BSD (Berkeley Software Distribution) (0)

Tallinna 51.Põhikool

BSD
Jaanus
Taavi
Mark
Rühm :
Tallinn 2014

BSD 

( Berkeley Software Distribution) on otseselt AT&T Belli laborite  UNIX -ist põlvnev kaasaegne vabatarkvaralineoperatsioonisüsteem. BSD arendamist alustati 1970. aastatel  California ülikoolis Berkeley-s, sealt tuleneb ka selle omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on  NetBSD , FreeBSD  ja  OpenBSD .

BSD areng

Seoses suurenevate nõuetega riistvarale ostis Berkeley 1978. aastal VAX-11/780 miniarvuti. Sellel riistvaral jooksva UNIX pordi 32/V tuum kirjutati Berkeley-s ümber ja lisati virtuaalmälu tugi. Berkeley Software Distribution liikus üle 32-bitistele VAX süsteemidele, BSD sai uueks nimeks 3BSD.
DARPA, kes soovis uuendada oma sõjaväe jaoks välja töötatud infosüsteemi ja vajas selle tarbeks erinevale riistvarale porditavat kergesti laiendatavat operatsioonisüsteemi, tellis vastava arenduse Berkeley-lt. Aprillis  1980 sõlmiti 18-kuuline leping. Lepingu sisuliseks nõudeks oli lisada UNIX-i süsteemile uusi DARPA jaoks vajalikke funktsioone, arendustöö kordineerimiseks loodi Computer Systems Research Group või lühidalt CSRG. CSRG oli BSD arendamise organiseerijaks kuni aastani 1995. Berkeley UNIX-i projekti juhiks sai  Bill Joy.
BSD ilmus 1981. aasta juunis, see väljalase parandas tunduvalt operatsioonisüsteemi jõudlust. BSD operatsioonisüsteem suudab töötada sama kiirelt kui VMS. Seoses UNIX System V ilmumisega otsustatakse, et segaduste vältimiseks ei saa BSD operatsioonisüsteem kunagi seerianumbrit 5.
Augustis 1983 valmis 4.2 BSD.
Peale kaheaastast aktiivset arendustööd ilmub BBN'i modifitseeritud  TCP/IP tugi, Berkeley Fast File System, Marshall Kirk McKusick saab BSD daemoni kui operatsioonisüsteemi logo autoriks. Bill Joy lahkub Berkeley-st ja temast saab üks Sun Microsystems asutajatest.
Juunis 1986 ilmus 4.3BSD, selles vahetas Berkeley TCP/IP implementatsioon välja BBN-i oma; ka DARPA eelistab just Berkeley versiooni, kuna viimane on lihtsalt õnnestunum. 4.3BSD-Tahoe tarvis, mis oli BSD port  Power 6/32  platvormile , eraldatakse operatsioonisüsteemis riistvaraga seotud kood muust koodist. Pikemas perspektiivis parandas see tunduvalt BSD operatsioonisüsteemi porditavust.
Kuna AT&T UNIX-i lähtekoodi litsents muutus üha kallimaks, siis viis idee luua ilma AT&T koodita tasuta operatsioonisüsteem Net/1 ilmumiseni 1989. aasta juunis. Juunis 1991 valmiv Net/2 oli peaaegu täielikult valmis tasuta operatsioonisüsteem. Ümber kirjutati pea kõik UNIX-i kommertsversioonist pärit operatsioonisüsteemi osad, seda kõigest 18 kuuga.
Net/2 baasil loodi vabatarkvaraline 386BSD, mis oli port Intel 80386 platvormile ja kommertslik  BSD/OS, mille arendajaks ja levitajaks sai Berkeley Software Design (BSDi). Hoolimata oma lühikesest elueast sai 386BSD peatselt ilmuvate NetBSD jaFreeBSD arenduse baasiks .

BSD tehnoloogia

BSD operatsioonisüsteemid koosnevad kolmest loogilisest üksusest: tuum, kasutajamaailm ja kolmandate osapoolte tarkvara . Tuuma ( kernel ) ja kasutajamaailma (userland) arendatakse koos. Operatsioonisüsteemi arendajatel on üle CVS'ijuurdepääs korraga tervele lähtekoodile. Tuuma ja kasutajamaailma koos arendamisega tagatakse erinevate süsteemi osade parem ühilduvus.
Tuum ja kasutajamaailm moodustavad minimaalse baassüsteemi, kus on olemas C teegid,  kompilaator , mõned vajalikud käsurea ja võrgu utiliidid. Juhtudel kui konkreetset BSD operatsioonisüsteemi soovitakse kasutada näitekstulemüürina ja/või ruuterina, piisab sellisest minimalistlikust lähenemisest täielikult.
Baassüsteem on kergesti laiendav, vastavalt süsteemi rakendamise vajadustele. Laiendamiseks kasutatakse pkgsrc(NetBSD, OpenBSD) või ports (FreeBSD) võimalusi, mille abil on võimalik süsteemi lisada laias valikus kolmandate osapoolte tarkvara, näiteks Apache  veebiserver või KDE  graafiline töökeskkond.

Distributsioonid /derivaadid

Tänapäevased enamlevinud BSD operatsioonisüsteemid on NetBSD, FreeBSD ja OpenBSD, igaühte neist arendatakse vastavalt oma valitud suunitlusele, siinkohal ka lühike kirjeldus, mis eesmärgi on arendajad endale nende kolme juures valinud:

• NetBSD on sihitud selgele ja puhtale arhitektuurile orienteeritud algtekstile, mis võimaldaks kõige erinevamaid platvormevähima vaevaga toetada. NetBSD on kõige rohkemail eri arhitektuuridel käiv Unix, ja tõenäoliselt ka operatsioonisüsteem, üldse. Hetkeseisuga on toetatud 58 erinevat arhitektuuri.
  
• FreeBSD on peamiselt keskendunud i386 platformile võimalikult stabiilse, kiire, skaleeruva ja laia funktsionaalsusega serverioperatsioonisüsteemi loomisele.
  
• OpenBSD tekkis lahkhelide tõttu NetBSD arendajate seas, põhirõhk on pandud turvalisusele, mistõttu võib teda kohata peamiselt tulemüürides ja väga kõrget turvalisust nõudvais servereis.
  

• Darwin/Mac OS X
  
• PC-BSD
  
• DesktopBSD
  
• DragonflyBSD