50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mzzzz123
Õppematerjali autor
..................................................................................................... 5 Kasutamine ja kaitse........................................................................................................... 6 Kasutatud kirjandus.............................................................................................................6 2 Asend ja suurus Eesti kaardil asetseb Võrtsjärv Eesti keskel, mis jagab Eesti mandriosa kaheks peaaegu ühesuuruseks pooleks. Võrtsjärv on Eesti suurim sisejärv. Ta piirneb kolme maakonna (Viljandi, Tartu ja Valga) ja 7 vallaga (Tarvastu, Kolga-Jaani, Viiratsi, Rõngu, Rannu, Põdrala ja Puka). Järve pindala keskmise veeseisu ajal 270 km² ja maht 0,75 km³. Järve valgala pindala 3374 km². Järves on vähe saari, enamus neist järve lõunaosas. Tondisaar ja Pähksaar on püsivad saared,
VÕRTSJÄRVE LOOMASTIK Koostanud: ... 2013 VÕRTSJÄRV Asub LõunaEestis Eesti suurim sisejärv Pikkus ligikaudu 35 km, järve keskmine sügavus 2.8 m, pindala 270 km2 Järv pakub tööd kalameestele ning sealt leiab ka harrastuskalureid Puhkuse veetmiseks sobiv paik (Vehendi, Vaibla, Kivilõpe ja Tamme) Võrtsjärv on koduks paljudele loomaliikidele. Võrtsjärve loomastik on mitmekesine ning liigirohke. ZOOPLANKTON Zooplankton ehk loomne hõljum on mikroskoopilised, vabalt järves või meres ujuvad loomad Toituvad detriidiosakestest, bakteritest või teistest zooplanktoni isenditest ja vetikatest Peamiseks toiduks kalamaimudele Eristatakse ainurakset ehk protozooplanktonit ja hulkrakset ehk metazooplanktonit ZOOPLANKTON Metazooplanktoni tähtsaimad rühmad on
Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve (Peipsi järv, Võrtsjärv, Rõuge suurjärv, Ülemiste järv) omadustest – teke, pindala, taimestik ja loomastik. Iga järve kohta on välja toodud huvitavad faktid. Referaadis on kirjeldatud Rõuge suurjärve ja Ülemiste järvega seonduvad legendid. Referaat on sisult ülevaatlik. Referaadi läbilugemise tulemusena saab kokkuvõtva informatsiooni Eesti järvede kohta. Informatsiooni allikatena on kasutatud erinevaid veebilehti. Järvede teke Eesti järved on pärit umbes 10000 aasta tagusest jääajast
veetasemes. 3 Võrtsjärve iseloomustus Asukoht Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2 Väike Emajgi 83.6 1273
.................... 10 2 Sissejuhatus Käesolev töö püüab anda ülevaate Emajõe omapäradest ja Emajõe tähtsusest ümberkaudsete veekogude ökosüsteemis. Emajõe üldiseloomustus. Suur-Emajõgi algab Võrtsjärve kirdeosast Emajõe üldandmed Rannu-Jõesuus, voolab ida suunas ning Lähe Võrtsjärv (Rannu- suubub Peipsi järve kolmes harus. Emajõe Jõesuu) pikkus on 100 km (1927 a andmetel 117 km, Suue Peipsi järv kuid on hiljem õgvendatud). Emajõel on kokku (Praaga) 12 lisajõge, u 35 kraavi ja oja ning lai luht u Pikkus 101 km 100 luhaveekoguga. Tüüpilise Langus 3,7 m
Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest jatursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas. Kalamajanduse tulemusel on angerjas praeguseks olulisemaks püügiobjektiks. Rohkesti on Võrtsjärves ka koha, haugi ja latikat. Läänemerest püütakse peamiselt räime, kilu ja turska. Millised tegurid mõjutavad Eesti kalastikku?
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid