne – kogus muutub ühe hinnaga
ED =0 täielikult mitteelastne – hind muutub, aga kogused jäävad samaks
Tavaelus on koefitsendi väärtus ED>0
Kaareelastsus ehk keskpunkti elastsus
– ei arvutata ei alg- ega lõpppunkti suhtes, vaid nende aritmeetilise keskmise suhtes.
Elastsus ja kogutulu
TR (total return )– kogutulu, võrdub müüdud hüvise koguse ja hüvise hinna korrutisega.
TR=p·Q
Kui nõudlus on elastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv hinna protsentuaalsest langusest suurem ja kogutulu kasvab.
Kui nõudlus on ühikuelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv võrdne hinna protsentuaalse langusega ja kogutulu jääb samaks.
Kui nõudlus on mitteelastne, on hüvise nõutava koguse protsentuaalne kasv väiksem kui hinna protsentuaalne langus ja kogutulu väheneb.
Nõudluse hinnaelastsus ja lineaarne nõudluskõver
Lineaarse nõudluskõvera tõus on konstantne, s.t. teatav hinna langus põhjustab alati hüvise nõutava koguse ühesuguse kasvu.
Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent on suurem nõudluskõvera kõrgemate hindadega osas ja madalam madalamate hindade osas ehk tarbijad reageerivad hinna muutustele tundlikumalt siis, kui hüvise hind on suhteliselt kõrge, ja vähem tundlikult siis, hüvise hind on suhteliselt madal.
TR1 – tulu on maksimaalne
Konstantse elastsuskoefitsendiga nõudluskõverad
  • Täielikult elastne nõudluskõver
    Horisontaalne nõudludkõver näitab, et tarvbijad nõuavad kogu seda kogust, mida müügiks pakutakse, hinnaga pe. Kui hind tõuseb, langeb nõutav kogus nullile.
  • Täielikult mitteelastne nõudluskõver
    Vertikaalne nõudluskõver kujutab olukorda, kus nõutav kogus ei muutu üldse, kui hüvise hind muutub.
    Nõudluse hinnaelastsuse mõjurid
    Ostjat mõjutab:
  • Osatähtsus sissetulekust
  • Asenduskauba olemasolu
  • Hädavajalik või luksusese
  • Ajaperioodi pikkus

    3.2. Pakkumise hinnaelastsus


    Pakkumise hinnaelastsus mõõdab, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad.
    Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent = pakutava koguse suhteline muutus : hüvise hinna suhteline muutus.
    Pakkumise hinnaelastsuse liigid:
    ED 1 elastne
    ED =1 ühikuelastne – hinna protsentuaalne muutus toob kaasa täpselt sama suure pakutava koguse protsentuaalse muutuse.
    ED =∞ täielikult elastne – tootja ei paku ühtki tooteühikut, kui hind on madalam pe-st, hinna pe korral pakub agamis tahes kogust.
    ED =0 täielikult mitteelastne – pakutav kogus vastuseks hinna muutumisele ei muutu.
    Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid:
  • Ajaperiood reageerimiseks – mida pikem on aeg, seda paremad on tootjate võimalused uue hinnaga kohanemiseks.
  • Toote keerukus
  • Kulustruktuur (tööjõu-, kulu- või materjalimahukus)
  • Erasektor või avalik sektor(erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt)
    Mitteelastne pakkumine: Kui täiendava tooteühiku pakkumise kulu tootmise laiendamisel järsult kasvab, ei too kõrgem hind kaasa pakutava koguse märkimisväärset suurenemist.
    Elastne pakkumine: Kui lisakulu tootmise laienemisel aegsasti suureneb, toob hinna tõus kaasa pakutava koguse suure kasvu.

    3.3 Teised nõudluse elastsuse näitajad


    Nõudluse sissetuleku elatsus
    - mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele .(ceteris paribus )-hüviste hindade kohta
    Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des
    +normaalkaubad, väärtus positiivne. Nõudlus kasvab sissetuleku kasvades.
    - sissetuleku suhtes elastsed – koefitsent suurem kui 1, nt luksushüvised
    - sissetuleku suhtes mittelastsed – koefitsent väiksem kui 1, nt esmatarbekaup
    -Inferioorsed ehk väheväärtuslikud kaubad, koefitsent väiksem kui 0. Nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek kasvab.
    Nõudluse ristelastsus
    - mõõdab ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutustele.
    Koefitsent= kauba A koguse muutus%-des/kauba B hinna muutus %-des
    Koefitsendi väärtus:
    + asenduskaubad - ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise
    - täiendkaubad – ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad vastassuunaliselt; ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse vähenemise
    Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos
    Tarbijate kogukulu on tootjate kogutulu.
    Kui tarbijad on tundlikud hinnamuutuste suhtes, siis hinna muutuse %
  • Nõudluse ja pakkumise elastsus #1 Nõudluse ja pakkumise elastsus #2 Nõudluse ja pakkumise elastsus #3 Nõudluse ja pakkumise elastsus #4
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-10-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 304 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kertu90 Õppematerjali autor
    Konspekt mikroökonoomika loengute ja õpiku järgi

    Sarnased õppematerjalid

    Nõudluse ja pakkumise mehhanism
    24
    odt

    Nõudluse ja pakkumise mehhanism

    VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS Puit- ja kiviehitiste restauraator Kätlin Kuuskla Nõudluse ja pakkumise mehhanism Referaat Juhendaja: Georgi Vändre Viljandi 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS I Tarbijanõudlus.................................................................................................................................4 1.1 Nõudlusseadus..................................................................................................................4

    Mikro ja makroökonoomika
    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted
    14
    docx

    Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

    antud hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel Nõudluse mõjurid: 1. tarbijate sissetulek; D: P= Q 2. teiste hüviste hinnad; Q=P 3. tarbijate ootused 4. tarbijate arv; 5. tarbijate maitse ja eelistused. D: P= Q Q=P Hüvised (1) - jagatakse vastavalt sellele, kuidas nende nõudlus muutub tarbija sissetuleku muutudes: 1. normaalhüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek suureneb); 2. inferioorseteks hüvisteks (nõudlus kasvab, kui sissetulek väheneb). Asendushüvised -neid võib kasutada ühe ja sama vajaduse rahuldamiseks. Ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse kasvu. Täiendhüvised - neid kasutatakse mingi vajaduse rahuldamisel koos. Ühe hüvise hinna

    Micro_macro ökonoomika
    Nõudluse ja pakkumise elastsus
    2
    doc

    Nõudluse ja pakkumise elastsus

    Nõudluse ja pakkumise elastsus 1. Nõudluse hinnaelastsus Elastsus selgitab, kuidas reageerivad hinna muutustele nii tarbijad kui tootjad oma majandusliku käitumisega ehk majanduslike otsustega. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient arvutatakse järgmiselt: ED= kauba x koguse muutus %-des / kauba x hinna muutus %-des Oma olemuselt on koefitsient negatiivne, sest hind ja kogus muutuvad nõudluse puhul vastassuunaliselt. Koefitsiendi analüüsimisel vaadatakse absoluutväärtust. Keskpunkti valem. Kaarelastsue valem -> joonis nr 3 Elastsuse liigid: 1. mitteelastne ED<1 2. elastne ED>1 3. ühikelastne ED=1 4. täielikult elastne ED=lõpmatus 5. täielikult mitteelastne ED=0 Praktikas (igapäevaelus) on koefitsiendi väärtus nulli ja ühe vahel või suurem kui üks. Null ja

    Micro_macro ökonoomika
    Mikroökonoomika I konspekt
    14
    docx

    Mikroökonoomika I konspekt

    Asendusefekt- ühe hüvise hinna langedes tarbitakse seda hüvist rohkem ja teist vähem. Üks hüvis muutub teise sarnase hüvisega võrreldes odavamaks ja tarbija soovib ning suudab seda hüvist osta rohkem ja teisi vähem. Sissetulekuefekt – tarbija ostujõud suureneb, kui hüvise hind alaneb. Nüüd suudab ta osta hüvise sama kogust mis ennegi, kusjuures raha jääb üle Nõutava koguse muutuse – põhjustab hüvise hinna muutus Nõudluse muutus – mille põhjustab ühe nõudluse teise mõjuri muutus. Need muutused on nõudlustabelis kõigi antud hindade korral Normaalhüvis – hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb Täiendhüvis – hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust Asendushüvis – ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust Alternatiivhüvis – hüvis, mille valmistamiseks kasutatakse ühesuguseid ressursse Pakkumistabel - kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade

    Mikroökonoomika
    Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi
    12
    doc

    Mikro-makro Lühikonspekt eksamiks loengumaterialide järgi

    Nõutava koguse muutus- kajastub liikumises piki nõudluskõverat. Nõutava koguse muutust põhjustab hüvise hinna muutumine. Pakkumine- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud perioodil müüa Turupakkumine (S)- kujutab endast seost hinna ja kõigi individuaalsete pakkujate poolt sel antud hinnatasemel pakutavate koguste summa vahel (turupakkumiskõver on individuaalsete pakkumiskõverate horisontaalsumma). 3. NÕUDLUSE JA PAKKUMISE ELASTSUS. Nõudluse hinnaelastsus- kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele. Nõudluse hinnaelastsuse koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E = Q/Q : P/P Nõudluse hinnaelastsuse liigid- Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus:nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1

    Micro_macro ökonoomika
    Mikroökonoomika KT
    23
    docx

    Mikroökonoomika KT

    kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe- ja kapitalikauba tootmist. 2. ja 3. punkt näitavad, et majandust vaadatakse kindlal ajamomendil, sest pikal perioodil on võimalik tehnika areng ja pakkumise muutus. TOOTMISVÕIMALUSTE KÕVERA ( RAJA) ISELOOMUSTUS: 1. Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus - ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber. Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2. On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb loobuda aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus ­ sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3

    Mikroökonoomika
    MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED
    12
    docx

    MIKRO JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED

     Turunõudlus saadakse ku liidetakse kõigi tarbijate nõutavad kogused selle hüvise turul iga antud hinna korra. Turunõudluskõver on kõigi indiviidude nõudluskõverate summa.  Asendusefekt- kui hüvis muutub teiste sarnaste hüvistega võrreldes odavamaks, st selle hüvisega hakatakse asendama teisi, kallimaid hüviseid.  Sissetulekuefekt- tarbija ostujõud suureneb kui hüvise hind alaneb.  Nõudluse mõjurid veel tarbija sissetulek, teiste sarnaste hüviste innad, maitse ja eelistused, tarbijate arv turul, nende ootused  Nõutava koguse muutus- seda põhjustab hüvise hinna muutus  Nõudluse muutus- seda põhjustab mingi teise mõjuri muutus, mitte hinna. Toimub kõvera liikumine paremale, vasakule.  Normaalhüvis- hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb

    Mikroökonoomika
    1-KT küsimuste vastused
    5
    doc

    1. KT küsimuste vastused.

    Tootmine toimub riiklike, kohustuslike plaanide alusel, majanduslikud stiimulid puuduvad Tururegulatsioonide puudumine tekitab kaupade ülejäägi ja defitsiidi Eelnevast tulenevalt tarbimine on piiratud Turumajandus: otsustatakse mida, kuidas ja kellele toota? turu vahendusel enamik ressurssidest kuulub eraomanikele vaba konkurentsi turgudel ja valdav osa valikutest ja otsustustest tehakse erasektori mõjul ja huvides majanduslikke otsuseid suunab nõudluse ja pakkumise vahekord turul ja vabalt kujunev turuhind Erinevad turud (kauba-, tööjõu-, kapitali-, jne) toimivad omavahel seostatult ning tasakaalustavad üksteist Riik saab rahva üldistes huvides tehtavaid majandusotsuseid realiseerida ainult kaudselt läbi seadusandluse Segamajandus: ühendab endas mitme erineva majandustüübi jooni ressursside ja hüviste (toodete/teenuste) jaotuse otsustab esmajoones turg ning vähemal määral riik või traditsioonid 10. Tarbimine ja tarbijaturg

    Mikro- ja makroökonoomika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun