Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Siseturunduse tähtsus ja roll ettevõttes". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
turundus, klient, töötaja, siseturundus, kotler, äripäev, organisatsioon, siseturunduse, reklaam, sõdur, internal, marketing, books, mainet, tagala, moraal, motivatsioon, 39d4, 4163, 9d98, code, strateegiad, philipiitab, ettevõtja, aava, telefonis, saavutama, uskuma, sugugi, ahmed, juhtkond, imago, lewis, teene, nõudlus, lisatasu, plaatina, kuldBritta Peetso SISETURUNDUS EDU VÕTI VÄLITURUNDUSES Referaat Tartu 2003 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................................3 Strateegiline planeerimine .........................................................................................................................4 Teenuste turundus sisemine turundus.....................................................................................................7 Kokkuvõte..................................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................................10
Joosep Kruusmaa Pärnumaa Kutseharidus keskus PK-09 Joosep Kruusmaa Siseturundus Lühiuurimus Juhendaja: Külli Sorin 2011 1 Joosep Kruusmaa Sisukord Sisukord ................................................................................................................................. 2 Sisemine turundus.......................................................
võimalikult suurt ning pikaldast tulu ning oma turupositsiooni hoida. Eesolevaks turundustegevuseks strateegiate ehitamine ongi see plaan, mis võiks aidata ettevõtjatel näha võimalikke takistusi ja neid vältida, või siis võimalusi, mille realiseerimiseks on vaja ettekavatsetud käike. Turundustegevuse mingi piirini planeerimine toimub igas ettevõttes, kuid kindlasti ei saa selle kõige kohta öelda strateegiline turundus. Turundustegevuse strateegilist juhtimist nimetatakse strateegiliseks turunduseks. Esmalt koostatakse turundusplaanid, siis viiakse need käiku. Tulemusi jälgitakse ning kohandatakse vastavalt vajadusele. Kui oluline on ettevõtte eduka tuleviku määramises strateegilise turunduse roll? 1. Strateegilise turunduse olemus Strateegiline turundus juhtimisprotsess, mis hõlmab turundusplaanide kavandamist, teostamist, tulemuste hindamist ja kogu turundusprotsessi kohandamist muutuva kesk-
transpordis. (Markoo; Tammaru, 2011: 9). Joonis 1. Rahvaarv ha maksutulu 2000-2009. (Aas, 2007). 5 Kõik inimesed on tarbijad ja seega ka kliendi rollis olnud. Mida aga inimesed kliendina ootavad on erinev. Ootusteks on ikkagi viisakas vastuvõtt ja meeldiv teenindus. Teenindaja ei pea oma nahast välja hüppama piisab ka väikestest pisiasjadest nagu esimesena kontakti alustamine ja naeratus. Üldjuhul on aga kontakti alustamine ja loomine on puudulik, mistõttu klient tajub, et ta pole oodatud, vaid pigem segab teenindajat. (Aeternum, 2011; Teenindaja). Sellised väikesed pisiasjad mõjutavad teenindust ja arvestades eestlase üldtuntud tagasihoidlikust oleks üheks plussiks naeratus ja positiivsus. Märka ja tunne oma klienti ning ta tuleb alati Sinu juurde tagasi. (Krumm, 2010; Tarbija24). Ainuke asi, mis siinse teeninduse juures imestama paneb, on naisteenindajate rohkus. (Kruusmägi, 2011; Pärnu Postimees). Nii riietepoodides, toidukauplustes kui ka
1. VMI MÕISTE Tarnija juhitud laovarude puhul on tarnijad vastutavad oma klientide laovarude eest: kontrollivad varude olemasolu, organiseerivad jaotust ja kõiki muid laovarude juhtimise aspekte, mis kindlustavad varude saadavuse vastavalt vajadusele. Selle süsteemi puhul klient ei esita tellimust tarnijale, vaid selle asemel jagab infot, mis on seotud tegeliku kasutuse või müügiga, laovarudega jne. See info on aluseks tarnijale kliendi laovarude täiendamiseks. Klient saab kasu nii varude taseme kui ka varude puudumisest tingitud riski olulises vähenemises. Tarnijad, saades infot tegelikkust nõudlusest või veebipõhise süsteemi kaudu, suudavad tootmist ja jaotust paremini planeerida. Kasu seisneb paremas võimsuse kasutuses ja kindlustusvaru vajaduse vähendamises (Villemi, 2008). VMI kasutatakse näiteks autokütuse hulgi- ja jaemüüjate vahelistes suhetes
2. Toote arendamine - uute toodete loomine vanade turgude jaoks. Tungimine uutele turgudele (või segmentidesse) võib võimaldada firmal saada ajutist konkurentsieelist ja suuremat kasumit. On loomulik, et turgu tuleb enne hoolikalt uurida ning selgitada vajadused toote järele. Risk on selle strateegia puhul märgatavalt suurem kui esimese võimaluse puhul. 3. Turu arendamine - vanadele toodetele uute turgude leidmine. Peab arvestama, et iga firma on teatud määral inertne organisatsioon, mis on sageli tingitud kasutatavate tootmistegurite inertsist. Strateegilise juhtimise süsteem peab orienteeruma võimalikele väliskeskkonna muutustele ja välja töötama meetmed, kuidas vastavalt nendele tegutseda. 4. Eristumine ehk diversifikatsioon - tähendab uue tootega uuele turule minekut. Müügimahtu suurendatakse uute toodetega uusi turgusid vallutades, ka mitmetel aladel tegutsedes; uued tooted rajanevad kas vanale või uuele tehnoloogiale. See on kõige riskantsem strateegia
organisatsiooni, toote või idee kohta identifitseeritavalt allikalt. Mittepersonaalne tähendab siinjuures, et reklaami edastatakse läbi massimeedia ning sõnumi edastajale ei võimalda vahetut kohest tagasisidet (Belch 1997: 15). Filmirezissöör Andres Maimik kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes: /../ ,,Raha lugev tootja on ettevaatlik, tema eesmärk pole luua uljast brändiuniversumit, vaid toode kerge kasumiga maha müüa. Nüüd soovib klient sooja ja perekeskset klipikest, milles igaks juhuks peaks vältima vaimukust, originaalseid karaktereid ja teravaid nurki. Pole imestada, et eeter on täis just nagu matriitsi alt pudenenud munajaid süzeesid, kus pere istub ümber köögilaua ja järsku sajab lauale Toode kui issanda õnnistus ning paneb kogu pere ebaadekvaatselt käituma laulu üürgama või spagaati viskama."/../ Kaasaegsed neurouuringud samas näitavad, et teatud juhtudel töötavad just need esmapilgul igavad
· Missugune olukord on -------------es? Uurimisülesannete lahendamiseks uurin siseklienditeeninduse teoreetilist olemust. Samuti vaatlen enda organisatsiooni sisekliendi teenindust. Töö esitatakse kirjeldavas vormis ning lähtutakse eelkõige elektroonilistest materjalidest ja teenindusalasest kirjandusest. 3 I.SISEKLIENDI TEENINDUS Grönroos-Gummessoni teooria kohaselt on siseklient organisatsiooni töötaja. Organisatsioonikultuur ja maine määratakse seestpoolt väljapoole, omavaheline suhtlemine on siinkohal väga oluline. Siseklientidena käsitletakse niisiis kõiki organisatsiooni töötajaid, kelle hea teenindamine organisatsioonis sees on eelduseks välisklientide heaks teenindamiseks. (Tooman, Rekkor 2011) Siseklienditeenindus on (Siseinfo 2012): · kolleegide kohtlemine nii, justkui nad oleksid firma kliendid - samasuguse viisakuse ja austusega;
EESTI HOTELLI- JA TURISMIKÕRGKOOL Siret Tara MUUDATUSTE JUHTIMINE HM33 Juhendaja: Urmas Orula TALLINN 2011 Sissejuhatus: Muutuste elluviimine organisatsioonis toob kaasa selle liikmetele vajaduse muuta oma käitumisi ning eeldab uute oskuste omandamist. Oskuste omandamisel on vajalik silmas pidada järgmisi etappe: (a) teadvustamine, et oskused on vajalikud, (b) arusaamine, millised oskused on vajalikud ning (c) harjutamine. Muudatuste elluviimise protsessid: Artikkel Äripäevast (http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98- 74AA1E3959CE&code=4658/uud_uudidx_465807) ’’Radissoni hotelliketti haldav Rezidor võtab Baltimaades ja Peterburis üle kümme Norra ettevõttele Linstow kuuluvat hotelli. Eestis lähevad Radissoni kaubamärgi alla Reval Hotelsile kuuluvad Olümpia ja Central. Me kasvame tempos üks hotell nädalas. Kui me hotellihooneid oma
Tartu kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond Logistika Riskid tarneahelas Juhendaja: Tiina Kraav 2011 Sissejuhatus Alustades oma tööd polnud mul eriti aimu, mis on tarneahela riskid mis üldse tarneahela tegemine ja juhtimine endast kujutab. Need riskid on vahest väga arusaamatud, kuid siiski materjali otsides leidsin seda plaju ja olen ka rahul oma nüüdsete teadmistega tarneahela riskide kohta. Tunnen, et on lihtne tellida ja osta kuid sellel ajal ei mõtle keegi sellele, kui raske võib olla tarbijani kauba toimetamine. Ja mis riske võib olla. Mis on tarneahel ? Tarneahelat on defineeritud alljärgnevalt: tarneahel on ettevõtluse traditsiooniliste protsesside ja tegevuste koordineerimine tarbijast kuni tarneahela alguseni (esimese tarnijani), et tagada toodete, teenuste ja informatsiooni väärtuseline kasuli
teel suheldakse. Kui hoolikalt uuritakse kliendi vajadusi enne pakkumiste tegemist, kas paku- takse standardseid teenuste pakette või koostatakse kliendi vajadustest lähtuv pakkumine • Suhtlemise ja asjaajamise lihtsus ning usaldusväärsus. See, kui suure osa tööst partner kliendi eest ära teeb. Usaldusväärne partner muudab logistikateenuste tellimise kliendile võimalikult mugavaks ning samas võib klient kindel olla, et teenus täidetakse õigel ajal ja kvaliteetselt • Informatsiooni liikumine – enamasti soovib klient võimalust saada veoprotsessi igas faasis informatsiooni saadetise staatusekohta.Juhtivad logistikafirmad pakuvad saadetiste jälgimise võimalust oma kodulehekülgedel (Track and Trace), kuid loomulikult annab partner vajadusel ka ise saadetise liikumise kohta soovitud infot ning hoiab klienti toimuvaga kursis
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Kristo Tõnissoo AÜEP 2 TURUNDUSSTRATEEGIA KUJUNDAMINE Referaat Juhendaja: Lektor Heldur Heinsoo Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Referaadi teemaks valisin turundusstrateegia kujundamine kuna äri- ja turundusplaane vajavad nii alustavad kui tegutsevad ettevõtted. Edukas organisatsioon peab tundma oma sise- ja väliskeskkonda, turunduse planeerimine hõlmab endas teabe kogumist ja analüüsimist nii turul toimuva kui ka organisatsiooni enda kohta. Turg koosneb suurest hulgast tarbijatest ja igal on neist erinevad nõudmised nii tootetele kui teenustele Tootjatel on võimatu kohanduda iga tarbija personaalsetele vajadustele, sestap tuleb analüüsida, kas pakutava toote/teenuse turg on hetero- või homogeene ning kui spetsiifiliseks saab pakkuja ostjate suhtes minna.
Juhendaja: Tartu, 2010 Inimesed on juba alates tsivilisatsiooni algusest juurelnud selle üle, kuidas muudatusi edukalt juhtida. Kui sajandeid tagasi sooviti teada, kuidas edukalt juhtida hõimu või riiki, siis tänapäeval keskenduvad muudatuste juhtimise uuringud peamiselt äriorganisatsioonidesse. Nii nagu ajas on muutunud juhitav organisatsioon, nii on muutunud ka muudatuste juhtimise roll. Kuna tänapäeva maailm muutub üha kiirenevas tempos, siis koos sellega suureneb pidevalt vajadus viia läbi muudatuste juhtimist organisatsioonis. Antud töö koostamise eesmärk on pakkuda välja soovitusi, mis aitavad edukalt läbi viia muudatusi organisatsioonis. Muudatused võivad olla kas oodatud või ootamatud, aga tänapäeval on see paratamatu. Muudatuste juhtimine peab sisaldama oma olemuselt mõttelist arengut, planeerimist,
Turunduse olemus Turunduse põhimõisted Turundus on sotsiaalne tegevus ja juhtimisprotsess, mille abil üksikisikud ja grupid rahuldavad oma eesmärke teiste jaoks väärtust omavate ja nende vajadusi ning soove rahuldavate toodete loomise, pakkumise ja vahetusega. (P. Kotler, 1997). Turundus on tegevus, mis on suunatud klientide vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler, 2002). Turundus on ideede, toodete ja teenuste kontseptsiooni, hinnakujunduse, edustamise (s.h. reklaami) ja jaotuse planeerimise ning elluviimise protsess, et luua soodsaid vahetusi üksikisikute ja organisatsioonide eesmärkide rahuldamiseks (Vihalem, 2003 (1988. aastal Ameerika Marketingiassotsiatsiooni poolt sõnastatud definitsiooni järgi)).
innovatsioon), mis loovad lojaalsust. · Suhtekapital kirjeldab organisatsiooni sees ja väljaspool olevat suhtevõrku, mis paneb organisatsiooni efektiivselt toimima. Lojaalsed suhted klientidega, tarnijatega, partnerlus, osalemine liitudes jne. · Teadmuskapital kujuneb inim-, kliendi- ja struktuurkomponentide koostoimena positiivses õppivas keskkonnas, esindades kogutud ja kooskõlastatud teadmisi, tarkust ja kogemust, mida organisatsioon saab kasutada. Teadmine tuleb informatsiooni töötlemisest ja kogemustest. Edukaks komplekseks eksisteerimiseks on väga oluline panustada kõikidesse koostisosadesse, kuna üks täiustab teist. 7 3. INTELLEKTUAALSE KAPITALI TÄHTSUS Intellektuaalse kapitali ajalugu on küllaltki lühike. Varasemalt oli peamine printsiip toota, vähe mõeldi sellele , kui efektiivselt ja lihtsalt seda teostada saaks. Samuti ei olnud ka
Siia kõik see enda ja õppejõu info Kärdla 2008 SISUKORD 1. Sissejuhatus 2. Turunduse mõiste ja tänapäeva määratlus antud töö kontekstis 2.1. Mõiste muutumine läbi ajaloo 3. Eduka ettevõtte käitumismallide suunad nn turundusgurude ja arvamusliidrite soovitusel 3.1. Mark Earlsi karja-turundus meetod (Herd-like marketing) 3.2. Seth Godini hõimude kaudu ja aevastajate abil toimiv turundus (tribes and spreading ideas) 3.3. Aune Pasti imagoühiskond 4. Uuenenud turundusvõtete rakendamise väljundid ettevõtetele 4.1. Ühisturundus 4.2. Internetiturunduse laiaulatuslikud võimalused (sotsiaalsed võrgustikud) 4.3. Üritusturundus 5. Turunduse roll ja võimalused käesoleval säästuajal 6. Kokkuvõte 7. Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS
,,Rohkem kui viiendikul elanikkonnast puudub igasugune tähendus mõistele 'innovatsioon'," ütles innovatsiooni semantilise uuringu läbi viinud Tartu ülikooli õppejõud ja innovatsiooniaasta uuringute juht Aune Past 18. veebruaril 2009. (http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/eesti-inimene-mis-loom-see-innovatsioon-on.d? id=21276689) Innovatsioon on võime loovalt mõelda ning erinevalt tegutseda, seda kasulikul ja efektiivsel viisil. (Alar Karis, Tartu Ülikooli rektor) Mis on turundus? Turundus ei ole kauba kaelamäärimine, vaid kunst teha kliendid enda jaoks paremaks. Turunduse juhtimine on kunst ja teadus valida sihtturge, otsida ja hoida kliente. See on klientide kavatamine läbi loovuse ja suhtluse. (Kotler 2003:8-9) Turundus on paljude osategevuste kogum. Turunduse põhifunktsioonideks on keskkonna analüüsimine, turunduse uurimine, tarbijate määratlemine, toote ja brändi arendamine,
Turundus (ing.k. marketing) ei ole käsitletav ühtse tervikuna, kuna see koosneb erinevatest nn. ülesannetest. Sellest tulenevalt on turundusel ka mitemeid definitsioone, mille sisu ja eesmärk jäävad tegelikkuses ikkagi muutumatuks. Nii on näiteks Ameerika Turundusassostsiatsioon 1950. aastatel defineerinud turundust kui äritegevust, mis on suunatud kaupade ja teenuste liikumisele tootjalt tarbijani (Vihalem, A. 1993:11). Seevastu on Philip Kotler defineerinud turundust kui sotsiaalset ja juhtimisalast protsessi, mille abil üksikisikud ja nende grupid rahuldavad oma soove ja vajadusi, luues kaupu ja tarbimisväärtusi ning vahetades neid omavahel (Tuulberg, H. 08.11.2009). Tänapäeval on turundus vaadeldav mitmeti, sõltuvalt sellest, mida keegi rõhutab. Ühed panevad rõhu turundusele kui juhtimisfunktsioonile või filosoofiale, teised, aga orientatsioonile.
tihti kultuurikeskkond. Nt eestlane soovib näljaga kartulit ja liha, hiinlane riisi ja ameeriklane hamburgerit. Nõudlus sisaldab soovi ja maksevalmidust. nt kui soov on ja ei olda nõus maksma, siis nõudlust pole. Tooted on materiaalsed tooted ja immateriaalsed tooted, mida pakutakse kellegi töö kaudu ehk teenused ning immateriaalsed tooted, millega turundaja veenab tarbijat muutma oma tegevust või taju mingis kindlas suunas ehk ideed. Vahetus on turundustegevuse aluseks, sellele turundus põhinebki. Vahetus on olukord, kus mõlemal osapoolel on midagi, millel on teise osapoole jaoks väärtus ja mida nad omavahel vahetavad (vaba vahetus). Turud on füüsilised kohad, kus ostjad ja müüjad kogunevad kaupade ostuks ja müügiks. Turunduse ülesanded ja ulatus võivad küll oluliselt erineda ettevõtteti ja turuti (turgudest), kuid turundusel on kaks mõõdet- strateegiline ja taktikaline. Strat
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Turunduse õppetool KLIENDIKESKNE TURUNDUS KUI EDUKA ETTEVÕTTE STRATEEGIA Referaat Juhendaja: dotsent Ann Vihalem Tallinn 2012 2 3 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................... 4 Sissejuhatus................................................................................................................... 5 1.Kliendikeskse turunduse loomine..................................
ning positsioneeritakse teenindusettevõte turul. Tehniline joonis on teenuse kättetoimetamisprotsessi tehinguid sisaldav tootmise organiseerimise skeem (mida nimetatakse ka tehnoloogiakaardiks). Tehingud võivad olla andmetöötlus, suhtlemine klientuuriga ning osa otsustuspunktidest, millel on tähtis osa vigade vältimisel. Joonisel 1. toodud nähtavuspiir eraldab eesliinis toimuvaid tegevusi tagaliinis toimuvatest. Eesliini tegevustega puutub klient kokku, tagaliinis toimuvaga mitte. Teenuse kättetoimetamise protsessi suure ja väikese kontaktsusega osad võivad asuda teineteisest eraldi, kuid nad on omavahel seotud. Käesolev eristus tõstab esile vajadust pöörata erilist tähelepanu nähtavuspiirist ettepoole jäävale osale, mille põhjal kujuneb kliendi kogemus teeninduse tõhususest. Teeninduskeskkonna paigutus, kujundus, teenistuja suhtlemisoskus ning isegi trükitud materjal — need kõik jätavad teenindamisest teatud mulje
juhtimises, turunduses ja mujal). Turundusplaan on osa äriplaanist või sellega tihedalt seotud dokument, mis kirjeldab organisatsiooni turunduse lähtekohti ja korraldamist. EASi eesmärk on toetada uute turismitoodete/-pakettide arendamist ja jagada ettevõtja riske uutele turgudele sisenemisel. Kooskõlas ettevõtte kui terviku äriplaani ja strateegiaga (n-ö korporatiivse tasandi strateegiaga) võib organisatsioon koostada ka projekti äriplaani, mis kirjeldab konkreetselt piiritletava ettevõtmise eesmärke, tegevusi ja finantsprognoose. Projektiks võib olla näiteks uue turismitoote arendamine. Niisamuti võib üldise turundusstrateegia kõrval välja töötada turundusplaani konkreetse turismitoote või -paketi tarvis või uuele sihtsegmendile. 2 Juhendmaterjali eesmärgid ja sisu
Ettevõtte ajaloost: Tänase nimega Silvano Fashion Group alguseks võib pidada 1944. aastat, kui Tallinnas loodi pesutööstusvabrik ,,Osta", mis alates 1950. aastas kandis nime Vilhelmine Klementi nim. Eksperimentaalõmblusvabrik ning alates 1971. aastast V. Klementi nim. Õmblustootmiskoondis. Sest just nimelt selle ettevõtte tootmisüksused on aluseks olnud väga pikale ja keerulisele ajaloole. Minule teadaolevad andmed ettevõtte tegevusest on pärit alates 1996. aastast, millal ettevõtet juhtis Madis Võõras ning suurem osa aktsiatest kuulus kunagistele ettevõtte juhtidele, kes olid need omandanud peale Eesti taasiseseisvumist. Tegevus oli valdavalt seotud Akadeemia teel asuva tootmisüksusega, kus toodenti nii Klementi brändi all olevaid naisterõivaid, kui tehti ka allhankeid. 1998. aastal käis meediast läbi plaan AS Klementi ja AS Baltika ühinemisest, kuna mitmed Klementi aktsionärid olid käinud kohtumas Baltika juhtkonnaga, kuid ühinemist ei toimunud
EESTI AMEERIKA ÄRIAKADEEMIA Finantsjuhtimine Reklaamiõpetus Ülle Stamberg Internetireklaam, selle eelised ja puudused Referaat Õppejõud: J.Tarnasinskaja Tallinn 2011 Sissejuhatus Ajalugu on näidanud, et reklaam tekkis ja arenes lahutamatus seoses majanduslike suhete, tööstuse, kaubanduse ning tehnika edenemisega. Alguses olid reklaam suuline, randkaupmehed tõmbasid rahva tähelepanu pakutavatele kaupadele hüüete ja lauludega. Tänapäeval on internetireklamil suured eelised võrreldes mistahes teiste reklaamitüüpidga. Üks esimesi asju, paljud ettevõtted tegid majanduslanguse ajal on vähendati rahasid reklaamkulutustele. See on sagely ajutine reaktsioon, mille eesmärk oli kulude kokkuhoid lühiajalises perspektiivis. Standard majanduslanguse esimene asi, mis tavaliselt mõjutatud on offline reklaamile kulutada.
