Charles Darwin (1)

Charles Darwin
8.klass
2008
Charles Darwini teaduslooming moodustab tervikliku ideesüsteemi, mis püüdleb kõigi elunähtuste selgitamisele ühe teooria raames.
Evolutsiooniteooria kasvas välja geoloogiauurimustest. Edasised bioloogia - ja psühholoogia uurimused lähtuvad juba evolutsiooniteooriast.
Darwin tegeles huvi tärkamise järjekorras kuue teemaringiga:
1 Looduslugu
2 Geoloogia
3 Zooloogia
4 Evolutsioon
5 Botaanika
6 Psühholoogia
Charles Darwin polnud mitte ainult tuntud teadlane , vaid ka armastav abikaasa ja erakordne isa.
Charles Darwin (1809-1882) pärines inglise loodusteadlaste-arstide suguvõsast. Nõnda tundus loomulik, et ta asus õppima arsti- ja usuteadust. Ent loobus arstiteadusest pärast esimest kursust , sest ei talunud inimeste kannatusi tuimastuseta operatsioonidel (eeter võeti kasutusele 1846). Pealegi kartis Charles verd, ta ei võinud kuulda isegi seda sõna kuulda.
Juba ülikooliajal köitis teda loodusteadus. Noor Darwin kogus ja uuris taimi ning mardikaid, samuti huvitas teda geoloogia. Tõeline loodusteadlane sai temast viis aastat kestnud ( 1831 -1836) ümbermaailmareisil purjekal " Beagle ". Kogutud materjale uurides jõudis Charles järeldusele, et taimede ja loomaliikide muutumise peamine tegur on looduslik valik. Põhjaliku ja ettevaatliku teadlasena avaldas ta oma evolutsiooniteooria aastal 1859 , 20aastase teadustöö alusel.
Isamesilane või abikaasa?
Uurinud kaks aastat mikroskoobi kohale kummardunult oma reisil kogutud materjale, tabas Darwinit hirmutav mõte: kas tema edasine elu ongi vaid töö, töö ja töö? Nagu isamesilane mõnes tahmase Londoni räämas majas …
Võibolla tasuks valida hoopis mugav kodu, kaminatuli, armas naine, lapsed?
29aastane teadlane pani kirja poolt- ja vastuargumendid . Ta ei saaks küll enam omatahtsi reisida ega viita piiramatult aega tarkade meeste seltsis, ometi jäi peale mõte abielluda .
Charles abiellus 9. jaanuaril 1838 endast aasta vanema emapoolse onutütre Emmaga (1808-1896). Nad oli peaaegu koos üles kasvanud. Emma oli ilus, tark, aga seni kosilased tagasi tõrjunud. Ta mängis klaverit ja õpetas kohalikus pühapäevakoolis, kus kasutas enda koostatud ja välja antud juturaamatuid lugemikena.
Emma oli oma abikaasast vaimustatud. Ta ei teadnud kedagi nii siirast, avatud, heatujulist ja jutukat kui Charles. Emma ise oli vaoshoitum.
29.detsembril 1839 sündis nende esimene laps William ehk Doddy. Ootamatult avastas Charles endas suure lastearmastaja. Doddyt nimetas ta ilu ja intellekti imeks.
Pärast Annie sündi 1841 . aastal leidsid Charles ja Emma, kes ise olid kasvanud üles maal, et tahmane London pole lastele õige koht. Nad hakkasid otsima sobivat maamaja Kenti kõrgmaal. Maja pidi olema Londonile nii lähedal, et linnas jõuaks ära käia ühe päevaga.
Lõpuks otsustasid nad Downi küla kasuks. Londonisse kulus siit rongiga sõites vaid kaks tundi. Nende maja Down House’i juurde kuulus suur maavaldus, siin oli peetud lehmi, hobuseid, sigu ja väiksemaid pudulojuseid. Darwinid jätkasid loomapidamist ning lapsed said looduse ja loomadega väga lähedaseks.
Südamlikud kodukirjad
Emma uskus igavesse elusse ja hingede ühinemisse pärast surma. Charles ei eitanud jumala olemasolu, küll aga jumalikku loomislugu ja hingede edasielamist.
Emma püüdis aru saada mehe avastustest, kuid kartis, et kaasa võib siiski eksida. Et naine polnud eriti kindel oma suulise väljenduse veenvuses, kirjutas ta abikaasale - kuigi nad elasid koos - oma tunnetest, kahtlustest ja kartustest. Ta tänas meest armastuse eest, mis tegi ta elu iga päev õnnelikumaks. Kõige rohkem kartis naine, et nad ei saa pärast surma igavesti ühte kuuluda . Charles hoidis need kirjad alles ja kirjutas ka ise vahel Emmale nn kodukirju.
Igapäevaelu juurde kuulus lugemine. Maja oli täis raamatuid, ajakirju, ajalehti. Lastekasvatuses olid nii Emma kui Charles väga vabameelsed. Nad ei sundinud lapsi, küll aga õhutasid neid mõtlema. Isa ei suunanud järeltulijaid teadustööle, kui aga lapsed tulid midagi küsima, selgitas asja väga põhjalikult.
Darwinite kodus valitses suur korralagedus, sest laste mänge ei talitsetud. Veel enam - isa ise mõtles välja igasuguseid mänge. Lapsed võisid trampida mööbli otsas, sest nemad olid kallimad kui mingid esemed. Nad tegid mürtsu ja kisa , kuid kabinetis töötav isa ei tulnud keelama. Vabakasvatusele vaatamata tulid kõik väikesed Darwinid hiljem oma eluga hästi toime.
Õnne ja pisaraid
Emma elu koosnes rasedustest, sünnitustest, imetamistest ja uue lapse ootamistest. Down House’is sündinud kolmas laps Mary elas küll vaid kolm nädalat, ent kuue noorema õe-venna saatus oli õnnelikum. 1843. aastal sündis Etty, talle järgnesid George (1845), Betty (1847), Frances (1848), Leonard (1850) ja Horace ( 1851 ). Siis tuli viieaastane paus , mille jooksul oli mitu raseduse katkemist. Et Charles soovis veel üht last, jäi Emma 48aastaselt taas lapseootele. 1856. aastal sündinud Charles Waring Darwin oli väike, hilines kõndimise ja rääkimisega, aga paistis intelligentne. Ta nuttis ja naeris harva, tegi vaid grimasse. Isa mängis temaga, nagu oli teinud teiste lastega, hoidis ja hellitas teda. Aga laps suri.
Selleks ajaks juba 17aastasele Williamile oli kingitud fotoaparaat, millega ta tegi palju perepilte. Hiljem otsustati nende fotode järgi, et Charles juunioril oli Downi sündroom. Selle puude avastas 1866. aastal psühhiaater John L. Down.
Charles juuniori surm oli tegelikult juba kolmas Darwinite lasteperes. 1851. aastal oli kümne aasta vanusena surnud nende erakordselt andekas tütar Annie. Charlesi üksikasjalike kirjade põhjal otsustati hiljem, et Anniel oli tuberkuloos . Tuberkuloosipisiku avastas Robert Koch 1882. aastal.
Tütre surmast vanemad omavahel ei rääkinud. Ta nimigi muutus tabuks. Küll aga pani Charles Annie elu kirja kõigis üksikasjades. Isa ei suutnud kaksteist aastat minna tütre hauale. Mälestus oli nii valus , et ta ei sisenenud enam kirikusse.
Charlesi suurim hirm oli, et veel mõni laps võiks surra. Ja ta ütles: "Midagi pole suurem murest, kui lapsed on haiged." 1850-1860. aastail levis palju nakkushaigusi. Darwini lapsed põdesid sarlakeid, tuulerõugeid, läkaköha. Etty jäi imekombel ellu difteeriast. Haiguse ajal tegelesid temaga mõlemad vanemad: ema luges raamatuid, isa mängis lauamänge. Tütrele tundus seesugune pühendumine isegi natuke liig.
Lõpuni töiselt
Noore mehena oli Charles olnud väga terve. Pärast abiellumist aga tabasid teda aeg-ajalt roidumus, keskendumisraskused, pearinglus, oksendamine , seedehäired, ekseemid. Diagnoosi ei osanud panna isegi Darwini arstist isa. Lõpuks pöördusid Darwinid ühe loodusraviga tegeleva arsti poole, kes töötas tervisveeallikatel Malvernis. Charles oli seal kolm kuud ja sai tervemaks.
1870. aastate lõpus oli Darwin teadusringkondades väga austatud. 1877 omistas Cambridge’i ülikool talle aukraadi. Samal ajal irvitati tema üle laias maailmas ja levitati karikatuuri temast kui inimahvist.
Kuigi tervis oli väga halb, jätkas Charles katsetusi ning kirjavahetust teadlastega. Ta oli 73, kui ta süda üles ütles.
Emma oli artriidi tõttu jäänud ratastooli . Talveks kolis ta Cambridge’i, kus töötasid Darwinite kolm poega. Suvekuudeks tulid Emma, lapsed ja lapselapsed Down House’i. 1896. aasta sügisel, kui Emma valmistus talvekorterisse sõitma, saabus vaikselt tema lahkumistund.
Darwin arvas, et kogu elu võib olla tekkinud ühest liigist. DNA uurimine kinnitab seda mõtet.
Teosed eesti keeles
“Loodusuurija reis ümber maailma purjekal "Beagle"”. Tõlkinud Jaan Port, eessõna Arkaadi Uibo . Teaduslik Kirjandus, Tartu 1949, 528 lk.
“Mälupildid: minu teadvuse ja iseloomu arenemisest”. Tõlkinud ja kommenteerinud Mait Ando Raun. MR Piller, Tallinn 2005, 120 lk.
“ Autobiograafia ”. Tõlkinud ja eessõna: Mart Niklus ; teine eessõna: Ivar Puura . Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu, 2006, 256 lk.
Allikad: Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin
http://ww.darwin.kongress.ee