Kalapüük VÕRTSJÄRVEL KIRJELDUS Suuruselt teine Eesti siseveekogu (pindala: 270,7km²; pikkus: 35km; laius 15km) Saari vähe (Ainsaar, Heinassaar, Pähksaar, Tondisaar) Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja (suurimad: Väike Emajõgi, Õhne, Tänassilma, Järvejõgi) Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi Järve kaldad madalad (lõunaosas soised, põhjaosas liivased, Idakallas on suhteliselt kõrge) Madalaveeline Sügavaim koht - Sapi süvik 6m, keskmine sügavus 2,8m Eutrofeerunud KALAFAUNA 31 kalaliiki Püsivalt elab Võrtsjärves ojasilm
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
Kuidas veekogud mõjutavad eesti ilmastikku? Eesti kliima Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Peamiseks temperatuurierinevusi põhjustavaks jõuks on Läänemeri, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid seevastu jahutab. Samuti mõjutab mere lähedus kevade ning sügise saabumist, sest kevadel soojeneb sisemaa merest tunduvalt kiiremini ja sügisel on sisemaa kiirem jahtuma. õhk Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on õhk mandrite kohal jahedam kui mere kohal. üldine Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel. Kevadeti mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid. Merelt puhuvad tuuled toovad sademeid, suvel vihma, talvel lund. Sügisel seevastu avaldab meri soojendava...
eraldatud saarkaarega Saartevaheline meri on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, segades vaba veevahetust maailmamere ülejäänud osaga. Punane meri Punane meri on meri India ookeani loodeosas. Mere pindala on 450 000 km², suurim sügavus 3040 meetrit, pikkus ulatub 2250 kilomeetrini, keskmine laius on 300 km. Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes 41, ja põhjani soe, mitte alla 22°C. Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Baikal Baikal asub Venemaal. Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Pindala 31 500 km² Suurim sügavus 1637 m Kõrgus merepinnast 456 m Järve pikkus on 636 km Laius kuni 80 km Soolajärved Soolajärv ehk mineraaljärv on soolase veega
Tuur Kaspia kilu Vobla Koha Majandustegevus Rannikul toodetakse Naftat Gaasi Keedusoola Lubjakivi Liiva Savi Kalapüük Keskkonnaprobleemid Üks kõige saastatumaid meresid maailmas Amortiseerunud naftaplatvormid Järve suubuvad jõed on saastatud Järveäärsed linnad ja tööstused Ülepüük Olmejäätmed Fakte Kaspia on maailma suurim siseveekogu Kaspia meri annab 80%-90% maailma tuura saagist 80% Kaspia veest tuleb Volga jõest Kaspia vesi moodustab 40%-44% kogu maailma järveveest Täname kuulamast!
lipp ja vapp Ajaloost Eksisteeris Sakala näol juba muinasajal Esmakordselt mainiti Viljandit AlIdrisi poolt, kui muinaslinnust 13. saj. asusid siin maakonnad Sakala ja Nurmekund 17. saj. asutati esimene eestlastele mõeldud kool 19. saj. teiseks pooleks üks jõukamaid maakondi Eestis Siin asus Eesti tuntuima sõjapealiku Lembitu kants Viljandi ordulossi varemed Loodus Paikneb Sakala kõrgustikul Kõrgeim punkt 146 m. Rutu mägi Idaosas suurim Eesti siseveekogu Võrtsjärv Vooremaastik, sood, metsad, roostikud Looduskaitsealasid 12%, neist suurim Soomaa Rahvuspark Taimestik Katavad peamiselt metsad 45,2% Esikohal kuusesegametsad, kaasikud Valitsevad puuliigid mänd, kuusk, kask Veetaimestik on laialt levinud pilliroog, järvekaisel, hundinui, tarnad Levikud on aruniidud, arupuisniidud Loomastik Palju ulukeid põder, metskits, metssiga jmt. 36 liiki kalu sh. haug, koha, latikas
Transport Peamiselt toimub transport maa (maanteed, raudtee), vee (meri, siseveekogu), õhu ja torujuhtmete kaudu. Paljud jaotusvõrgud kasutavad mitmete transpordivahendite kombinatsioone. Näiteks pumbatakse naftat läbi torujuhtmete laevale, et sealt transportida rafineerimistehasesse ning edasi anda veoautodele, et vedada bensiin jaemüüatele või kütteõli tarbijatele. Maanteetransport Reisijate või kauba transport teedel. Sobib peamiselt väiksemahuliste kaupade veoks: toiduained, kergtööstuskaubad jne a) Positiivne vedu kiire ja paindlik b) Negatiivne hooletu sõit võib kaupa kahjustada, halb ilm, liiklusummikutest tulenevad viivitused, heitgaasid ja keskkonna kahjulik Raudteetransport enamasti pikkade vahemaade transportimiseks. Veetavad kogused võivad olla suured ja mahukad (puit, kütus, transpordivahendid, maavarad) a) Positiivne suur mahutatavus, energiasäästlik, odav vedu b) Negatiivne teede ehi...
Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis Antiikajal olid linnriigid, eesotsas Sparta ja Ateenaga, ühiskonnas väga tähtsal kohal. Linnad olid võimsad keskused. Barbarite sissetungiga nad säilisid, kuid ei omanud enam olulist rolli. Sagedased ränded ja rüüstamised pärssisid käsitöö ning kaubanduse levikut ja arengut. Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskuste...
Viljandi maakond 1. Viljandimaa asukoht, linnad: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandi, Karksi-Nuia, Abja-Paluoja, Suure-Jaani, Võhma, Mõisaküla. 2. Viljandimaa looduslik omapära: Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas
Loeng 2: Ehituse defineerimine. Ehitustoodangu iseloomustus. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüs...
VEEKOGUDE JAOTUMINE: MAAILMAMERED 97,2% LAHT- maismaasse sopistunud veekogu. VÄIN-ühendab kahte veekogu. ÄÄREMERI- ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa(Kollane meri). SISEMERI-on meri mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.(Kaspia meri) TIIGID-on järvest väiksemad seisva veega veekogud. VEEHOIDLA ehk paisjärv. Vooluveekogule rajatud tehisveekogu. JÕED- mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega veekogu(Jenissei jõgi). OJAD on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. KRAAV on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas. Liustikes kõige rohkem magevett 2/3.
toimumine, odav massiliste püsiv suur kaubavool veoste transpordil, suur läbilaskevõime 6) Leia internetis võimalikult palju infot selle maakonna kohta ja kirjuta jutuke. Suur osa Viljandimaast paikneb maalisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Viljandimaal valitsevad puuliigid on mänd, kuusk, kask, hall lepp ja maavaradeks liiv, kruus, savi ja turvas. Viljandimaal asub ka Soomaa Rahvuspark Eesti suuremate soode, lamminiitude ja metsade kaitsmiseks asutatud. Viljandi maakonnas antakse lastele alusharidust 38-sas lasteaias. Viljandimaal on 32 päevast üldhariduskooli
lang,paljud voolavad ürgorgudes,voolavad liivakivises sängis. · Kõige enam suubub jõgesid Soome lahe vesikonda. · Väinamere ja Liivi lahe vesikonna äravool on suurim, sest nad on suured tasandikujõed. · Eesti jõed saavad oma vee sademetest (suve lõpp,sügis), põhjaveest(suvel ja talvel), lumesulamisveest(kevadel) · Pikimad Võhandu,Pärnu,Pedja,Kasari,Emajõgi,Navesti. 7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv mandrijäätekkeline; Kaali järv meteoriidi kukkumisel; Sutlepa meri endisest merelahest aeglasel maakoore kerkimisel (Ülemiste,Harku); Võrtsjärv mandrijäätekkeline (Peipsi,Pihkva); Paunküla veehoidla tehisjärv,inimese loodud (Narva,Soodla veehoidlad). · Suurimad Peipsi, Suurjärv,Lämmijärv,Pihkva,Võrtsjärv
õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama? ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm; üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus maanteel; paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; massirahutus; epideemia; massiline mürgistus; erakordselt külm ilm; erakordselt kuum ilm; episootia; riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus. 8
piirkonna ja Eestisse jagub neid nelja piirkonna jagu. 5 Pilt 1. ( ELi kalandustsoonid, mis mõjuvad Eestile) Allikas: Euroopa Komisjon Ülemisel pildil on välja toodud, kuidas on ELi ühtse kalanduspoliitika poolt ära jagatud Eesti merealad. Pilt toob hästi välja, et suurim Eesti piiridesse jääv kalandustsoon on põhjarannikul ning kõige väiksem on Sõrve taga asuv tsoon. Eestis jagunevad kalandustsoonid kaheks – mere- ja siseveekogu äärssed piirkonnad. Merepiirkonnad jagunevad omavahel tinglikult kolmeks: Väinamere, Liivi ja Soome lahe piirkonnad. Siseveekogu äärsed kalanduspiirkonnad on jagunenud Peipsi, Lämmi-, Pihkva järve ning Võrtsjärve piirkondadeks. ( Kalanduse teg… ) 6 1.4. Mõju kalamassidele Ajaloo kulissidest saab välja tuua ka Euroopa Komisjoni pahategusid, kui ei ole kuulda võetud eksperte ja on kvoodid tõstetud liiga kõrgele
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Meelis Mäe 9 klass VILJANDI MAAKOND Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi September 2012 1 SISUKORD: Sisukord ................................................................................ lk. 2 Sissejuhatus Viljandi maakonnast ...................................................lk. 3 Asukoht ja pinnamood .................................................................lk. 4 Maakonnakeskus ja teised linnad ...................................................lk. 5 Viljandi ................................................................................. lk. 5 Abja-Paluoja ........................................................................... lk. 5 Karksi-Nuia .............................................................................lk. 5 Suure-J...
põhjustavate sündmuste ahela 7.Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm; 18) episootia;
7. Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüs kajastama? (27st nii palju kui meeles on) latuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm; 18) episootia; 19) riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus. 8
Narva 77 378 814 Reiu 73 7,9 917 Kasutatud allikad "Eesti maastikud" Ivar Arold 2005 2 Tabel 2. Tähelepanuväärsemad järved Eestis Pindala (km²)/ Sügavus (m) Valgala Siseveekogu Maht (km³) Märkused Eesti osa keskmine suurim (km²) 3555/ 1529,1 25,07 (Eestis) 21,79 Euroopa looduslike Peipsi järv 2611/1386,6 15,3 järvede hulgas suuruselt
6. Algsündmus on sündmus, mis põhjustab otseselt õnnetuse või algatab õnnetust põhjustavate sündmuste ahela. 7. Regionaalne riskianalüüs peab kajastama selliseid hädaolukordi: ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; torm;üleujutus tiheasutusalas; ulatuslik merereostus; ulatuslik rannikureostus; ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; paljude kannatanutega õnnetus maanteel; paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; massirahutus; epideemia; massiline mürgistus; erakordselt külm ilm; erakordselt kuum ilm; episootia; riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus. 8
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust
Hüdrotermaalsed lõhed avanevad kohati merepõhja ja seal on veel kuumema ja soolasema, metalle sisaldava vee kogumeid. Mere keskosas on looded nõrgad, põhja- ja lõunaosas aga tugevamad, kuni 1,8 meetrit. Merel valitseb kuum ja kuiv kliima. Punane meri on sooja vee ja kõrge soolsuse tõttu hea kasvukoht korallidele. Punase mere nimi tuleneb arvatavasti punakat tooni mägede peegeldumisest mereveelt Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. · Baikali järv ehk Baikal on järv Aasias Ida-Siberi lõunaosas. Baikal asub Venemaal. Pindala 31 500 km² · Maht 23 000 km³ · Suurim sügavus 1637 m · Keskmine sügavus 758 m · Kõrgus merepinnast 456 m · Valgla pindala 560 000 km²
7) Milliseid hädaolukordi peab regionaalne riskianalüüs kajastama (2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on: 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm; 18) episootia; 19) riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus.
Lumesulamisvesi Lisajõed Põhjavesi Lammorg – negatiivne lai jõeorg, voolamine toimub sängis Sälkorg ehk kanjon – mägine pinnamood, uuristab põhja Moldorg – ümara laia põhjaga org (peaaegu sama, mis sängorg) Jõesäng ehk voolusäng – jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle Soot ehk vanajõgi – jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil Jõelooge ehk meander – jõeoru kaarjas osa Voolusäng ja sellega seotud protsessid: Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus - Kulutus ehk erosioon – lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon - Setete transport - Setete kuhjamine ehk akumulatsioon – delta, kuhjetasandik jõe suudmealal Põhjavesi
Pindala: ca 3 500 km² ca 8% kogu Eesti pindalast Rahvastik: ca 54 500 elanikku kellest ca 30 000 elavad maal Eestlasi on ca 51 000, muudest rahvustest on enam venelasi (ca 2000), soomlasi (ca 500). Keskus: Viljandi linn, elanikke ca 19 600 Teised linnad: Mõisaküla, Võhma Loodus Suur osa Viljandimaast paikneb maalilisel Sakala kõrgustikul, millesse lõikuvad sügavad ürgorud, neist tuntuimad ja kauneimad on Viljandi ja Karksi. Maakonna idaosas asub Eesti suurim siseveekogu Võrtsjärv, soised metsad ja roostikud. Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. Kõrgeim punkt merepinnast: 146 m Rutu mägi Metsasus: 45,2% Valitsevad puuliigid: mänd, kuusk, kask, hall lepp Loomad: 2004. a. loendati järgmisi ulukeid: põder 950, punahirv 40, metskits -3650, metssiga - 1000, karu 25, hunt 8, ilves 46, kobras 1100 Sademed: ca 733 mm aastas Maavarad: liiv, kruus, savi, turvas
Kriisiaeg korrigeeris ülepaisutatud kinnisvarahindu ning kinnisvaralaenud muutusid raskemini kättesaadavaks. Harjumaa hoonestatud elamumaa turg Harju maakond asub Põhja-Eestis, hõlmates Soome lahe rannikuala Keibu lahest Eru laheni ning ulatudes merest kuni 56 km kaugusele (Joonis 2). Rannajoone pikkus on 530 km, sealhulgas saarte rannajoon 165 km. Harju maakond piirneb Lääne-, Rapla-, Järva- ja Lääne-Virumaaga. Harjumaal on 97 siseveekogu ja 74 saart. Kokku on Harju maakonna pindala 4333,13 ruutkilomeetrit. Maakonna keskuseks on Tallinn, mis ühtlasi on ka Eesti riigi pealinn. Harju maakonnas on 6 omavalitsuslikku linna, 1 vallasisene linn, 2 alevit, 31 alevikku ja 395 küla. Eesti suurim sadam ja lennujaam asuvad Tallinnas. Harju maakond on rahvaarvult Eesti suurim ja pindalalt teine maakond. 60% maakonna rahvastikust moodustavad eestlased ja 32% venelased. Suurim osatähtsus Harju maakonna ettevõtluses on kinnisvaral
Ruhnus on kuni 4 meetrine rannaastang. Ruhnu saare kuju on ovaalne ning maastikuliselt jaguneb kaheks. Idaosa on liivane, kus loode-kagu suunas on rida omavahel paralleelsed liivaluited. Luitestikul kasvab enamasti okasmets, mis katab 60% saare pindalast. Lääne osa on saarel madal, tasandikulise pinnamoega, kus kasvab kohati sanglepikuid, suuremalt jaolt aga on kasutuses põllumajandusliku maana, kus asuvad niidud, põllud ja karjamaad. (Vikipeedia 2013) Suurim Ruhnu siseveekogu on Haubjerre soo, kuhu tekib suurvee ajal järv. Saarel leidub ka pisemaid soid, need on samblasood, kus leidub väikesi rabalappe. (Vikipeedia 2013) Ruhnu on klindisaar ja kuulub Balti klindi aluspõhja kivimitesse murrutatud astangute süsteemi. Ruhnu saarelt pärineb Eesti tuulekiiruse rekord 47 m/s (Vikipeedia 2013) Ruhnus elavad loomadest metskits, rebane, rändrott, koduhiir, juttselg- kärgkonn
Esimesed andmed inimeste elamise kohta Eestis pärinevad Pärnu jõe kaldalt Pulli asulakohast, mille vanuseks on hinnatud umbes 9000-8500 aastat e.Kr. Tegemist on keskmise kiviaja ehk mesoliitikumi asulaga ning tollest ajast on Eestis teada veel mõned asulakohad. Näiteks Kunda Lammasmäe asulakoht, mis leiti 1886. aastal ning see andis nime kogu keskmise kiviaja kultuurile, mis oli levinud Läänemere ümbruses. Nagu pea kõik seni leitud mesoliitilised asulakohad, asus ka Kunda asulakoht siseveekogu ääres. Nimelt oli Lammasmägi sel ajal saar madalas järves. Radiosüsiniku dateeringute järgi elati Lammasmäe asulas 8700--4950 aastat e.Kr. Inimasustus oli sellel ajal Eestis väga hõre. Rahvaarvu on hinnatud umbes tuhandele inimesele. Need inimesed olid Kunda kultuuri kandjad ja elasid veekogude lähedal. Nende keelelist kuuluvust ei teata. Arvatakse, et nad tulid Eestisse kas Kesk-Euroopa idaosast või Ida-Euroopa lõunaosast. Kunda kultuuri inimesed olid europiidsete tunnustega
protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioonlammorg, sälkorg, moldorg; põhja ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioondelta, kuhjetasandik jõe suudmealal Jõeorud ja jõesäng · LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub Karstilehtrites ja kurisutes neeldumine Põhjaveevaru väheneb Allikate äravool Taimede veetarve Auramine maapinnalt Väljapumpamine PÕHJAVESI · Vett läbilaskev kiht liiv, kruus · Vettkandev kiht
Esimene päev Lõpuks on käes neljapäeva 23. juuli hommik, kui kaks neljaliikmelist Kuressaarest pärit pere (isa, ema, poeg ja tütar) hakkavad lõpuks sõitma kaua aega tagasi planeeritud laagrisse Viljandi lähedale Võrtsjärve äärde Vanasauna puhkemaja lähistele. Vanasauna puhkemaja asub iidses Valma külas, mis on teadaolevalt üks vanemaid asulakohti Eestis (3). Kohe seal kõrval olev Võrtsjärv on Eestis suuruselt teine veekogu ja suurim siseveekogu, ning on olnud läbi aegade kalarikas. Sealt on püütud 36 kalaliiki. Peale kalastamise hindavad inimesed ka Valmat kui kaasaegset suvitusküla. Tegemata ei tohiks jääda suplus, paadisõit ning mõnus jalutus kohalikus metsas. 23. juuli oli valitud just sellepärast, et saaks vahepeal teha ka kõrvalepõike Viljandisse, kus toimub Viljandi Pärimusmuusika festival ehk Viljandi Folk. Nüüd, kui kotid pakitud, magamiskotid ning telk autosse pandud võis oodata ainult
Nii suur kogus kulda maksab 211 miljonit eurot. Kui aga arvestada ka ajaloolist väärtust, siis tõuseb aarde hind tõenäoliselt mitu korda. Tasub teada, et need pole tavalised kuldtahvlid, vaid neile on graveeritud maiade seadused. Legendi kohaselt räägib XVIXVIII sajandist pärit Chilam Balami raamatute viies köide, et Izabali järve põhjas asub uppunud linna aare. Peale kulla on seal ka kivisse raiutud sõnumid, mis pärit kaugest minevikust. Guatemala suurim siseveekogu Izabali järv on 48 kilomeetrit pikk ja 20 kilomeetrit lai ning seda ühendab Kariibi merega Dulce jõgi. Järve suurim sügavus on 18 meetrit. Joachim Rittstieg väidab, et radaripiltidelt võib selgelt näha kadunud linna varemeid. Ja mis veelgi huvitavam, ta on kindel, et teab kümnesentimeetrise täpsusega, kus asub kivist kirst maiade iidsete kuldplaatidega. Teadlase jutt tundus Saksa suurima ajalehele Bild toimetusele sedavõrd veenev, et
saar · staadiumile anti nimi Kesk-Rootsi rannikuvees levinud merekarbi Yoldia arctica järgi. · soolsus oli madal (1-2 ) · kliima oli jahe ja niiske; keskmine õhutemperatuur oli umbes 12-14 kraadi. · rannikualal laiusid peamiselt kasemetsad, kohati kasvas ka männimetsi. Antsülusjärv · Jää rõhumise alt vabanenud maapind hakkas kiiresti tõusma ning sulges umbes 9300 a. tagasi mõlemad väinad Joldiamere ja ookeani vahel. Taas sai Läänemerest siseveekogu · suurjärv nimetati Gotlandi ja Ölandi saartel levinud nappteo Ancylus fluviatilis'e järgi Antsülusjärveks. · veetase oli väga kõikuv (5-45 m) üle praeguse merepinna. Kunagise Närke väina kohal voolas järvest välja Svea jõgi. · kliima soe ja kuiv, keskmine õhutemperatuur oli 17 kraadi. Rannikualal levis peamiselt männimetsi ja sarapikke. 4 Litoriinameri · Umbes 7500 a. tagasi tekkis praeguse
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on ehitis? Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k
Hoone-väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis.Või ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis-on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. 14. Millistel juhtudel võib omavalitsus loobuda detailplaneeringu koostamisest? 15. Mis on ajutine ehituskeeld ja millal seda rakendatakse? 16. Millised on planeerimisseaduse mõttes riiklikult tähtsad ehitised? 17. Selgita mõisteid: asula, asustus, asum ja asundus? Asula- on haja- või tiheasustusega maa-alal lahkmejoontega territoriaalselt piiratud ja tähistatud asustusüksus,
näiteks: vihmaussid, jooksiklased, liblikaröövikud, ämblikud ja nälkjad. Sööb vahetevahel ka selgrookseid, näiteks: konni sisalikke näriliste poegi lindude pesapoegi ja mune, samuti raipeid ja kalaraipeid, ka marju, puuvilju ja seeni. Toiduahel kodukakk ilv e s v a lg e jä n e s k a e lu s h iir pohl p ru u n k aru Järved Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal. Laias laastus liigitatakse järvi järgmiselt: 1. järved, mis on saanud oma veed maismaalt (tavaliselt sademed) 2. järved, mis on merest eraldunud Järvenõgude tekke järgi · Tektoonilised maakoores esinevate venituspingete tulemusel võivad tekkida alangud ning riftiorud, mis veega täitudes muutuvad sügavateks järvedeks. Sellise tekkega on maailma
- Millised kivimtüübiga on karstinähtus seotud? settekivimiga - Millistel tingimustel toimuvad maalibisemised ja varingud? Kui kivimkihid on nõlva suunas kaldu Kui kergestideformeeruvad setted lamavad monoliitsete kivimite all Kui vett mitteläbilaskvad setted (nt savi) lamavad vett läbilaskvate setete (nt liiv) all - Mis on soliflukatsioon? Maavool Järved ja sood Järv mageda-, riim-, või soolaseveeline siseveekogu, millel puudub väinaline ühendus maailmamerega Evaporiidid keemilisel teel üleküllastunud lahusest väljakristalliseerunud soolad Soo Iseloomuliku taimkattega püsivalt liigniiske ala, kus alalise veerohkuse ja hapnikuvaeguse tõttu jääb osa orgaanilist ainet lagunemata ning ladestub turbana. Turvas veelembelise taimestiku poollagunenud jäänus Älved ajuti veega täituvad negatiivsed pinnavormid raba pinnal, mis kujunevad
2. Õngepüügi kord Eestis Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda: · eraomanikule kuuluval avalikukuks kasutamiseks määramata veekogul; · siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal; · Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päiksesetõusuni Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus. /Kalapüügiseadus/ Õngitsemise mõiste on tegelikkuses märksa laiem kui õngepüügi mõiste seaduses (kus seda käsitletakse kui kalapüüki ühe lihtkäsiõngega) ja õngitsemiseks kasutatakse ka enamust nende
- Põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel - Tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust 1.6. Terminid ja mõisted Ehitusseaduse §2 kohaselt: - Ehitis on on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. - Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit - Projekteerimine on: o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine o Ehitise tehnosüsteemide kavandamine o Ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine o Ehitise elueast lähtub ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine - Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt - Ehitamine on:
