SIHILISED JA SIHITUD TEGUSÕNAD Sihilised verbid esinevad koos sihitisega ja väljendavad tegevust, mis on suunatud mingile objektile; sihitud verbid esinevad ilma sihitiseta ja väljendavad tegevust, mis ei ole millelegi suunatud. SIHILISED SIHITUD Alustama (mida?) Kirjanik alustab uut raamatut Algama Algas uus aasta Arendama (mida?) Plaanis on arendada majandust Arenema Sõprus arenes armastuseks Eemaldama (O) Näitleja eemaldab grimmi Eemalduma Laev eemaldus rannast Ehmatama (keda?) Koer ehmatas last Ehmuma Ma ehmusin mürast Eristama (keda? mida?) Kaksikuid on võimatu eristada Erinema Tüdruk erines sõpradest Esindama (keda? mida
LAUSELIIKMED 1. Lause tuum on ÖELDIS, mis näitab tegevust. August tegi plangusse augu. 2. ALUS näitab tegijat või olijat (võib lausest ka puududa). August kükitab plangu taga. 3. Kellele või millele on tegevus sihitud, on SIHITIS. August uudistab plangu taga maailma. 4. Olema-verbi juurde kuuluv sõna, mis näitab, kes, mis või missugune on alus, on ÖELDISTÄIDE. August on kelmikas poiss. Poisi nimi on August. 5. Mitmesuguseid suhteid määrab MÄÄRUS: a) kohamäärus (August vaatab meid august.) b) ajamäärus (Augu tegi August augustis.) c) viisimäärus (August uurib meid kelmikalt.) d) hulgamäärus (August näeb august palju põnevat.) 6
Täisalus Nimetav KES? MIS? Päkapikk otsis õiget aadressi. Osaalus Osastav KEDA? MIDA? Päkapikke pole olemas. Tegija Olija Öeldis Lihtverb Juku on ulakas. Ühendverb Kirjutame üles kõik ülesanded! võima/tulema/saama Juku võib tulla! - DA (tegevusnimi) Juku, sul tuleb minna! Juku ei saa tulla! hakkama/pidama Juku peab minema! - MA (tegevusnimi) Juku hakkab lõpuks minema! Sihitis Tegevus on suunatud/sihitud sihitisele. Kes? Mis? Sulgege aken! Kelle? Mille? Lahendasin ülesande kiiresti.. Keda? Mida? Ootasin sõpra. Öeldistäide Näitab, kes, mis või mis...
Vastab küsimustele: kelle?, mille?, missugune?, mitu?, mitmes?. Armas koerake vaatab aknast sisse. Öeldis Öeldis on tegusõna pöördeline vorm, mis väljendab tegevust või olemist. Vastab küsimustele: mida teen?, mida teed?, mida teeb?, mida tehti?. Me kuulame muusikat. Alus Alus näitab tegevuse sooritajat ehk tegijat. Vastab küsimustele: kes?, mis?, keda?, mida?. Vihmasadu lakkas. Aksel istub oksal. Sihitis Sihitis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. Vastab küsimustele: kada?, mida?, kelle?, mille?, kes?, mis?. Tõsta vaas riiulile. Lahendasin kodus ülesande. Öeldistäide Lauseliiget, mis kuulub tegusõna olema juurde ning näitab kes või missugune on alusega välejendatud olend, ese, nähtus nimetatakse öeldistäiteks. Vastab küsimustele: kes? , mis?, missugune?, keda?, mida?. Ronk on must. Õnn on võimalik. Maja on punast värvi. Määrus
Kaks samanimelist tegelast Schoineuse ja tema naise Klymene tütar Isa soovis omal ajal saada poega, kuid sündis Atalanta Poolhobused kentauri Hylaeus ja Rhaecus Argonautide retk Soo tõttu ei tahetud Atalantat kaasa võtta Oineuse poeg Meleagros armus tüdrukusse esimesest silmapilgust Tänu Meleagrosile võeti neiu jahile kaasa Paljud surid retkel läbi metssea rünnaku, enne kui keegi midagi teha jõudis Eurytion sai surma Peleuse halvasti sihitud odast Atalanta nool tabas looma esimesena Meleagros läbistas tolle südame Atalanta sai kuldi naha ja Meleagros ülejäänud looma Reljeef Kalydoni metsseajahiga Meleagrose surm Tema onud polnud trofee jagamisega päri Onud (Eurypylos ja Plexippos) tahtsid kuldi nahka endale Meleagros tappis onud Tema ema Althaia arvas, et poeg on hulluks läinud armastusest vääritu naise vastu Ema lõpetas poja elu Atalanta läks vanemate juurde tagasi
olevatest noortest. Film järgneb peategelase Rassi jälgedes kellel on vaja raha teenida, et ellu jääda. Selleks kasutab ta igasuguseid illegaalseid võtteid. Filmi on kõige rohkem võrreldud teise Eesti filmiga ,,Klass". Minu arvatest ei ole need filmid kuidagi sarnased ja sellist teist filmi ei ole tehtudki, vähemalt mitte Eestis. Filmist jääb sellime tunne nagu Rassi ennast isegi ei huvita, et temaga võib midagi juhtuda. See jõuab talle alles kohale kui talle on püss kuklasse sihitud. Päriselt praeguste noorte elu nii metsas ei ole, vähemalt mitte Lõuna-Eestis. Teiste kohtade kohta ei oska ise kommenteerida. Toimub küll igasuguseid pisikuritegusid ja vahete vahel ka suuremaid asju, aga selliseid sündmusi ei tule ette nagu filmis. Selles mõttes on film portreerinud kõige halvemat võimalikku olukorda. Filmi põhimõttele on raske alguses pihta saada, sest peab tugevalt pühenema, mis oleks arvatavasti lihtsam raamatut lugedes, sest selleks kulub kauem aega
Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside Ükskõiksus suhtlemises Rutiini vajadus Osaleb mängus ainult täiskasvanu initsiatiivil Stereotüüpsed sihitud tegevused: Loova või rollimängu puudumine käsitseb või keerutab mõnda objekti Ühepoolne suhtlemine Ei mängi teiste lastega Kordab lõputult üht ja sama asja Rahuldab vajadusi, kasutades
näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse. NÄITED Õpilane kirjutas kontrolltööd. Ema valmistab kooki. Mängin väljas palli. Hulk inimesi läks üle tee. SIHITIS * Sihitas on objekt, mis näitab kellele või millele on tegevus sihitud. * Sihitise kääne näitab, kas tegevus on tulemuslik või ei ole. * Võib vastata küsimustele - kelle? mille ?, juhul kui tegevus on lõpetatud. - keda? mida ?, juhul kui tegevus on lõpetamata. * Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. NÄITED Õpetaja kirjutas hinde. Hinded on välja pandud. Õpetaja kirjutas hindeid päevikusse. MÄÄRUS * Määrus kuulub tegusõna juurde. * Märgib tegevusega seotud asjaolusid. * Vastab küsimusele millal? kui kaua? kus? kuidas? kui palju
--------------------- 2)Bagdadi raputas kolm võimsat plahvatust Iraagi politsei teatel raputas Bagdadi kesklinna täna lühikese vahega kolm võimsat plahvatust, milles on hukkunud mitukümmend inimest. Esialgu teatatud 11 ohvrist on hilisemates teadetes saanud juba 36 ohvrit, vigastatute arvu pakutakse veel kaks korda suuremaks, vahendas Reuters. Siseministeeriumi teatel olid autopommid sihitud hotellide pihta, lisas AFP. BBC Newsi teatel tõuseb sündmuspaigalt paksu suitsu. Esimene rünnak toimus kohaliku aja järgi kella kolmveerand nelja paiku pärastlõunal Sheratoni hotelli lähedal, rahvusvahelise nn rohelise tsooni vastas üle jõe, teised kaks Babyloni hotelli ja al Hamra hotelli juures. ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 3) Haiti minister: matsime 150 000 inimest
Kõrvus kohiseb. Ò Ø - kui ta on juurdemõeldav Ületasime teed. Ò meie SIHITIS ÖELDISTÄIDE (öt) ...on objekt. ...kuulub verbi ,,OLEMA" juurde. ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud. ...võib puududa. ...võib vastata küsimustele ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. - kelle?, mille?, juhul kui tegevus on Heikki on noor(öt). LÕPETATUD Ants ja Jaan on head sõbrad(öt). - keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet.
öeldist Rühm õpilasi sööb. Hulk rahvast seisab. 3) põhiarvsõna puhul öeldis võib olla nii ainsuses kui ka mitmuses. a) põhiarvsõna lause alguses - eelistatav mitmuse kasutamine - Kaksteist õuna ripuvad b) põhiarvsõna lause lõpus - eelistatav ainsuslik öeldis - Puuoksal ripub kaksteist õuna. c) hulk ebamäärane - ainsuslik öeldis - Sadakond mesilast ründas mind. Sihitis-näitab kellele või millele tegevus on sihitud - Aadam(alus) otsib(öeldis) Eevat(öeldis). võib kuuluda üks või mitu täiendit. saab kasutada ainult sihilise tegusõnaga. tavaliselt sihitiseks käändsõna osastavas (keda,mida), omastavas (kelle mille), nim (kes,mis) Öeldistäide-kuulub tegusõna olema juurde ning näitab mis või missugune on alusega väljendatud olend, ese või nähtus. enamasti käändsõõna nimetavas (kes mis missugune), harvemini osastavas (keda mida)
Autor on järeldused teinud dominiiklaste konvendi, rae ja gildide, ühislaeka ning Antoniuse vennaskonna dokumentide põhjal, seega on neile kõigile ühe peatüki pühendamine igati õigustatud. Alustatud on olulisimast argumendist, mis on alati mõistlik ning kindel variant. c) Kas artikkel oli ladus ja loetav? Jah, artikkel oli hästi kirjutatud. Autori kõnepruuk on vastav akadeemilisele lugejaskonnale, kellele töö ka sihitud on. d) Kas on mõni küsimus, mille osas tahaks autoriga vaidlema hakata? Ei, autor on oma väiteid põhjalikult argumenteerinud ning ma ei näe vaidlemiseks põhjust. e) Kas on mõni küsimus, mis jäi vastuseta? Ei, kõik esitatud küsimused leidsid artiklis ka vastuse. Küll aga uuriksin ma võimalusel lähemalt artiklis mainitud 1524. aasta Pildirüüste dateerimise kohta. Nimelt mainib autor, et traditsiooniliselt on rüüste kuupäevaks 14
Stockholmi ülikoolis arheoloogiat ja etnograafiat · 1982. aastast Välismaise Eesti Kirjanike Liidu esimees Looming · Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". · Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. · Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. · Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. · Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. · Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt vabavärss,
jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus kõigil on mingi probleem. Teine vaatus kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus probleemid kerkivad taas üles, kuid õnneks leidub ka süüdlane - sampanja! Johann Straussi sädelev iroonia on sihitud naudingutele keskendunud ühiskonna pihta, kus sukeldutakse pea ees elumere lainetesse, kus keegi ei ole see, kellena ta näib ja kus kõik veavad kõiki ninapidi ning ollakse vähemalt üheks õhtuks keegi teine. Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida
väga tugev ning peaaegu surematu. Nad võitlesid Karutapjaga seitsesada aastat, kuni lõpuks Karutapja selle Musta koletise sügavikku tõukas. Eepos kujutab XII saj. lõppu ja XIII saj. algust, muistsete lätlaste ja liivlaste võitlust saksa raudrüütlite vastu. ,,Karutapjas" on palju ajaloolisi fakte: sakslaste tulek Läänemeremaadele, liivlaste vanema Kaupo sõit Rooma, saksa kivilosside ehitamine Ükskülasse ja Salaspilsi. Kriitika on sihitud kiriku pihta. Ristiusu preestrid ja mungad olid petised ja röövlid. Saksa ordurüütleid on kujutatud kavalate, julmade ja vägivaldsete röövvallutajatena(kes nad ka olid). ,,Karutapjas" on kõik lätlastele iseloomulik sisse kirjutatud: võitlus orjastajate vastu, võitlus rahva vabaduse eest, emotsionaalsus, armastus, õiglus ja sõprus.
Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus peaks algama. Kõik tundus meelega tehtud olevat kui hiljem järele mõtlema hakkasin. Muidugi hiljem, kui lavastus muutus huumorilikumaks, hakkasid ka näitlejad ebarealistlikult mängima, mis sobis etenduse meeleoluga. Etenduse kujundus oli ka päris teistsugune kui olen harjunud. Kui tuli tõsisem moment, oli valgustus sihitud tegelastele, kui poisid sõitsid trammiga siis nende taga projektor näitas 3D mudelit Tallinna tänavatest ning iga kord oli see erinev. Veel näiteks hamburgeri stseenis oli näha hamburgeriga tehtud stop-motioni animatsiooni, tsirkuse osas muudeti valgustus üldse teiseks värviks ja pandi võlts plaksutamise hääl, mis aitas rahval kaasa plaksutada ja väljendada ennast. Muusika oli ka väga suur osa ooperist, mis on loogiline. Solistid kõlasid ja olid
Jumalaema kirik pariisis Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» on romaan, milles sulavad romantiliseks tervikuks mitu teemat. See on lugu ilu, headuse ja puhtuse kehastusest Esmeraldast, tänavatantsijatarist, kelle ümber keerleb nelja mehe saatus. Poeet Gringoire, hädavaresest filosoof, võlgneb talle elu. Kauni ja tühine keigar kapten Phoebus võidab ta südame, vaimuliku dom Frollo pahupidipööratud kirg saadab ta surma. Quasimodo, Jumalaema kiriku küürakas kellalööja, on ainus, kes armastab Esmeraldat ennastohverdavalt ja omakasupüüdmatult. See ta oligi. Kinniseotud, kinnimähitud, kinninööritud Quasimodo tugeva valve all. Teda ümbritseva seersantide salga eesotsas oli öövalve pealik ise, kelle rinda ehtis Prantsusmaa väljaõmmeldud vapp, selga aga linna vapp. Quasimodos polnud peale inetuse küll midagi, mis oleks õigustanud nii suurt hellebardide ja arkebuuside hulka; ta oli sünge, vait ja rahulik. Ainult harva heitis ta va...
endale. Nii mõningadki on tugevad ning tulevad sellest välja. Kuid osad kannatavad nädalate, kuude või aastate kaupa valudes, ilma et mingi rohi leevendaks nende vaevu. Raske on jääda positiivseks ja teha head nägu, kui on tunne, et midagi kohe plahvatab sisimas. Eutonaasia tegemine ei ole lihtne kellelegi. Arstid on andud Hippokratese vande, milles on kirjas: ,, Ma ei anna kellelegi surmavalt toimivat mürki, isegi kui ta seda minult palub; ka ei anna ma sellele sihitud nõu." Tohtrite ametis on see keelatud ning ka enamus neist on selle vastu nagu on kirjutatud Eesti Päevalehe (01.04.1996) väljaandes. Koomas oleva patsiendi perekonnal veelgi raskem sellist otsust vastu võtta. Kuna nad armastavad oma ligimesi, kuid koomas inimese elushoidmine on liiga kallis. Juhul kui pole tegemist ahnete pärijatega kes ihkavad panna oma käsi suurele varandusele. Siis pole eutonaasia mitte tegemine isegi mõeldav.
Aktiivse eutanaasia legaliseerimine Eestis Kujutage ette, et olete läbi elanud raske liiklusõnnetuse ja teate, et jääte igavesti voodihaigeks. Mis te sel hetkel mõtleksite? Eutanaasia e. halastussurm on tahtlik surm. Eutanaasia jagatakse tavaliselt kaheks: aktiivne ja passiivne eutanaasia. Aktiivne eutanaasia on surma esilekutsumine, passiivne eutanaasia aga vajalikust ravist loobumine, mis kiirendab surma saabumist. Väga tabav on ka definitsioon: eutanaasia on surija abistamine suremisel, aga mitte suremiseks Passiivne eutanaasia on lubatud, aktiivne eutanaasia on Eesti keelatud ja karistatav. Aastal 201o tehti uuring vähihaigete seas ja 83% aksepteeris eutanaasia kasutamise võimalust. Aastal 2012 tehti arstide vahel sarnane küsitlus, arstidest pooldas eutanaasiat 68%, kuid küsides, kas naad arvavad, et eutanaasia on Eestis vajalik vastasid "jah, kindlasti" kõigest 31%, kuid kindlalt va...
Käesolev meetod on sobiv silindri inertsimomendi määramiseks, kui ei esitata kõrgeid nõudeid selle täpsusele. Spikker 1. Pöörleva keha inertsi mõõt. mR 2 2. I 2 3. Ei ole võrdsed. Inertsimoment oleneb keha massi jaotusest. Ka lõppkiirused on erinevad, kuna inertsimoment mõjutab otseselt kiirust. 4. Mõõtevigadest 5. Nurkkiirus on vektor, mis iseloomustab jäiga keha pöörlemise kiirust ja on sihitud piki pöörlemistelge suunas, kust keha paistab pöörlevat vastu kellaosuti liikumise suunda. 6. Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega. 7. Isoleeritud süsteemi energia on kõigi süsteemis toimuvate protsesside korral jääv. 8. E K mvc I c , kus c tähistab inertsikeskme kohta käivat tegurit. 2 2 2 2
ajal või selles või teises sootsiumis, mis suuruse poolest võib muutuda jne. Edasi, kuivõrd kultuur on m ä l u või teisisõnu – mälusalvestis sellest, mida kollektiiv on juba läbi elanud, on ta vältimatult seotud m ö ö d u n u d ajalookogemusega. Järelikult sünnihetkel ei saa kultuuri kui niisuguse olemasolu sedastada, teda teadvustatakse alles post factum…. Nõnda on (käitumise) programm suunatud süsteem: programmi koostaja vaatevinklist on programm sihitud tulevikku; käitumise (programmi) realiseerimise vaatevinklist on kultuur sihitud minevikku. … Kultuuri defineerimine kollektiivi mäluna tõstatab küsimuse semiootilistest reeglitest, mille kohaselt inimkonna elukogemus kultuuriks muutub; neid viimaseid saab omakorda tõlgendada p r o g r a m m i n a. … Kultuuri kui kollektiivi teadvuses peituva informatsiooni korrastamise ja säilitamise mehhanismi spetsiifiliseks probleemiks on pikaealisus
Põhjused, miks kasutatakse mudeleid: Vt lk ..... Mõõtmine Otsemõõtmine tulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt. Kaudmõõtmine otsemõõdetud tulemustest arvutuste abil. Mõõtmistega kaasneb alati mõõteviga Erand loendamine heades vaatlustingimustes Mõõtemääramatus Tekkepõhjused = mõõtevea allikad: mõõteriist mõõtmisprotseduur lugemisviga mõõtja ebatäpsus parallaks nurk 2 erinevast kohast 1 punkti sihitud vaatekiirte vahel häireviga el väljad, vibratsioon, kõrvaline valgus lähteviga kasutatavate konstantide täpsus metoodiline viga meetodiebatäiuslikkus, arvutuste ligikaudsus objekt keskkonnatingimuste muutumisest ajas tingitud: soojuspaisumine aurustumine kondenseerumine Fundamentaalkonstandid Kvantitatiivsedsuurused, mis iseloomustavad mateeriat ja vastastikmõjusid. Võrdetegurid seosvad loodust ja füüsika võrrandeid. Vt lk 11
kaasaeg" (1983). Kalju Lepik (1920-1999) Luuletaja isamaaluule, modernsus, poliitilisus Kujundlikkus vorm-eksperiment Vabavärss, rühmitus Tuulisui, tõde ja ausus Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt. Ühelt poolt
rohkematel riikidel, kes on teadlikult vältinud elektroonilisi valimisi. Samas on mitmed ITalased eksperdid väljendanud kahtlust väidete, et elektroonilised valimised on rohkem riskantsemad kui tavalised valimised, osas ning vihjanud, et evalimistes kahtlemise põhjused peituvad pigem poliitilistes, kui reaalsetes motivatsiooniallikates. Elektrooniliste valimiste korral on üks võimalik negatiivne tulemus näiteks serverite ülekoormamine, kas õnnetu juhuse või sihitud rünnaku tulemusel. Sellisel viisil on võimalik, et kaob sadade tuhandete häälte info, mille kaotus oleks tavaliste valimiste korral olnud mitmeid kordi keerukam saavutus. Kui muuta hääletamine ainult elektrooniliseks, tekiks probleeme inimestega, kes ei oska nii hästi tehnoloogiliste vahenditega ümberkäia, nendeks on peamiselt vanem elanikkond. Nende puhul oleks hääletamine muudetud keerulisemaks ning nad vajaksid häälte andmiseks rohkem abi ning nõustamist
Kandlest on juttu mitmesugustes ürikutes. Nii kuuleme selle esinemisest isegi Tallinn eestlaste hulgas XVI sajandil. Ühes tülis 1579. aastal mittesaksa lihunike seltskonnas oli kannatajale poolele laual lebanud "mittesaksa harfiga" pähe löödud ja nõnda see pill sattuski raekohtu protokolli. Veel XVIII sajandil anti välja määrusi, mis keelasid linnades pulmapidudel mängida torupilli ja kannelt kui talupojapille. Keeld oli muidugi sihitud talupoegadest ja agulirahvast pillimeeste vastu, kes said linna ametnike muusikute teenistusele kardetavaks. Nii kaebas aastal 1722 Tartu linna muusika Georg Selge ühe kodaniku peale, et see on pulma, kus viibinud isegi tsunfti oldermann ja teisi auväärseid kodanikke, söandanud pillimeheks kutsuda kellegi "vääritu" mehe talupojakandlega. Kui kõneleda kandle ergoloogiast, tuleb vahet teha kolme põhitüübi
v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad tegevuste aega, kohta, viisi ja hulka. Kus?kuhu?kust? sisseütlev,seesütlev,seestütlev,alaleütlev,alalütlev,alaltütlev. Täiend Nimisõna täiendus Nt: alus, õeldis kelle?mille?missugune
Tuglas. Henrik Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Henrik Visnapuu oli Korp! Sakala liige. Kalju Lepik Kalju Lepik avaldas oma esimesed luuletused 1939. aastal õpilasajakirjades, nende hulgas "Iloli" ja "Tuleviku Rajad". Nii vormilt kui teemadelt mitmekülgses luules leidub võitleva hoiakuga isamaalüürikat ja eleegilisi ühiskonnasüsteemide ja neis muganenud inimeste pihta sihitud satiiriga. Tunnuslikud on omapärane ja jõuline kujunduslikkus ning rohked rahvalaulu väljendusvahendid ja vihjed eesti luuleklassikale. Leidub paatoslikke isamaaluuletusi, romantilise hõnguga meenutusi sõjaväeaastaist. Autori isikupärast laadi toetab juba esimestes kogudes omamoodi võllahuumor, millega tõrjutakse sisemist ängistustunnet. Hiljem on Lepik kasutanud mitmesugust kujundkeelt.
KALJU LEPIK Kalju Lepik sündis 1920.aastal Järvamaal Koeru alevikus kontoriametniku pojana, õppis Tartu Kaubanduskoolis, Tartu Kommertsgümnaasiumis, 1942-43 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas Põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat. 1943 mobiliseeriti ta Saksa sõjaväkke, 1944 põgenes Hiiumaalt Rootsi, kus pidas mitmeid leivatööameteid. Oli üks energilisemaid pagulaselu organisaatoreid Rootsis, võttes osa Radikaaldemokraatliku Koondise ja Stockholmi kirjastuse Eesti Raamat asutamisest (1946) ning kuuludes Balti Instituudi, Eesti Kultuuri Koondise, Eesti Rahvusnõukogu jt. pagulasorganisatsioonide juhatusse. Akadeemiliselt oli Kalju Lepik üliõpilasseltsi Põhjala liige. 1966. aastal sai Kalju Lepikust Balti Arhiivi juhataja. Pikka aega kuulus Kalju Lepik Välismaise Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ning oli selle esimees aastast 1982. Kalju Lepik suri 1999. aastal Tallinnas. ...
Pealegi milleks peakski veel raamatuid kirjutama, kirjastama või lugema, kui maailmas valitseb ideaalne ühiskondlik kord. Raamat on pahe, millega tahetakse saavutada voorust, aga kes mõtleb pahele, kui ta on ideaalselt vooruslik. Muidu oleks võinud näha, milline kirg tappa istub inimeses, olgu see kirg sihitud inimese enda või tema mõtete vastu. Nõnda on see kestnud juba aastatuhandeid ja ikka kõneleb ajalugu ülistavalt rahvastest ja inimestest, kes on tapnud mõne teise rahva, mõne teise inimese või kes on hävitanud ja naeruvääristanud mõne teise rahva elumõtte, teise inimese mõtte. (lk. 49-50) Aga praegu tundus nõnda nagu polekski linnas enam võõraid inimesi, vaid kõik on aina kui
kas rabada kunstimeisterlikkusega, et reklaamidest saaks jutuaine, või panna meid naerma, et tunneksime müüdava suhtes poolehoidu. Veebivestluste analüüsimine tõstatab küsimuse manipuleerimisest ja privaatsuse rikkumisest. Kuigi me tunnistame reklaami vajalikkust, imetleme loomingulisemaid reklaame ja võime isegi tunda poolehoidu mõnede reklaamide või plakatite vastu, tunneb suurem osa meist ebamugavust seoses enda valikute jälgimise ja seirega andmete kogumiseks ning vastustab mõtet sihitud psühholoogilisest veenmisest. Reklaam on populaarkultuuri valdkond, mis demonstreerib märkimisväärset loovat leidlikkust kõrvuti võimalusega manipuleerida ja petta. Paljud reklaamid on heaks näiteks sellest, kuidas kunst on pandud teenima äri, vormides keerukad ideed löövateks piltideks ja vähesteks sõnadeks. Loovisikutena peame olema ausad ja lugupidavad nende suhtes, kelle poole pöördume. Tarbijatena peame olema
abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache veebiserver või KDE graafiline töökeskkond. Distributsioonid/derivaadid Tänapäevased enamlevinud BSD operatsioonisüsteemid on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD, igaühte neist arendatakse vastavalt oma valitud suunitlusele, siinkohal ka lühike kirjeldus, mis eesmärgi on arendajad endale nende kolme juures valinud: · NetBSD on sihitud selgele ja puhtale arhitektuurile orienteeritud algtekstile, mis võimaldaks kõige erinevamaid platvormevähima vaevaga toetada. NetBSD on kõige rohkemail eri arhitektuuridel käiv Unix, ja tõenäoliselt ka operatsioonisüsteem, üldse. Hetkeseisuga on toetatud 58 erinevat arhitektuuri. · FreeBSD on peamiselt keskendunud i386 platformile võimalikult stabiilse, kiire, skaleeruva ja laia funktsionaalsusega serverioperatsioonisüsteemi loomisele.
VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtuskasvatust. Aga küsimus on selles, et mis on saanud väärtuseks? Mis võiksid olla need väärtused, mille poole püüelda ja mida tuleks õpetada järeltulijatele? Kas enam üldse on neid tõelisi väärtusi?
ideoloogia pooldajad oleksid selle maha jätnud. Veel enam, aeg-ajalt ilmuvad lagedale omamoodi tagasipöördujad. Kuid tagasipöördumatuid on hulga rohkem.1 Küsimusele, miks toimus nõukogude ideoloogia krahh nii tormiliselt vastab Stolovits, et nii juhtus paljuski seepärast, et selle ideoloogia ebanormaalsust kui mitte öelda absurdsust tajus suur hulk neid, kes olid sunnitud seda ellu viima. Muidugi ei sündinud totalitaarse filosoofia pihta sihitud naer üksnes filosoofide seas. Ammu enne perestroikat rääkis rahvas, et nõukogude inimeste lahkamisel leitakse nende maksast alati ÜK(b)P ajaloo lühikursust. Kõrgemalt poolt juurutavast filosoofiast oli kõrini paljudel teadlastel, keda ikka ja jälle mõnitati kui ,,idealiste-ebateadlasi" küll geneetikas, küll küberneetikas, küll kõrgema närvitalituse füsioloogias, küll füüsikas. Naer pakkus lõõgastust
Johan Laidoner 1.Sisukord Sisukord.........................................................1 Sissejuhatus...................................................2 Haridukäik......................................................2 Teenistuskäik Eesti rahvuslikes väeosades ja Eesti Vabariigi sõjaväes..........................................................2 Tegevus Nõukogude Venemaal Eesti okupatsiooni ajal Saksa vägede poolt................................................................3 Vabadussõda....................................................3 Poliitiline tegevus........................................3,4,5 Elu Nõukogude okupatsiooni ajal, vahistamine ja surm..................................................................5 2.Sissejuhatus Johan Laidoner sündis 12. veebruar 1884 Viiratsi vallas, Viljandimaal suri 13. märts 1953 Vladimiri keskvangla, Vladimiri linn Venemaal.Ta oli ...
Loodusreservaadid on reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks.Reservaadis hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna ning võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut. Inimestel viibimine on keelatud,teadlased saavad selleks kaitseala valitsejalt eriloa. Metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitseeeskirjas lubatud. Tavaliselt on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, telkimine, lõikke tegemine. Piiranguvöönd on piiratud majandustegevusega ala
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Ühe versiooni järgi olevat J. Laidoner selle peale kibestunud ning seda olevat süvendanud veelgi järgnevas valimiskampaanias vabadussõjalaste poolt avalikkuse ette toodud andmed, mis kujutasid J. Laidoneri saamatu majandusmehena (tõepoolest olid mitmed tema osalusel loodud ettevõtted 1920. aastatel pankrotistunud). Võimalik, et just need asjaolud viisid J. Laidoneri kokkulepe sõlmimiseni Konstantin Pätsiga, mis oli sihitud vabadussõjalaste vastu. Teise versiooni kohaselt mängis Laidoneri ja Pätsi kokkuleppes rolli eelkõige kartus, et vabadussõjalaste liikumise edasi tegutsema jäämine suurendab riigis sisepoliitilist ebastabiilsust kuni kodusõja ohuni välja. Samuti oli Laidoner tõenäoliselt nõus Pätsi seisukohaga, mis nägi ette senise poliitilise süsteemi reformi. 1934. aastal teostati tema juhtimisel 1934. aasta sõjaväereform, seejärel kaasajastati armee väljaõpet
millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks? milleks? Rajav kelleni? milleni? Olev kellena? millena? Ilmaütlev kelleta? milleta? Kaasaütlev kellega? millega? 6. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide) ÖELDIS...on lause tuum. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ALUS ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, mida?. SIHITIS ...on objekt ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud ...võib vastata küsimustele kelle?, mille?, juhul kui tegevus on LÕPETATUD ; keda?, mida?, juhul kui tegevus on LÕPETAMATA Sihitis käib kaasas sihilise tegusõnaga. (Õpetaja kirjutab hinde. Õpetaja kirjutab hinnet.) ÖELDISTÄIDE (öt) ...kuulub verbi ,,OLEMA" juurde ...võib puududa ...näitab kes?, mis? või missugune? on alus. (Heikki on noor(öt). Ants ja Jaan on head sõbrad(öt).) MÄÄRUS (m) ...kuulub tegusõna juurde. On olemas: KOHAMÄÄRUS (kus?, kuhu?, kust
Seksuaalsus Neurootiliste vaevuste põhjuste hulgas mängivad seksuaalsed faktorid olulist ja kindlat võib-olla isegi erilist rolli. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu ei alga alles puberteedieas, vaid näitab ilmseid avaldumismärke juba üsna pea pärast sündi. Mõistete ,,seksuaalne" ja ,,genitaalne" vahel tuleb selget vahet teha. Esimene on laiem mõiste, mis hõlmab palju tegevusi, millel pole genitaalidega mingit seost. (Freud, 2003, lk 95) Seksuaalelu täidab kehapiirkondade stimuleerimisest tuleneva naudingu funktsiooni tegemist on funktsiooniga, mis hiljem saab naudingut taastekitava funktsiooni iseloomu. Sageli need kaks funktsiooni täielikult ei kattu. (Freud, 2003, lk 96) Seksuaaltungi arenemist kirjeldab Freud järgmiselt: ,,Lapse seksualiteet on väga mitmekesise ilmega. Temas leiduv mitmeid osiseid (komponente), mis kõik põlvnevad isesugustest allikaist. Kõigepealt ei allu lapse seksualiteet veel elu edasiandmise eesmärgile...
Toiduhügieeni eesmärgid ·Kaitsta toitu saastumisohu eest e. toidu kaitsmine mikrobioloogilise, füüsikalise ja keemilise saastumise eest e. kontaminatsiooni ärahoidmine. ·Takistada bakterite paljunemist selle tasemeni, mis võib põhjustada tarbija haigestumist või toidu kiiret riknemist: hävitada kõik toidus esinevad patogeenid täielikult või seadusandluses kehtestatud tasemeni, kuumtöötlemise või mõne muu töötlemisviisi abil. termolabiilsete toksiinide hävitamine. Kindlaks on tehtud üle 200 toidutekkelise haiguse. Olulisemad toidupatogeenidest tingitud haigused ·Salmonelloos ·Kampülobakterioos ·Kolibakterioos ·Listerioos ·Botulism ·Jersinioos ·Trihhinelloos ·Koolera Toiduga seonduvad ohud Toiduoht on seotud järgnevaga: ·Inimene teadmised ja oskused, suhtumine, koolitus jne. ·Meetod valesti valitud töötlemisviis või tegevus. ·Seadmed füüsilised ja moraalselt vananenud seadmed, nende ebapiisav pesemine ja desinfitseerimine. ·Toor...
Kreml kasutas juhtunut selleks , et süüdistada Eestit neutraliteedi rikkumises. Eesti välisministrile esitati nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt, mis annaks NSVL-e õiguse rajada Eesti aladele sõjalaevastiku baasid.Eesti idapiirile koondati väed. Tallinnas arutati Moskva nõudmisi ning otsustati pakt allkirjastada, sest sõdimiseks polnud piisavaid materiaalseid vahendeid ega välistoetajaid. *Artikklid: *kumbki ei tohi osa võtta koalitsioonidest, mis on sihitud ühe osapoole vastu *pakti elluviimine ei tohi riivata ühe lepinguosalise suveräänõigusi *Eesti saab osta NSVL-t soodsamatel tingimustel relvi *NSVL võib Eestisse rajada sõjaväelaevastiku baase *mõlemad osapooled kohustuvad andma üksteisele abi kallaletungi korral *Samalaadsed lepingud suruti peale ka Lätile ja Leedule. Soome osutas suurt vastupanu, see põhjustas Talvesõja, kus NSVL kandis suuri kaotusi. Soome säilitas iseseisvuse. Baaside aeg *18
haavatuna. Kuigi sõda oli hävitav mitmes mõttes, oli noorte elus sel ajal ka põnevus, pinge ning draama. Nende kolme puudumine teeb elu sõjajärgses maailmas võrreldes eelnevaga üksluiseks. Arvatavasti on üks põhjuseid, miks otsustati osa võtta härjavõitlustest Hispaanias see, et oleks taaskord võimalik kogeda sarnaseid tundeid, mille kutsus esile sõda. Fiesta on nagu lahinguväli : see kisub tegelased millessegi tundmatusse, ärevasse, ning aitab neil unustada nende endi sihitud elud. Raamatu tegi huvitavamaks asjaolu, et tegevus toimus pärast sõda, mitte sõja ajal. On põnev jälgida, kuidas sõda on erinevaid inimesi mõjutanud. Noored võiksid rõõmu tunda sellest, et koledused on läbi kuid nad ei suuda oma eluga järje peale saada ning unustada seda, mis oli. Iga kirjandusteos, film või lavastus jätab lugejale mingid emotsioonid, kuid üks on alati teistest tugevam. Kui mõtlen, missuguse tunde tekitas minus ,,Ja päike tõuseb", pean
ajastu. Prantsuse Revolutsioon oli võimuvõitlus kahe klassi vahel. Peale seda jagunesid linnad kaheks sotsiaalseks klassiks: varandusega kodanluseks ja varanduseta proletaariaks. Kodanluse vastu tekkis uus vabaduseliikumine sotsialism. Demokraatlikud riigid on tugevamad ja rikkamad kui totaalsed riigid 7. Totaalne riik 20. sajandi totaalne riik on kodanluse ja proletariaadi vahelise kodusõja laps. Iga mõte ja tahe juba varajasest lapseeast peab olema sihitud sõjale ja sõjaohus isamaa kaitsele. Ainult nii suudetakse indiviidi sundida oma isiklikku vabadust ohverdama rahvuse altarile. Kuna totaalne riik on sõduririik, nõuab ta võimude ühendamist. See tähendab riigivormi, kus võim on koondatud ühe kätte, kes on ühtlasi pealik, väejuht, ülempreester, kohtunik, seaduseandja, valitsuse ülem ja politsei. Totaalne riik on kõigil aladel kõikvõimas. Ta on isand oma alamate
Mihhail Glinka 1804-1857 Murrangu Vene muusika olemustikku tõi G, kasutas ära kogu eelnevast parima ja tõstis selle uuele kunstilisele tasemele. G on vene klassikalise koolkonna rajaja. Esimese Vene heliloojana taotles ta rahvuslikkust. Võrreldakse A. Puskiniga. Muusika ainestik on pärit rahva elust, ajaloost, folkloorist, legendidest ja olustikust. Mmuusika on sihitud kogu rahvale, olenemata sotsiaalsest staatusest. Sündis Novo Spasskoje mõisas, kaugel Peterbusrist. Esimese armastuse muusika vastu sai ta oma hoidjalt. 10 a. alustab süvaõpet muusikas ja keelte alal. (prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas
Kehaline areng • Oskab käsitleda mängu- ja spordivahendeid • On kehaliselt aktiivne • Valitseb liikumist ja liigutusi 4. Mis on autism (Aspergeri sündroom)? Autism- Enne 2 eluaastat ilmnev arenguhäire- puudulik keelekasutus ja suhtlusvõime, fantaasiamängude puudumine, võimetus suhelda, kontakti võtta. Aspergeri sündroom- On üks autismi spektri häiretest. Esinevad raskused sotsiaalses suhtlemises, stereotüüpsed püsivad, korduvad, sihitud, rituaalsed huvid ja tegevused. Tihti motoorne kohmakus, ebatüüpiline keelekasutus. AS puudub üldise keelelise või kognitiivse arengu pidurdumine. normaalne intelligentsuse tase, kuid samas olid neil puudulikud mitteverbaalse suhtlemise oskused, neil ei õnnestunud avaldada empaatiat suhtluskaaslaste suhtes ja nad olid füüsiliselt kohmakad. 5. Mis on Downi sündroom? Pärilik haigus, mida põhjustab liigne 21.kromosoom- vaimne arenematus, madal lihastoonus,
positsioonile. Algselt, lootis ta Vabadussõjalaste peale, kes olid lubanud tema eest hääle anda, kuid lõpus nad siiski murtsid oma lubaduse. Veelgi hullem, nad otsustasid näidata Laidoneri „halvast valgusest“ s.t vihjasid sellele, et Johan olevat mõttetu majandusmees, kuna paljud tema ettevõtted oli pankrotistunud. Võimalik, et just need asjaolud viisid JL-i kokkulepe sõlmimiseni Konstantin Pätsiga, mis oli sihitud vabadussõjalaste vastu, kuid viis autoritaarse korra kehtestamiseni. J. Laidoner oli suhteliselt tihedalt suhelnud Konstantin Pätsiga ning toetas teda peaaegu kõikides tema ettevõtmistes. Vaevalt suudaks K. Päts läbi viia sõjaväelist riigipööret Laidoneri toetuseta. Johanil oli ka suur roll Pätsi edasise võimu kehtestamisel. Vaikiva ajastu võimumeeste keskel jäi Laidoner suhteliselt tagaplaanile, ta hoidis eemale paljudest sisepoliitilistest päevaprobleemidest ja keskendus
19.sajandi alguses väljaantud esimestes talurahvaseadustes ja -regulatiivides, millega pandi alus talurahvakohtutele. Talupoegade esimese omavalitsusliku organina püsis vallakohus ca 200 aastat, vaatamata aja jooksul toimunud muudatustele. Sellise pikaajalisuse tingis valla mõiste arusaadavus igale talupojale ja põline ettekujutus kohtust kui ametiasutusest üldse. 19.sajandi alguses moodustatud kihelkonnakohus oli Eesti- ja Liivimaal talurahvakohus, mis kutsuti ellu mõisnike vastu sihitud kaebuste lahendamiseks. (2) Talurahva elamud Taluõue asukoha valikul peeti silmas paljusid asjaolusid, kuna usuti, et õigesti valitud asukohast sõltus majas elavate inimeste ja laudas olevate loomade heaolu. Levinud oli uskumus, et kui maja maha põleb, siis tuleb ta ehitada üles samale kohale, aga teistpidi. Et õu oleks kuiv, rajati see kõrgemale kohale, eriti tähtis oli aga vee ja metsa lähedus. Tähtsaim hoone, rehielamu, ehitati esiküljega õue poole ning
12-13 ; Füüsika õpik lk. 90-91] Laserist meelelahutaja Üks väheseid võimalusi laserkiirt oma silmaga näha avaneb inimestel suurte muusikaürituste puhul. Pliiatsijämedused mitmevärvilised valguskiirte kimbud sähvivaid kontsertidel muusikaga ühes taktis kõrgel pealtvaatajate peade kohal. ( joon.5 ) Vaatemängud, kus kasutatakse lasereid, on alati hoolikalt läbi mõeldud. Võimsad valguskiired ei tohi mingil juhul sattuda pealtvaataja silmadesse. Seetõttu on laserikiired sihitud alati taevasse. Nõrgemad valguskiired ei tee inimese silmale lühikese perioodi vältel halba, kuid selliseid laserikiiri pole pooltki nii huvitav jälgida. Nagu tavalisedki valguskiired, peegelduvad laserikiired peeglilt. Lasershow´s kasutatakse kiirte suunamiseks mootori abil liikuvaid peegleid, mida juhitakse arvuti abil. Erinevat värvi kiired pärinevad kas erinevatest või siis läbi värviliste filtrite lastuna ühest laserist.[,,Laserid" lk14-15 ; google.ee/laser] joon. 5
Ometi ei söandanud Eesti Kirjanduse Seltsi auhinnamõistmise toimkond Vildele nende tööd eest auhinda määrata, vaid pakkus talle ainult toetusraha. Sellest tekkis avalik tüli, mis lõi suuri laineid. Tüli tõukel kirjutas Vilde Kopenhaagenis eesti parima lustmängu "Pisuhänd", mille kohta Tuglas kirjutas: "Teose huumor on seevõrra avar, et pääseb mõjule ka võõral näitelaval, kus ei teata midagi meie kodustest pisiasjadest, mille vastu on sihitud komöödia pilge." 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale
Armeenia Referaat Nimi Andmeid Armeenia Vabariik Armeenia lipp : Armeenia vapp: Riigi hümn: Mer hajrenikh Pealinn: Jerevan Pindala: 29 800 km² Riigikeel: armeenia keel Rahvaarv: 3 238 900 (1.04.2009) Rahvastiku tihedus in/km² President: Serz Sargsjan Peaminister: Tigran Sargsjan Iseseisvus: 23. Sektemper 1991 Rahaühik: dram Armeenia Armeenia on riik Ees-Aasias Lõuna-Kaukaasias. Piirneb Gruusia, Aserbaidzaani, Türgi ja Iraaniga. Hõlmab ajaloolises Armeeniast vaid idaosa. Rahvastik Armeenia Rahvusliku Statistika Ameti andmetel oli rahvaarv seisuga 1.07.2007. 3 223 700 inim...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
