Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sigrid Undset". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sigrid, undset, rist, tõlkinud, elvi, ööd, sigrit, anders, eessõna, raudsepp, köide, trükk, esteräikelapseenus, taanis, haiglas, lapselaps, jumalaema, raamatul, stipendium, naisena, teadnud, jenny, katsus, tundis, agnes, antik, orto, toronto, ajaraamat, olavaesus, ideaali, kogudus, koostaja, julia, allas, kristel, tütarlaps, kooliõpilaneVõru Täiskasvanute Gümnaasium. Nobeli preemia laureaat Sigrid Undset Referaat Koostaja: Kirsika Kusnets Juhendajad: õpetaja Ester Allas õpetaja Kristel Plakso Võru 2008 Sisukord Sisukord. ___________________________________________________2 Sissejuhatus.________________________________________________3 Elulugu._____________________________________________________4 Looming._____________________________________________________6
Sigrid Undset ,,Kristiina Lauritsatütar" I Ragnfrid ja Laurits olid äärmiselt vagad ja jumalakartlikud inimesed, kes 1306. aastal kolisid Oslo lähedal asuvast Follos olevast Metsa talust Silisse, Jørundi tallu, mille Ragnfrid oli oma isalt päranduseks saanud. Jørundi tallu kolides oli neil neljast lapsest - kolmest pojast ja ühest tütrest alles ainult üks laps: Kristiina. Kristiina oli ilus laps, tal olid pikad blondid juuksed ning sirge selg. Oli ilus varasuvine hommik, kui seitsme aastane Kristiina läks koos Lauritsaga, oma isaga ja Lauritsa nelja sulasega esimest korda mägikarjamaale kaasa. Tee peale jäi Konna talu, kus elasid kaks vanameest. Üks neist, Jon, meeldis Kristiinale, sest tema rääkis huvitavaid lugusid loomadest ja ükskord kinkis imeilusalt voolitud ja värvitud rüütli. Teist meest, Sigurdit, aga Kristiina pelgas, sest too oli matnud juba kaks naist maha, kolmas oli käsil ning lubas üksko
Ilmatsalu Põhikool Ajaloo lõputöö "Peeter I" Koostas: Grete Orav Juhendas: õp. Sigrid Siik Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................... 3 Peeter I ............................................................................ 4 Valitsusaeg ...... ............................................................. 5-8 Tsaari isiklik elu ..............................................................8-9 Peeter surivoodil ..................................
Underi toeks olid lisaks mehele veel õde, tütred, ema, isa. Kogu perekond austas väga Underi annet ja vaimset tööd, aga kogu see suur leibkond elas valdavalt ka poetessi sissetulekuist. Underi preemia rahadest ja honoraridest toideti seitsmesuine pere ja ehitati Rahumäele maja. Tütred olid aastate kaupa tööta, isa ja ema vanad, varasurnud venna laps nende ülalpidamisel. Under tegi tõlkijana väga palju n-ö leivatööd. Ta on tõlkinud Estonia teatrile ja mujale mitukümmend näidendit, sealhulgas palju klassikat, Ibsenit, Shaw'd, Schillerit, Maeterlincki jt. Mitu suurt, rasket värssdraamat võis tal olla korraga töös.........................9 3 Marie Under elas koos perega üsna suures majas Nõmmel. Huvitav fakt on see, et pärast Underi põgenemist Rootsi (septembris 1944.a
eksootiliste toitude nimetused, tõlkimatud sõnamängud). ,,Kummalised nimed oli Laurits neile [hobustele] pannud Ringdrotten ja Slngvanbauge , sest nad olid kullakarva, nagu heledast kullast, millele olid punakuldsed rõngad joonistatud." Tõlkija märkus: ,,Mõlema hobuse nimes esineb sõna 'rõngas' ring, bauge. Nimede tähendus tõlkes võiks olla 'Rõngakuningas' ja 'Rõngastega üle puistatu'." Sigrid Undset: Kristiina Lauritsatütar. 2. osa. Tln, 1989. (Tlk. Elvi Lumet) Kirjanduse interdistsiplinaarsus Kirjandus ja kunst Kirjandus ja muusika Kirjandus ja kunst Caspar David Friedrich: Luiged roostikus Kirjandus ja kunst Nikolai Baturin: Caspar David Friedrich, ,,Luiged roostikus" Kirjandus ja kunst: plastilisus, kunsti võtted tekstis Juhan Liiv: Tali, 1Talu õue... Vaiknetalvehommiku,värsket lund on sadand,kõik veel vagune
printsiibi nimel on kõik lubatav. Selle, mida lord Wotton sisendab, viib Dorian ellu. Kui Dorian lööb noaga pilti, tapab ta iseenda. Dorian Gray portree on peategelase südametunnistuse sümbol. Rootsi Selma Lagerlöf (1858-1940) esimene Nobeli kirjandusauhinna saanud naiskirjanik. Teoseid: "Gösta Berlingi saaga", "Nils Holgerssoni imeline teekond läbi Rootsi", "Löwensköldi sõrmus", "Charlotte Löwensköld" Norra Sigrid Undset (1882-1949) on kirjutanud mh 14 romaani ja saanud 1928. a Nobeli kirjandusauhinna. II maailmasõja ajal oli paguluses USA-s. Kuulsaks sai ajalooliste romaanidega. "Kristiina Lauritsatütar" (1920-22, 3 osa) räägib keskajal elanud naisest, autori arvates pole tema kaasaegse ja keskaegse inimese tundemaailma vahel suuri erinevusi. Mehe ja naise vaheline kirg ei tunne mingeid kehtestatud moraalireegleid. "Hobulahe Olav Audunipoeg" (1925), "Olav Audunipoeg ja tema lapsed"
......................................................................................13 2 SISSEJUHATUS "Eesti silmapaistva naisluuletaja Marie Underi elu ja looming on olnud Eesti kultuurielus tähelepanuväärsel kohal juba 20. sajandi algusest peale." (4, 5) "[---] Marie Under on üks rahvusvaheliselt tõlgitumaid ja tuntumaid eesti luuletajaid, kelle luulet on tõlgitud teadaolevalt vähemalt 26 keelde ja kes ise on tõlkinud maailma rahvaste luulet 16 keelest. Marie Under esitati Nobeli kirjanduspreemia kandidaadiks vähemalt paarikümnel korral." (1, 13) 3 ELUKÄIK "Marie Under (27. märts 1883 Tallinn - 25. september 1980 Stockholm) oli Eesti luuletaja." (5) "Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich (Priidu) Under (18431930) ja Leena Under (sündinud Kerner) (18541934)." Perekonnas oli kokku viis last, kellest Marie oli keskmine ehk vanuselt kolmas
Maeterlincki "Sinilinnus" see esineb. Kirjanik püüab jõuda lihtsuse juurde läbi keerukuste. "Sinilind" ku,,Pimedad" käsitleb sümbolite kaudu igavest tragöödiat- asjatut otsiskelu ja tulemusteta püüdeid. Näidendis pole antud reaalset aega ega kohta, tegevus toimub ühel kaugel nimetul ookeanisaarel. jutab endast pigemini muinasjutu sümbolistlikku stiliseeringut. Inimkond peab alati edasi püüdma, eksirännakutel areneb ta ise. 6. LAGERLÖF, UNDSET, PEATEOSTE PÕHIPROBLEEMISTIK Lagerlöf Gösta Berlingi saaga kurjuse ja headuse võitlus, headus võidab. Jeruusalemm põhikonflikt johtub vastuolust kodukihelkonna ja Jeruusalemma vahel. Nils Holgerson- töö austamine, looduse ilu, loomade ja lindude armastamine. Hüljatu- sõjavastasus. Triloogia Löwnsklodi sõrmus, Charlotte Löwensköld, Anna Svärd armastuse tähtsus. Undsted ilustamata kujutamine. Uusromantiline poeetilisus ja süüvimine tegelaste hingemaailma
Ta oli 73, kui ta süda üles ütles. Emma oli artriidi tõttu jäänud ratastooli. Talveks kolis ta Cambridge'i, kus töötasid Darwinite kolm poega. Suvekuudeks tulid Emma, lapsed ja lapselapsed Down House'i. 1896. aasta sügisel, kui Emma valmistus talvekorterisse sõitma, saabus vaikselt tema lahkumistund. Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet. Teosed eesti keeles "Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"". Tõlkinud Jaan Port, eessõna Arkaadi Uibo. Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 528 lk. "Mälupildid: minu teadvuse ja iseloomu arenemisest". Tõlkinud ja kommenteerinud Mait Ando Raun. MR Piller, Tallinn 2005, 120 lk. "Autobiograafia". Tõlkinud ja eessõna: Mart Niklus; teine eessõna: Ivar Puura. Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu, 2006, 256 lk. Allikad: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://ww.darwin.kongress.ee
vaid tegevusala - sportlane, maadeuurija, moekunstnik, näitleja jms. Märgitud oli Ringo Starri, Evelyn Ashfordi, Paula Abduli, samuti Harri Kirvesniemi naist Marja-Liisat ja Tiit Soku poega Steni. (Saar 2002) 2.2.2.1.3. Raamatu või filmi järgi Lapsed said nimesid ka mõne raamatu või filmi järgi. Needki olid valdavalt kaudselt mainitud, aga konkreetselt toodi välja film "Viimne reliikvia" (mille järgi laps sai nimeks Siim) ja mitmeid raamatuid: näiteks Sigrid Undseti "Kristiina Lauritsatütar" (mille järgi laps sai nimeks Sverre); Astrid Lindgreni teosed "Pipi Pikksukk" (Annika), "Väike Tjorven, Pootsman ja Mooses" (Malin), "Hulkur Rasmus" (Rasmus); Silvia Rannamaa "Kadri. Kasuema." ja Oskar Lutsu "Kevade" (lapsele pandi nimi õpetaja Lauri järgi). (Ibid) 2.2.2.2. Nimi oleneb lapsest endast Antud alajaotuse alla käivad põhjused nagu ,,Laps oli lihtsalt seda nägu" ning need, kus lapse nime mõjutas tema sünnikuupäev
õpetusalmid", "Gudea ja Hoosea", "Rahast ja võimust", "Georg Müller", "Kurtes Taevaskoja varisevat kallast") · "Uku Masing luule VI", Tartu: Ilmamaa, 2005. ("Saadik Magellani pilvelt I-III") Kaastööd ajakirjadele: Usuteaduslik ajakiri, Emakeele Seltsi aastaraamat, Keel ja Kirjandus, Communio Viatorum jt. Proosa · 1989 "Rapanui vabastamine" Tõlked · 1936 Rabindranath Tagore, "Gitandzali; Aednik". Inglise keelest tõlkinud ja eessõna: Hugo (= Uku) Masing. (Sari Nobeli laureaadid.) Tartu: Loodus, 304 lk; 2. trükk 1940, lisatud William Butler Yeatsi eessõna · 1953 Rabindranath Tagore "Laulupalvelus = Gitandzali". Toronto: Orto. 13 · 1956 Rabindranath Tagore, "Aednik". Toronto: Orto. · 1969 "Vetla kakskümmend viis juttu". Sanskriti keelest Uku Masing (värsside
Kõige varasem Soome jaoks koostatud kiriklik tekst oli Püha Henriku - maa esimese piiskopi ja kaitsepühaku- elutööle pühendatud liturgia, mis oli kasutusel juba 1920-ndate paiku. Soome jaoks sündis ka üks keskaja kaunimaid Põhjamaade raamatuid, Turu piiskopkonna missaraamat "Missale Aboense". Selle aluseks on rahvusvaheline dominiiklaste missaal, mille algosa on koostatud Soomet silmas pidades, aga mille lõpus leidub ka muud. Puhtalt Soome aines on Turu piiskopi eessõna, Turu piiskopkonna pühakutekalender ja mõned soome missatekstid. 1522 sai valmis teinegi suurteos "Manuale Aboense". Esile tõusis selline kirjanik nagu Jöns Budde e Jöns Raek. Tema tuntuim ja algupäraseim säilinud teos on nimega "Jöns Budde raamat", seal leidub ka katkendeid oma aja müstikast, pühakutelegende ja muinasjutte. Kõige kuulsam ja tähtsam keskaegne teos Soomes on Jacobus Finno koostatud ladinakeelne lauludekogu "Piae Cantiones" (Vagad laulud)
ja näidend Kuningal on külm (1936). Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesistus elukujutuse poolest. Ta on 20. sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Esimesed tööd avaldas ta A. Hanseni nime all, kirjanikunime A. H. Tammsaare võttis kasutusele 1902. aastast. A. H. Tammsaare tuntumad teosed 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus 1935 Ma armastasin sakslast 1939 Põrgupõhja uus vanapagan Tõde ja Õigus Keskne teos A. H
Loengute lühikonspektid. 2. loeng 2. loeng 1. Virginia Woolfi (1882 – 1941) romaani „Tuletorni juurde“ esimese osa „Uks“ valitud lõikude stiili analüüs. Loetavad ka veebikeskkonnas kaustas „Teoreetilised tekstid“. Pöörake tähelepanu lausete pikkusele, põimlausetele, vahefraasidele. Ootamatud lausekonstruktsioonid, meeleolude võnked, hüpped vaatepunktis (ühe tegelase mõtete voolust teise tegelase aistingutesse), teraselt jälgiva ja uneleva, lüürilis-kujundliku ja praktilis-asjaliku informatsiooni kiire vaheldumine ja põimingud. Jutustus kandub mõtetelt kiiresti tegevuse kirjeldamisse ja tagasi. Mõelge ka sellele, kas ja kui edukalt on tõlkijatel õnnestunud Woolfi lausete maagiat teises, eesti keeles korrata – seejuures on tulnud arvestada nii seda, mille säilitamist algupärand nõuab, kui ka seda, mis eritingimused ja erivõimalused seab eesti keel. Woolfi stiil on ühtaegu tihe ja kerge, kesksõnalised (des-vorm) ja mitmesugused muud vahelepõim
raske midagi otseselt esile tõsta. Pärast on Pio Barojalt üsna vähe ilmunud. Teine, mida Kurfeldt tõlkis, oli ,,Don Quijote" (1939-1940) Ilmus ainult esimene osa. Siis tuli sõda peale ja katkestas selle. Sõja-aastatel ei saanudki midagi toimuda. Kurfeldt oli nende hulgas, kes jäi Eestisse. Pärast sõda on järgmine etapp (jagamine on tinglik), uutes oludes ja tingimustes. Mis puudutab Hispaania kirjandust, siis ei saa öelda, et seda Nõukogude ajal üldse ei soositud. Kurfeldt on tõlkinud palju ka saksa ja prantsuse keelest. Aga Hispaania jäi kõige südamelähedasemaks alaks. 1946 ja 1947 ilmus Don Quijote täielikult eesti keeles otsetõlkena. Sama raamat on mitmel korral välja antud. Aita Kurfeldt värssides kunagi ei tõlkinud, ainult proosas. Selles osas on teened August Sangalt, kes oli väga osav riimide tõlkija. 07.09.10 Nõukogude ajal soositi kirjandusklassika välja andmist, tugevasti oli pidurdatud moodsa lääne kirjanduse trükkimine
Jakobsoni ,,Vaeste-Patuste alev" seljatas Tammsaare ,,Tõe ja õiguse", kuna eelistati noori tegijaid. 1930ndad olid traditsioonilisemad ja rahvuskesksemad. Elulähedus, mille algatas Kirjanduslik Orbiit ja eelkõige selle juhid August Jakobson ja Erni Hiir. 1934 sai alguse vaikiv olek. Riik hakkas tellima kirjanikelt ajaloolist romaani, mille sisu oleks rahvuslik. 1935 toimus riiklik propagandaüritus Raamatuaasta. Auhinna said Tammsaare, Metsanurk, Suits, Hugo Raudsepp. 1937-1938 ilmus 2 uut ajakirja. Tartus ajakiri ,,Akadeemia", mis anti välja Eesti Üliõpilasseltside liidu poolt. Avaldati üliõpilaste loomingut.1937 anti Tallinnas välja ajakiri ,,Varamu", toimetajaks Visnapuu. Kritiseeriti teisitimõtlejaid, poliitiline ajakiri. 1939 muutus riigivõimu muutuse tagajärjel ka perioodika. Sama nime all jätkas vaid Looming. Varamu muudeti Viisnurgaks. Ajakirjad Eesti Keel ja Eesti Kirjandus ühendati Eesti Keeleks ja Kirjanduseks. II Msga algas
1946 avaldab autor romaani ,,Saladulik lipp" ümbertöötatuna pealkirja all ,,Botagöz". Romaanis ,,Ärganud krai" (1953) kujutab G. Musrepov töölisklassi formeerumist, kasahhi proletariaadi sündi39. Viimaste aastakümnete autoritest on Eestis enam teada40 novellikirjanikest Rollan Seisenbajevist (1946), Oralhan Bokejevist (1944), Muhtar Magauinist (1943), romaanikirjanik Änuar Älimzanovist ,,Kuller" (1974, e.k 1980, vene keelest tõlkinud Anna Parts). Muhtar Auezov (1897-1961) Sündis Tsingisi vallas Semipalatinski oblastis. Esivanemad kuulusid Tobaktõ sugukonda, kuhu kuulus ka kaasaegse kasahhi luule rajaja Abai Kunanbajev. Vanaisa käskis väikesel Muhtaril Abai luuletusi pähe õppida. 11-aastaselt, kui isa oli surnud, astus tulevane kirjanik onu Kassõmbeki initsiatiivil Semipalatinski linna 5-klassilisse algkooli. Kuna kasahhid ei tahtnud oma lapsi
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
Raudsepa sulest pärinevad lühiproosa kogud "Sidemed ja sõlmed" (1919), "Kirju rida" (1921), "Jumala veskid" (1936). Oma ilukirjanduslikus proosas on kirjanik piirdunud sageli anekdootlike karakterite ja situatsioonidega ning kriipsutanud alla erandlikku; novellide paremik ja samuti tema ainus romaan osutavad aga psühholoogilist läbinägemisvõimet ja eriti mitmesuguste inimlike nõrkuste mänglev-iroonilise eritlemise oskus. Kirjaniku loominguliseks pärisosaks kujunes dramaturgia. Raudsepp alustas kaasaegse inimese ellusuhtumise analüüsiga, tehes seda komöödiavormis "Ameerika Kristus"(1926) või kasutades tõsisemates draamades piibli karaktereid ja situatsioone "Siinai tähistel" (1928). Üha enam süvenes aga Raudsepa loomingus pilklik käsitluslaad, kus ajalehevestele omaselt kergesti üle libisetakse paljudest päevaprobleemidest, naeruvääristatakse oleviku vahekordi, kuid positiivse programmina suudetakse pakkuda peamiselt vaid biologistlikku "tervet
Kirjanikuks tahtis saada, kuna tema jaoks oli inimene saladus. Töötas vaestehaiglas. Temast sai kristlane. Põdes elu lõpuni epilepsiat. Läks Nikolai I ajal nuhiks. Saadeti Siberisse vangilaagrisse. Tal oli sisemine verejooks, mille tõttu suri. Hasartmängusõltuvus, igavesed võlad. Looming: ,,Vaesed inimesed" epistolaarne jutustus (esikteos 1845). ,,Idioot" psühholoogiline romaan. Polüfooniline romaan ehk mitmehäälne ,,Kuritöö ja karistus", tõlkinud Tammsaare, ,,Mängur", ,,Nooruk". Tema büst on Tallinnas Vene kultuurikeskuse juures. Selle perioodi üks keerukama ja traagilisema saatusega autor. Maailmas enim tunnustust saanud Vene kirjanik. Eeskujuks Tammsaarele, kes tema teoseid ka tõlkinud. Sündis vaese arsti perekonnas, isa kuulus aadlisuguvõssa, mis oli vaesunud, ema pärineb mitmendat põlve kaupmehe suguvõssa. Isa oli karm ja sünge, ema leebe ja hella südamega (seetõttu lapsepõlve mälestused vastuolulised).
ajakirjanikuks, tal oli avar huvide ring ja aktiivne ellusuhtumine. Shaw´ näidendid paistavad silma satiiri ja publitsistliku teravusega. Ta heitis kõrvale käibel olevad draamastambid ning asetas pearõhu mitte intriigidele, vaid ideede konfliktile. Ta tõestas oma ideid mitte ainult lavaliste, vaid ka publitsistlike vahenditega. Näiteks soovis kirjanik, et ta teoseid ei esitataks ainult laval, vaid loetaks nagu iga teist kirjandusteost. Seetõttu kirjutas Shaw igale näidendile põhjaliku eessõna, kus selgitas oma dramaatilisi kavatsusi. Shaw´ satiiri märklauaks olid traditsiooniliselt juurdunud seisukohad ning tõekspidamised. Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu.1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960).
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole alla. Sai hea hariduse. Ametilt arst. 1838 loodi tema eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts. Sakslastele õeptas, et eesti keel on ka keel, mida saab kunstiliselt kasutada ja et eesltased ja eesti keel on kõrgelt arenenud. Väitis, et on saksa keelde tõlkinud eeti luulet kuigi mõtles ise välja ja osa ideid varastas. Üritas lua ühtset mütoloogilist jumalate maailma nagu Kreekas on jumalate süsteem. Sidus koha- ja usumuistendeid sisse. "Maailma loomine", "Keelte keetmine" F. R. Kreutzwald (1803 1882) Kati konspektist, kohandatud Vanemad olid mõisateenistujad. Isa oli rätsep Juhan. Kreutzwald sündis Ristimetsas. Sai tavahariduse, hiljem oli Tallinnas algkooliõpetaja. Kogus enda tarvis rahvaluulet. Tahtis saada arstiks
Tm suhtus sellesse käärimisse Tln-s suht külmavereliselt. Ta kolleegide hulka kuulusid "Teataja" toimetaja K. Päts, puutub 1903-'05 kokku ka Vildega. "Teatajas" sai Tms H. Pöögelmanni koha, kes oli väga punane revolutsionäär. 1907 tekkis Tms-l mõte, et tahab veel õppida, astus TÜ õigusteaduskonda. Palus end vabakuulahjana immatrikuleerida, sest gülmn-i lõputunnistusel polnud vanu keeli. Jõuludeks (praktiliselt 2,5 kuuga) lad.k selge, tegi eksami. Võttis ka ingl.k tunde (on tõlkinud Wilde'i), vene keelt nagunii (Dostojevski "Kuritöö ja karistus"). Rahaline virelemine jätkus, kirjutas leheartikleid ja lühemaid lugusid. Tast sai viljakas novellist -> kirjanikukuulsus tuli. Ülik-i aegne seltsielu: astus seltsi "Ühendus" - noor selts, kes kutsus enda liikmeks ka mitte-üliõpilasi. Selles seltsis vastitas Tms selle eest, et seltsi rmtk oleks täidetud. Seltsilt ja J. Tamme õelt sai rahalist toetust. Ülikool jäi lõpetamaa: 5-st eksamist tegi ära ühe
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
tavalised alusssambad. Dostojevski meelest on inimesed niikaua kangelased, kuni nad on kahestunud, kuni nad on problemaatilised loomused. Dostojevski armastab oma tegelasi seni, kuni nad kannatavad, kuni nad elavad ta enese elu pingestatud ja kahestunud vorme, kuni nad on kaos, mis püüab muutuda saatuseks. Kasutatud kirjandus 1. Tiina Aunin, Lore Listra, Heli Mattisen, ,,Väike maailmakirjanike leksikon". Tallinn 1999 2. F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" tõlkinud A. Adson, Draamateater, 1921 3. F. Dostojevski ,,Idioot" - tõlkinud M. Sillaots. Tallinn : Loodus, 1940 4. Meiessaar, ,,A.Feodor Dostojevski elu ja looming". Noor-Eesti Kirjastus Tartus, 1935 5. Pospelov, ,,F. Dostojevski looming", kirjandus 1971 6. Sichtermann B, J.Scholl ,,Romaanid" Maailma kirjanikke EE köide II. TEA Kirjastus, 2005 7. Urgart, O.Dostojevski. Eesti Kirjanduse Selts, Tartu, 1936 LISAD Lisa 1 Fjodor Dostojevski
TEMA TEOSED Carl Hermann Hesse alustas kirjaniku karjääri uusromantikuna, impressionistina. Tema kogumikus ,,Luuletused" avaldatakse Hesse varase luuleloomingu paremikku ,,Peter Camenzind" on Hesse esimene romaan, mis tõi talle tuntuse: see on arenguromaan, mille kangelane ei suuda kohaneda ellu seatud tingimustega ning asub otsima oma tõelist olemust. Selles teoses on olemas Hesse romaanide peamised motiivid: kohanematus ning eneseotsingud. Jutustus ,,Ratta all" ja romaan ,,Rosshalde" mõlema ajendiks isiklikud draamad: esimeses annab Hesse edasi oma koolipõlve hingelist ahistust, tesises väljendab õnnetu abielu põhjustatud kahtlusi ja arutleb kunstnikabielu võimalikkuse üle. Ehkki Hesse saavutas kirjanikuna tuntuse ja tunnustuse Saksamaal ja Sveitsis, polnud tema varasem looming novaatorlik ega lisanud midagi olulist maailmakirjanduse üldisse pilti. Esimese maailmasõja aegsed läbielamised muutsid ka Hesse loomingut. Ta on kirjutanud: ,,Mulle anti veel kord õpetust,
samuti olevat sinna sulanud Saaremaalt toodud eestlanna ja ühe Põhja-Läti mõisates töötava hollandlase verd. Vaatamata kirevale päritolule pidas Gailit ennast eesti kirjanikuks ja eestlaseks, kelle elutöö kuulus Eestile. Valides Eesti ja Läti kultuuriruumi vahel, jäi Gailiti sõnul määravaks see, et vaimne Eesti tõmbas rohkem enda külge ning oli arenenum, julgem, avatum. Gailit abiellus1932 operetinäitlejanna Elvi Vaher-Naderiga. 1933 sündis neile tütar Aili. ,,Gailis"-nukk läti keeles ,,Gailitis"- nukuke. Gailiti haridustee 1899. a astus Gailit Valga läti kihelkonnakooli, seejärel Valga linnakooli, kuid ei lõpetanud seda. 19051907 käis Tartu linnakoolis, kuid ei lõpetanud ka seda. Ta astus eelviimasest klassist välja, et iseõppimise teel nagu paljud tol ajal end harida ja gümnaasiumi eksam ära teha. Gailit võttis Treffneri gümnaasiumi õpetaja Nevzorovi
Algkoolis. Kuid sõda tuli vahele ja ta pidi jätkama oma haridusteed Rootsis. Seal alustas ta õpinguid Adelsö algkoolis 19451948. Olles lõpetanud algkooli, asus ta õppima Hermådsi Korrespondentsinstituuti reaalkursusele, kus õppis vaid aasta. Ta jätkas õpinguid Södermalmi Kõrgemas Tütarlastekoolis Stockholmis. Oma õpingud lõpetas ta Stockholmi Õpetajaseminaris, kus ta sai õpetajakutse Örby kooli. Helga Nõu on eesti proosa- ja lastekirjanik ning samuti on ta tõlkinud ka Rootsi autorite tekste eesti keelde. Peale selle on ta tõlkinud ka oma novelle ning tema loomingut on veel tõlgitud soome, läti ja vene keelde. 1.1.2. Reeli Reinaus ,,Must vares" RASS Maalt tuleb linnakooli õppima Liis, kelle üllatuseks kõik tema uued klassikaaslased käituvad võltsilt ja hoolimatult. Kõik püüavad välja näha ja käituda nii nagu nad mitte millestki ei hooliks, väljaarvatud muidugi mõnda kampa kuulumine
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa - pikemates teostes on kõrvalteemad Idee - kirjandusteose peamine mõte - väljendab autori suhtumist nähtustesse, probleemidesse Stiil - kõrge = pidulik, kõrgendatud - keskmine = neutraalne - madal = argipäevane Eepika ja selle alaliik eepos Eepika ja eepose seos - 18-19.sajand oli eepika
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen. Oma essees "Ibsenismi olemus" (1891) nõudis ta, et teater peab etendama ühiskonnas olulist rolli. Tema arvates pidi pearõhu asetama kaasaja probleeme käsitlevatele näidenditele. Liitunud "Sõltumatu Teatriga", otsustas Shaw hakata ise näidendeid kirjutama. · "Ebameeldivad näidendid" Esimene näidend "Leskmeeste majad" (1892) kuulus koos
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et H ei ole
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM PSHG 2006 Pilet I · Antiikkirjanduse mõiste (nii kreeka kui rooma), Homerose eeposed Ladina keeles antiqus = Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus. Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kest
annaabi.ee 
