Delfiin (0)

5 VÄGA HEA

Delfiinid on võimelised jäljendama helisid.Nad võivad jäljendada ka inimese sõnu, kuid nad ei saa sellega eriti hästi hakkama. Mõningad neist on öelnud nt. (”This Is a Trick”) ja veel mõningaid ingliskeelseid sõnu.

Delfiinid on võimelised sukelduma kuni 25 m sügavusele vee põhja.Kui veetase väheneb, siis hakkab delfiin vees vähkrema. Kuigi see teeb kergemaks ka nende hingamist.

Delfiinidele meeldib olla soojas veel nagu inimeselegi. Neile meeldib elada vees, kus on umbes 25 kraadi..Vees, kus on alla 21 kraadi, nad hakkavad kiirelt ujuma , et sooja saada. Vesi, kus on üle 30 kraadi, on nende jaoks palav.

Suhtumine.

Inimesse suhtuvad nad suhteliselt rahulikult , kui delfiinile midagi ei meeldi, siis hakkab ta hambaid plaksutama.Delfiinide peal on ka ratsutanud lapsi.Delfiinid ei ole kunagi inimesi hammustanud, kuid kui ta hambaid plaksutades oma 88 teravat hammast näitab, tundub see üsna hirmuäratav.

Kuuluvus

Delfiinid on kiiresti ujuvad veeimetajad, kes kuuluvad vaalaliste seltsi delfiinlaste sugukonda.

Kehaehitus

Delfiinlased on üsna väikesed (1-10m), enamasti väga liikuvad, sihvaka kehaehitusega. Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad. Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal . Sabauim tagaserv on sügava sälguga.

Kiirus

Delfiinidele meeldib mängida mööduvate laevade juures. Nende tavaline kiirus on 36 km/h, kui aga püsib kiirekäigulise laeva vöörilainel, siis isegi 60 km/h.

Helisignalisatsioon

Delfiinid on võimelised kuulma heli sagedusega mõnest tuhandest Hz-st kuni üle 100 000 Hz, mõnede andmete järgi ka kuni 200 kHz.

Paaritumine

Delfiin sigib peamiselt suvel. Tiinus kestab peamiselt 10-11 kuud. Delfiini poeg sünnib saba eespool . Sündides on ta välja arenenud ja nägija. Vastsündinu on 80-90 cm pikk ja kaalub 10-12kg.

Toitumine

Delfiinid toituvad pelaagilistest parvkaladest (nt kilu , heeringas, sardiin , hamsa, makrell , lendkala ), aga ka peajalgsetest limustest, harva vähilaadsetest.

Elukoht ja eluviis

Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas . Delfiinid elavad karjakaupa, perekonniti. Oletatakse, et sellesse kuuluvad ühe emaslooma järglaste mitu põlvkonda . Delfiin elab kuni 30-aastaseks.

Hingamine

Delfiinid hingavad kopsudega. Väljahingamine on väga kiire, sellele järgneb kohe sissehingamine. Korraga hingab delfiin väga lühikese aja jooksul sisse 5-10 liitrit õhku.

Delfiin, inimese sõber

Inimesi on juba pikka aega paelunud delfiinide graatsia . Kujutage endale ette võluvat vaadet puhtalt lõbu pärast veest välja hüppavast laeva vöörilaines lustivat delfiiniparvest. Inimese sõbraks on peetud ahve, koeri, hobuseid ja ka delfiine. Delfiini ja inimese vahelist sõprust on üles märgitud juba 2500 aastat tagasi, mil üks delfiin päästis ühe imeilusa häälega lauliku - Arioni. Delfiini ja inimese sõprust on täheldatud ka tänapäeval.

Erinevaid delfiiniliike

Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus- Meremaa , Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Valjas -eeldedelfiinil on pikk sihvakas keha ja esiulatuv nokis . Halldelfiin on ainuke delfiin, kellel pole nokist. Jõedelfiinil, kes elab ainult Amazonase jõgedes, on ülakeha roosa . Laiksilm -delfiin armastab samuti sooja vett nagu inimene (24-30 kraadi).

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 5 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

5 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mariela Õppematerjali autor

delfiin delfiinid makrell heeringas

Sarnased õppematerjalid

doc

Delfiinid, nende kehaehitus ja toitumine

Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon). Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Delfiinid on üsna jutukad. Nad suhtlevad omavahel vilistades, kuid jahti pidades lasevad nad arvatavasti oma saagi leidmiseks kuuldavale palju kõrgema sagedusega piiksatusi. Hiljutised uuringud lubavad oletada, et kõrgehäälsed piiksatused tekitavad kaladel soki, seega saab delfiin nad lihtsalt kätte. Kajalokasitsiooni juures aitab delfiine rasvapadi. Delfiinidel asub peas rasvaga täidetud õõnsus, mis suurendab nende kajalokasitsiooni- süsteemi tõhusust. See koondub ninakäikudes sündivaid helisignaale ning saadab need välja lühikestest kuivadest plõksudest koosneva ,,helikiirena''. Signaalid peegelduvad teele sattunud takistustelt ning tulevad tagasi alalõualuu kaudu sisekõrva. Tagasi

Loomabioloogia

doc

Imetajad: Delfiinid, Referaat

kehatemperatuurei sõltu ümbritseva keskkonna temperatuurist. Imetajad on ainsad loomariigi esindajad, kellel on karvkate. Karvkate võib olla hõre või tihe, kuni rikkaliku karusnahani, mis kaitseb looma väga tõhusalt külma eest. Kõik imetajad hingavad kopsude abil, teiste hulgas ka mereelulised, näiteks lamantiin, vaal või delfiin. Imetajate toitumisviis on liigiti väga erinev: nad võivad olla karnivoorid (söövad liha nagu lõvi või hunt), herbivoorid (toituvad taimedest nagu antiloobid), kalatoidulised (nagu delfiin), putuktoidulised (nagu sipelgaõgija), räipesööjad (hüaan), omnivoorid (söövad enam-vähem kõike nagu siga või inimene), või koguni hamatofaagid (imevad verd nagu hiid vampiir). Imetajatel on harilikult kaks järjestikust hambumust- piimahambad ja jäävhambad. Jäävhambaid

Bioloogia

doc

Ookeanis elavad imetajad

liigi) ning nad asustavad nii rannikumerd kui ka ookeane.Paljud delfiiniliigid elavad karjadena koos, karjas kuni 1000 isendit.Nad orienteeruvad ja otsivad toitu, saates pidevalt välja helisignaale, mis peegelduvad teele sattunud takistustelt (kajalokatsioon).Ohu korral hoiatatakse teisi liigikaaslasi. Enamik liike elab parasvöötmes ja soojades vetes, ainult 7 esineb Antarktikas ja 7 polaarjoone taga Arktikas. Delfiin elab kuni 30-aastaseks. Tõmmunosudelfiin kes on suur hüppaja ja elab Uus-Meremaa, Lõuna-Aafrika ja Lõuna-Ameerika rannikuvetes. Jõedelfiin elab ainult Amazonase jõgedes. Delfiinlased on üsna väikesed.Keha on olenevalt liigist 1-10 meetrit pikk.Delfiinidel on voolujooneline torpeedojas keha ja sile karvadeta nahk, väliskõrvad ning tagajäsemed puuduvad.Suuremal osal delfiinlastel on olemas seljauim, mis asetseb keha keskpaiga lähedal.Sabauime tagaserv on sügava sälguga

Loodusõpetus

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk