MERI Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus.......................................................
Läänemeri Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kus? Mis? Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Liigestus Rannajoon on väga liigestatud. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk Botnia laheks. Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Soome laht ja Botnia laht on ühtlasi suurimad lahed Läänemeres. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane.
Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. -17- 7. Läänemereiseloomustuse kokkuvõte Läänemere kaldal on 9 riiki. Läänemeri on maailmas suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Läänemeri on madal, keskmine sügavus on kõigest 55 meetrit. Täpsemalt on ta nimetus šelfimeri (mandrilava meri ). Läänemere pindala on umbes 366 000 km2. Umbes 20% Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere vee maht on umbes 20 000 km3. Läänemeri on Põhja-Jäämerega ühenduses Suur- ja Väike-Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju liigestunud viljakandmatuid kiviseid randu. Seevastu on Läänemere lõunaosas palju madalaid liiva- ja luiterandu, mis sobivad hästi plaažideks.
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad.
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatakse Põhjalaheks ehk
Taani väinad hakkasid seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema • soolsus vähenes • mere arenguloos algas kõige hilisem, Limneamere staadium, mis kestab nüüdisajalgi. • Nimi: tigu Limnea Ovata • kliima oli esialgu soe ja kuiv, hiljem jahe ja niiske. Keskmine õhutemperatuur oli 16 kraadi. • rannikualal levisid kase,- ja männimetsad, sageli võis kohata ka kuusemetsi. Sügavused • Läänemeri on madal meri • Keskmine sügavus on 52 m • Sügavaim koht – 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Veebilanss Soolsus • Väikese soolsusega vesi, mis on kujunenud jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel - riimvesi (soolsus 8-10 promilli) • Madala soolsuse põhjused on: - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise Läänemere soolsus • Soolasisaldus on suurim
Taani väinad hakkasid seoses maailmamere taseme alanemisega kitsenema • soolsus vähenes • mere arenguloos algas kõige hilisem, Limneamere staadium, mis kestab nüüdisajalgi. • Nimi: tigu Limnea Ovata • kliima oli esialgu soe ja kuiv, hiljem jahe ja niiske. Keskmine õhutemperatuur oli 16 kraadi. • rannikualal levisid kase,- ja männimetsad, sageli võis kohata ka kuusemetsi. Sügavused • Läänemeri on madal meri • Keskmine sügavus on 52 m • Sügavaim koht – 459 m asub Gotlandi saarest loodes Landsorti süvikus Veebilanss Soolsus • Väikese soolsusega vesi, mis on kujunenud jõgede magevee ja soolase ookeanivee segunemisel - riimvesi (soolsus 8-10 promilli) • Madala soolsuse põhjused on: - jõed toovad palju magedat vett - veevahetus ookeaniga on aeglane - sademete hulk ületab aurumise Läänemere soolsus • Soolasisaldus on suurim
Kõik kommentaarid