Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood (0)

1 Hindamata
Punktid
,,Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood” arvamus
Hiljuti käisime oma klassiga vaatamas kammerooperit “Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood” Eesti Rahvusooper Estonias.
Ooperi peategelased olid poistekoori poisid ja kaks pätti – Manfred ja Vello. Poisid peavad sõitma trammiga teatrisse, et anda üks kontsert aga tuleb välja, et tegemist ei ole lihtsa trammiga. Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid  Tsirkusestuudio Folie artistid . Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud.
Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus peaks algama. Kõik tundus meelega tehtud olevat kui hiljem järele mõtlema hakkasin. Muidugi hiljem, kui lavastus muutus huumorilikumaks, hakkasid ka näitlejad ebarealistlikult mängima, mis sobis etenduse meeleoluga.
Etenduse kujundus oli ka päris teistsugune kui olen harjunud. Kui tuli tõsisem moment, oli valgustus sihitud tegelastele, kui poisid sõitsid trammiga siis nende taga projektor näitas 3D mudelit Tallinna tänavatest ning iga kord oli see erinev. Veel näiteks hamburgeri stseenis oli näha hamburgeriga tehtud stop-motioni animatsiooni , tsirkuse osas muudeti valgustus üldse teiseks värviks ja pandi võlts plaksutamise hääl, mis aitas rahval kaasa plaksutada ja väljendada ennast.
Muusika oli ka väga suur osa ooperist , mis on loogiline. Solistid kõlasid ja olid kuulda üsna hästi väljaarvatud lõpupoole, kus ühel solistil puudus julge ja vali hääl. Tänu sellele ei kostnud tema hääl läbi koori. Laulud tundusid piisavalt keerulised kuna koor ja orkester pidid korralikult koostööd tegema ja oli palju laulusõnu, mida pähe õppida. Midagi, mis võis küll närvi minna oli see laul, mida poisid laulsid, kui pidid trammiga edasi sõitma, sest koguaeg oli üks ja sama laul, samade sõnadega. Õnneks oli sõitmistel piisavalt suur vahe, et see jubedalt närvidele hakkaks .
Aga kokkuvõttes oli ooper siiski huvitav koos oma tehniliste ja üllatuslike elementidega. Ühel momendil võis tulla lavale kaks inimest siis järgmises on korraga viisteist, kes žongleerivad ja ripuvad õhus kaltsude vahel nagu ämblikud. Mulle meeldis ka, et teistest teatritest ja kohtadest oli külalisi nagu näiteks Tallinna Muusikakeskkooli orkester ja Indrek Ojari, kes on kuulus näitleja Tallinna Linnateatrist ning teised. See näitab, et inimestel on ikka võime teha koostööd.
Veronika Rotberg 8.B
Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood #1 Kastanid tulest ehk Rahvusooperi poistekoori lood #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor veronikarott Õppematerjali autor
Kritiseering/kokkuvõte ooperi "Kastanid tules" kohta.

Sarnased õppematerjalid

Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
M Twain Tom Sawyeri seiklused-terve raamat
281
docx

M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat

Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To

Kirjandus
Tõde ja Õigus II Terve tekst
291
doc

Tõde ja Õigus II Terve tekst

I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h

Eesti keel
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Ateena lähendal tekkis kultuslik draama - ainult väljavalitutele salajased jumalateenistused, kus etendati jumalanna Demeteri röövimist allmaa poolt. Aristoteles on väitnud, et tragöödia on tekkinud ditürambidest (jumala auks lauldav kiidulaul) koorist eraldub eeslaulja, kes deklameerib (eeslaulja-koori kordamööda laulmine/algeline dialoog). Etendati jumala sündi, kannatusi, surma, ülestõusmist. Hiljem lisanduvad müütide lood. Kreekas tekib 2 näideniliiki: tragöödia ja komöödia. Tragöödia lõpus pidi olema saatiirdraama, mis pidi pärast kurba näidendit inimestel tuju heaks tegema. Teater oma mütoloogilisema sisuga tekkis 6 saj. eKr.. Esimene dateeritud etendus toimus 534. eKr kirjanik Thespise poolt - toob sisse esimese näitleja. Ehitist, kus etendusi esitati, nim. amfiteater: keskel oli orkestra (lava, koor asus sellel, kuni

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun