Bioloogia kt - liik ja liigiteke (0)

Artikuleeritud kõne – häälikuliselt liigendunud kõne, mõistelise keele kasutamine
Neoteenia – individuaalse arengu aeglustumine ja pidurdumine nii, et täiseas säilivad fülogeneetiliste eellaste noorjärkude tunnused
Sotsiaalne evolutsioon – inimühiskonna ajalooline areng; kultuuride, tsivilisatsioonide, riikluse ja tehnoloogiate areng.
Sotsiaalne pärilikkus – sotsiaalse evolutsiooni eeldus: eellaspõlvkondades omandatud kogemuste, teadmiste ja tehnoloogiate edasiandmine järglaspõlvkondadele ühiskondliku kommunikatsiooni vahenditega.

Australopiteek ehk lõunaahv – grupina elavad inimeste ellassed Aafrikast. Elasid u 4-2 mln a tagasi. Väike aju, pikad rippuvad käed, lühikesed jalad, kõndisid kahel jalal, lai vaagnaluu ja suur kõht. Taimtoidulised . Magasid puu otsas. Väikesed (1,1-1,3m). Ei teinud tuld ega tööriistu. Kõndisid püsti
Kromanjoonlane –

Osav inimene Homo habilis – enamasti esimeseks inimliigiks peetav inimlane. Elas u 2,5-1,6 mln a tagasi Ida-ja Lõuna-Aafrikas. Mehed 1,3m ja 37 kilo, naised 1,2m ja 32 kilo. Suur aju, kolju sarnaneb tänapäeva inimesega, lamedam nägu, väikesed hambad. Oskasid valmistada ja kasutada kivist ja luust tööriistu (pihukirveid). Üleminek lihatoidule andis ajule rohkem energiat, tööriista valmistamine vajas energiat.

Püstine inimene Homo erectus – väljasurnud inimliik , mis eksisteeris u 1,9 mln-300 000 a tagasi. Tekkinud Aafrikas, asustas ka mitmeid paiku Aasias ja Euroopas; valmistas kivist puukirveid. Varem nimetati ahvinimesteks. Mehed olid u 1,8m ja naised 1,55m. Elasid koobastes. Jahipidamine , tööriistade ja tule kasutamine, suurem aju, lühemad käed, pikem keha, keha on robustne ja lihaseline võrreldes tänapäeva inimesega. Lühem nägu ja suurem lõualuu, teravam nina. Ruumiline nägemine, lihatoidulised, karvkate vähenenud, hea termoregulatsioon , suur kopsumaht . Sihvakas, kiire jooksja, suutis kaua joosta kuna ei kuumenenud üle. Algeline sõnavara.
Neandertallane – nüüdisinimese evolutsiooni kõrvalharu; u 250-30 000 a tagasi Euroopat ja Ees-ning Kesk-Aasiat asustanud inimliik. Kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, tugeva kehaehitusega, musklis ja lühikesekasvuline(u 152cm), käsivars ja jalg olid lühikesed võrreldes õlavarreluu ja reieluuga. Elasid koobastes, matsid oma surnuid, viimased surid välja 25 000 aastat tagasi

Pärisinimene ehk tark inimene Homo sapiens – Lääne-Euroopasse jõudsid arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad.

Arukas inimene ehk nüüdisinimene Homo sapiens sapiens – ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente. Simpansist erinevad geneetiliselt vaid 1,6%-ainuke vahe on miimika . 100 000 a tagasi jõuti Indiasse , siis 50 000 a tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 a tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid . Kultuuri teke.
Siit alates niisama pläma:
Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist.
Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist.
Inimene – Homo – kui tööriistu valmistav olend on vähemalt 2 mln aastat vana.
Nii esimesed inimlased (Austrialopithecinae) kui ka esimesed inimesed (H. Habilis ja H.erectus) tekkisid Aarfikas. H. Erectus oli esimene inimene, kes Aafrikast välja rändas ja asustas suure osa Euraasiast.
Nüüdisinimene – H. Sapiens sapiens – asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi.
Gigantopithecus suri välja 100 000 a. tagasi. 500 kg, taimtoiduline TOHUTU SUUR Aasia metsades, ainsaks vaenlaseks tiiger ja Homo sapiens.
Nt. 23 milj. a. tagasi tekkis mutatsioon, mille tulemusel primaatide haistmismeel nõrgenes ja tekkis värvinägemine.
Ligi 12 milj. a. tagasi Aafrika mandrilaam lõhenes kaheks osaks ja tekkis Ida-Aafrika alang. Ida pool kadusid vihmametsad , tekkisid puisrohtlad, rohtlad.
7 - 8 milj. a. tagasi asus üks primaatide populatsioon rohtlasse.
Kujunes kahel jalal kõndimine - vähenes ülekuumenemine
Selgita, kuidas mõjutas inimeste eellaste arengut:
1. kliima
2. kahel jalal käimine
3. üleminek loomtoidulisusele
4. infovahetus
5. neoteenia
6. tööriistade valmistamine
7. ajumahu suurenemine