KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
Proosaanalüüs Knut Hamsun „Nälg“ Knut Hamsuni teose „Nälg“ järgib klassikalist narratiivi, kõik sündmused toimuvad tekstis esitatud järjekorras ning nagu klassikalised narratiivid ikka, siis algab see ka oma sissejuhatusega, kus nimetu peategelane peab endaga sisemonoloogi ning räägib lugejale sellest, kuidas kõik algas, jutt läheb sellega edasi, et kõik hakkab ainult allamäge minema, sest peategelasel pole võimalust maksta renti ning osta süüa endale, ja lõppeb klassikalistele omasena konkreetse lõpuga, milleks on tegelase uue elu algus ning vana jätmine ehk laevaga lahkumine Kristiaaniast. Peale selle on ka igal neljal peatükil oma väike narratiiv, millel on oma algus ning lõpp, näiteks esimesed kaks peatükki ketravad seda lugu, kuidas peategelasel pole raha söögi jaoks ning kindlat ööbimiskohta, aga peatükkide lõpus saab ta mingil viisil raha...
Mis on kirjandusteadus? Kirjandusteooria uurib sõnakunsti, otsib seaduspärasusi ning püüab olla objektiivne ehk uurija seisukohtadest sõltumatu. Selgitab mingeid nähtusi, omab terminoloogiat, otsib midagi uut. Mis on kirjandus? Mis iseloomustab kirjanduslikke tekste? Eristada võib mitmeid tasandeid, üks võimalus kirjandust määratleda on lähtuda eristusest fiktsionaalne (kirjandus) mittefiktsionaalne (muu), ent paraku ei ole kirjanduse defineerimine nii hõlbus. Kirjanduse tunnused: kunstipärane keelekasutus, fiktsionaalsus, fikseeritus, suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik. Mida tähendab Lotmani lause "Kunst on sekundaarne modelleeriv süsteem"? Poeetiline kõne kujutab endast suure keerukusega struktuuri. Ta on palju keerukam loomulikust keelest. Kunst on märgisüsteem. Miks on kirjandusteose vorm oluline? Antud informatsioon (sisu) ei saa eksisteerida ja teda ei saa edastada väljaspool antud struktuuri. Jutustades luuletuse ümber taval...
abstraheeritud elamuste küllusest teatud parameetrid ja nende vahel loodud seosed. Teine tendetns: Loodusseadusi ei saa läbi elada; vaimne objekt on läbielamises tuttav. Mõistmine võib olla ka „liikumine füüsiliselt psüühilisele“. See jagunes psüühiliseks protsessiks ja vaimseks tähenduseks. Vaimne tähendus on teadusliku uurimise objektiks. Teaduslik objekt konstitueerib. Järgmine punkt kavas. Vaimne seos (vaimne tähendus). Illustreerib kahe näite varal- õigusteadused ja kirjandusteadused. Sisemised protsessid pole luuletajas, vaid luuletajad loodud kuid temalt lahutatav seos. Teaduslik objekt ei saa olla intersubjektiivne, sest seda ei saa uurida. Luuletuse tähendus on intersubjektiivselt ligipääsmatu, mida ei saa uurida. Kui saaksime mingil viisil minna luuletaja psüühikasse, siis see läbielamine ei moodusta luuletuse tähendust – luuletuse tähendus on midagi muud. Kus see muu tuleb? Seega peab edasi täpsustama seda objekti