Kontrolltöö. Sisekontrolli üldstandardid, siseauditi ülesanded, selle strateegiline plaan,auditi planeerimisel tuleb arvesse võtta ..., sisekontrolli tulemuslikkuse alused on ...
ametnikud tegutseks vastavalt õigusaktidele. Ärikeskkonnas on läbi aegade olnud probleemiks – kas tegutsetakse õigusaktidega sätestatud piirides ning esineb olukordi, kus kehtestatakse sisemisi regulatsioone, mis ei ole täielikult kooskõlas seadusandlusega. Sisemisi kordasid kehtestatakse mõnikord ka selleks, et väliskeskkonnale näidata, et ettevõte toimib vastavalt normistikele. Esimesed seadusandlikud aktid, mis Eestis sätestavad siseauditi ja sisekontrolli funktsioone on nt krediidiasutuste seadus, investeerimisfondide seadus, kindlustustegevuse s , kogumispensionide s. Krediidiasutuste seaduses on käsitletud siseauditi tegevuse võimalusi ning selle efektiivsemaks muutmist, sisekontrollisüsteemi hindamisel käsitletakse ka monitooringut ja tulemustest raporteerimist. Kuigi dokument on suunatud krediidiasutuste tegevuse korraldamiseks, saavad seda edukalt kasutada ka teised erasektori ettevõtted. Seadus
Mõte oli järgmine oldi seisukohal, et erasektoris siseauditit ei ole tarvis, sest erasektori tegevust kontrollib turg. See tähendab, kui mingi ettevõte tegutseb halvasti, siis turg ei võta seda lihtsalt vastu. Praegu rakendatakse siseauditit ka erasektoris. Turg kontrollimehhanismina kujutab endast järelkontrolli, mis tähendab seda, et ettevõttel ei ole võimalik enam ajalooliselt midagi parandada, ei saa enam tagasiulatuvalt midagi teha. Sisekontrolli funktsiooni on rakendatud Eestis avalikus sektoris, kuna avalikus sektoris sisuliselt kontroll üldse puudus. Avaliku sektori kontrolli teostab riigikontroll. Vahendite õige kasutuse kontrolliks on see kohustuslik. Siseauditi rakendamise oluliseks tõukejõuks oli vajadus kontrollida Euroopa Liidu sihtressursside kasutamist, kuna geograafiline mastaabsus oli kasvanud suureks. Seega tuleb siseauditi funktsiooni rakendada nii avalikus kui erasekrotis
muu hulgas majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid, milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne
ole asju ilustatud) ja raporteerivad tegevustest juhte ja omanikke. See vajadus oli alguses seotud eraettevõttetega aga järk-järgult ka avaliku sektoriga. Avaliku sektori kontroll on tähtis selle pärast, et kontrollitakse, kas ressursse on kasutatud vastavalt plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus sektoris, sest muud kontrollimehhanismi ei ole. Riigikontroll on üks struktuur, aga selle käed nii pikad ei ole. Nõukogude aeg oli eraettevõttes kvaliteedikontroll (tehnilise kontrolli osakond e TKO), mida väga kardeti, isegi rohkem kui tippjuhte. Sest praagi korral tuli parandada toode oma kulude ja kirjadega. Aga sel juhul jäi kontroll hiljaks, sest toode oli juba valmis (nt king). Ja siis
TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI KORRALDAMINE JA RISKIANALÜÜSI LÄBIVIIMINE Ülevaade töökeskkonna sisekontrolli korraldamisest ning ohtude kindlakstegemise, riskianalüüsi läbiviimise ja tegevuskava koostamise põhimõtetest. MÕISTED OHT on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste põhjustaja. Ohu all mõistetakse kõike, mis võib tekitada kahju. RISK on võimalike vigastuste ja muude tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus ohtlikus olukorras. See võib tähendada suuremat või väiksemat võimalust, et keegi saab ohu tõttu kannatada.
Loengukonspekt Tallinn 2014 SISUKORD 1. SISEAUDITI VAJADUSE TEKE................................................................................3 2. TERMINOLOOGIA................................................................................................ 6 3. SISEKONTROLLISÜSTEEMI KOMPONENDID..........................................................8 4. RAHVUSVAHELINE JA EESTI SISEAUDIITORITE ÜHING.......................................11 5. SISEKONTROLLI TERMINITE SELETUSI...............................................................13 6. SISEKONTROLLISTANDARDID............................................................................15 7. SISEAUDIT........................................................................................................ 17 8. SISEAUDITI STANDARDID..................................................................................22 9. AUDITI MEETODID...............................................................
SISEKONTROLL JA AUDITEERIMINE 23.01.2014 10.03.2010 audiitortegevuse seadus Sisekontrolli süsteem (toimib igas EV-s) igasse organisatsiooni sisse kodeeritud, võiks koosneda kolmest komponendist: 1) Käsuliin ehk administratiivne liin liigub ülevalt alla (juhist madalamate töötajateni) 2) Tagasiside algab madalamast tasemest ja liigub üles välja 3) Horisontaalliin üksuste ja töötajate vahelised sidemed, suhted jne. Käsuliin töötab üldjuhul hästi. Kõige keerulisemaks võiks pidada tagasisidet töötajatel
Hea raamatupidamise tava Raamatupidamine organisatsioonis Hea raamatupidamissüsteemi Raamatupidamise ülesanne tunnused Raamatupidamise informatsiooni Raamatupidamise siseeeskiri kasutajad Raamatupidamise vastavus Raamatupidamise allsüsteemid seadustele Ettevõtjate liigid Raamatupidamise korraldamine Sisekontrolli põhimõtted seadusandlus Raamatupidamise sisekontroll kuidas korraldada Riskid raamatupidamissüsteemis 10.1.13 Mai Takkis 2 Majandusarvestus M a ja n d u s a rv e s tu s R a a m a tu p id a m in e S ta tis tik a 10.1.13 Mai Takkis 3 Majandusarvestus
mõjutavad kui muuta tegevuse suunda või strateegiat. Analüüsi oluliseks eesmärgiks on kindlustada nii olemasolevaid kui potentsiaalseid investoreid, kreeditore ning teisi ettevõttega seotuid isikuid. 6. Sisekontroll- see on organisatsiooni tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, juhtimismeetodeid, protseduure, abinõusid jmt, mis annavad piisava kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saavutatakse. Sisekontrolli süsteem peab andma kindlustunde nii juhtkonnale kui ka töötajatele, et kogu ettevõte tegevus on kooskõlas õigusaktidega, ettevõte siseste eeskirjadega ning aruandlus on tõene. 7. Audiitorkontroll, mis on välisekspertide hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja juhtimisoskustele. Auditeerimine on raamatupidamisaruannete kontrollimine ja neile hinnangu andmine lähtuvalt auditeerimiseeskirjast. 8
võivad tutvuda ka muud huvilised. Auditiga tuleb hõlmata adekvaatselt ettevõtte kõiki valdkondi, mis on usaldusväärsed ja tõesed ning kogu ettevõtte finantsinfo on õige ja õiglane. Kinnituse saamiseks peab audiitor sooritama piisava hulga kontrolli protseduure. Auditi testi iseloomu tõttu säilib alati võimalus et mingid olulised asjaolud jäävad avastamata. Hinnangu andmisel tuleb arvestada ka sellega, et suhteliselt hea sisekontrolli süsteemi tase ei pruugi sammuti kõiki vigu avastada. Audiitori ja auditi välised toimingud Lisaks auditeerimisele võib audiitor täita muid ülesandeid, mis on sarnased auditeerimisele kuid vähempõhjalikud ning väiksema mahuga 1. finantsinformatsiooni ülevaade 2. kokkuleppelised toimingud 3. aruannete koostamine Finantsinformatsiooni ülevaate koostamise puhul sooritab audiitor kontrolliprotseduure, mis on vähem põhjalikud
protseduure ja abinõusi, mis annavad juhtkonnale ja töötajatele kindlustunde, et püstitatud eesmärgid saaavutatakse. Sisekontrollisüsteemi kaudu antakse kindlustunne, et ettevõtte tegevused ja sisemised regulatsioonid on kooskõlas kehtivate seaduste ja muude normatiivaktidega. Ja, et kõik töötajad täidavad neid regulatsioone. 7. Siseaudit On mehitatud tegevus(tegeleb üks kindel osakond) Sisuliselt juhtkonna käepikendus, mis tegeleb sisekontrolli süsteemi klvaliteedihindamisega ning teeb juhtkonnale ettepanekuid selle parandamiseks või muutmiseks. 8. Audiitorkontroll Sõltumatu väliseksperdi hinnang ettevõtte finantsarvestusele ja aruandlusele. Seega annab vande audiitor hinnangu finantsaruannete kvaliteedile. Auditeermine on raamatupidamisearuannete kontrollimine vastavalt audiitor tegevuseseadusele, audiitor eeskirjale,audiitor kogupõhikirjale audiitorkogu üldkoosoleku protokollidele ja selle juhatuse
andmed ohuteguri tasemete kohta. Milliste võimalike töökeskkonna riskidega tuleks arvestada ehitusplatsil? Sisekontroll, milles seisneb? Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Tööandja on kohustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. Sisekontrolli eesmärk on oma olemuselt kahesuunaline: säilitada töötajate töövõime ja tervis ning kaitsta ettevõtte materiaalseid väärtusi. Kuivõrd on tööandja kohustus igal aastal läbi vaadata sisekontrolli tulemused, siis sisekontrolli dokument/dokumentatsioon on soovitav
Järelikult tekib oht, et nimetatud näitajate alusel võidakse langetada valesid juhtimisotsuseid. Tegevusrisk ei sõltu üksnes ettevõtte sisestest asjaoludest, vaid seda mõjutab ka üldine majandus seisund. Tegevusriski hindamisel tuleks arvesse võtta mitmeid asjaolusid: a) Tegevjuhtkonna oskused ja motivatsioon. b) Ettevõtte majandustegevuse iseloom. c) Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus. 2. Sisekontrolli eh sisekontrolli süsteemi risk seisneb selles, et ettevõtte sisesed kontrollimehhanismid ei toimi piisava tõhususega, ega too välja olulisi vigu või pettusi. Sisekontroll peab tagama selle, et a) Majandus toimingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protseduuride reeglitele. b) Kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetel kontodel ning tekkepõhiselt kui nad toimusid.
võivad moonutada ettevõtte tegelikku finantsseisundit või majandustegevust. Tegevusrisk võib tuleneda ettevõtte siseselt kuid võib sõltuda ka üldisest majanduskesskonnast (ettevõtte tegevusvaldkond; tegevusmahud). Alused tegevusriskile: • Tegevjuhtkonna oskused ja nende motivatsioon • Ettevõtte majandustegevuse iseloom • Arvestussüsteemi ülesehitus ja keerukus 2. Sisekontrolli risk- teema on organisatsiooni tegevust kõikehõlmav. Mida vähem on tegevusi reguleeritud, seda kõrgem on risk. Sisekontrolli süsteem peab tagama järgmiste eesmärkide saavutamise: • Kõiki majandustehinguid sooritatakse vastavalt kehtestatud protseduuri reeglitele. • Kõik majandustehinguid kajastatakse õigetes väärtustes, õigetele kontodele ja tekkepõhiselt.
Siseaudit on üks osa sisekontrollist. Siseaudit on sõltumatu, objektiivne, kindlustandev ja konsulteeriv tegevus, mis on suunatud organisatsiooni eesmärkide saavutamisele kasutades süsteemset ja organiseeritud lähenemist hindamaks ja täiustamaks riskide juhtimise kontrolli ja juhtimise kultuuri tõhusust. 3 Siseauditi objektiks võivad olla kõik asutuse süsteemid, protsessid, toimingud, funktsioonid ja tegevused. Objekti valik lähtub sisekontrolli hindamisest ja/või juhtkonna/omanike vajadustest. Siseauditi funktisooni täidetakse mitmesugustes juriidilistes ja kultuurilistest keskkondades, organisatsioonides, mis erinevad eesmärgi, suuruse ja struktuuri poolest; ning seda nii organisatsiooni siseste või väliste isikute poolest. Siseauditit jaotatakse valdkondade järgi järgmiselt: Finantsaudit analüüsib ja annab hinnangu raamatupidamis- ja aruannetele ning nendega seotud teabe õigsusele.
rakendamine ·Tervisekontrollid ·Isikukaitsevahendite andmine ·Juhendamine ja väljaõpe ·Ohutusjuhendite koostamine 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus Tööandja vastutus töötaja tervisele tekitatud kahju eest.Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Tööandja kohustused:1)süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine - kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes 2)igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine; 4)töökeskkonna riskianalüüsi alusel kirjaliku tegevuskava koostamine töötajate terviseriski vältimiseks ning selleks vajalike vahendite eraldamine; 6)töötajaid teavitamine ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest;7)
hindaja või hindajate rühm. Sisehindamine on järjepidev ja süstemaatiline õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise analüüs ja tulemuslikkuse hindamine õppeasutuse arenguks vajalike juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Sisehindamise kaudu tagatakse kooli järjepidev areng, selgitades välja kooli tugevused ning parendusvaldkonnad, hindamistulemustest lähtudes koostatakse arengukava ja tegevuskava. Sisehindamine hõlmab sisekontrolli ja enesehindamise Sisehindamissüsteem (internal evaluation system) õppeasutuse juhtimissüsteemi osa. Sisehindamissüsteem on omavahel seostatud ja loogilises järjestuses olevate teadlikult juhitud hindamisprotsesside ning seda toetavate dokumentide ja ressursside eesmärgipärase rakendamise tasakaalustatud tervik. Sisehindamissüsteem hõlmab õppeasutuse enesehindamise ja sisekontrolli.
• 1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist; • 2) osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;(6) Töökeskkonnanõukogu ülesanded: • 3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; • 4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks; • 5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse. 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja
kasutatakse ettevõtte strateegiliste plaanide koosatmiseks. Analüüsi tulemused on huvipakkuvad nii sisestele kui välistele tarbijatele. 6. Sisekontroll, mis on organisatsiooni kui terviku tegevuskava hõlmates juhtkonna suhtumist, tegevusmeetodeid, protseduure ja meetmeid, mis annavad piisava kindlustunde, et ettevõtte eesmärgid saavutatakse. Tegemist on organisatsioonisisese süsteemse nähtusega. Sisekontrolli süsteem peab tagama, et organisatsioon toimib vastavalt selles kehtivatele normatiivdokumentidele ja et need on kooskõlas kehtiva sedausandlusega. Organisatsioonis toimiv süsteem, ettevõtte sisese korra täitmine töötajate poolt. 7. Siseaudit, mille peamine funktsioon on kontrollida sisekontrolli süsteemi ning teha ettepanekuid selle täiustamiseks ja parendamiseks. Ülesanne on jälgida, juhtide käepikendus
(vi) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; (vii) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; (viii) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus 1. viima läbi süstemaatilist TÖÖKESKKONNA SISEKONTROLLI, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt TTOS seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2
hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda Füüsilisest isikust ettevõtja tagab igas tööolukorras temale kuuluvate töövahendite, isikukaitsevahendite ja muude seadmete korrasoleku ja nõuetekohase kasutamise viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes; vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate
seisukohalt olulisi valdkondi. Audiitor peab veenduma, et alg- ja lähteinfo on usaldusväärsed ning piisavad raamatupidamise arvestuse koostamiseks. Audiitori kontrolli protseduurid peavad tagama talle küllaldase kindlustunde, et raamatupidamise aruanded iseloomustavad finantsseisundit vastavalt seadustele, raamatupidamise heale tavale ning raamatupidamise sise-eeskirjale õigesti ja õiglaselt. Kuna audit on testi iseloomuga, siis mistahes sisekontrolli süsteemi juures on võimalikud erinevad vead mida ei avastata ja mis tekitavad riske. Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor avastada kõiki vigu. Audiitori auditi välised funktsioonid Lisaks kutsealasele põhitegevusele võib audiitor klienditellimuselt ka muid funktsioone mis oma protseduuridelt, eesmärkide poolest ja järeldustest lähtuvalt võivad erineda oluliselt auditeerimisest. Rahvusvahelised standardid eristavad 3 olulisemat muud funktsiooni: 1
seisukohalt olulisi valdkondi. Audiitor peab veenduma, et alg- ja lähteinfo on usaldusväärsed ning piisavad raamatupidamise arvestuse koostamiseks. Audiitori kontrolli protseduurid peavad tagama talle küllaldase kindlustunde, et raamatupidamise aruanded iseloomustavad finantsseisundit vastavalt seadustele, raamatupidamise heale tavale ning raamatupidamise sise-eeskirjale õigesti ja õiglaselt. Kuna audit on testi iseloomuga, siis mistahes sisekontrolli süsteemi juures on võimalikud erinevad vead mida ei avastata ja mis tekitavad riske. Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor avastada kõiki vigu. Audiitori auditi välised funktsioonid Lisaks kutsealasele põhitegevusele võib audiitor klienditellimuselt ka muid funktsioone mis oma protseduuridelt, eesmärkide poolest ja järeldustest lähtuvalt võivad erineda oluliselt auditeerimisest. Rahvusvahelised standardid eristavad 3 olulisemat muud funktsiooni: 1
seisukohalt olulisi valdkondi. Audiitor peab veenduma, et alg- ja lähteinfo on usaldusväärsed ning piisavad raamatupidamise arvestuse koostamiseks. Audiitori kontrolli protseduurid peavad tagama talle küllaldase kindlustunde, et raamatupidamise aruanded iseloomustavad finantsseisundit vastavalt seadustele, raamatupidamise heale tavale ning raamatupidamise sise-eeskirjale õigesti ja õiglaselt. Kuna audit on testi iseloomuga, siis mistahes sisekontrolli süsteemi juures on võimalikud erinevad vead mida ei avastata ja mis tekitavad riske. Testi iseloomu tõttu ei pruugi ka audiitor avastada kõiki vigu. Audiitori auditi välised funktsioonid Lisaks kutsealasele põhitegevusele võib audiitor klienditellimuselt ka muid funktsioone mis oma protseduuridelt, eesmärkide poolest ja järeldustest lähtuvalt võivad erineda oluliselt auditeerimisest. Rahvusvahelised standardid eristavad 3 olulisemat muud funktsiooni: 1
tulemust või rahavoogusid. Peale kliendi siseste asjaolude sõltub tegevusrisk ka kliendi tegevusvaldkonnast ning muudest välisteguritest. Tegevusriski hindamiseks tuleb analüüsida ning kriitiliselt hinnata erinevaid asjaolusid: tegevjuhtkonna oskused ning tegevuse motivatsioon; kliendi majandustegevuse iseloom; arvestussüsteemi ülesehitus ja selle keerukus. 2) Sisekontrollirisk seisneb selles, et kliendi sisekontrolli süsteem ei ole piisavalt tõhus, ega too olulisi vigu esile. Sisekontrollisüsteem peab tagama järgmiste põhieesmärkide saavutamise: · majandustehingud sooritatakse vastavalt kehtestatud protseduurireeglitele · kõik tehingud kajastatakse õiges väärtuses, õigetel kontodel ja tekkepõhiselt perioodil, mil need toimusid · arvestuse andmeid võrreldakse perioodiliselt tegelikult olemasolevate varadega
töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal) - anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele - anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid 3.Tööandja kohustused, õigused ja vastutus - kohustus tagada ohutu ja tervislik töökeskkond - kohustus teavitama töötajat, milleses töökeskkonnas ta töötab ja töötajal on õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda - viima läbi süstemmaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes - vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale - korraldama töökeskkonna riskianalüüd, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, vormistatakse kirjalikult, säilitatakse 55 aastat - töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku
14) rahandusosakonna põhiülesanne on korralda ministeeriumi eelarvestamist ja finantsaruandlust, raamatupidamist, palga ja varade arvestust ning pidada ministeeriumi valitsemisalas riigi ja riigi osalusega äriühingute arvestust; 15) siseauditi osakonna põhiülesanne on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja tema valitsemisalas olevate riigiasutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegne ja objektiivne teave kehtestatud nõuete täitmise ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kohta; 16) veeosakonna põhiülesanne on korraldada veekaitse ja -kasutamise poliitika väljatöötamist ja elluviimist;
• Finants-, õiguspärasuse- kui tulemusauditid • Kontrolliaruanne • Riigikontrollil ei ole õigust rakendada sanktsioone ja tema tegevuse tulemus piirdub eelkõige Riigikogu ja avalikkuse informeerimisega • Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon • Euroopa Kontrollikoda Riigikontrolli ülesanded (RKS § 7) • Riigikontrolli põhiülesanne on majanduskontroll (audit). • Auditi käigus võib Riigikontroll hinnata kontrollitavate: 1) sisekontrolli, finantsjuhtimist, finantsarvestust ja finantsaruandeid; 2) majandustegevuse, sealhulgas majandustehingute õiguspärasust; 3) juhtimise, organisatsiooni ja tegevuse tulemuslikkust; 4) infotehnoloogiasüsteemide usaldatavust • Tulemuslikkuse hindamisel lähtub Riigikontroll järgmistest kriteeriumitest: - säästlikkus; - tõhusus; - mõjusus. Riigikontrolli poolt teostatav majanduskontroll hõlmab (RKS § 7 lg 1)
c) Ei Jah Jah d) ei ei ei Vali üks: a. Ei;jah;jah b. Ei;ei;ei c. Jah;jah;jah d. Jah;jah;ei Küsimus 8 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond d. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode
1.4) Tuleohutus ( põlemine , tulekustutus ained, hoonete tulekindluse tegemine ) 2) Tööohutuse korraldus ettevõttes: tööandja ; töökeskkonna spetsialist ; voliniku kohustused ja õigused 2.1) Tööandja : peab tagama et asi oleks korras kus tööline töötaks , peab olema viidud madalaks kahjuaine eritumine peab läbi viima töökeskkonna terviseriskide hindamist , teostama süstemaatiliselt töökeskkonna sisekontrolli , teostama töötajate tervise kontrolli . Väiksemas ettevõttes võib ka olla töökeskkonna spetsialist . 2.2) Töökeskkonna spetsialist on ettevõttes pädev insener töökeskkonna alal või tootmistegevuses. Tootmistegevuseta ettevõttes on ettevõtja volitanud töökeskkonna spetsialisti täitma töötervishoiu ja tööohutuse alaseid ülesandeid. Tundma erinevaid akte töötervishoiu tööohutust reguleerivaid akte. Vähendama
mõne teise seal viibiva isiku elu ja tervist. *Töökohaks nimetatakse ettevõtte või asutuse, territooriumil või tööruumis paiknevat töötamiskohta ja selle ümbrust või muid töötamiskohti, kuhu töötajal on juurdepääs või kus ta viibib tööandja loal või korraldusel. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; *Kohustused-aitavad vältida tööõnnetusi ja kutsehaigusi 1) viia läbi sisekontrolli : a) igapäevane kontroll-juhendaja jälbig läbi päeva, kuidas kasutatakse isikukaitsevahendeid, jälgitakse ohutusreegleid, peab fikseerima [NB! Kui töötaja rikub, lasta kirjutada seletuskiri, võib anda hoiatuse, kui 4 kuu jooksul 2 hoiatust siis võib erakorraliselt lepingu lõpetada] b)juhendaja käib kõik kohad kläbi + saab iga töötajaga eraldi rääkida( saab rohkem tähelepanu pöörata)
vähem ohtliku tööga; 7. Arenda kõikjal preventsiooni poliitikat (tehnoloogia, töökorralduse, töötingimuste ja sotsiaalse koostöö alal); 8. Anda prioriteet kollektiivsetele kaitseabinõudele; 9. Anda töötajatele kõik asjakohased instruktsioonid. 4. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja põhikohustus on tagada ohutu ja tervislik töökeskkond(miks vastutus? Et hakataks töökk pärast hoolima) 1.viima läbi süstemaatilist töökk sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda (aluseks riskianalüüs) 2.Vaatama igal aastal läbi töökk sisekontrolli korralduse ja analüüsima 3.Korraldama töökk riskianalüüsi(kõige töhtsam kohustus). Kui tegemata ei teata ohte, Säilitatakse 55a. 4.Eelmise alusel koostama kirjalikult tegevuskava(ajakava, prioriteetide paika panemine) 5) korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on
d. Korrektsed on b ja c . e. Põhimaterjal, põhitööliste palk ja tootmise lisakulud Küsimus 2 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Püsikulu, mida saab käsitleda otsekuluna, on Vali üks: a. Varu hoidmiseks mõeldud laoruumi rendikulu, kui kuluobjekt on varustusosakond b. Tellimusi vormistava töötaja ametipalk, kui kuluobjekt on varustusosakond c. Kontrolleri ametipalk, kui kuluobjekt on toode d. Elektrikulu, kui kuluobjekt on sisekontrolli osakond Küsimus 3 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Kulud liigitatakse muutuv püsiv ja segakuludeks Vali üks: a. Kogukulude ja järelikult alternatiivsete otsusevariantide kasulikkuse prognoosimiseks b. Rahakäibe aruande koostamiseks c. Varude jäägi kindlaksmääratud d. Tulumaksu arvestuse vajadusest lähtudes Küsimus 4 Vastus salvestatud Marked out of 1,00 Küsimuse tekst Põhimaterjalikulu on
pikemas perspektiivis Ühilduvus Puudub ülevaade süsteemis Paindlikkus olevatest kontrollidest ja Süsteemi ülesehituseks ja nende rollist ülalpidamiseks vajaminevad Raamatupidamisega kulud ei ületa saadavat tulu tegelevate töötajate Huvigruppide vajadustega tööjaotus ei vasta arvestamine sisekontrolli nõuetele Pearaamatupidaja ei kontrolli alluvate tööd Dokumentide säilitamist 2/9/2015 Mai Takkis 14 Raamatupidamise sise-eeskiri RPS § 11 Kasutatavad Kontoplaan koos kontode arvestuspõhimõtted ja
Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutsetakse kaalutletult ja maandatakse riskid. Selleks peavad ettevõtte igapäevategevustes olema toimingud, mis aitavad kindlustada määratletud riskide maandamiseks sobilike (sisekontrolli)meetmete rakendamise. Kuna riskitegurite väljaselgitamisel tuleb silmas pidada asutuses toimuvaid kõiki protsesse ja tegevusi, siis eeldab see head koostööd asutuse kõikide juhtimistasandite ja struktuuriüksuste vahel. Käesoleva ainetöö eesmärk ongi selgitada ja kirjeldada riskijuhtimise protsessi ja sellega kaasnevaid protseduure. 1. RISK Risk on võimalik oht, et mingi sündmus (sündmuste kompleks), tegevus (tegevuste kompleks) või
töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. Eraldi on seaded rasedatele ja rinnaga toitvatele naistöötajatele ning alaealisele ja puudega töötajatele, kus tööandja on kohustustatud tagada ohutusi samuti. Tööandja on kohustustatud viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava jne. Loomulikult, kogu vastutus langeb mitte ainult tööandjale, aga ka töötajale. Kõige oluline punkt töötervishoiu ja tööohutuse seaduses koostöö kohta, minu meelest, on järgmine: Tööandja ja töötajad on kohustatud ohutu töökeskkonna nimel tegema koostööd. Selleks
koolituse. Töövahendi ohutusjuhendi koostamisel on oluline juhtidu ka selle valmistaja kasutusjuhendist. Masina valmistaja koostatud juhendis peaks kirjas olema juhised masina kontrolliks, hoolduseks, kasutuselevõtmiseks ja vajadusel ka remondiks. Töötaja juhendamisel võiks arvesse võtta nii masina kasutusjuhendis olevaid ohutusnõudeid kui ka kasutamisest tulenevaid kogemusi, riskianalüüsi ning sisekontrolli tulemusi, tööõnnetuste ja tööohutuse uurimusi. Teavet peaks andma ka ohuolukordade kohta mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisel. Kindlasti peaks välja tooma ka abinõusid, mis aitavad tööohutusele kaasa ning pärsivad riske. Näiteks spetsiaalsed riietused erinevate masinatega töötamiseks ning erinevas keskkonnas viibimisel. Paljude asjadega on nii, et esmapilgul vaadates tundub hästi raske, kuid ajajooksul ning
Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Tervisekontrollid Isikukaitsevahendite andmine Juhendamine ja väljaõpe Ohutusjuhendite koostamine 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tagada ohutu ja tervislik töökeskkond. KOHUSTUSED: 1.Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevale seadusele ja nõuetele. On kaasatud töötajad ja aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused. 2.Vaatama igal aastal läbi sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohaldama abinõud muutunud olukorrale. 3.Korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja
sobivaks; 6) töövahendite ja -meetodite kohandamine tehnika arengule; 7) ühiskaitsemeetmete ja -vahendite eelistamine isikukaitsevahendite kasutamisele; 8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja kohustused: 1) süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine - kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes 2) igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine; 3) töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele,
8) ühtse ja üldise ennetuspoliitika väljatöötamine, mis hõlmab tehnoloogiat, töökorraldust, töötingimusi, sotsiaalsuhteid ja töökeskkonnaga seotud tegurite mõju. 1 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; Tööandja kohustused: 1) süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli läbiviimine - kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes 2) igal aastal töökeskkonna sisekontrolli korralduse läbi vaatamine; 3) töökeskkonna riskianalüüsi korraldamine, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele
on võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid. Nõukogu liikmeid on vähemalt neli ja nende volitused kehtivad kuni neli aastat. Töökeskkonnanõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja tema asetäitja. Tegevused: 1) analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid 2)osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava 3) tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks 4) analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks 5) aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused ja töökorralduse 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes;
Jürgen Ligi rahandusminister Valitsemisalas on valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, avaliku teenistuse arendamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine, riigihangetega seotud tegevus, riiklik statistika, valitsuse sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise koordineerimine, riigiraamatupidamine, riigi finantsvarade ja -kohustuste haldamine, riigile antav välisabi ja laenud ning sellekohaste õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Maksu- ja Tolliamet, Riigihangete amet, Statistikaamet. Marko Pomerants siseminister Valitsemisalas on riigi sisejulgeoleku tagamine ja avaliku korra kaitsmine, riigipiiri valvamine ja kaitsmine ning piirireziimi tagamine,
kavandatu elluviimisele. Tööandja kohustub teavitama oma ettevõtte tegevusega seotud ohtudest ja nendest hoidumise abinõudest teist tööandjat, kes suunas oma töötajad tööülesande täitmiseks tema ettevõttesse, ning teavitama neid töötajaid enne tööülesannete täitmisele asumist töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. 2.1 Tööandja on kohustustatud: · Viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli; · Korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat; · Töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks;
majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, tulude ja kulude kajastamist kasumiaruande kirjetel, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid Algdokument - majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava
oleks ühiselt mõistetav kõigile asjaoludele omanikele, juhatusele, investoritele, võlausaldajatele, töötajatele, audiitoritele ja riiklikele struktuuridele. Referaat koosneb kümnest peatükist, milleks on üldsätted, kontoplaan, majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine, dokumentide käive ja säilitamine, tulude ja kulude kajastamine, varade arvestus, kohustuste arvestus, varade ja kohustuste inventeerimine, aruannete koostamise kord, sisekontrolli meetmete rakendamine. Käesolevast tööd võib veel leida sissejuhatuse, kokkuvõte nig kasutatud kirjanduse. Referaadi peamisteks kirjalikeks allikateks on Anu Allikvee teos ,,Raamatupidamise sise-eeskirjade koostamine", Evi Kikas ,,Raamatupidaja assistent I tase", Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning paljud teised eralased autorid ja interneti kirjandus. 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk
Võimaldama enesekaitsevahendid ja väljaõppe antud töö tegemiseks, (dokumenteerima ja kontrollima) Võimaldama töö varieeruvust, hoidmaks ära sundliigutustest/asendist tingitud kutsehaigused. Tegema töötajatele tervisekontrolli. Kontrollima töötaja füüsilist ja psühholoogilist sobivust tööle. 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 1) on viia läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja
ohuteguri likvideerimiseks või vähendamiseks, lähtudes järgnevatest kriteeriumitest: 1. Kui risk on kõrge ja hinnatud lubamatuks, tuleb otsekohe astuda samme riski vähendamiseks. 2. Kui risk on keskmine ja hinnatud lubatavaks, on soovitav kavandada tegevusi riskitaseme alandamiseks. 3. Kui risk on madal ja hinnatud lubatavaks, on vaja tagada, et see nii ka püsiks. Riski dokumenteerimine *Riskianalüüsi tuleb dokumenteerida. *Tulemusi saab kasutada töökeskkonna sisekontrolli, töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskava koostamisel ja muude tegevuste planeerimisel, töötajatele tutvustamiseks jne. *Riskianalüüsi dokumendile peaksid alla kirjutama selle tegija, ettevõtte juht või töökeskkonna nõukogu, samuti tuleks dokumendile lisada kuupäev. *Riskianalüüsi kirjalikult vormistatud tulemusi säilitatakse vähemalt 55 aastat. *Dokumenteerimiseks ei eksisteeri ühtset vormi ega juhendit. Kontoritöö ohutegurid:
riskianalüüsi käigus. Võimalik küsimus puudutab ka mõne riskianalüüsi meeskonnaliikme rolli riskianalüüsi tegemise ajal ja peale riskianalüüsi teostamist. 2. Uus riskianalüüs, millal on vaja teha? Uus riskianalüüs on vaja teha peale eelnevat riskianalüüsi, kui on rakendatud eelnevast riskianalüüsist välja toodud lahendused. 3. Sisekontroll, mida selle all mõistetakse, milles seisneb? Sisekontrolli all peetakse silmas töö korraldust, järelvalvet ja juhtimist. Selle käigus jõuab info ylevalt alla ja alt ülesse. 4. Mis on tööõnnetuste uurimise eesmärgid? Tööõnnetustest teatamise kord, tööõnnetuse uurimise tähtajad. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada antud õnnetuse asjaolud, selleks et edaspidi samalaadseid õnnetusi vältida. Uurimise käigus tuleb välja selgitada nii otsesed kui ka kaudsed tööõnnetuse põhjused.
saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. (3) Töötervishoiu- ja tööohutusalase väljaõppe ja täiendõppe korra kehtestab sotsiaalminister oma määrusega 4. TTO korraldus Eestis. Instantsid ja funktsionärid. TTH ja TO korraldamine ettevõttes HEA ALGUS juhtkonna tõsine suhtumine TTH ja TO korraldusse TÖÖTAJATE KAASAMINE sisekontrolli struktuur · Pädevus: oskused, koolitus, juhendamine · Kontroll: vastutus ja kohustused · Koostöö: konsulteerimine, planeerimine, lahendamine · Info: kogumine, edastamine KIRJALIK TEGEVUSKAVA riskianalüüs: iseseisvus, prioriteedid, reaalsus KONTROLL JA ANALÜÜS jälgimine, kontrollimine, analüüsimine ARENDAMINE otsus püstitatud eesmärkide saavutamisest, hinnang
annaabi.ee 