kaubandusel hea positsioon mõjutamaks nii ostuturge e. tootjaid kui ka müügiturge e. tarbijaid. Tarbijate poolt tulnud ostusoovid edastatakse tootjatele, mõjutades nii tootjaid tootma tarbijatele meelepäraseid tooteid; teiselt poolt on erinevaid võimalusi mõjutada tarbijate ostukäitumist. Just viimane aspekt tingibki kliendisuhete väärtustamise, sest mõjutada saab tarbijat siiski positiivsete suhete pinnalt. Kliendisuhete kvaliteet kajastub ettevõtte jaoks käibes, sest rahulolev klient jätab oma sissetuleku talle meeldivatesse ostukohtadesse. Kliendisuhete turundust nimetatakse teisiti ka kliendisuhete juhtimiseks ja see mõiste on vastavas teemakirjanduses leidnud isegi laiemat kasutamist. Eestis hakati suhteturunduse- alaste (sh suhete juhtimise) teemadega tegelema 2000-ndate alguses. Erinevused traditsioonilise turunduse ja kliendisuhete väärtustamisel põhineva turunduse vahel (Kuusik 2011): 1) Traditsiooniline tootjaturundus:
TURUNDUS 1. TURUNDUSE OLEMUS TURUNDUS on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P.Kotler). Inimeste VAJADUSED (needs) tekitavad NÕUDLUSE (demand), kui soovile lisandub OSTUJÕUD (buying power). KLIENT (customer) - organisatsiooni või isik, kes võtab toote vastu või kasutab pakutavat teenust. Samuti on klient (alaline) ostja, tellija või teenuseid kasutav inimene. TARBIJA (user) - füüsiline isik, kellele pakutakse või kes omandab või kasutab kaupa või teenust ees-märgil, mis ei seondu tema majandus- või kutsetegevusega TURUSTAMINE (selling) tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet ,,turustuskanal"). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa.
Tuginedes eelpool nimetatud autorite väidetele, saab öelda, et tänapäeva maailmas on iga ühiskonna liige oma organisatsioonis siseklient, kellegi teenindaja ja teiste ettevõtete kliendid. Sellest tulenevalt on hakatud uurima, kuidas teenindada väliskliente aina paremini. Sellest lähtuvalt on hakatud mõistma, et kõik saab alguse organisatsioonist endast ning sellest, kuidas teenindatakse siseklienete. Siseteenindus on seotud uue paradigmaga turunduses ja teeninduses, milleks on suhete turundus. S.t, et kõige kasulikum on omada vähemalt 20% püsikliente, kes toovad 80% kasumit, mis on tulusam kui pidevalt võita juurde uusi kliente. Siseteeninduse idee sai alguse sellest, kui ettevõtted mõistsid, et paljud müügitegevusega seotud probleemid on tingitud sellest, et lastakse käiku uued tooted ja teenused ilma, et oleks töötajaid selleks korralikult ettevalmistanud. Müüjad ja turustajad ei saanud efektiivselt oma tööd teha, sest nad ei teadnud, mis ettevõttel teoksil oli
Vertikaalsest seosest lähtudes: pea- ja kõrvaleesmärgid, primaarsed ja sekundaarsed eesmärgid. Horisontaalsest seosest lähtudes: samasuunalised, vastassuunalised ehk konkureerivad, teineteist välistavad, sõltumatud. EESMÄRKIDE OMADUSED SMART printsiip 1. Spetsiifilised (specific) 2. Mõõdetavad (measurable) 3. Kokkulepidud 4. Realistlikud 5. Ajastatud 2. loeng 8. sept 2011 Ettevõtte funktsionaalsed valdkonnad: personalimajandus, materjalimajandus, tootmine, turundus, strateegia, arvestus Personal · Personali hulka kuuluvad ettevõtte kõik töötajad · Personali juhtimine üks juhtimise põhifunktsioonidest · Personali juhtimise raames uuritakse töö iseärasusi ettevõttes ning määratakse kindlaks ametikohtadele ja töötajatele esitatavad nõuded. Personali värbamine: · Ettevõttesisene värbamine: teadete tahvel, intranet
Loeng 1 Suhtekorralduse eesmärgid, funktsioonid. Suhtekorraldus kui elukutse. Suhtekorralduse seos personalitööga. Suhtekorraldus Eestis. Kommunikatsioon. Kommunikatsiooni sihtgrupid. Kommunikatsiooni protsess. Sõnumist arusaamine ja vastuvõtmine. Organisatsiooni sisemine- ja väline kommunikatsioon Suhtekorralduse alaliigid. Suhtekorraldus versus ajakirjandus, turundus ja reklaam. Imago ja maine. Organisatsiooni maine. Tööandja maine. Tööandja turundus. Maine mõju organisatsiooni edukusele. Õppekirjandus Kommunikatsiooni käsiraamat. Äripäeva Kirjastus Internet: http://ksrmt.aripaev.ee/ Üheaegselt saab internetis lugeda käsiraamatut 2 inimest: · Kasutaja 1> kasutajanimi: MainoriKõrgkool parool: DCY3T6u7 Kasutaja 2> Mainor Q0h18EOO
See, kui viisakalt ja abivalmilt käitutakse kliendiga, määrab ära ettevõtte edukuse pikemas perspektiivis. Teenindusele spetsialiseerinud ettevõtete puhul on iseenesest mõistetav, et kliendi soovid ja vajadused on kõige tähtsamad. Need ettevõtted investeerivad pidevalt kliendisuhete parendamisele ning turu-uuringutele, et teada saada, millist teenindust tuleb pakkuda. See kajastub kliendi tagasisides, kui palju nad on valmis pakutava teenuse peale kulutama. Lõppkokkuvõttes on klient see, kes maksab palga. Kliendisuhete ja -lojaalsuse olemust hakati põhjalikumalt uurima 1940ndate aastate lõpul 1950ndate aastate algul Ameerika Ühendriikides. 1960ndate aastate keskpaigaks keskendus suur osa uuringuid teabe ökonoomikale, s.t. klientide kulutustele ja võimele otsida informatsiooni alternatiivide kohta ning mõista margivalikuid. 1970ndate aastate alguses tõstatasid Jacoby ja Kuner küsimuse margitruuduse ja taasostukäitumise vaheliste suhete kohta
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1 Turunduse määratlused Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus turunduse seisukohalt on võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup Marketing vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse
o Tarbija jutustused (storytelling) o Sõnaline assotseering ja poolikute lausete lõpetamine o Teadliku taju test mingis teemas o Piltide ja cartoonpiltide joonistamine o Fookusgrupp o Süvaintervjuu x Kvantitatiivsed x Küsitlused 7 3. TARBIJA RAHULOLU JA TEENUSE KVALITEET 3.1. Tarbija rahulolu olemus Tarbija rahulolu on seotud tarbija ootuste, vajaduste ja soovide täitmise tasemega. Kotler ütleb, et tarbija rahulolu on määr, mille ulatuses tootekasutus vastab tarbija ootustele. Rahulolu all mõistetakse inimese rõõmu või pettumuse tundeid toodete või teenuste tajutud kvaliteedi suhtes vastavalt tarbija poolt püstitatud ootustele. Tarbija rahulolu on alati tähtis olgu selleks buumi või kriisi aeg. Tavaliselt on rahulolev tarbija kauem meile lojaalsem. Millal muutus aktuaalseks tarbija rahulolu mõõtmine? Tarbija rahulolu väljendumine: