Vaatamisväärsused Londonis (0)

Big Ben
Big Ben on tornikell Londonis. See on maailma suuruselt kolmas ise seisev kellatorn ning maailma suurim 4 sihverplaadi ja tornikellaga kellatorn.
Esialgne torn ehitati praeguse Big Beni kohale 1288.Ööl vastu 16. oktoobrit 1834 hävis vana torn tulekahjus. Pärast seda ehitati uus torn, mis on uusgooti stiilis. Selle kõrgus on 96,3 meetrit.
Hoolimata sellest, et Big Ben on üks tähtsaimaid turismisihtmärke Londonis, ei ole torni sisemus turistidele avatud. Sellegipoolest lubatakse aeg-ajalt ajakirjanikke ja eriti tähtsaid isikuid torni sisse.
See Suurbritannia suurim kell, on peaaegu lakkamatult aega näidanud alates selle tööle hakkamisest 31. mail 1859. Kella lööke võib kuulda kogu maailmas BBC raadio vahendusel.
Buckinghami palee
Buckinghami palee on Suurbritannia monarhi ametlik residents Londonis.
Palee mõõtmed on 108×120 meetrit ja ta on 24 meetrit kõrge. Põrandapinda on seal 7,7 hektarit.
Buckinghami palee aed on suurim eraaed Londonis.
Tänapäeval kuulub Buckinghami loss Suurbritannia riigile, mitte kuningaperele. Osa palee ruume on alates 1993. aastast augustis ja septembris avalikkusele avatud. See on nimelt aeg, mil kuningapere lossis ei viibi. Lisaks sellele osaleb igal aastal umbes 50 tuhat inimest lossis korraldatavatel aiapidudel, vastuvõttudel, audientsidel ja bankettidel. Aiapidusid korraldatakse aastas tavaliselt kolm, tavaliselt kõik juulis.
Westminster Abbey
Püha Peetri kloostri kirik Westminsteris, (Westminsteri paleest lääne pool)mida peaaegu alati kutsutakse Westminster Abbey’ks, Seda ehitati vaheaegadega 1245–1745 aastatel.
See on traditsiooniline koht Suurbritannia valitsejate kroonimiseks ja Inglismaa valitsejate põrmude säilitamiseks. Teiste hulgas on seal ka kroonitud Kuninganna Elizabeth II.
Seda sarnaste kandiliste tornide ja luksuslike võlvidega gooti stiilis muistset kloostrit peetakse üheks kõige suuremaks näiteks kirikuarhitektuuris. Aga inglaste jaoks on see palju suurem: see on rahva pühamu, kõige selle sümbol, mille nimel britid võitlesid ja võitlevad ja siin asub see paik, kus on kroonitud suurem osa maa valitsejaid, paljud neist on maetud siin.
Briti muuseum
Briti Muuseum on üks maailma suurimaid muuseume Suurbritannias Londonis Bloomsburys, Suurbritannia peamine kultuuriloomuuseum, arheoloogia ja etnograafia rahvusmuuseum.
Muuseum asutati 1753. aastal,
Muuseumile on ruumi juurdesaamiseks tehtud mitu juurdeehitust. Aastatel 1881–1885 lahutati loodusloolised kogud .Aastatel 1855–1857 rajati muuseumi peahoovi kuppelruum, mida kasutati lugemissaalina, Alates 1963. aastast kuuluvad need eraldi muuseumile. Aastal 1970 viidi välja ka etnograafiakogud,kuid kogud toodi 1998 tagasi ning moodustavad nüüd Briti Muuseumi etnograafiaosakonna.
Aastal 1922 alustati konserveerimistöid. Aastal 1961 rajati uurimislaborid.
Detsembris 2000 pühitses kuninganna Elizabeth II sisse kaetud sisehoovi. See oli üks Londoni millenniumiprojektidest. Ehitise kavandas Foster & Partners. Tegu on suure klaaskupliga kunagise hoovi kohal ümmarguse endise lugemissaali ja tiibhoonete vahel, mis läks maksma 100 miljonit naela. See on Euroopa suurim klaasiga kaetud ruum.
Londoni vaateratas ( The London Eye )
Vaateratas avati ametlikult peaminsti Tony Blairi poolt, 31.Detsembril 1999.Tehniliste probleemide tõttu hakkas see töötama alles 9.Märts 2000.Peale avamist on see saanud peamiseks turistide aktratsiooniks.
Londoni vaateratas on 135 meetrit kõrge, mis teeb selle maailma kõige suuremaks vaaterattaks.
Sellel on 32 kapslit, iga kapsel kaalub 10 tonni ja kannab 25 inimest Londoni vaateratas on muutunud kõige tulukamaks Inglismaa külastajate aktatsiooniks,. 2002. aasta juuliks oli vaaterattaga sõitnud 8.5 miljonit inimest. Iga päev sõidab sellega umbes 10 000 inimest ja aastas umbes 3.5 miljonit inimest.Kapslist näeb inimene igas suunas selge ilma korral kuni 40 kilomeetri kaugusele. Ta pöörleb 26 cm sekundis, nii et üheks täisringiks kulub tal aega umbes 30 minutit.