Prantsusmaa Eiffeli torn Üks prantsuse tundtuimaid ehitisi Valminud 1889 Pariisi maailmanäituseks 324 m kõrge ja kaalub 7300 tonni Louvre kunstimuuseum Üks maailma suurimaid muuseume Avati 1793. aastal 35 000 ainulaadset kunstiteost Tuntuim neist Mona Lisa 1989. aastal ehitati muuseumi sisehoovi klaasist ja metallist püramiid, millest on saanud üks Pariisi kuulsamaid objekte. Nimes Les Arènes Maison Carrée. Versailles' loss Euroopa suurim lossi- ja pargiansambel Ehitati 1661-1710 Rahuleping 1919, 28.juunil Transport 474 lennujaama Suurim lennujaama Pariisis Charles de Gaulle Rahvuslik lennufirma Air France Raudteede teedevõrk 29 213 km pikk Teedevõrk on 1 027 183 km pikk Aitäh kuulamast!
Viini Hofburgi:Austria kuninglik palee • Hofburg (Viin) on Habsburgide keiserliku dünastia endine talveresidents, mida peetakse täna maailma suurimaks ilmalikuks paleeks. Atraktsioon asub vähemalt 240 tuhande m² suurusel alal ja hõlmab 18 kõrvalhoonet, 19 sisehoovi ja 2600 korterit, mis hõlmavad kogu Viini kesklinnas asuvat ala. Palee hoones töötab ja elab jätkuvalt üle 5000 inimese. • Viini Hofburgis on kuni 30 eraldi vaatamisväärsust, sealhulgas väljakud ja monumendid, lossid ja korterid, ajaloomuuseumid ja hindamatud kogud. Lossikompleks on nii mahukas, et vaevalt on ühe külastuse ajal võimalik uurida kõiki selle väliseid ja sisemisi objekte
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks
· Eelistati reljeefe piiblisündmuste ja pühakulegendidega · Kõige enam kaunistati kirikute portaale, fassaade ja sambakapiteele · Kirikud, kloostrid, linnused · Romaani stiili tunnuseks on ümarkaar · tümpanon kaareväli · trümoo portaali keskpiilar · klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil
Taani kuningatele, Liivi ordu rüütelmunkadele kui ka Rootsi ja Poola riigile. Muinasaja lõpus asus linnuse praegusel asukohal eestlaste linnus, mida kutsuti Tarvanpääks. Tarvanpää linnus oli üks suuremaid muinaseesti linnuseid. Kõige kauem kestis Rakveres orduaeg, mille ajal oli linnus oluline osa orduriigi idapiiri kaitsesüsteemis. Ordu ajal ehitati Rakvere linnus põjalikult ümber. Sellel ajal sai lihtsast ringmüürlinnusest konvendihoone koos sisehoovi, kabeli, söögisaali, magamissaali, käsitöökodade, lautade ja tallidega. Aastatel 1600- 1629 toimus Poola-Rootsi sõda, mille käigus poolakad 1605. aastal linnuse osaliselt õhku lasid, hiljem tegid seda veel ka rootslased. Kuna linnus oli nii halvas seisus, kustutasid rootslased Rakvere linnuse kindluste nimekirjast. Sellest ajast peale seisab linnus varemeis. Linnuse varemeid on korduvalt osaliselt konserveeritud.
· Westminster Abbey Briti muuseum · Üks maailma suurimaid muuseume,asub Suurbritannias,Londonis Bloomsburys · Muuseum asutati 1753. aastal · 18811885 lahutati loodusloolised kogud · 18551857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina · 1922 alustati konserveerimistöid · 1961 rajati uurimislaborid · Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi · Tegu on suure klaaskupliga kunagise hoovi kohal ümmarg use endise lugemissaali ja tiibhoonete vahel Londoni vaateratas (The London Eye) · Vaateratas avati peaministri Tony Blairi poolt 31.dets 1999 · Töötama hakkas 9.märts 2000 · 135m kõrge, maailma kõige suurem vaateratas · 32 kapslitraskus 10 tonni, kannab 25 inimest · Iga päev sõidab sellega 10 000 inimest, aastas 3.5 miljonit inimest
Köster, Märt Jakobson, Janne Ševtšenko, Juuli Lill, Urmas Põldma, Marten Kuningas, Rasmus Puur, Aare Kodasma, Sander Valk, Alvar Tiisler ja Jan Oja ning peaosatäitjate nimed olid Rene Soom, Tõnu Kark ja Hanna-Liina Võsa. Lavakujundus oli suhteliselt minimaalne. Alguses rippusid laval trellid,sest muusikali alguses oli kujutatud vangikongi. Hiljem kujutati seal lihtsat kõrtsi,mis nägi minuarust väga lahe välja. Veel kujutati laval kõrtsi sisehoovi ja Don Quijote(mängis:Rene Soom) kodu. Terve etenduse ajal olid laval kuubid,mille külgedel olid erinevad pildid. Näiteks sai nendega kujutada kiviseina, neid kasutati kõrtsis toolidena ning nendega sai veel mitmeid asju teha. Valgus oli enamjaolt kollakas, mõni kord oli natuke sinakat ja roosakat. Esinejatel oli alguses seljas musta-valge triibulised vangi kostüümid. Hiljem olid neil seljas kirjud ja võimsad riietused
Ehitati 1265. aastal Järvamaa lõunapiirile, soos olevale kõrgendikule Kaheksatahuline, paekivist Torn 30 m, 6-korruseline, ligi 3 m paksuste seintega 1. oli keldrikorrus, 2. elukorrus(köetav) ja järgmistel korrustel olid laoruumid Linnuse muutumine aja jooksul 14. sajandil tõusis linnuse tähtsus keskse asukoha tõttu ja linnuse kirdeküljele lisati konvendihoone Neljast tiivast ehitati välja põhja- ja idatiib, kahes ülejäänud tiivas püstitati ainult sisehoovi sulgevad välismüürid, kaitseehitiseks jäi kõrge kindlustorn, mida kutsuti Pikaks Hermanniks Peale Jüriöö ülestõusu rajati veel ristkülikukujuline müür, kaugele ette ulatuv müüridega piiratud eelkaitse, püssirohutorn, neli bastioni ja muldvallid Paide Jüriöö ülestõusu ajal Eestlased saatsid ülestõusu ajal Paidesse oma neli kuningat ordumeistriga nõu pidama, kuid nood taheti seal vangistada. Kui eestlased enda eest välja astusid,raiuti nad tükkideks.
Näitab ajastu ja inimeste allakäiku Inglise teater usulise sisuga näidendid teater kujutas endast kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi etendused toimusid päeval Etenduse ajal söödi, joodi, mängiti kaarte laval ei olnud dekoratsioone naise osas esinesid noormehed 2
Katused olid lamedad, mille peal sai ka tegutseda(sest ruumid olid pimedad,kuna päike loojub vara).paljud inimesed magasid ka katustel. Rikastel egiptlastel olid 2--3 korruselised eramud. Kindlasti oli aed, kõrvalhooned, teenijatehooned, basseinid ja aed, sageli ka dussiruumid ja tualetid. Kõik toad olid paigutatud ümber sisehoovi või mõlemal pool koridori. Aknad olid väikesed ning kaetud mattidega või ustega, et tolm ja kuumus sisse ei pääseks. Linnades oli keeruline kanalisatsioonisüsteem. Aiad olid väga kaunid, neid oli raske istutada kuna Egiptus on väga kuiv ja vihmavaene. Istutati viinamarja põõsaid ja teisi puid, tehti tiike. Kogu elamine oli ja on Niiluse ümber(välja arvatud beduiinid). Mööbel
Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Avenüü- lai ja sirge puude, skulptuuride vms servatud tee, millel on tavaliselt monumentaalne peamotiiv (pr. point de vue); ka teatud iseloomuga tänav; peatänav. Basiilika- keskajal kuninglik koda; kirikutüüp, mis on pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega lööviline ehitis. genius loci- Tähendas mingi paiga looduslikku omapära, inglise maastikuaeda võeti see
Shakespeare ( 1564 1616 ) Inglise teater (õp lk 63) · Inglise näitekirjanik, luuletaja · inglise kirjanduse suurkuju · ajaloolised draamad ,,Richard III" ,,Henri IV" · komöödiad ,,Tõrksa taltsutus" · tragöödiad ,,Romeo & Julia" · ,,Hamlet" ,,Kuningas Lear" ,,Macbeth" · Inglise teater · usulise sisuga näidendid · teater kujutas endast kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi · etendused toimusid päeval · Etenduse ajal söödi, joodi, mängiti kaarte · laval ei olnud dekoratsioone · naise osas esinesid noormehed Rüütlikirjandus Romaan - rahvakeelne teos vastandine ladinakeelsele - esialgu värsivormis - hiljem 13. saj. muutub proosavormiks Kurtuaasne kirjandus
idatiivas toomkapitoorium ning kabelkirik. Kabel on ruudukujulise põhiplaaniga ja tema roietega varustatud võlve toetab kaheksatahuline piilar. Kolmandal korrusel olid teenijaskonnaruumid ning põhjanurgas kõrguva massiive kaitsetorni kaitsemeeskonna teenistus- ja elutoad. Pikk Hermann on eraldatud muust linnusest kõiki korruseid läbiva sahtiga. Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega. Edela- ja loodetiivas on säilinud algsed, kaunite tugevasti profileeritud roietega ristvlvid, mis algavad otse seinapinnalt. Siseuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Kuna tegemist on hilisgooti stiiliperioodi kuuluva ehitisega, ei näe me kusagil Saaremaa kirikuid kaunistavat taimornamenti; rangelt ainuvalitsev on raiddekoori
Aastatel 18811885 lahutati loodusloolised kogud.Aastatel 18551857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina, Alates 1963. aastast kuuluvad need eraldi muuseumile. Aastal 1970 viidi välja ka etnograafiakogud,kuid kogud toodi 1998 tagasi ning moodustavad nüüd Briti Muuseumi etnograafiaosakonna. Aastal 1922 alustati konserveerimistöid. Aastal 1961 rajati uurimislaborid. Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi. See oli üks Londoni millenniumiprojektidest. Ehitise kavandas Foster & Partners. Tegu on suure klaaskupliga kunagise hoovi kohal ümmarguse endise lugemissaali ja tiibhoonete vahel, mis läks maksma 100 miljonit naela. See on Euroopa suurim klaasiga kaetud ruum. Londoni vaateratas ( The London Eye ) Vaateratas avati ametlikult peaminsti Tony Blairi poolt, 31.Detsembril 1999.Tehniliste probleemide tõttu hakkas see töötama alles 9.Märts 2000.Peale avamist on see
· Linn kujunes künkale, kindlustatud lossi ümber. · Tõenäoliselt oli see valitseja residents. · Puudusid silmapaistvad templid. · Lossil oli pühamu funktsioon. · Samas asusid ka mahukad viljasalved. · Ümbruskonnas paiknesid põletatud tellistest elamukvartalid. · Enamasti elati madalates, üheruumilistes hoonetes. · Jõukamad elasid vähemalt kahekorruselistes majades, millel oli ka sisehoov. · Sisehoovi kaevust ammutati vett ka vannitoa tarbeks. · Reovesi juhiti välja kanalisatsiooni kaudu. · Linnadest ei puudunud ka turuplats. · Käsitöölistel olid omaette kvartalid. · Silmapaistvalt kõrge taseme saavutasid nii keraamika, kui ka metalli- ja vääriskivide töötlemine. · Induse kaubandussidemed olid väga head. · Arvatavasti ulatusid need Mesopotaamiani. · Sumeri ja Akadi kuningad olid väga huvitatud idapoolsetest toorainetest ja luksuskaupadest.
Torn olevat olnudringmüürkastell tüüpi kindlusrajatise tsentraaltorniks. Hilisemad uurjad siiski nõustuvad Seuberlichiga. Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud kindlusehitis Balti riikides. Prantsusmaa järel oligi kõige tihedam linnuste võrk Euroopas just Baltikumis. Konvendihoone tüüpi linnuse ülessandeks on olla teatud piirkonna keskuseks, võimaldada kooskäimisi ja pakkuda kaitsetülestõusu või sõja korral. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. Ruumide jaotuselt sarnanes hoone kloostritega: olemas olid kapiitlisaal, refektoorium, dormitoorium ja kabel. Kuressaare loss on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmine rangus ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt lihtne sisemine arhitektoonika ja dekoor, mis pääseb lihtsusest hoolimata hästi esile. Konvendihoone külje pikkus on 43 meetrit
konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Idatiiva teisel korrusel oli dormitoorium ehk magamissaal. Kiriku vastastiivas asus teisel pool sisehoovi refektoorium ehk söögisaal. Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et
Esialgne töö hakkas 1357. aastal, aga peamine ehitus hakkas alles 1370. aastal. Kindlus kuulutati välja vanglaks 1417. aastal. Bastille ehitus . Bastille, oli tegelikult algselt kindlustatud värav, kuid Charles VI muutis selle sõltumatuks kindluseks. Bastille oli 8 torniga, 30 meetrit kõrge ja samakõrguste seintega seotud ning seda ümbritses vallikraav, mis oli rohkem kui 24 meetrit lai. 17. sajandil ehitati põikki plokk, jagades sisehoovi ebavõrdseteks osadeks.Uuenduslik disain mõjutas nii Prantsusmaad kui ka Inglismaad ja seda kopeeriti palju. Bastille vanglana. Louis XIV kasutas Bastille' vanglana Prantsuse ühiskonna kõrgema klassi liikmetele, kes olid tema vastu või vihastasid teda. Louis X ja Louis XVI valitsemisajal kasutati Bastille' rohkem erineva taustaga inimeste kinnivõtmiseks ja Pariisi politsei tegevuse toetamiseks. Kuigi kinnipeetavatel olid suhteliselt head elamistingimused, kasvas Bastille' kriitika 18
aasta aprillis Kose-Uuemõisalt pärit rikas Natalie von Uexküll selle oma pojale Woldemarile ostis. 1936 aastal avas Vabariigi siseministeerium seest põhjalikult ümberehitatud lossis noortekoloonia. Ilmasõja ajal teenis loss vanglana nii sakslaste kui venelaste käes. Külarahva teatel olid vangivalvurid küll mõlemal poolel samad kohalikud mehed. Pärast sõda tehti lossist Laitse raadiojaama teenindushoone, kus olid eluruumid, punanurk, söökla, side ja muu paratamatus. Praegu sisehoovi rajatava lõõgastuskeskuse ruumides töötas külasaun. 1996. aastal sai tühjana seisnud lossist Marju ja Sulo Muldia kodu. 1999. aastal valmis pubi ning söögisaal, 2000. aastal sisehoovis asetsev koloniaalkauplus. 2003 renoveeriti salong, 2004 valmis saunakompleks keldrikorrusel ning uuenduskuuri läbis lossi fassaad. Samal aastal valmisid ka kivikattega parkimisplatsid lossi ette. 2005 valmis pargi servas vanas mõisa moonakatemajas 20 kohaline külalistemaja.
kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (tõrju vaenlast). Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskrone (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga. Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn. Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaotsas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav. 1561 läks Toompea Rootsi valdusesse
rikkus häiris samuti paljusid). Luther avaldas usule palju mõju. Pühakute kultuse eitajast sai peaaegu pühak. Ta oli usupuhastaja, kes muutis opma arusaamadega üpriski palju kogu maailmas. 8)Inglise rahvusteater. Renessansikultuuri kujunemislähteks rahvaluule(Robin Hood, Richard Lõvisüda). Rahva tulevikuunustused seotud nendega. Teater algeline, vähenõudlik. Thames'i kaldal 6tahuline ehitis, laudadest üles löödud. Kujutas endast kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Katuseta, vaid näitelava kohal pisut rõduräästast. Publik põrandal ja rõdudel(jõukamad). Kirju seltskond, toores, jõhker. Naised kandsid teatris maske. Etendused päeval: söödi, joodi, mängiti kaarte, hangeldati. Dekoratsioonid algelised, lavatehniliselt vaene. Kostüümid rikkalikud, maksid terve varanduse. Naiste rollides noormehed ja poisikesed. Tegevuskohtade muutusest teadustati.
13. Linnused - linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. - Linnuste tüübid: · Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepääl) · Kastelli tüüpi korrapärane nelinurkne ringmüüriga ümbritsetud linnus (Paide) · Konvendihoone linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal. 14. Keskaegne linn - käsitöö ja kaubandus - turg - linnaõigus (selle andis maaisand) - tornidega linnamüür, linna pääses väravatest, mida kaitsesid väravatornid. - turuplatsi ääres aus linna kõige tahtsam hoone RAEKODA - raeliikmeteks jõukad kaupmehed 15. Keskaegne talu - kasvatati teravilja: oder, rukis, kaer - eestlaste igapäeva toiduks rukkileib.
arendada. Commedia dell´arte põhijooned pärinevad ilmselt kevadistest karnevalidest, mis arenesid välja paganlikust pidustustraditsioonist viljakuse tagamiseks. Pidudel tantsiti, söödijoodi ning maskides tegelased esitasid jämekoomilisi, sageli seksuaalse alatooniga stseene 8.Reformatsioon usupuhastus oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. 9.Teter- kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. 10. William Shakespeare (23
Paranormaalsed nähtused: vanahärra ei uskunud, et poisi nimi on Van Linderberg ning tahtis et ta juhatakse ennast tema elukohta. Nad suundusid läbi hommikuse pargi kesklinna poole. Kesklinna jõudnud, jätkasid nad teed pikki kitsaid munakividest tänavaid, ületades raekoja platsi, kus kojamehed hoolega öist prahti kokku pühkisid, ja pöördusid siis vana apteegi juurest allamäge. Ühel sellisest väiksest tänavatest juhtis poiss vanahärra kangi alt läbi, suundudes üle räpase sisehoovi ning sisenedes neljakordsesse kivimajja. Seal tõusid nad mööda nagisevat puust keerdtreppi kolmandale korrusele, peatusid nad ühe räämas ukse ees, kust värv oli maha koorunud ning jalamatt haises kassikuse järele. Sinna jõudes mõtles vanahärra ,,teadagi, mis perekonnaga siin on tegemist". Poiss koputas uksele aga keegi ei vastanud, siis võttis ta taskust suure võtme ning keeras ukse lukust lahti. Vanahärra avas ukse ning nägi enda ees kesksuviselt lopsakat pargimaastiku
Kaitsetornidega linnamüürid, kitsad tänavad. (nt Oleviste kirik) 2. Millised nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Padise kloostri ehitiste rajamise alguseks võib pidada 1317. Aastat ja lõpuks 1445.aastat. Tsistertslaste kloostrite arhitektuur oli askeetlik. Kõik koostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli kesksel kohal kloostrikirik. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber. Padise kloostri ehitamisel pidi arvestama maastiku olusid, ehk siis klooster rajati, erinevalt tavapärasusest, kirdest edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes. Kloostrikirikl ei tohtinud olla torni ega liiga palju kaunistusi. Väikest katuseviilule toetuvat torni hakkas rahvas kutsuma ,,Katuseratsanikuks" 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik?
ühtlustati ka teiste tiibade kõrgusi. Seejuures on kogu lõunasein koos kahe flankeeriva nurgatorniga ning idaväravakompleksiga rajatud üheaegselt. Neljakandilised ja neljakorruselised tornid olid tulirelvadele määratud laskeavadega (neist edelatornis üks ümmargune). Viimati nimetatud torni ehitamise ajal sai lõpliku kõrguse ka eeshoovi läänesein. Alles nüüd omandas pealinnus konvendilaadse kavatise, kus üksikuid tiibu ühendas sisehoovi ümbritsev ristikäik, mis vähemalt esimesel korrusel oli võlvitud. Sissepääsu linnusesse moodustasid kaks teineteisele järgnevat idaväravat, millest välimine oli varustatud tõstesilla ja nn. hundiauguga, sisemine langevõrega. Vahetult väravaehitisega külgnes massiivne poolümar rondeel, kus põhjaküljel asus kamina ja hüpokaustahjuga vahiruum (mõlemad 15. sajandi lõpust - 16. sajandi algusest. Vastu lõunaeeshoovi ringmüüri toetusid mitmed ääremajad, mis korduvate
Iseseisva Padise kloostri rajamise alguseks võib pidada 1317. aastat, kuigi ehitusluba saadi Taani kuningas Erik Menvedilt juba 1305. aastal. Seejärel algasid kohe ka kloostri rajamistööd, kestes ligi poolteist sajandit. Klooster kavandati tollal ligikaudu 30x30 meetri suuruse sisehooviga kompleksina, mille põhjakülje hõlmas kirik koos selle aluste moonaladude ja keldrikabelina toimiva krüptiga. Lõuna- ja idatiiba olid plaanitud munkade elu- ja majandusruumid. Sissepääs sisehoovi paigutati läänetiiva keskossa. Enne nimetatud hoonekompleksi valmimist elasid mungad arvatavasti ajutistes puithoonetes. 1343. aastaks jõuti ülalmainitud kloostriklausuurist valmis ehitada tõenäoliseliselt esimene ehk keldrikorrus ning osa põhikorruse müüridest. Siis puhkes Harjumaal suur talurahvaülestõus, mis on tuntuks saanud Jüriöö ülestõusu nime all. Ülestõusnud piirasid suure väega Padise kloostrit; selle alistumisel põletati klooster maani
ringmüüriga, andes sellega Rakverele tüüpilise kivilinnuse välimuse. Ebakorrapärase nelinurgana ehitatud kivilinnuse külje pikkus oli umbes 50 meetrit ja müüride kõrgus 6 meetrit. Tõeline ehitus läks Rakvere vallimäel lahti aga alles peale 1346. aastat, mil Taani loovutas linnuse koos kogu Põhja-Eestiga Liivi ordule. Tollaste ehitustööde eesmärgiks oli rajada võimas konvendihoone laadne pealinnus, kus ruumid asetseksid ümber sisehoovi neljas tiivas. Linnuse säärane planeering oli keskajal Liivimaal tüüpiline -- meie päevini on tervena säilinud Kuressaare linnus, kuid sarnase ülesehitusega olid ka Tallinna, Narva, Pärnu ja Viljandi linnused nii ordu kui ka piiskopkondade aladel. Rakveres planeeriti pealinnuse küljepikkuseks umbes 40 meetrit, kuid seda ei ehitatud välja korraga, vaid järk-järgult kahesaja aasta jooksul. Peale linnuse ordule allutamist 14
Tornlinnuse esimene korrus kujundati piiskopkonnale omaselt lossikabelina, kuhu paigutati imettegev reliikvia Püha Rist. Paavst Innocentius VI kuulutas 1354. aastal igale Püha Risti sisaldava kabeli külastajale 40-päevase patukustutuse, mistõttu õhtumaise maailma idapiiril asuv Vastseliina lossikabel muutus vägagi külastatavaks palverännupaigaks. Üsna varsti pärast tornlinnuse rajamist lisati sellele ristkülikukujuline pealinnus, mille ruumid koondati tiibadesse ümber sisehoovi. Ligikaudsete mõõtmetega 40x70 meetrit hõlmas see enamiku künkast. Varasem tornlinnus, mida sellega seoses kõrgendati, Vastseliina piiskopilinnus 4 jäi pealinnuse läänetiiva keskossa. 1379. aastal oli pealinnus tõenäoliselt juba valminud, sest siis on Vastseliinat nimetatud juba maa tugevaimaks linnuseks. Hilisematel sajanditel tugevdati ja täiustati linnust veelgi. 15.-16. sajandi vahetuse paiku
andsid eelise kolm looduslikku, mere poole langevat astangut. Lossi ette planeeriti Alumine aed, mille taha, poolkunstliku astangu servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega.1897. aastal koostas Riia aedade ja parkide direktor G. Kuphaldt projekti pargi uuendamiseks. Inglise pargistiili kohaselt eelistati vabakujunduslikku lähenemist. Eesti Vabariigi aegne, 1924
11. Kaitsetorn 12. Dormitoorium magamisruum Peakorrus on suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks, traveedeks ja võlvikuiks jagatud, siis Kuressaare esindusruumides on piirdutud võlviroiete kasutamisega. Treppi mööda peakorrusele tõustes satume kõigepealt sisehoovi kolmest küljest ümbritsevasse galeriisse, nn. ristikäiku, mille kaudu pääseme kõigisse peakorruse ruumidesse. Seda peetakse Vana-Liivimaa hilisgootika üheks kaunimaks võlvkäiguks. Ristikäiku katavad edelas ja loodes ristvõlvid, millel onkonsoolideta, rikkaliku reljeefiga roided , mis algavad otse seinapinnalt. Siseõuele avanevad restaureeritud raidraamistikuga gooti stiilile iseloomulikud teravkaarsed aknad. Seintel näeme Saaremaa aadlike dolomiidist madalreljeefseid
9. EGIPTLASTE JUMALAD JA TEMPLID Egiptlased uskusid, et maailmas on palju jumalaid. Tähtsaim jumal oli päikesejumal Amon-Re. Amon-Re´d kujutati ette oinana. Vaaraode võimu kaitses kullipeaga jumal Horos. Surnute riigis, aga Horose isa Osiris. Egiptlased austasid ka pühi loomi. Erilise au sees olid sõnnikumardikad, ehk skarbused ja must valge lauguga härg Apis. Egiptlased püstitasid jumalate auks templeid. Templitel oli suur uhke värav, kust sai sammastega piiratud sisehoovi. Sealt edasi sai suurde sammassaali. Kõige pühamasse ruumi võisid minna ainult preestrid. Templite juurde kuulusid panipaigad kuhu koguti annetusi.
nunnaklooster Tallinnas. Eesti suurim ja vanim kloostrikeskus oli Kärkna (Falkenau), mis paiknes Emajõe lähistel Amme jõe ääres. Kloostri rajas Tartu piiskop Hermann, seetõttu oli klooster üsnagi tihedalt seotud piiskop ja tema vasallidega. Pea sada aastat hiljem kui Kärknat asuti rajama tsisterlaste linnuskloostrit Padisel (Padis). 1305. aastal saadi Taani kuningalt Erik Menvedilt ehitusluba, et rajada klausuur (kinnine sisehoovi ja nelja tiivaga kloostrihoone, kus elatakse oma reeglite järgi ja kuhu ei lasta võõraid), mille järel saadi hakata varuma kohapealset kristalliteralist paasi. Ehitus kestis vaheaegadega üle kahesaja aasta, kusjuures põhihooned pühitseti 1448. aastal. Nii nagu mitme teisedki kloostrid, sekulariseeris Liivi ordu ka Padise kloostri Liivi sõja algul 1559. Pärast müüki 1560. aastal hertsog Magnusele ja korduvaid käest kätte käimisi purustasid selle rootslased piiramiste käigus 1580.
söögisaal ja magamissaal. Kõik põhiruumid paiknesid võrdlemisi reeglipäraselt hoone teisel korrusel. Majapidamis- ja laoruumid alumisel, poolkeldrikorrusel. Kolmas korrus moodustas tavaliselt kaitsekorruse. Püüdes neid arvukaid hooneid ühendada jõuti 4-st korrapärasest hoonetiivast koosneva konvendihooneni. Vanim ja meisterlikum näide on 14 saj. ümberehitatud Viljandi ordulinnus. 55-meetrise küljepikkusega 4-nurkne konvendihoone oli punasest tellisest ja dolomiidist. Sisehoovi viiva peavärava põhjatiivas asusid linnuse tähtsamad ruumid: 2-lööviline ja kabel ja kapiitlisaal. Idatiivas oli dormitoorium, komtuuri eluruumid, lõunaosas pidulik söögisaal. Läänetiivas olid abiruumid. Loodenurgas seisis iseseisvana ehitatud torn Pikk Hermann. Ordulinnusel esineb ka mitmeid dekoormotiive: suurte saalide võlvtoestik, pidulikus portaalide ning akende kujunduses ja linnuse sisehoovi avaneva ristkäigu kaaristu sammastel.
sobivasse kohta, loa saamisel emakloostrist hakkasid ilmikvennad rajama kivist kloostrihooneid, et mungad saaksid hiljem sinna elama asuda. Kloostriruumide paigutuses valitses kindel reeglipärasus. Kõik kloostrid ehitati sama põhiplaani järgi, kuigi mõõtmed varieerusid. Kloostris oli keskel madal kloostrikirik, mis oli kõige tähtsam ehitis ja rajati tavaliselt esimesena /Tamm, lk 21/. Teised hooned paiknesid nelinurkse sisehoovi ümber, moodustades sellega klausuuri. Vt Padise kloostri plaan järgmisel lehel. Kloostriruumides kasutati palju uusi tehnilisi lahendusi: nt kütet, veevärki ja kanalisatsiooni. Eesti oli mungaordude jaoks kauge paganlik ääremaa, tsistertslased jõudsid siia siis, kui nende ordu hiilgeajad (1130 kuni 1200ndate algus) hakkasid mööda saama. Samuti olid Eestis looduslikud olud palju raskemad kui Lääne-Euroopas ja seetõttu lubati kõikidele kloostriordudele nii mõnelgi korral
kooriosa rida kabeleid (kabelitepärg). Need avanesid koori poole. Et usklikel oleks parem kabelite juurde reliikviakaste vaatama pääseda, tehti kabelite ette veel poolkaarekujuline kooriümbriskäik. Romaani kirik on reeglina osa suurest tervikust, kloostrikavatisest. Kloostrihooned olid kavandatud sulushoonestusena, kirikuga olid nad ühendatud ristikäigu abil. Ristikäik kujutas endast võlv- või talalaega galeriitaolist ringteed, mis ümbritses kloostri nelinurkset sisehoovi ja avanes sellesse akende või kaartega. Põhjapoolses Euroopas levis basiilika kõrval teinegi kirikutüüp - kodakirik. Saalkirik kujutab endast ühelöövilist apsiidiga lõppevat hoonet; kodakirik on mitmelööviline (2-3 löövi), erinevalt basiilikast on aga kodakiriku kõik löövid ühekõrgused ja kaetud ühise katusega. Kuppelkirik on kupliga kaetud tsentraalehitis.
eelmise sajandi algul. Idapoolne, ümardatud nurgaga torn, tuntud nime all ,,Pikk Hermann", on tunduvalt väiksem ,,Sturvoldist" ning osutades vanade jooniste järgi, oli see enne 18 sajandit varustatud masikulisfriisiga. Mõlema torni ülaosa liigendavad horisontaalsed vööd. Hoone teised välisfassaadid on äärmiselt lihtsad neid ilmestavad ainult aknaavad. Põhjaküljel, nihutatune keskkohast veidi lääne poole, asub linnuse värav. Läbinud väravakäigu, astume nelinurksesse sisehoovi, mille kirdenurgas asuva kivist välistrepi kaudu pääseb linnuse peakorrusele. Trepp ise on ehitatud hoone restaureerimise ajal eelmise sajandi algul. Peakorrus: suurejooneliselt välja ehitatud, kuna siin paiknesid kõige olulisemad ruumid. Kuressaare konvendihoone arhitektuur on Eesti alal erakordne nii ruumijaotuse kui ka raiddekoori iseloomu poolest. Kui kõikjal mujal on ruum vööndkaarte abil selgelt eraldatud löövideks,
Suur ehk Ramses II tempel ja Ramses II abikaasa Nefertari tempel. Suure templi fassaadil on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju aga väikese templi ees kuus 10 m kõrgust seisvat kuju. Suure templi siseseinu kaunistavad vaarao sõjakäike ülistavad reljeefid. Templid tõsteti osade kaupa uude kohta, senisest 64m kõrgemale, et nad ei jääks vee alla. Töid juhatas UNESCO komisjon. Templi lasi ehitada Ramses II hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks. Sisehoovi suurus on 18x16m. Mõlemal pool on neli 10m kõrgust Osirise kuju (kujutatud Ramses II ennast). Seal on neli kaljusse uuristatud istuvat jumalat üks neist Ptah ja Ramses II. Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö. Võimas maalritöö on peaaegu
Seinad on helerohelised ja mööbel on hall ning põrandat katab parkett. Riiuleid ja kappe on piisavalt, nii et puudust tunda ei ole vaja. Konservatiivsetes toonides kontorimööbel mõjub asjalikult ja ühtlasi sõbralikult. Rahulikud heledad seinad ja kardinad mõjuvad rahustavalt ja aitavad vältida silmade väsimist. Minu tööruum on valgusküllane, kuna aknad on suured ja kunstlikku valgust on vaja ainult õhtuti. Kahju on muidugi sellest, et aknad avanevad sisehoovi. Ruum oli ja on olenemata ilmast jahe, sest päike paistab tuppa päeval kõigest viis minutit . Töökoht on igati mugav ja on arvestatud sellega, et töötajal oleks kõik käe ulatuses. Töös kasutan telefone, faksi, koopiamasinat ning arvutit ja printerit. Kabinetis ei viibi peale minu ühtegi teist töötajat.. Minu tööruumis ei ole eriti lilli, lubatud oli juhi poolt ainult 1 eluslill. Samuti puuduvad lilled juhi toast, seal on vaid üks kunstlille kompositsioon
Ainus väravaava, kust linnusesse sisse pääseb, asub hoone kirdeküljel. Keldrikorrusel asusid majandusruumid. Teisel korrusel olid esindus- ja eluruumid, kus läänetiivas asusid piiskopi elutoad, idatiivas toomkapitoorium ning kabelkirik. Kolmandal korrusel olid teenijaskonnaruumid ning kaitsetorni kaitsemeeskonna teenistus- ja elutoad. Pikk Hermann on eraldatud muust linnusest kõiki korruseid läbiva sahtiga. Teise ja kolmanda korruse ruumid on ühendatud sisehoovi ümbritseva võlvitud koridori ristkäiguga, üksikud korrused on ühendatud kitsaste müüritreppidega (Pesti, Rikas 1983). 2.1. Konvendihoone Konvendihoone on hilisgooti stiili linnuseehituse suurepärane näide. Välisarhitektuuri äärmise ranguse ja monumentaalse raskepärasusega liitub orgaaniliselt sisemuse maitsekas arhitektoonika ja dekoor, mis oma lihtsusele vaatamata pääseb hästi mjule (Ülevaade arhidektuurist, kuupäev puudub).
asuvaks Tagalaheks, viimase sopid on Salajõe ja Saunja laht. HOLM VIIK SPA Varem: sanatoorium, taastusravikeskus, tervisekesk us. Nüüd on kõik spaad Pakutakse, et sõna spaa tuleneb ladinakeelse fraasi sanus per aqua (ehk: tervis vee abil) esitähtedest ning seetõttu k asutatakse laialdaselt tähtedekombinatsiooni SPA. Konvendihoone on kastell-linnuse eritüüp. Konvendihoone koosnes sisehoovi ümbritsevast neljast hoonetiivast, mis olid väliskülgedelt tugevasti kindlustatud. See hoonetüüp kujunes välja Teutooni ja Liivi ordu aladel 13.14. sajandil. 14 15 16 17 LUULETUS: Ernst Enno (8.6.1875-7.3.1934) Ernst Enno "Nii vaikseks kõik on jäänud" Nii vaikseks kõik on jäänud su ümber ja su sees, mis oli, see on läinud, mis tuleb, alles ees. Päev pole, öö ei ole, silm nagu seletaks, kui kuskil mäenõlval
Ramses II abikaasa Nefertari tempel. Suure templi fassaadil on neli 20 m kõrgust istuva vaarao kuju aga väikese templi ees kuus 10 m kõrgust seisvat kuju. Suure templi siseseinu kaunistavad vaarao sõjakäike ülistavad reljeefid. Templid tõsteti osade kaupa uude kohta, senisest 64m kõrgemale, et nad ei jääks vee alla. Töid juhatas UNESCO komisjon. Templi lasi ehitada Ramses II hetiitidega rahu sõlmimise auks, ent ka enda võimsuse märgiks. Sisehoovi suurus on 18x16m. Mõlemal pool on neli 10m kõrgust Osirise kuju (kujutatud Ramses II ennast). Seal on neli kaljusse uuristatud istuvat jumalat üks neist Ptah ja Ramses II. Kaks korda aastas 20.veebr. ja 20.okt. valgustasid päikesekiired templi kõige sügavamat osa - eriti valgustatud oli Ramses II ise ent pimeduseriigi jumalat Ptahi paikesekiired ei puudutanud kunagi. Tempel on seest kaunistatud mitmesuguste maalingutega. Kuid aeg on teinud oma töö
Elizabeth I-le (valitses 15581603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loozides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. Teatrid nõudsid uut ja põnevat repertuaari
Toompea linnused. · Linnade ja alevite kaitseehitused. Paremini säilinud on neist Tallinna linnamüür, lisaks fragmente Tartus, Narvas ja Pärnus. · Kindlustatud kloostrid. Ehedad näited on Padise ja Kärkna (Valkena) - esimene on säilinud suures ulatuses, teine kahjuks väheste varemetena. Valdav osa suuremaid ordu- ja piiskopilinnuseid oli Eestis püstitatud nn konvendihoone tüüpi planeeringus, kus olulised ruumid paiknesid ümber ruudukujulise sisehoovi, mille äärtes olid ristkäigud. Kõige paremini säilinud seda tüüpi linnus on Kuressaare piiskopilinnus, mis on üldse Vana-Liivimaa kõige paremini säilinud suurlinnus. Tänud: Daniel Kolpaktsi Inspireeris oma referaadiga ,,Keskaegne võitlus Tehnika ja relvad" Kasutatud Kirjandus: Daniel Kolpaktsi referaat ,,Keskaegne võitlus Tehnika ja relvad" Wikipeedia 11. klassi ajaloo õpik ,, Inimene, ühiskond, kultuur" - Varaaeg ja varauusaeg Dragon.ee foorum
Siin leidus haudu ja altareid ja pühasid koopaid. Aias leidus muuseum: kultuseplats muusadele. Gümnaasiumid asusid kindlasti kaunis ümbruses, kus leidus puid ja vett. Need olid ka üldiseks kogunemiskohaks, kuhu tuldi juttu ajama ja võimlejaid vaatama. 17. Selgita mõisteid: Aatrium- vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes; selle all põrandas bassein vihmavee jaoks. Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. Allee- regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Akvedukt- üle jõe, oru vm viiv kõrge kivisilla taoline ehitis lahtise või kaetud veejuhtmega. Arabeskornamentika- stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim)ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Arboreetum- puude kollektsioon teaduslikeks eesmärkideks.
Elizabeth I-le (valitses 1558–1603), kes soosis igati draamakirjandust ja poeesiat. Avati arvukalt nii avalikke kui ka erateatreid, kuhu pääses publik erinevatest ühiskonnakihtidest. Näiteks Shakespeare esines oma trupiga Londoni erateatris Gloobus (The Globe). 16. sajandi lõpul oli Londonis rohkem teatreid kui kogu ülejäänud Euroopas. Draamakirjandus mõjutas tugevalt ühiskonna hoiakuid. Teater kujutas endast teatrimaja, kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava, millel käis näidendi põhitegevus, ulatus sügavale siseõue ja siseõuel seisev publik (lageda taeva all) ümbritses seda kolmest küljest. Eesriidega eraldatud tagalava võis asuda eeslavast kõrgemal ja selle kohal asus palkonlava. Publiku istekohad olid rõdul, aukülalised istusid loožides. Etendused toimusid päeval, nende ajal söödi ja joodi, mängiti kaarte. Naiste osi mängisid noormehed. Teatrid nõudsid uut ja põnevat repertuaari
mäe vahele. 2. saj. pKr kandus elu Latost üle Agios Nikolaosesse, mis oli varasemal ajal lihtsalt Lato sadamaks. Lato oli aga asustatud juba enne doorlaste sisserändamist. Kas Lato oligi minoiline Goulas, nagu arvas Evans, ei ole päris kindel. vaade ülalt Linn oli kaitstud müüriga, mis on osaliselt praegugi säilinud. Linnavärav oli kolmeosaline - umbes nagu kunagi meie Harju värav - kahe sisehoovi ja kolme uksega. Värava taga olid kaks torni. Siit algas kitsas tee linna üles, mis oli ääristatud linnamüüri vastu ehitatud lihtsa plaaniga töökodadest ja elumajadest. Igas majas olid vihmavee kogumise tsisternid, kuna vist vesi oli linnas üsna suureks probleemiks. Linna keskel oli Töökojad ja elamud agoraa sügava nelinurkse veetsisterni ja väikese sammasteta templiga. Agoraast põhja jäi prütaneion - riikliku koldetule
kastell-linnused kujutasid endast Vana-Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat
järgisid maastikulisi kaitse-eeldusi ning olid väga levinud ka eelneval ajastul, 2) tornlinnused olid kindlustatud elutornid, 3) kastell-linnused kujutasid endast Vana- Rooma eeskujul ehitatud ringmüürlinnuseid, mille keskel või ringmüüri siseküljele olid elu- ja majandushooned, 4) konvendihooned koosnesid tugevasti kindlustatud välisseintega neljast ühtlasest ristikäiguna kujundatud tiivast ümber nelinurkse sisehoovi. Linna keskseks ehitiseks kujunes katedraal, mis religioossete teenistuste läbiviimise kõrval kujunes paigaks, kus toimusid mitmed riiklikud aktid, peeti loenguid, tehti teatrit jne. Ehitistüüpidest eelistati basiilikat, põhjapoolsetel aladel kodakirikuid (viimaseid esineb tihti ka Prantsusmaa lõunaosas). Ehitustehniliselt on gooti katedraalid suur samm edasi võrreldes eelnenud ajajärguga. Vastandina romaani horisontaalsusele ja massiivsusele iseloomustab gootikat
servale paigutati loss ja tiibhooned otsekui poodiumile. Aiaosi lossi taga kahel astangul nimetati Ülemiseks aiaks. Peeter I soovil võisid pargis vabalt viibida kõik huvilised, seega oli keiserlik park algusest peale avalik park. Keerukaima kompositsiooniga Alumine aed oli ristkülikukujuline, kolme pikiallee ning nendega nurga all ristuvate alleedega. Lossi ette rajati kümme musterpeenart. Ülemine aed ehk nn. Lilleaed moodustas lossitaguse sisehoovi, mille küljed olid piiratud võrestikkäikudega. Ülemise aia kõrgemale astangule rajati dekoratiivselt kujundatud piirdega (balustraadiga) ümbritsetud Miraazi tiik. Peeter I plaanide kohaselt pidanuks parki ilmestama kunstipärased veetrepid kaunistatuna rohkete skulptuuride ja vetemängudega. Paraku ei huvitunud Vene õukond pärast Peeter I surma (28. jaanuar 1725) reformaatori suurejooneliste kavade täielikust realiseerimisest.
annaabi.ee 
