Sissejuhatus Perioodid Egiptus jagunes : Vana riik 2778-2263 a. eKr (pealinn Memphis) Keskmine riik - 2040-1730 a. eKr Uus riik - 1562-1085 a. eKr Hilis-Egiptus 1085-332 a. eKr Egiptuse ehituskunsti tuntuimaks mälestusmärkideks peetakse püramiide, mis olnuud vaaraode hauakambrid. Esimese püramiidi ehitas Dposeri käsul arhitekt Imhotep. U. 60 m kõrge, laotatud tellistest, asub Sakkaras. Püramiidi ümbritseb suurem hoonetekompleks. Giza püramiidideväljal asuvad suurimad Cheopsi, Chephreni ja Mycerinose püramiidid. Ehitatud 26. Saj. eKr. Suurim on Cheopsi püramiid. Mõõtmed 233x233x146. Ehitatud looduslikest kiviplokkidest, mis kaalusid u. 2,5 tonni. Chephreni püramiidi kõrgus on 142 m, Mycerinose püramiidil 66m. Üks tuntumaid vaaraosid oli Tutanhamon. Tutanhamoni hauakamber avastati 1922. aastal kunagise Teeba lähedal kuningate orus. ...
Klassitsistlik arhitektuur Klassitsistlik arhitektuur püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi, niihästi üldlahenduses kui ka üksikasjades. Selleks mõõdistati ehitisi ja nende varemeid Itaalias ja Kreekas. Nende põhjal anti välja käsiraamatuid, õpikuid ja tüüpprojekte, mis levisid kogu Euroopas. Valgustajate ideoloogia mõjul oli paljude arhitektide eesmärk mitte ainult ilus ehitis, vaid arhitektuuri abil ühiskonnaelu reeglipärasemaks ja mõistlikumaks muutmine. Tuntuvalt kasvas renessansiajastu arhitekti Andrea Palladio mõju, sest ka tema oli nõudnud antiikarhitektuuri reeglite täpset jälgimist. Antiigi ja Palladio mõjul armastab klassitsism kolossaalorderit (üle kahe korruse ulatuvaid sambaid) ja sammasportikust (antiiktempli otsafassaadi meenutavad väljaehitist). Klassitsism ei nõudnud siiski otsest antiigi jäljendamist, vaid antiikunstist tuletatud reeglite kasutamist. Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisili...
neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Ravenna Linn, mis oli Bütsantsi võimu keskuseks PõhjaItaalias. On tuntud 5.7. sajandi ehitiste ja neid kaunistavate Bütsantsi mosaiikide poolest. San Vitale Ravenna linna tähelepanuväärseim ehitis San Vitale kirik. Kuppelehitis Kiriku keskosa on kõrgem Kuulus oma mosaiikide poolest Sisearhitektuur Tähelepandavad on sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid ehk talumid. Apsiidid pole väljast ümmargused, vaid tahulised ehk polügonaalsed. Seinu liigendavad kitsad eenduvad püstribad ehk liseenid. Seinu ühendavad kaared, mille vahele jäävad lamedad süvendid ehk petikud. Bütsantsi kunsti teine õitseaeg Algas 9.sajandi lõpul
Bütsanst Lääne Rooma riik pealinnaga Konstatinopol, keiser Constantinus, alad Kreeka ja Väike Aasia, hellenistlik kultuuri traditsioonid, kreeka keel, mõju idamaade kultuurist, kristlik riik, ilmalik ja usuline võim (lahutatud) keisril, kiriku lõhenemine: idapoolne õigeusk ja läänepoolne katoliiklus, kirikud tsentraalehitis, 5 kuplilised, keiser Justinianus I ja Theodora aeg, kus ehitati pealinna mälestusmärk Hagia Sophia katedraal (kuppel ristkülikukujulise ruumi kohal, lahendati viklite (kupli kandekonstruktsiooni element) ja kolmnurga kujutise abil, hiigelkupplit toetavad poolkuplid, neli kaart, kesklöövi alumise osa moodustab kaarestik, külglöövid on kahe korruselised, kus avaneb ka kiriku rõdu empoor, San Vitale kirik Ravennas (8 tahuline kuppelehitis, keskosa kõrgem, löövi teine korrus avaldub empoorina keskmisesse ruumi, mosaiigid), Apostlite kirik Konstantinoopolis, sisearhitektuur - sammaste ja kaarte vahel paiknevad kiviplo...
o Ampiirstiil kaldus rooma ja isegi vanaegiptuse eeskujude poole, sest need olid toredamad ja massiivsemad ning sobisid paremini esindusarhitektuuri tellijate suurriikide valitsejate maitsele. o Tegelikult ei olnud kunagi lakanud rooma ja renessanssiarhitektuuri mõju ning koos sellega armastus ümarkaare ja kuppelehitiste vastu. Kasvas ainult lihtsuse, sümmeetria ja tasakaalu taotlus. Sisearhitektuur o Rokokoolik kergus ja asümmeetria asendusid juba varaklassitsismi päevil rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. o Seinapaneelide kasutamine jäi püsima, kuid dekoratsioon muutus oluliselt. o Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. o Ornamentika, milles rokokoo ajal valitsesid naturalistlikud taimemotiivid, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander,
Kultuuriajaloo referaat 1950'ndate mööbel Sisearhitektuur ja mööblidisain 1 Eesti Kunstiakadeemia 2010 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Uued materjalid....................................................................................................................3 Uus mentaliteet.................................................................................................................... 4 Skandinaavia modern........
Klassitsism arhitektuuris 16.19. sajand Klassitsism Lähtus antiikharrastustest. Avaldus: arhitektuuris kunstis kirjanduses teatrikunstis muusikas Arhitektuur Kasutati palju: sambaid kupleid kolmnurke Sisearhitektuur Range ja tagasihoidlik Sümmeetrilised motiivid: Meander Helmisnöör Munavööt Näited Tartuülikooli peahoone Tähe triumfikaar Eestis: Prantsusmaal: Kunstide akadeemia Venemaal: Allikad Google pictures Paint.NET http://et
BÜTSANTSI ARHITEKTUUR Bütsants (IdaRooma) kristlik riik, keisri käes oli nii ilmalik kui ka usuline võim. Kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele. Pealinnaks Konstantinoopol (praegune Istanbul Türgis), HAGIA SOPHIA KATEDRAAL Paljud Bütsantsi kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. Hagia Sophia oli kuulsaim mälestusmärk, mis oli sobivam ristiusu jumalateenistusteks. Empoorid rõdutaoline ruumiosa, mis tekib külglöövide ülemisel korrusel vaatega kesklöövi. Muhameedlased, kelle usk ei luba elusolendite kujutamist, on muutnud kirikute sisemust: kinni on kaetud maalingud ja mosaiigid, mis katsid seinu ja kupleid. SAN VITALE Kirik Ravennas (PõhjaItaalias). Väike kaheksatahuline kuppelehitis. Kuulus oma mosaiikide poolest. SISEARHITEKTUUR Talumid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikkude reljeefidega kaunistatud kiviplokid. APOSTLITE KIRIK 6saj. ehitati ...
Klassitsism (1770 1870) Lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Antiikkunsti eeskujude järgimine. 1)1770-1800 varaklassitsism 2)1800-1830 kõrgklassitsism Eri maades ebaühtlane. Kõige klassitsistlikumad Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa. Leviku põhjus valgustusaeg, valgustusideede levik (Voltaire, Goethe, Schiller). Usuti mõistusepärastesse loodusseadustesse, väärtustati reeglipärasust ja korda. Välisosa (ma ei tea,mille välisosa, võib-olla,et üldiselt): lihtsus, rangus, reeglipärasus Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; dekoratsioonide muuutus motiivid kujundati sümmeetriliselt; ornamentika sõltus kreekast ja roomast. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, rippuva rätiku motiivid, trofeekimbud (erinevaid sõjalisi objekte ristatud kirkad, mõõgad jne). -seinanissidesse paigutati skulptuurid -kortereid tapeediti -sakraalehitiste osatähtsus vähenes, tulevad tehashooned jne. Prantsusmaal- Madeleine'i kirik ...
Sinistov enne iga kivi kohaleasetamist selle sobivaks tahumist maas. Kogu need detailid annavad alust omistada mõisa projekteerimistöö K. Wilckenile. Konstantin Wilckeni autorlus on kindel hoone puhul Tõnismägi 10 Tallinnas, mis on Vasalemma mõisaga ülaltoodud detailide põhjal väga sarnane. Praeguseks on Vasalemma mõisa väljast krohvitud, ehitatud uued terrassid, uus rõdu, vahetatud katus ja aknad. Mõisa Sisearhitektuur Hoone sisemine osa on säilinud suurtemate ümberehitusteta, on ainult restaureeritud ja ka ruumijaotus on suuremjaolt säilinud. Vasalemma mõisa arhitekt on kõigepealt paika pannud tähtsamad ruumid ( vestibüüli, kabineti, peo- ja söögisaali ), mis moodustavad esimese korruse keskse osa ja ka terve hoone kompositsioonilise keskme. Teised ruumid lisati selle ümber. Projekteerimistöö on selles mõisas toimunud ,,seest väljapoole".
Romaani stiil (10. -12.saj). Romaani kunsti iseloomulikuimad jooned on: Massiivsus, Ümarkaar, Rõhutatud horisontaaljoon. Romaani kirik oli massehitis. Kirik: Romaani kirikuid iseloomustab basiilika. Kirik Põikihoonet nimetatakse transeptiks, transepti ja apsiidi vahele tekkis nelinurkne ruum koor, koori all asus kabel krüpt ehk matmispaik. kiriku põhiplaan sarnaneb ladina ristile. Aknad väikesed, kitsad löövid hämarad ja sünged. Esines ka ühelöövilisi kirikuid ehk kodakirikuid kodakirik on 3-lööviline kuid aknad kesklöövi ülaosas puuduvad. Tähtsamad kirikud : Saint Sernini katedraal, Püha Markuse katedraal. Eestis : Valjala kirik Saaremaal. Sisearhitektuur: Kasutusel silindervõlv ja ristvõlv. Kasutatakse piilareid, need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Ümarkaar on romaani stiili üks silmapaistvamaid ja tähtsamaid tunnuseid. Samuti on horis...
Klassitsism Klassitsismi kõige ilmsemaks tunnuseks on antiikkunsti eeskujude järgimine. Klassitsismi perioodid Prantsusmaal: 1) Louis XVI stiil 2)Direktooriumi stiil 3)Ampiirstiil(keisririigistiil) Klassitsismi perioodid Euroopas: 1) varaklassitsism 2) kõrgklassitsism Arhitektuur Eeskujuks võeti antiikehitisi, üldlahenduses ja üksikasjades. Kolossaalorder(üle kahe korruse ulatuvad sambad). Sammasportikus(antiiktempli otsafassaadi meenutav väljaehitis) Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud. Omased jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus. Ümarkaared, kuppelehitised. Sisearhitektuur: rangem ja tagasihoidlikum kujundus; kasutati seinapaneele. Dekoratsioon motiive üritati kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivid: hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Kõige lihtsam ja rangem stiil oli direktooriumistiil(kasutas vähe kaunistusi, ainult Pomeji seina...
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. ...
27.KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR 1) milliseid ehitisi võtsid klassitsismiajastu arhiteksid eeskujuks? Antiikehitisi 2)Kes oli see itaalia renessansiajastu arhitekt , kelle mõju nüüd üha kasvas? Kuidas nimetatakse temast lähtunud arhiteketuuristiili ? Andrea Palladio. ... ?? 3)milliste ehitusosade või detailide olemasolu fassaadil näitab, et hoone võib olla klassitsitlikus stiilis ? Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus. 4)Mida ütled klassistliku sisekujunduse kohta? milliseid kaunistusmotiive kasutati? Sisearhitektuur on ragne ja tagasihoidlik kujundus. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest, (jammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt.) 5)Loetle esimesi Ameerika Ühendriikide klassitsitslikus stiilis ühiskondlike hooneid. Milline osa on nende püstitamisel JEFFERSONIL? Virgina Ülikool, ja osariigi esinduskogu hooned. Ta kavandas need hooned. 6)Millist hoonet Pari...
Barokk 1600-1750 Itaalias= ebakorrapärane pärl. Levis kõige iseloomulikuna absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal. Baroklik realism kujunes Hollandi piirkonnas. Barokk-kunsti isel. Rahutus, liikumine, lopsakus, liialdused, ülirohke dekoor. Ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Arhitektuur. Suurt rõhku pannakse kiriku ehitusse. Barokk-kiriku läänefassaadi isel tunnused : kahekorruseline, korruseid ühendavad vahendid; Palju üle võetud renessanssist- antiiksed sambad, viilud. Iseloomulik on dekoori kuhjamine, detailide kahekordistumine. Taanduvad hooneosad. Vahel kogu fassaad laineline või astmeline. Üldmulje rahutu, dünaamiline. Voluut- keerdunud kaunistus. Barokkarhitektuur Itaalias. Lõpuks saab valmis ka Püha Peetri kirik. Viimaseks arhitektiks on L. Bernini, kes kujundab ovaalse kiriku esiseväljaku. Prantsusmaaal.Toi...
Waldorfkooli Struktuur · 7-aastane rütm 1. Lasteaed ehk eelkool (4-6a. lapsed) 2. Kooli keskaste klassid 1-8 (6-13 a. noorukid) 3. Kooli ülaaste klassid 9-12 (14-19 a. noorukid) · Koolitunnistused mitte ainult hindelised Suhted kogukonnaga · Üldkoosolekud · Kord veerandis klassi õpilaste vanematega koosolek · Õpetaja koduvisiidid · Samuti kutsutakse sõpru ja vanemaid kooli ka muudel puhkudel näidendid, jõululaadad, kontserdid. Välis ja sisearhitektuur, disain. · Kool peab nägema välja nagu kool, mitte büroo ega kaubamaja ega vangla. · Esteetika on kasvavat iniemest kujundav jõud. Waldorfkooli päevakava · Tunnid algavad tavaliselt kell 8 või 9 hommikul. · Igat laps saab õpetajalt eraldi tervituse. · Õppetöö algab palve või sobiva salmiga. · Peatunnis õpetatav aine on epohhide kaupa. · Vaimsest pingutust nõudev töö hommikupoole päeva. · Kehalised ja praktilised tegevused pärastlõunal.
looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu. Loomemajandusest hakati maailmas tõsisemalt rääkima alles 1980ndatel, Eestis ning mujal Euroopas aga veelgi hiljem. 2005. aastal tehti Eestis esimene loomemajanduse uuring ning selle käigus püüti sõnastada definitsioon ning määratleda valdkonnad. VALDKONNAD Arhitektuur Kirjastamine Arhitektuur, sisearhitektuur, Kirjastamine, trükindus maastikuarhitektuur, projekteerimine Kultuuripärand Audiovisuaalvaldkond Käsitöö, muuseumid, Film ja video, ringhääling raamatukogud Disain Muusika Disainiteenused Muusikaettevõtted- ja organisatsioonid Etenduskunstid Reklaam
- tehnilistest (arhitektuursetest) joonistest - seletuskirjast - muudest asjakohastest dokumentidest EHITUSLOA TAOTLEMISEL ESITATAV EHITUSPROJEKT - esitatakse kohalikule omavalitsusele 2-3 eksemplaris - esitatav projekt koosneb minimaalselt: - asendiplaanist - hoone plaanid, vaated ja lõiked Ehitusprojekti osad Hoone ehitusprojekti staadiumid on põhjalikult väljatoodud EVS 811:2002 -s. Ehitusprojekt sisaldab üldjuhul järgmisi osasid: - Asendiplaan - Arhitektuur - Sisearhitektuur - Tarindid (konstruktsioonid) - Soojusvarustus, küte ja ventilatsioon - Veevarustus ja kanalisatsioon - Elektri- ja nõrkvoolupaigaldus Ehitusprojekti staadiumid Kõik ehitusprojekti osad (näit. arhitektuur, küte,...) võib jaotada järgmistesse staadiumitesse: · Eskiisprojekt · Eelprojekt · Põhiprojekt · Tööprojekt · (Teostusjoonised) Hoone arhitektuursed joonised etappide kaupa: 1
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja...