GEOGRAAFILINE ASEND Tsiili on riik Ameerika maailmajaos, Lõuna-Ameerika mandril, mis hõlmab pikka ja kitsast rannikuala Andide mäestiku ja Vaikse ookeani vahel. Tsiili asub Lõuna-Ameerika läänerannikul. See ulatub mandri lõunapoolseimast otsast umbes mandri keskpaigani. Läänest piirneb Tsiili Vaikse ookeaniga. Idast piirneb Tsiili suuremas osas Argentinaga. Kirdesse jääb Boliivia ning põhjas on Tsiili naaberriigiks Peruu. KUJU Tsiili pindala on 756 950 km²(maismaad 748 800 km²). Rannikujoone pikkus on 6435 km. Riik on kitsas ja pikliku kujuga, võttes põhjast lõuna suunas enda alla ligikaudu 4200 km pikkuse maa-ala. See on maailma pikim riik. Idast läände on Tsiili kõige laiema koha pealt aga kõigest 180 km laiune. Lisaks on riigil veel mõned saared: Lihavõttesaar, Juan Fernandeze saared ja Sala y Gomeze ahelik (San Felixi saar ja San Ambrosio saar). KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on S...
Pikemad jõed, suuremad ja sügavamad järved, suurimad soomassiivid. -Jõgi on mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi merre, järve või teise jõkke, aga mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all.Eesti pikim jõgi on Pärnu ja veerohkeim Narva. Maailma pikim jõgi on Niilus, Mississipi, Anazonas. -Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. Suurimad järved-Kaspia meri, Ülemjärv, Victoria. Suurimad järved mahu järgi Kaspia meri, Baikal, Tanganjika. -Soo on looduslik ökosüsteem, kus liigniiskuse ja hapnikuvaeguse tingimustes jääb osa taimejäänuseid lagunemata ning ladestub turbana
Küljeerosioon.Muudab jõesängi laiust ja kuju. Tekivad oru- ja sängilooked. ·Erosioonibaas tase, milleni erosioon saab toimuda (punkt millest algab uhtumisprotsess). Nt. mere, järve või peajõe pind. Baeri seadus Coriolisi jõudude tõttu uhuvad põhjapoolkera jõed rohkem paremat ja lõunapoolkera jõed vasakut kallast. Avaldub vaid suurtel jõgedel, nt. Dnepr, Niilus, Leena, Volga. 8. Järvede teke, levik ja liigitused. Järv on seisva veega siseveekogu, millel puudub vahetu ühendus maailmamerega ning tavaliselt asub see merepinnast kõrgemal.Järved tekivad maapinnal olevate nõgude täitumisel pinnaveega. Järvede vesi võib olla nii mage kui ka soolane. 9. Järvetüübid, troofsus. ·Troofsus e. toitelisus väljendab veekogu aineringe tüüpi ja intensiivsust määravate ühendite sisaldust vees ja nende põhjasettes akumuleerimise intensiivsust, primaarproduktsiooni ja lagunemisprotsesside intensiivsust.
(2) Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. (21) Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. (3) Rajatis on mis tahes ehitis, mis ei ole hoone. Funktsionaalselt koos toimivatest rajatistest koosnevat ehituslikku kompleksi võib käsitleda käesoleva seaduse tähenduses ühe rajatisena. Rajatis on muu hulgas ka mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanal, seikluspark, mänguväljak. (4) Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. (5) Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt. (6) Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine;
Ehitustoodangu iseloomustus. Ehitis on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis. Hoone, mille ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat, on sisekliima tagamisega hoone. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. Projekteerimine on: 1) ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine; 2) ehitise tehnosüsteemide kavandamine; 3) ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine; 4) ehitise elueast lähtuv ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine. Ehitamine on: 1) ehitise püstitamine; 2) ehitise laiendamine; 3) ehitise rekonstrueerimine; 4) ehitise tehnosüsteemide muutmine; 5) ehitise lammutamine.
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid...
I TEEMA. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG § 1. Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konse...
Lepiti kokku, et kõik sätted, mis häirivad arenenud riike, jäetakse välja. Lahe pikkus on väheam kui 24 meremiili ehk ntks 23. See, mis jääb lahest maa poole on riigi siseveekogu. Kui on rohkem kui 20 meremiili, siis me ei tohi laheks seda nimetada. Kui on vähem kui ,,poolkaar, siis ei tohi ka laheks tembeldada", isegi siis , kui lahe piiri nihutame sobiva pikkuseni. SÜÜTU läbisõidu õigus Kõikidel nii ranniku- kui ka sisemaariikide laevadel on õigus territoriaalmerest rahumeelselt läbi sõita. Läbisõit on rahumeelne, kui see ei ohusta rannikuriigi rahu, avalikku korda ega julgeolekut.
- Põhjendada tehtud arvutusi konfliktide ja eriarvamuste lahendamisel - Tõendada kulutuste tegemist ja hinnata nende põhjendatust/otstarbekust 1.6. Terminid ja mõisted Ehitusseaduse §2 kohaselt: - Ehitis on on aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. - Hoone on katuse, siseruumi ja välispiiretega ehitis - Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit - Projekteerimine on: o Ehitise või selle osa arhitektuurne ja ehituslik kavandamine o Ehitise tehnosüsteemide kavandamine o Ehitises kasutatava tehnoloogia kavandamine o Ehitise elueast lähtub ehitise nõuetele vastava kasutamise ja hooldamise tehnomajanduslik hindamine - Projekteerimise tulemuseks on ehitusprojekt - Ehitamine on:
määruse lisale 5. (2) Hädaolukorrad, mille riskianalüüsis peab kajastuma regionaalne tasand, on: 1) ulatuslik metsa- ja maastiku tulekahju; 2) ulatuslik tulekahju või plahvatus tööstus- või laohoonetes; 3) tulekahju, plahvatus ja varing, mille tagajärjel saab vigastada palju inimesi; 4) torm; 5) üleujutus tiheasutusalas; 6) ulatuslik merereostus; 7) ulatuslik rannikureostus; 8) ulatuslik maapinna, siseveekogu või põhjavee reostus sisemaal; 9) paljude kannatanutega õnnetus maanteel; 10) paljude kannatanutega õnnetus reisirongiga; 11) paljude kannatanutega või suure looduskeskkonna kahjuga õnnetus ohtlikke aineid vedava rongiga; 12) paljude kannatanutega reisilaeva õnnetus; 13) massirahutus; 14) epideemia; 15) massiline mürgistus; 16) erakordselt külm ilm; 17) erakordselt kuum ilm; 18) episootia; 19) riigisisese tekkepõhjusega kiirgusõnnetus.
tegevust ja loodusharidustegevust, aga ka toetatakse kaitsekorraldust, seiret ning uuringuid. Looduskeskus töötab üldjuhul antud kaitseala põhilise külastusväravana, kus jagatakse gruppidele ja üksikkülastajatele infot ning juhiseid loodusretkedeks. Puhkeväärtus on ala/maastiku sobivus puhkamiseks ja turismiks. Sisaldab elemente nagu visuaalne atraktiivsus, reljeefi ja taimkatte vaheldusrikkus, metsarohkus, siseveekogu, mere rand, tuntud vaatamisväärsused jt. Ala rekreatiivset väärtust suurendavad kohalik ajalugu ja traditsioonid ning nende väljendumine maastikus. Rekreatsioon on inimese töövõime ja tervise taastamine aktiivse puhkamisega selleks loodud, eraldatud või kohandatud puhkealal (sünonüümina kasutatakse mõistet virgestus) (Ökoloogia Leksikon 1995). Käesolevas juhendis mõistetakse rekreatsiooni all töövõime
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