° Illusionistlikud raamid ° Koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ° Antiikmütoloogilised freskod ° Maastiku foonil nt stafaazid maastikumaalidel ebaoluline lisa figuuridena ° Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn akadeemilise kunstile Guido Reni Lumemadonna koos Püha Lucia ja Maarja Magdaleenaga ° Oli mõjutatud Carracidest ° Ideaaliks Raffaeli looming Barokkstiili sisearhitektuur kasutas maalikunstnike teeneid ° Taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised, dekoratiivsed laemaalid ° Kuulsaim selliste maalide autor: Andrea del Pozzo ° Laefresko Saint' Ignazio kirikus Roomas ° Taevani ulatuv ruum ° Illusionistlike maalide suurmeister Barokkskulptuur Kuulsaimaks meistriks Lorenzo Bernini Ilmekalt näha barokkstiili erinevus renessansist ° Rahutud, liikuvad massid ° Maaliline ° Plastikat käsitleti maaliliselt ° Liikumine ja muutumine
Versailles loss on pikergune hoone kahe eenduva tiivaga, mille vahel on avar õu. Parki iseloomustab reeglipärane teedevõrk, sümmeetriliselt paigutatud skulptuurid, geomeetrilisteks kujunditeks pügatud puud ja põõsad. 6. Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Inglise park on enamjaolt looduslik ja naturaalne, geomeetrilises prantsuse pargis on aga loodust parandatud ja ilustatud. 7. Mille kaunistamiseks kasutas barokk sisearhitektuur maalikunstnike teeneid? Laemaalid. Tavalised taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. 8. Millises Eesti linnas oli enne II Maailmasõda ilusat barokkarhitektuuri, miks? Narvas, kuna see oli kaubateede sõlmpunkt ja Rootsi riigi idapoolne tugipunkt. Kogu äri ja kaubandus käis läbi Narva. 9. Millise linna rajas Peeter I Neeva kaldale, miks? Mis rahvusest oli enamus arhitekte?
1750-1850 oli suurim muutuste ajajärk Euroopas. Hakkavad toimuma kunstinäitused ja tekib prof.kunsti tagasiside e kunsti kriitiga. Väheneb kunsti tellija osatähtsus ja suured muutused, sest vähenevad seisuslikud sidemed. Kujuneb välja klassitsism- akadeemiline ja romantism-sõltumatu. KLASSITSISM ld k esmaklassiline. Klassitsismi kodumaa on Inglismaa. 1725.aastal ehitab William Kent esimese klassititsiliku hoone. Oluline oli sammas portikuse olemasolu. Robert Adami sisekujundus- palju kreeka ja rooma motiive. *järgib antiikkunsti- võtab üle kunsti, eriti arhitektuuri põhijooned *valitseb Ida- ja Kesk-Euroopas *Prantsusmaal ja Inglismaal neoklassitsism *levikut soodustavad valgustajad *teostes naeruvääristati ühiskonda *usuti mõistuspärasusse *suurim väärtus- reeglipärasus ja kord *kunsti ringkondades kasvab huvi antiikpäranduse vastu *Winckelmann kirjutab teose antiikkunsti ajalugu „Õilis, lihtsus ja vaikne suurus“ Kehtib v.a Prantsusma...
Sander Tabalov EV13A Bütsants · KIRIKUD · Tsentraalehitised põhiplaani äärmised punktid on keskmest ühekaugusel. · Sellised põhiplaanid on näiteks ringi, ruudu, võrdkülgse hulknurga, aga ka võrdhaarse kreeka risti kujulised. · Kuulsaim Apostlite kirik Konstantinoopolis. Hagia Sophia katedraal · Bütsantsi arhitektuuri kuulsaim mälestusmärk · Püstitati keiser Justinianus I ja keisrinna Theodora valitsemisajal 6.sajandil (täpsemalt 532-537) nad olid ka Bütsanti kuulsaim valitsejapaar. · Asus pealinnas Konstantinoopolis, praegues Istanbulis · Pakub kõigepealt huvi konstruktiivses mõttes. · Sellist kirikut olevat näinud keiser Justinianus öösel unes ning ta andis tõotuse, et ehitab sellise kiriku. · 21 aastat hiljem selle valmimisajast vajus katedraali kuppel sisse, kuna ta asub maavärinaterohkes piirkonnas. Taastustööd kestsid 5 aastat. · Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maaväri...
Teadus ja kunst 17.18 saj. 17. sajandil jätkasid teadlased universumi ehituse uurimist. Galileo Galilei: astronoomia teerajaja (1564-1642). Astronoomia ja füüsika. ·Ta õppis arstiteadust, pühendus matemaatikale, oli matemaatikaprofessor, filosoof, matemaatik. ·1609- valmistas teleskoobi, alustas esimesena taevavaatlusi. ·Uuris Kuud- mäed ja mered ·Väitis, et Maa ja taevakehad on samadest ainetest. ·1610- avastas Jupiteri ümber tiirlevad 4 kuud ja kinnitas veelkord Maa tiirlemist ümber päikese. ·Avastas vaba langemise seaduse, inertsi. ·Ta anti inkvisitsioonikohtu alla, kuid pääses sealt eluga. (Raamat- ,,Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta") René Descartes(1596-1650) ·Rõhutas inimmõistuse suurt rolli, teda on peetud uusaegse mõtteviisi rajajaks. ·Ta arvas, et inimhingel on 2 omadust: mõistus, mis võimaldab teadmisi saada ja tahtevabadus, mis võimaldab otsuseid langetada, ent annab ka võimaluse eksi...
kirikusee minemist end puhastada. - Basiilika sisekujundus seinamaalingud ja mosaiigid. Kasutati siledaid värvilise marmori tükke, erksavärvilised klaasitükid. Heleroheline ja kuld. Bütsantsi arhitektuur - 395 jagunes riik Ida- ja Lääne-Roomaks. Ida-Rooma on Bütsants. - Kultuuri toetus hellenistlikule kultuurile. Kreeka keel, idamaade kultuur. - Kirikud olid tsentraalehitised. - Kuulsaim mälestusmärk Hagia Sophia katedraal. - Mitu kirikut Ravennas San Vitale. - Sisearhitektuur sambad, kaard, kaunistatud kiviplokid jne - Tsentraalehitised, mis olid kreeka risti põhiplaaniga 5 kuplit, Apostlite kirik Konstantinoopolis. Bütsantsi mosaiigi ja seinamaalid. Ikoonid - Maalikunst on osaliselt säilinud, kuna islami usk keelas elusolendite kujutmise. - Usulise sisuga pildid ikoonid. Usuti, et need teevad imet. - Pildieitajad ikonoklastid, arvasid et pühad asjad on nähtamatud, tähtsam oli pühaduse teostamine. Need muutusid riiklikuks poliitikaks.
Romaani kunst. Referaat. Sigrid Nurmeleht 10c. Alates 10. sajandist saab rääkida ROMAANI kunstist. See on esimene feodaalajastu suur kunstistiil, mis kestis 12. sajandini. Sel ajal killustus Lääne-Euroopa väikesteks feodaalriikideks. Endise Frangi riigi aladel hakkas kujunema 3 uut rahvust prantslased, sakslased ja itaallased. Puudusid tõsised majanduslikud sidemed linnu vähe, täielik naturaalmajandus, riidid omavahel väga lõdvalt seotud. Lääne-Euroopas valitses tugevalt kirik ja Rooma paavst. Paavst pretendeeris ka kõrgeimale ilmalikule võimule sajandeid kestnud võitlus keirite ja paavsti vahel. Usuelus suured muutused kristlus saavutas väljakujunenud ilme. Kirikus kindel hierarhia, ka keskaja inimese maailmapilt oli hierarhiliselt korrastatud. Feodaalühiskond oli saanud küpseks, et luua oma kunst. Itaalias säilisid siiski suured antiikkunsti mõjud. Romaani kunst stiili nimetus viitab mõnedele sarnast...
äärmistest ühekaugusel (võis olla ka 5 kuplit) 6. saj alustati Hagia Sophia katedraali ehitamist, seda alustas keiser Justinianus, ta ühendas hoone juures basiilika ja tsentraalehitise, sai uus hoone- kuppelbasiilika uus ehitusvõte- ruudu kujulise ruumi katmine kupliga viklite abil (vikkel- sfääriline kolmnurk) külglöövid kahekordsed (vahel) nimetatakse rõduks ehk empooriks sisearhitektuur: · samba kapiteeliks olid talumid- reljeefidega kaunistatud kiviplokid · apsiidiosa tihti polügonaalne- mitmetahuline · seinte liigendamiseks kasutati liseene- kitsad eenduvad püstribad, mis on omavahel ühendadtud kaartega. Vahele jäid petikud 9. saj uus õitseaeg, domineeris endiselt 5 kuppel kirik
Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites. Arhailisel perioodil olid templid väga lihtsad puidust antide templid. Kõige levinum ja tüüpilisem Kreeka tempel oli perifeer, hiljem tuli dipteer ning hellenistlikul ajal ka roomlaste seas levinud ümmargune monopteer. Kreeka templi sees oli jumala kuju ja templis käisid vaid preestrid, sisearhitektuur oli väga lihtne. Rahvas käis templi ees altari juures, kus toimusid ohverdamised ja jumalateenistused. Parthenoni templit Ateena Akropolis on peetud üheks ideaalsemaks teoseks arhitektuuri ajaloos. Rooma tempel Pantheon on vastupidiselt Kreeka templile rahva tempel ja domineerib lopsakas sisekujundusilma ühegi jumalakujuta. Ehitussüsteemidest oli lihtsaim dooria, mis oli baasita sammastega, lihtsa katuse ja friisiga. Klassikalisel ajastul lisandus joonia order, kus sammas oli baasiga ning
vaheetappi klassitsistliku mõisahoone ja kodanliku individuaalhoone vahel. Selles säilib püüd esinduslikkuse ja seisusliku üleoleku väljendamiseks ning silmnähtav taotlus omaks võtta uue kujuneva elustiili suuremat intiimsust ja inimlikku mastaapi. Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist." Hoone peauks asub kolmelt poolt lahtise võlvitud katusealuse seinas, mille kohal paikneb vaatetorn. Peauksest sisendes satutakse suhteliselt tagasihoidliku suurusega, kuid kaunilt kujundatud vestibüüli, kust pääseb edasi peasaali, jahihalli või teisele korrusele. Eriti kaunis on hoone suur saal, kus gootikale lisandub mitmeid idamaa kujunduselemente. Sealt leiab nii gooti tähtvõlvi kui ka idamaade stiilis seinanisi
Rooma sambad tõsteti postamendile esindades suursugust. Rooma “Panthenon”. Rooma riigi phateistlik mudel. See tempel oli kõigile pühendatud, kõik inimesed ja usundid on võrdsed keisri ees. Rooma keiser oli faktiliselt jumalatest üle. Jumalatega tingiti. Roomlased oskasid tingida. Roomalstel tekkisid kohtud ja kohtuvõitlused. Kogu läänemaailma õigus number 1: “Eraomand on püha ja puutumatu.”. Rooma arhitektuuris domineerib sisearhitektuur mitte välisarhitektuur. Väljast on Panthenon tuim aga seest on suursugune. Tema sisearh. on lopsakas. Kasettlagi on pööratud kuplisse ning sees on vaid ornament mitte midagi Kreekast. Templisse sisse pole toodud ühtegi jumala kuju, vaid allergoonilised kujundid, mis tähistavad kõiki usundeid. Phanthenonil oli auk katuses, ümmargune, kust paistis päike sisse. Päike oli allutatud Rooma taeva kuplile, sealt ütlus “Rooma riigis ei looju päike kunagi.”
......................................... 3 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED ....................................................................................................................... 4 3. TULEOHUTUSNÕUDED ................................................................................................. 8 4. KESKKONNAMÕJUD.................................................................................................... 10 5. HOONE SISEARHITEKTUUR....................................................................................... 10 6. EHITUSKONSTRUKTSIOONID ................................................................................... 10 7. ERIOSA ............................................................................................................................ 12 Joonised Asendiplaan M 1:500 Joonis 1 1
Bütsantsi arhitektuur Bütsants 395.aastal jagunes Rooma Tuumikalaks jäid Kreeka Kultuur toetus rohkem Kristlik riik, kus keisri riik lõplikult Ida- ja ja Väike-Aasia hellenistlikule kui käes oli nii ilmalik kui ka Lääne-Rooma riigiks, roomalikule traditsioonile usuline võim millel olid erinevad keisrid ja kreeka keel tõrjus kõrvale ladina keele Kirik Paljud Bütsantsi kirikud Põhiplaanid olid ruudu, Hagia Sophia katedraal olid tsentraalehitised, võrdkülgse hulknurga või mille põhiplaani äärmised võrdhaarse kreeka risti punktid on ke...
pigem täisnurkset trapetsit meenutama. Projektis oli ette nähtud vaid üks vildaksein- tulemüür) Samuti on täielikult teisiti lahendatud ruumide jaotamine vaheseintega- kas see on kohe nõnda kujunenud, või hiljem ümber ehitatud, on raske öelda. Veranda teise sissepääsu on tinginud tõenäoliselt just nimelt seinaga kaheks jagatud veranda plaan. Pean tõenäoliseks, et siiski on jaotus koos trepiga hiljem, nõukogude ajal, ehitatud. Loomulikult ei pruugi ka tänane sisearhitektuur olla vastavuses 76-nda aasta joonistega. Seetõttu tasuks hoone võimalikul rekonstrueerimisel kindlasti kaaluda vaheseinte lammutamist ja otstarbekamalt paigutamist. Võib oletada, et algselt polnud arhitekt arvestanud ka katusealuse kasutuselevõttu eluruumina, kuna selle kohta ei leidu joonist ja lõikel pole näidatud sinna viivat treppi. (Isegi antud vundamendiplaan ei vasta tegelikkusele, fassaadijoonised puuduvad üldse. Arvatavasti on hoone efektne ehisvöö ja
Muhamedlased on hiljem lisanud minaretid ning kinni katnud seinu ja kupleid katnud mosaiigid ja maalingud o Ravenna Bütsantsi võimu keskus Põhja-Itaalias Kirikud · Sant'Apollinare jätkab varakristlikku traditsiooni · San Vitale kuppelehitis o Sisearhitektuur Talumid (reljeefidega kaunistatud kiviplokid, mis asuvad sammaste kapiteelide ja kaarte vahel) Hulktahukakujulised apsiidid o Kreeka risti kujulised kirikud viie kupliga (üks keskel, teised väiksemad ristiharude kohal) Apostlite kirik konstantinoopolis 1
Esimesed templid olid puust, hiljem kivist. Tempel tõsteti kõrgemale, et ta ei täituks veega. Templisse paigutati jumala kuju. Kreeka tempel ei olnud rahvale, rahvas toodi templi ette, kus toimusid jumalateenistused ja ohvritalitused. Inimohverdustest mindi hiljem üle arhailisel ajastul loomade ohverdustele ja klassikalisel perioodil juba tuli ka taimede ohverdamine. Templitesse võisid minna ainult valitud preestrid. Rõhutatud oli templi välisarhitektuur ja sisearhitektuur oli selle võrra tagasihoidmlikum. Templid olid lihtsakoelised. Ristküliku kujulised, ääristatud sammastega=jumalatemets=sammastemets, mille taga on varjus=jumalate varjud. Olulistest templite kujudest on PERIPTEER. Kõige levinum, mis on elujõuliselt vastupidanud sajandeid hellenistlikust ajastust. Kalssikalisel ajastul on see templi tüüp kasutusele võetud ja taas elustatud ja hiljem korduvalt seda kasutusele võetud.
Väljapääsu polnud võimalik leida, jäi mulje nagu mees oleks labürinti ära eksinud. Kõik ukse viisid ruumist ruumi, kuid miski ei viidanud väljapääsule. Milliseid aja- ja ruumisuhete teisenemisi või moondumisi minategelane tajub? Sündmuste ebaloomulikult kiirge kulgemine tekitas tunde nagu aeg seisaks. Ruumide vahetumisel tajus mees vahpeal trepist üles minnes nagu oleks hoopis madalamale jõudnud. Mil viisil maja sisearhitektuur peegeldab inimmälu toimimist? Kuna mälestused on hägused, on maja muutnud ebaharilikuks unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildi ja kõrvalepõiked. Millisena kujutab autor inimmälu vahendatud reaalsust? Autor kujutab reaalust mälestuste toel. Ta meenutab inimälu abil reaalselt toimunud sündmusi, mis loovad omakorda segase mälestuste rägastiku. Selgita väidet: inimene on oma meelte vang.
Sangaste loss on küpse historismi musternäide. Oma välisilmelt on loss tüüpiline "tudoristlik" ehitus. Sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavideta. Lossi maalilise silueti loovad erikujuga tornid, trepiviilud, ärklid ja fassaadi ette ja tagasiasted kujundavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoonemassi. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Ka sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist... Sangaste ansamblisse kuuluvad ka tornikindlust meenutav sõjakas veetorn ja "kastellitüüpi" hobusetallid. Kõik ehitused on punasest tellisest, mis samuti on tüüpiline pseudogooti mõisahoonetele. Ilus park ja maalilised tiigid moodustavad hoonete ansambliga orgaanilise terviku." Projekteerimine venis. Krahvi pojapoja René Bergi meenutuste kohaselt olevat lõplikus kujundamises suur osa krahvil endal
projekteerimisega seotud eriosasid. Peaprojekteerija vastutab ehitusprojekti terviklikkuse ja projektiosade ühilduvuse eest. Üldjuhul on hoone peaprojekteerijaks arhitektuuribüroo (First in, last out - arhitekt alustab esimesena ja lõpetab viimasena). Projekti osad: Projekt hõlmab nii kavandatavat hoonet kui ka krunti. Üldjuhul sisaldab projekt järgmisi osi: Arhitektuur - AR - arhitektuur - SA - sisearhitektuur - AS - asendiplaan - tuleohutus Konstruktiivne osa - K - konstruktsioon Eriosad - KV - küte- ja ventilatsioon + jahutus ja soojusvarustus - VK - veevarustus- ja kanalisatsioon - E - elektripaigaldis (tugevvool, nõrkvool, automaatika) - G - gaasivarustus Hoone projektdokumentatsiooni koosseisu ja projekteerimisetappe reguleeriv standard: EVS 811:2006 Hoone ehitusprojekt
Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv Kindluskirikud Ehitustüüp Kathedralid Reljeefid seinas kuju Ümarplastika teema reaalne ,,Vaeste piibel'' teema ja looduslähedane. pühakirjast. Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil). Seinamaalid Tahvelmaalid, vitraaz, mosaiik, Maalikunst hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid. Assüüria ja Uus Babüloonia kunst
Eest Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond Sisearhitektuur ja mööblidisain Vana-Hiina arhitektuur !!!!!! ! ! ! ! ! ! referaat !! Õppeaine: Arhitektuuri üldajalugu !! Õppejõud: Elo Sova Tallinn 2010Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Arhitekuuri omadused 1.1 sümmeetria arhitektuuris................................................................................................................4 1.2 kosmiline konseptsioon..................................................................................................................5 2. Vana-Hiina arhitektuuri Omadused............................................................................................6 3.Hiina arhitektuuriimed 3.1 Suur Hiina müür................................................................................................................
Hippius kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Oma välisilmelt on loss tüüpiline ,, tudorstiili" ehitis. Sangaste lossi sissekäiku rõhutab väravatorn, loomulikult ilma langevõre, rippsilla ja kaitsekraavita. Lossi maalilise silueti loovad eri kujuga tornid. Treppviilud, ärklid, fassaadi sisse- ja väljaulatuvad osad moodustavad vahelduva, rikkalikult liigendatud hoone. Uuest elustiilist annab tunnistust klaaskatusega talveaed, mis pole säilinud. Sisearhitektuur erineb tunduvalt traditsioonilise mõisahoone interjöörist. Vestibüülist vasakul asub dekoratiivse roidvõlvikuga kuppelsaal, mida valgustab katuslatern. Ballisaali poolel kõrgusel on muusikute rõdu. Saaliga liitub nisi- või ekseedritaoline puhkeruum. Seinu kaunistavad hobuserauakujulise kaarega hispaaniamauri arhitektuurist laenatud petiknisid, mille stalaktiitdekoor tuletab meelde kuulsat Alhambra lõvideõue Hispaanias Granada lähedal.
muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunstiliigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6.ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eepika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10
Ehistornike Ümarkaar, ristvõlv Silmapaistev tunnus Teravkaar, roidvõlv Kindluskirikud Ehitustüüp Kathedralid Reljeefid seinas kuju Ümarplastika teema ,,Vaeste piibel'' teema reaalne ja looduslähedane. pühakirjast. Sisearhitektuur Ornamentika tõepärane. Ornamentika kirikute Skulptuur kaunistamiseks (lilled, loomad olid moonutatud). Kasutati krutsifiksi (kristus ristil). Seinamaalid Tahvelmaalid, vitraaz, Maalikunst mosaiik, hiiglaslike akende pärast puudusid seinamaalid. Bütsantsi ja vanavene kunst 5
1. Vojtech Zamarovsky Hetiitide imeepriumi saladuste jälil, 1963. Tõlkinud Leo Metsar. 2. Carel J. Du Ry Art of the ancient Near and Middle East 3. Internet: http://heritage-key.com/category/hk-cultures/hittites Hetiitide arhitektuurist ja kultuurist Arhitektuuriajalugu Õppejõud: Elo Sova Koostaja: Aivo Arusaar Sisearhitektuur II kursus Eesti Kunstiakadeemia 2009
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
kunstnikele. Annibale Carracci koos venna ja nõoga pani aluse baroki idealistlikule e. akadeemilisele variandile. Eriti lihtrahvas olevat eelistanud kirikutes näha kunsti, mis erineks eluproosast ja pakuks ebatavalist ilu. · Rooma Palazzo Farnese lage maalides võtsid nad eeskujuks Sixtuse kabeli lae, kuid inimeste kehad Raffaeli-laadselt idealiseeritud. · Barokkstiili sisearhitektuur kasutas ohtralt maalikunstnike teeneid. Tavaliselt olid levinud taevariiki kujutavad illusionistlikud, paljufiguurilised ja dekoratiivsed laemaalid. · 1580. a. Loodud Bologna akadeemia juhiks sai Annibale Carracci. Bologna koolkond oli mitu sajandit eeskujuks Euroopa nn. akadeemilisele kunstile ja kujundas paljude põlvkondade kunstimaitset. Barokk-skulptuuri kuulsaimaks meistriks oli Lorenzo Bernini- väljendusvahendiks rahutud, liikuvad
Viiluvälja ümbritseb geisonisarnane simss. Sima - liist viiluvälja simsil, mis ei lase vihmaveel üle viilukülgede voolata. Mõnikord on sima ka templi pikikülgedel. Veesülitid - sima sees lõvipeadega kaunistatud augud, mille kaudu vihmavesi ära voolab. Akroteerid - viilu tippu ja nurki kaunistavad. Sisearhitektuur: enamasti puust lame lagi, mida liigendab sammastele toetuv talastik, mille ristumisel moodustuvad nelinurksed kassetid. Suuremates templites kaks rida sambaid siseruumi üheks laiemaks kesk- ja kaheks kitsamaks külglööviks. Aknaid ei olnud, valgus pääses sisse läbi ukse. Konstruktiivsete osade äärmiselt selge, loogiline ja otstarbekohane käsitlus.
Kunstiliigid Arhitektuur: · sakraalehitus(püha): kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid · profaanarhitektuur(ilmalik): sõjalised ehitised, nt linnused, lossid, kindlustused Skulptuur: kõvast materjalist loodud mahuline kujund · reljeefid · ümarskulptuur · vabaplastika · monumentaalplastika · ehitusplastika Maalikunst: unikaalne värviline kujund tasapinnal · seinamaal (temperavärvid; freskotehnika-märg sein, sekotehnika-kuiv sein) · tahvelmaal · raamatu- ehk miniatuurmaal · mosaiikmaal · klaasikunst ehk vitraazikunst Graafika: tasapinnaline kunstiline kujund, mis on loodud trükkimise abil · kõrgtrükk · sügavtrükk · lametrükk Tarbekunst: jaguneb materjalide järgi · keraamika · metallehistöö · klaasikunst · nahkehistöö · tekstiil · puitehistöö Kujutav kunst: Skulptuur, maalikunst, graafika Kaunis kunst: Maalikunst, skulptuur Real...
pidevas muutumises ajas ja ruumis. Kaasajal võib öelda, et kunst on see, mida kunsti institutsioonid kunstiks nimetavad, mida teatud hetkel domineeri kamp kunstiks peab. Kunsti liigid 1. KUJUTAV KUNST a) maalikunst b) Graafika c) skulptuur 2. ARHITEKTUUR a) sakraalarhitektuur - on usuga seotud ehitised. b) profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised. c) militaararhitektuur (nende juurde kuulub sisearhitektuur ja maastikuarhitektuur) 3. TARBEKUNST a) keraamika b) tekstiilikunst c) klaasikunst d) metallehistöö e) nahkehitustöö f) puittehistööd 4. TÖÖSTUSKUNST e disain 5. MUUSIKA a) vokaalmuusika b) instrumentaalmuusika 6. ILUKIRJANDUS e. Belletristika a) lüürika b) eebika c) dramaatika 7. TEATRIKUNST a) näidend b) ooper c) operett d) ballett 8. KOREOGRAAFIA a) rahvatants b) peotants c) estraaditants d) klassikaline tants 9. ESTRAADIKUNST a) muusika b) tants c) sõnakunst d) tsirkus 10
21. sajandi algul pandi eraannetuste abil Nõo kiriku katusele uus kate.30 Nõo Püha Kolmainu kirik on väike lubjatud maakiviehitis. Kirik on traditsioonilise kolmeosalise viie kupliga kavatisega. Läänepool asub kellatorn. Nelitise kõrval on ristkülikukujuline apsiid, nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulakupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga. Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtsakoeline. Seinad on ülaosas liigendatud karniisidega. Historitsistlik ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust.31 51 Nõo kiriku ikonostaas. Allikas: EAÕK 50 Nõo kiriku portaal. Foto: Olev Kõll 1983 29 (Vikipeedia, 2017) (Muinsuskaitseamet) (Puhkaeestis) 30 (Plaat) 31 (Plaat) (Muinsuskaitseamet)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
