Silmad Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silmi kahjustavad tegurid Silmi võib kahjustada : Kõrge vererõhk. Mikroorganismid(tekitavad sarvkesta haavandi). Krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine(põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool) Konjunktiviit e. silma sidekesta põletik(tekib peamiselt viirusliku või bakteriaalse infektsiooni ja allergia tagajärjel). Võrkkesta irdumine(tekitajaks võib olla vananemine). Suhkruhaigus kahjustab silma võrkkestas olevaid väikseid veresooni, mis tõttu nägemine halveneb või ka üldse kaob. Silmade kaitse Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes.
Manustamisviis: 24h möödumisest operatsioonist ja edasi Okulaarne kogu operatsioonijärgse perioodi jooksul. Lapsed ja noorukid: Lotemax’i ei tohi kuni täiendavate andmete saamiseni kasutada pediaatrilises vanuserühmas. Vastunäidustused Enamus sarv- ja sidekesta viiruslikud haigused Vaktsiinia, tuulerõuged, silma mükobakteriaalne infektsioon, silma seenhaigused, ravimata ägedad mädased infektsioonid, täpsustamata diagnoosiga silmade punetus, amööbne infektsioon. Ravim on vastunäidustatud ka ülitundlikkuse korral toimeaine või mis tahes abiaine ja teiste kortikosteroidide suhtes. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel Pikaajaline ravi kortikosteroididega võib põhjustada seenhaigust
Erinevatel põhjustel võib siiski haigus teatud momendil ägeneda ja põhjustada kaebusi. Diagnoosimine Laboratoorseks analüüsiks võetakse kaabe meestel kusitist ja naistel emakakaelast, vahel ka pärasoolest. Ravimine Klamüdioos allub hästi ravile. Ravitakse antibiootikumidega. Samaaegselt tuleb ravida ka seksuaalpartnereid, olenemata partnerite uuringute tulemustest. Edasikandumine vastsündinule on harva esinev juhus, kuid kui see juhtub, on tulemuseks silma sidekesta põletik ning kopsupõletik. Võimalikud tüsistused Naistel: väljaravimata klamüdioos võib põhjustada emakamanuste põletikku, mis halvimal juhul võib põhjustada munajuhade muutumist. See võib omakorda olla lastetuse või emakavälise raseduse põhjuseks ning rase klamüdioosihaige naine võib sünnituse käigus nakatada oma vastsündinut. Meestel: munandimanuste ja ka eesnäärme põletik. Mida teada
Haigust, mis esimest korda tuvastati Itaalias · köha ja nohu, enam kui saja aasta eest, on leitud kogu maailmas. Linnu-grippi · hingamisraskus, võivad enamiku teadlaste hinnangul nakatuda kõik linnud, · silma sidekesta põletik. kuigi mõned näiteks metspardid on teistest resistentsemad. Raskem tüsistus on kopsupõletik, millega Kodulinnud, võib kaasnedaeriti aga kanad ja hingamispuudulikkuse sündroom. kalkunid, nakatuvad väga kergesti.
Gonorröa Mis on gonorröa? · Sugulisel teel leviv nakkus,mis esmalt kahjustab limaskesti,kuid QuickTime and a hiljem võib verega decompressor are needed to see this picture. levida üle kogu organismi. Tekkepõhjused · Tekitajaks on Neisseria Gonorrhoeae ehk gonokokk. · Gonokokk elab kusiti,emakakaelakanali,päraku ja silma sidekesta kattekihis. · Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele,limaskestade kokkupuutumisel,tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Sümpomid (1) · Gonorröa avaldub tavaliselt 1- 16 päeva pärast nakatumist. · Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. · Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on valus urineerida Sümptomid(2)
Gonorröa Seletus-Sugulisel teel leviv nakkus, mis esmalt kahjustab limaskesti, kuid võib hiljem verega levida üle kogu organismi. Limaskest-kehaavade kaudu väliskeskkonnaga ühenduses olev õõneselundite sisekate-suus,söögitoru vooderdab Pildil on tripperi tekitajad,bakterid Tekkepõhjused- haiguse põhjustaja on gonokokk. Gonokokk on mikroob,mis on tripperi ehk gonorröa tekitaja. Gonokokk asub kusitt,päraku,emakakaelakanali ja silma sidekesta kattekihis. Gonorröa levib ainult inimeselt inimesele limaskesta kokkupuutumisel. Tavaliselt levib gonorröa sugulise vahekorra teel. Gonorröa võib avalduda 1 päeva kuni 1 kuu jooksul, tavaliselt 1.16 päeva jooksul. Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on siis valus urineerida. Naistel on kõige sagedamini infektsioon emakakaelal.
Keratiit (keratoconjunctivitis sicca) nimetatakse ka kuivaks keratiokonjunktiviidiks või kuiva silma sündroomiks On krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjuseks on ebapiisav pisaravool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises. Tekkepõhjused Häire pisarate koostises; pisarate vähesus; pisaravedeliku liigne aurumine. Häire pisarate koostises Pisarate koostises on vesi, limaained ja rasvamolekulid. Kui üks neist komponentidest on tasakaalust väljas, ei suuda pisarad silma korralikult niisutada. Tekib kuivustunne. Pisarate vähesus Pisarateket võivad pidurdada mitmed ravimid (nt
Adolf Hitleri pikaaegne naistuttav, armuke või elukaaslane ja põgus seaduslik abikaasa oli Eva Braun. Hitler tutvus Evaga, kes oli tol ajal Hoffmanni assistant. Hitler ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud. Hitler oli filmihuviline ja tavaliselt soovinud ta igal õhtul vaadata kaht filmi. HITLERI HAIGUSLUGU Neumanni ja Eberle uuringute kohaselt olid Hitleri esimeseks lapse- ja noorpõlvehaiguseks 1897. aasta veebruaris-märtsis põetud sarlakid. raskekujulise silma sidekesta- ja silmalaupõletiku. Grawitz diagnoosis Hitleril mürgistusnähud. krooniline tonsilliit. Hitleri vasak käsi kippus värisema. Hitleri südame pärgarterite ateroskleroosi diagnoos pandi talle 1941. Aastal. Tema düsenteeriahoogu saatsid soolespasmid, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine, liigesevalud, kõrge palavik ja vappekülm. Aastal 1945, kui Punaarmee sõdurid olid jõudnud Berliini lähedale, kolis Hitleri Führerbunker'isse Eva Braun ning jäi sinna oma elu
Gripp on ülekaalukalt Eesti levinuim nakkushaigus ning ületab teistesse levinud haigustesse nakatumise mitmekordselt. Teist kohta hoiab Gonorröa tuberkuloosi ning süüfilise ees. Haigestumine 100000 elaniku kohta: 4 Gonorröa ehk tripper Tekkepõhjused ja-mehhanismid Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele ja ülekanne toimub limaskestade otsese kontaktiga, tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Bakterid läbivad limaskesta barjääri ja tekitavad põletikku, mis avaldub mädaeritusena. Vahetevahel tungib gonokokk verevooluni, põhjustades sepsist (veremürgitust). Neisseria gonorrhoeae Sümptomid ehk avaldumine
ravimid ka süstituna naha alla, lihastesse või veeni. Endoallergeenid tekivad organismi kudede kahjustusel - mikroobide ja viiruste poolt toodetavate mürkide, põletikuliste protsessidede jne. tolmel. Allergeenid Tolmud Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga. Kodutolmulestad Kodutolmulestad on peaaegu läbipaistvad 0,2 0,3 mm pikkused silmaga nähtamatud ämblikulaadsed pisiolendid. Paljunemiseks vajavad lestad niiskust üle 50% ja temperatuuri 10-30 kraadi ning toiduks inimnahalt eraldunud kõõma. Head elutingimused leiavad nad voodiriietes ja madratsis, aga ka mujal pehmetes mänguasjades. Lesti leidub ka puhtaimas kodus
põdrasamblast valmistatud tee. · Üleriided hoida kapis, veelgi parem kiles. PÕLETI · Kuum jalavann. · Mitte muretseda koju koduloomi. K Mis võib kaasneda nasofarüngiidiga? Tihti kaasneb selle põletikuga adenoidiit Kasutatud kirjandus: (neelumandli põletik) ja konjunktiviit (silma sidekesta põletik). · ,,Kui teie laps jäi haigeks" tõlkematerjalide põhjal Kuidas vältida allergilist koostanud Vladimir Redpap (Kirjastus ninaneelupõletikku ? Odamees OÜ) · Viia välja toalilled
PUNETISED Punetised Punetised on kerge kuluga viirushaigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Sümptomid ehk kliiniline pilt Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. Suurenenud lümfisõlmed- peamiselt kõrvade taga ja kuklaosas. Palavik- lastel kerge, täiskasvanutel võib see kujuneda kõrgeks ning vahel kaasneb peavalu. Harva ka liigesevalu, põrna suurenemine, silmade sidekesta põletik , köha ja punetav kurk. Punetiste sümpomiks on õrn roosa lööve, mis laatub aegamööda suurteks laikudeks. Selle tõttu on oht, et haigele pannakse vale diagnoos. Tekitajad See on üheahelaine RNA- genoomne viirus, kuuludes togaviiruste hulka. Inimene on ainuke viiruse reservuaar Viirus levib otsesel kontaktil või piisknakkusena hingamisteede kaudu. Viirus paljuneb hingamisteid katvas epiteelis ning siseneb seejärel vereringesse.
kuidas seda ära hoida. Referaadis räägin ma kuidas haigust ära hoida, ära tunda ja mida nakatumisel ette võtta. 3 2) Mis on gonorröa? Gonorröa – rahvakeeles tripper – on sugulisel teel leviv bakteriaalne haigus. See levib ainult inimeselt inimesele. Bakterid, mis haigust tekitavad on gonokokid. Gonokokid elavad kusiti, emakakaelakanali, pärasoole ja silma sidekesta kattekihis. Puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Bakter võib tekitada ka veremürgitust. Gonorröa on üks maailma levinumaid haigusi üle 25 miljoni haigusjuhuga aastas. Eesti on nakatumine langustrendis. Terviseameti andmetel oli 1993 aastal üle kolmetuhande viiesaja juhtumi, siis 2009 aastal oli vaid sada kakskümmend seitse registreeritud haigusjuhtumit. 3) Sümptomid
5)Väheneb looduslik mitmeksesisus (looduslikudliigid tõrjutakse välja) Ülesanne 2 (1)Nakkus (2) Kergesti (3)Lapsed (4) Villid (5) 5-10 (6) 2 Ülesanne 3 11) Zika viruse üheks sümptomiks on kõrge veresuhkur. (-) Palavik, lööve, liigesevalu või konjunkriviit (silma sidekesta põletik). (Vähemalt üks neist.) 12) Hepatiit A on liigesepõletik. (-) Maksapõletik 13) Hepatiit A levib saastunud joogiveega. (+) 14) B-Hepatiit on väga nakkusohtlik. (+) 15) B-Hepatiit levib kehavedelike kontakti kaudu. (+) 16) Hepatiit C vastu saab vaktsineerida. (-) Vaktsiin puudub. 17) Igal aastal sureb C-Hepatiiti sadu tuhandeid inimesi. (+) 18) Sarlakid ehk mädaplekid nahapinnal. (-) Nakkushaigus 19) Sarlakeid ei ravita
samasugune valutunne ehk sarvkesta erosioon. Seda nimetatakse ka sarvkesta haavaks. Kuigi sarvkesta vigastusest võib möödas olla aastaid, jääb üksikutel juhtudel püsima sarvkesta pindmise kihi ehk epiteeli taastumise häire. (Trofimova 1994). Mõnel juhul võib epiteel iseenesest lahti rebeneda. Oht selleks on suurem hommikul, kui pärast und silmad liiga kiiresti avatakse. Magades võib sarvkesta epiteel kleepuda lau sidekesta külge ja silma avamisel see lihtsalt rebeneb. Tekib kohene valu ja pisarate vool silmast. Seejärel ei tohi silma hõõruda ja silmale vajutada. Kasutada tuleks rahustavaid silmatilku ja korduvatel juhtudel pöörduma arsti poole. Sarvkesta paranemine võtab aega kuni nädala. (Trofimova 1994). KASUTATUD KIRJANDUS Bodh, S. A., Kumar, V., Raina, U. K., Ghosh, B., Thakar, M. (2011). Oman Journal of Ophthalmology: Inflammatory glaucoma. Maulana Azad Medical College http://www.ojoonline
mõjutavad, kuigi mõnede perekondade puhul tundub seos olevat teatud regioonidega kromosoomides 3, 10 ja 13. Teatud ravimite manustamine raseduse algstaadiumis ning narkootikumide kuritarvitamine võib samuti olla riskifaktor. Ravi Ambulatoorne Möbiuse sündroomi ravimine käib sümptomite järgi, enamasti on ravi toetav. Silma probleemid, mida põhjustab silma ebapiisav sulgumine, võib esile tuua keratiidi (kuiva silma sündroom) ja konjunktiviidi (silma sidekesta põletik), sarvkesta haavandid ja abrasioon on harvem esinevad. Silmade jaoks on ülioluline hügieen ja korralik niisutus. Kaasasündinud jäsemete amputatsioonid või muud lihaskonna anomaaliad võivad olla arengus oluliseks takistuseks. Kasutatakse lahaseid, proteese ning süvaveeni trombooside vältimiseks profülaktilist ravi. Kirurgiline Kirurgiline ravi on sümptomaatiline või kosmeetiline, kuid sellega ei ole võimalik sündroomi ravida
vahemaid ja kaugusi. Silmad asuvad luudest moodustunud silmakoobastes. Silmalaud ja ripsmed takistavad tolmu ja teiste väikeste võõrosakeste silma sattumist. Pisaravedelik hoiab silmamuna niiske, vähendab hõõrdumist, takistab mikroobide arengut, uhub silma pinnalt ära väiksemad tolmuosakesed ning parandab silma optilisi omadusi. Silmi hoiavad paigal või liigutavad välised silmalihased. Ehitus Silmamuna on kerajas moodustis, mis on kaetud mitme kestaga. Sarvkest läbipaistev sidekesta osa. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Vikerkest annab silmadele värvi, sõltuvalt pigmendist, mida ta sisaldab. Reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka. Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks. Silmamuna tagumist osa täidab läbipaistev sültjas klaaskeha. Vesivedelik läbipaistev vedelik, mis täidab silma eesmise ja tagumise kambri. Koosneb peamisel veest, vähesel määral sisaldab valku, glükoosi, vitamiine ja mineraalsooli.
Tallinn 2010 PUNETISED Punetised on kerge kuluga viirus-haigus, millega kaasnevad lööve ja palavik. Punetiste kliiniline avaldumisvorm on suhteliselt kerge. Umbes 2 3 nädalat pärast nakatumist ilmnevad sümptomid. Sümptomid: - Õrn roosa lööve, mis tekib alguses näole ja levib kehale. - Suurenenud lümfisõlmed. - Palavik. Harvemini avalduvad sümptomid: - Liigesevalu - Põrna suurenemine - Silma sidekesta põletik - Köha ja punetav kurk Punetisi põhjustab togaviiruse esindaja, mis koosneb üheahelalisest RNA-st. Haigus levib tavaliselt piisknakkusena. Tõenäosus, et vaktsineerimata isik nakatub punetisse, on umbes 60% Punetistesse haigestumise kõige suurema riskigrupi moodustuvad vaktsineerimata lapsed vanuses 4 10 aastat. Punetiste diagnoosimisel seisab arst silmitsi mitme probleemiga. Üheks neist on, et lööve on
Puiduviimistlemisel tekib tolmu nii pindade lihvimisel kui lõikamisel, ning tolmuosakesed satuvad kergelt töölise silma kui hingamisteedesse. Tekitades mehaanilise trauma. Silma sattudes esineb pisaratevool, sügelus ja laugude punetus. Suuremate tolmuosakeste puhul on võimalik need silmadest välja loputada kuid pisemate osakeste puhul, kui sügelus ei kao peab pöörduma silmaarsti juurde kes need eemaldab. Kui seda ei tehta, tekib silma sidekesta ja sarvkesta armistumine, ning nägemisteravus väheneb. Armistumine toimub 3-6 kuud, ärritusnähud küll kaovad, kuid nägemine ei taastu. 3 HINGAMISTEEDESSE SATTUMISEGA SEOTUD TERVISEKAHJUSTUSED Hingamisteedesse sattudes põhjustavad puidutolmu osakesed väikeste kopsuosade - alveoolide põletikku. Mida väiksemad on tolmuosakesed, seda sügavamale hingamisteedesse nad jõuavad. Seega põletikud võivad tekkida bronhides, bronhioolides kui ka kopsualveoolides
diagnoos olemas . KLAMÜÜDIA Euroopas väga levinud. Esmase tunnusena tuleb ebameeldiv kuseteede põletik, millega kaasneb väga tugev sügelus ja põletav valu urineerides. Meestel võib kannatada saada eesnääre, munandimanused. Naistel aga vagiina, emakas, munajuhad ja munasarjad sel viisil, et tekib viljatus ja/või emakaväline rasedus. Haiguse kulg enamvähem probleemitu. Edasikandumine vastsündinule harv juhus, aga sel juhul on lapse silma sidekesta (?) põletik ja kopsupõletik. GONORRÖA EHK TRIPPER 2-7 päeva pärast nakatumist hakkab suguelunditest erituma kollakasrohelist mäda, kaasneb valu urineerides.Ilma ravita meestel järgneb eesnäärme või munandimanuste põletik, naistel aga võivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sel viisil, et tulemuseks on viljatus. Hilisemates faasides levib bakter üle kogu keha, eriti liigestesse ja maksa piirkonda. Kindlaks saab teha mädaeritise mikroskoopilise uuringutega. HIV/AIDS
Päritolu põhjal jagunevad allergeenid: · väliskeskkonnast pärinevad allergeenid ehk eksoallergeenid; · organismis tekkinud allergeenid ehk endoallergeenid. Allergeene on väga palju: · Erinevad tolmud, mis võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on ka koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud sattuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu ning ärritavad neid. Samuti võivad erinevad tolmud ärritada silmade sidekesta ja nahka. Nendeks tolmudeks võivad olla näiteks elamutolm, puude õietolm ja taimede õietolm. · Loomseteks allergeenideks nimetatakse allergeene, mis on tavaliselt loomade karvad ja naha osakesed. Kõige sagedamini tekitab allergiat kass ja koer, kuid ka merisiga, küülik, hamster, hobune ja teised loomad, kellega puututakse tihedalt kokku. Allergiat võivad tekitada ka karusnahast tooted.
Kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil Tööruumi sobimatu sisekujundus ARVUTI MÕJU SILMADELE(2) Arvutiga töötades inimene pingutab tugevasti silmi ning sellest tekib silmalihaste ülepinge. Uurimused on näidanud, et arvutiga töötajatel on silmakaebusi 2x rohkem. Kõige suuremaks probleemiks on lühinägelikkus. Sagedamini esinevaks haiguseks on ka silma sidekesta põletik e. konjuktiviit. Kaebuseteks on: Silmade väsimine Kuivuse või võõrkeha tunne silmas Peavalu ARVUTI MÕJU SILMADELE(3) Arvuti ekraani vaatavd inimesed üskisilmi ja silmade pilgutamine kipub ununema. Pilgutamine on vajalikselleks, et pisaravedelik niisutaks silma. Distants silmade ja ekraani vahel peab olema 50 kuni 70 cm.
võib tekkitada verejooksu. Lümfipais juhtub eriti tihti ülemise laugu pigmenteerimises. Pais kestab kuni pool päeva. Turse võib ilmneda järgmise päeva hommikul, ning esmaabiks tuleb “külm”.Naha paranemine toimub loomuliku teel. Hematoomid, verevalumid(hemorraagia)- on peamiselt pisikesed tumedad täpikesed, pigmentatsiooni piirkonnas, mis on välja kutsutud minimaalsete verejooksudega. Paranemine toimub ka loomuliku teel. Silma sidekesta põletik ehk konjuktiivi põletik, mis tekib peamiselt mitte viirusliku või bakteriaalse infektsiooni tagajärjel, vaid silma laua ääre ärritusest, tihti nõrgal kujul sügelusega ja kipitamisega, tihti lühiaegselt (1 päev). Konjunktiviidi raviks kasutatakse allergiavastaseid silmatilku (antihistamiinsed ravimid, kortikosteroidid jt). Kelloid armid- healoomulised sidekoed, mis tekkivad sügava naha kahjustusest ( liiga sügavalt nõela sisse viimine, eriti huulte
eelneb sageli periood, mil patsiendid kannatavad äkki tekkivate tugevate õhetushoogude all, mida võivad produtseerida külm, tuul, kuumus, alkohol, vürtsikad toidud, emotsioonid. See on prerosacea staadium. ROSACEA Nn. vaskulaarses staadiumis (I) esinevad nahal laienenud veresoonekesed, intensiivne punetus ja turse. Näo nahk muutub tundlikuks, võib tekkida põletav, sügelev või torkiv tunne. Pooltel haigusjuhtudest kaasneb silmade kahjustus (silmalaugude -, sidekesta – ja vikerkesta põletik). Põletikulised sõlmekesed ja mädased vistrikud näonahal iseloomustavad juba nn. põletiku staadiumi (II).Hilistaadium-sõlmed. DEMODEKS Naha alune lest, mis leidub karvafollikulites, laua ja ripsmete näärmetes. Demodeks on olemas igal inimesel_ aga mitte kõikidel ta kutsub esile haigust. Kui imunnsus on langenud ja organismis toimuvad muutused, demodeks hakkab aktiivselt paljunema ja kutsub esile kõrvaltoimena vistrikud, punnid.
Pikemaajaline: Hüpotoonia Lihaskrambid Ketendav dermatiit Silma sidekesta põletik Nägemise atroofia Vitamiin C Naha, igemete, kapillaaride, Sinised laigud kehal Ehk Askorbiinhape. hammaste, luude arenguks ja Kerge aneemia,Kahvatud Vesilahustuv antioksüdant veres ja koerakkudes. talituseks. Haavade normaalseks igemed,Valusad liigesed
Phjustajaks on kindel bakter (Chlamydia trachomatis). See viib ebameeldiva kuseteede pletikuni, millega kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne urineerides. Meestel vib kannatada saada eesnääre ja munandimanused. Naistel aga vagiina, emakas, munajuhad ja munasarjad, mis vib viia viljatuseni ning emakavälise raseduseni. Haiguse kulg on enamasti probleemitu. Ravida on vimalik antibiootikumidega. Edasikandumine vastsündinule on harva esinev juhus, kuid kui see juhtub, on tulemuseks silma sidekesta pletik ning kopsupletik. Haiguse phjustab Klamüüdia trachomatise iseäralik tüvi ning Kesk-Euroopas esineb seda väga harva. Vähemalt neliteist päeva pärast nakatumist tekib genitaalide piirkonda väike varjatud slmeke, mis vib edasi areneda haavandite tekkimiseni. Need vaevu valutegevad slmekesed paranevad iseeneslikult 1014 päeva jooksul ning tihti neid ei märgatagi. Alles siis kui lümfislmed kubeme piirkonnas paistetavad kuni
On olemas haigused, mis arvutiga töötamise tagajärjel arenevad. Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisaravadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb- näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske.
teravad lõhnad, tolmud, keemilised ained, higistamine, psüühiline stress ja kroonilised põletikukolded (soodustavad allergia teket või ägestavad juba olemasolevat allergiahaigust). Allergeenid TOLMUD Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.). Elamutolm Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe
Nakatumine klamüüdiasse on Euroopas väga levinud. See viib ebameeldiva kuseteede pletikuni, millega kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne urineerides. Meestel vib kannatada saada eesnääre ja munandimanused. Naistel aga vagiina, emakas, munajuhad ja munasarjad, mis vib viia viljatuseni ning emakavälise raseduseni. Haiguse kulg on enamasti probleemitu. Ravida on vimalik antibiootikumidega. Edasikandumine vastsündinule on harva esinev juhus, kuid kui see juhtub, on tulemuseks silma sidekesta pletik ning kopsupletik. Trihhomonoos Trihhomonoos on küllalt sagedane kuse-suguteede haigus, mis esineb nii naistel kui meestel. Tekitaja on algloom, mis toodab toksiini ehk mürki. Nakatumine toimub peamiselt sugukontakti ajal. On võimalik ka mittesuguline haigustekitajate ülekandumine tualettesemetega ja hügieenitarvetega. Seda maailmas kige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega.
Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Silma abielundid: kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva vedeliku (näit. higi) eest; silmalaud ja ripsmed - takistavad tolmu ja võõrkehade silmasattumist; pisaranääre - toodab pisaravedelikku, mis niisutab ja puhastab silma. Tähtsus nägemises: 1. sarvkest- läbipaistev sfääriline sidekesta osa, mis kaitseb silmamuna eestpoolt. Läbi sarvkesta sattub valgus silma. Sarvkest on peamine koht, kuhu manustatakse otseseid silmaravimeid. 2. lääts- silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkkestalenii, et silmaava läbinud valguskiired langevad silmaava taga paiknevale silmaläätsele, mis oma kujult ja funktsioonilt sarnaneb luubiga. Läätse ümbritseb ripslihas, mis muudab läätse kuju ning hoiab seda paigal
reaktsiooni. Allergiahaiguste puhul võivad olla kahjustatud hingamiselundid, nahk, limaskestad, veresooned, süda, liigesed, seedeelundid, neerud, närvisüsteem. Seega on allergiahaigustele omased väga mitmekesised haigustunnused.(1) Tolmud Tolmud võivad pärineda mitmesugustest ainetest ja materjalidest ning on koostiselt ja toimelt erinevad. Tolmud satuvad organismi peamiselt hingamisteede kaudu, kuid võivad ärritada ka silmade sidekesta ja nahka. Kokkupuude mitmesuguste tolmudega ja nende toime organismile on tihti seotud kutsetööga (ahjutolm, puidutolm, tsemenditolm jm.).(1) Elamistolmud Allergiseeriva toime poolest on olulisem elamutolm. Elamutolm on paljudest komponentidest koosnev olmeallergeen, mis on igas korteris või majas erinev. Tänapäevaks on selgunud, et elamutolmu kõige olulisem allergiseeriv osa on lestad. Elamutolmu lestad on mikroskoopilised putukad, palja silmaga neid ei näe
Valetamine teistele internetis veedetud aja ja tegevuste suhtes 7. Probleemid koolis või tööl 8. Võimetus kontrollida interneti kasutamise aega 9. Põgenemine internetti reaalelu probleemide eest, või leevendamaks negat. emotsioone süümepiinad, depressioon, rahutus, abitus. Füüsilised sümptomid: 1. Randmekanali sündroom läbi randmekanali kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel 2. Kuiva silma sündroom krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises 3. Peavalud, seljavalud 4. Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine 5. Isikliku hügieeni hooletusse jätmine 6. Magamishäired, muutused magamisharjumustes. 6 Tallinna Ülikool Sõltuvuskäitumine Millest võib sõltuvusse jääda? (K
Kõige suurem probleem on lühinägelikkus, eriti lastel. Täiskasvanu silm on välja arenenud, aga lastel mõjub liigne koormus silmadele alati halvasti. Eelsoodumus peab ka muidugi olema, lühinägelikkust igaühel ei teki. Kellel on see eelsoodumus pärilikkuse või muude põhjuste tõttu olemas, sellel areneb lühinägelikkus iga liigse pingutuse tagajärjel rohkem välja. Teine sagedamini esinev haigus on silma sidekesta põletik, ehk konjuktiviit. Arvutiekraani vaatavad inimesed sageli üksisilmi ja silmade pingutamine kipub ununema. Pilgutamine on aga vajalik selleks, et pisarvadelik niisutaks silma. Mittepilgutamise tagajärjel jääb silm kuivaks ja on infektsioonile vastuvõtlikum. Kui organismis on infektsioon olemas (mingi põletikukolle kuskil mujal), siis ta antakse edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb,näiteks kui silm ei ole enam küllalt niiske. Mida vanem on inimene, seda raskem on
Phjustajaks on kindel bakter (Chlamydia trachomatis). See viib ebameeldiva kuseteede pletikuni, millega kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne urineerides. Meestel vib kannatada saada eesnääre ja munandimanused. Naistel aga vagiina, emakas, munajuhad ja munasarjad, mis vib viia viljatuseni ning emakavälise raseduseni. Haiguse kulg on enamasti probleemitu. Ravida on vimalik antibiootikumidega. Edasikandumine vastsündinule on harva esinev juhus, kuid kui see juhtub, on tulemuseks silma sidekesta pletik ning kopsupletik. AIDS AIDS (Omandatud Immunpuudulikuse Sündroom) on HIV-nakkuse (Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus) viimane faas. Senini on avastatud kahte tüüpi viirust (HIV 1+2), mlemal on arvutult alagruppe. Periood, mis jääb nakatumise ja ohtliku haiguse puhkemise vahele, on keskmiselt kaksteist aastat. Selle aja jooksul vivad haigestunud inimesed enese teadmata haigust edasi anda. Samaaegselt eksisteerivad klassikalised suguhaigused (eriti süüfilis
· Kui edasiliikumine on riskantne jää paigale · Tee lamamissüvend või lumekoobas, kindlasti õhuauguga laes. Lüünal hapniku kontrolliks · Ära jäta rühmakaaslast üksi, liikuma peavad kõik koos · Udus ja tuisus kasuta tee otsimisel 60m nööri Lumepimedus: · Lumi peegeldab hästi ultraviolettkiirgust, umbes 85% peegeldub lumelt tagasi ja satub meie silma · Lumepimedus on ultraviolettkiirguse mõjul tekkinud silma sarvkesta ja sidekesta põletik. Hädasignaalid: · Rahvusvahelised kokkulepitud hädamärguane on SOS raadio teel edastav morsesignaal · ...---... 3 lühikest, 3 pikka, 3 lühikest signaali, esimest korda võeti kasutusele 1906 aastal. · Signaali edastamiseks võib kasutada lampi, signaalsarv, vilet, raadiotelegraafi, välklapmpi, punaseid signaalrakette jne. · Anna endast märku peegliga, kella või mobiili klaasiga, termotekiga, noateraga
Ühik atmosfäärisambas oleva osooni üldkoguse (O3) väljendamiseks nn taandatud osoonikihi paksuse kaudu. 10. Ultavioletkiirgus ja selle tähtsus. UV-A: ühtlaselt (mahedalt) pruunistav, sobib päevitamiseks, rahhiidi profülaktikaks. UV-B: erüteemselt pruunistav, kasutatakse ka kurgu- ja neelupõletike raviks. UV-C: bakteritsiidne toime: kasutatakse ruumide desinfitseerimiseks ja steriilse keskkonna loomiseks. Tekitab konjunktiviiti - silma sidekesta põletikku (Päikseprillide kvaliteet - peavad tõkestama UV, sest silmaava (pupill) on tumeda prilli taga rohkem avatud ja kaitsetu. 11. Missuguseid õhuniiskuse karakteristikuid kasutatakse? Õhuniiskust iseloomustavad mitmed karakteristikud: veeauru rõhk, absoluutne ja suhteline niiskus, niiskuse defitsiit, kastepunkt jt. 12. Mida näitavad absoluutne ja suhteline niiskus? Suhtelineniiskus näitab õhus oleva veeaur rõhu ja samal temperatuuril õhku küllastava
Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e
vitamiin A-ks, ise ta seda valmistada ei suuda. Vitamiin A tõstab organismi vastupanuvõimet nakkustele, mis on tingitud vitamiini võimest kaitsta epiteelkude kahjustuste eest. Vitamiin A puuduse puhul toimuvad esmaselt muutused epiteelkoes, mis hakkab sarvestuma. Nahk muutub kuivaks, kuna ka nahas asuvate näärmele epiteel on puudutatud, mistõttu näärmete nõristusvõime väheneb. Muutused tekkivad kõikidel limanahkadel, ka silmas- need avalduvad silma katva nn. silma sidekesta ja sarvkesta kuivamises. Niisuguse silma sarvkest võib pehmuda ja laguneda, mille tagajärjeks on nägemisvõime kaotus. Inimese päevane vitamiin A tarvidus on 3-5 milligrammi. Kui vitamiin A hulk langeb alla l milligrammi päevas,hakkavad ilmuma vitamiin A puuduse nähud. B vitamiinide rühm. Põhjalikud uurimised on näidanud, et pärmis, rohelistes taimedes ja mujal leiduv vitamiin B polegi ühtlane aine, vaid mitmesuguste vees
4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas(algloomade poolt põhjustatud äge kõhulahtisus); 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid(silma läätses olevad valgud klombistuvad ja ei lase enam valgust läbi, lõppeb pimedaks jäämisega); 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit(nn. vesi põlves); 9) küünarliigese bursiit; 10) õlaliigese bursiit;
Lauge katab väljastpoolt õrn nahk, seestpoolt sidekest e. konjunktiiv. Laugude toese moodustab tihedast sidekoest lau- e. tarsaalplaat e. tarsus, milles paiknevad muundunud rasunäärmed (tarsaalnäärmed). Lau vabal serval on tugevad karvad - ripsmed - ja ninapoolse nurga läheduses kummalgi laul pisarapunkt. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, pool kurd. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. 33. Kõrv
Allergia Mis on allergia? Allergia on imuunsüsteemi liiga tugev vastusreaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, mis tekitab allergiat, nimetatakse allergeeniks. Seni ei ole veel täiesti selge, miks immuunsüsteem nii tugevalt reageerib. Allergia on teatud liiki ülitundlikkus vastava aine suhtes. Allergiaga kaasnevad haigusnähud. Allergial on palju võimalikke sümptomeid. Sagedasemate seas on nohu, hingamisraskused, aevastushood, silmapõletik ja lööbed nahal. Termin "allergia" tuleb kreekakeelsetest sõnadest (teistsugune) ja (tegutsen). Sõna-sõnalt tähendab see "teistsugune toime" või "teistsugune töö". Kuidas tekib allergia? Allergia võib tekkida praktiliselt kõige suhtes, kuid sagedamini on allergeenideks toiduained, ravimid, kemikaalid ning õhus leiduvad osakesed nagu hallitusseente spoorid, elamutolmu lestad, koduloomade kõõm ning puude, umbrohtude ja kõr...
2) teetanus; 3) brutselloos; 4) viiruslik hepatiit; 5) tuberkuloos; 6) amöbiaas; 7) muud nakkus- ja parasiithaigused, mida põhjustavad töökeskkonna bioloogilised ohutegurid. Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused : Töökeskkonna füüsikalistest ja füsioloogilistest ohuteguritest põhjustatud kutsehaigused on: 1) soojuskiirgusest põhjustatud kataraktid; 2) ultraviolettkiirgusest põhjustatud silma sidekesta haigused; 3) ioniseeriva kiirguse poolt põhjustatud haigused; 4) haigused, mis on põhjustatud kõrgest või madalast õhurõhust; 5) osaline kuulmislangus või kurdistumine müra tagajärjel; 6) angioneurootilised haigused, mis on põhjustatud kohtvibratsioonist; 7) liigeseümbrise pauna haigused, mis on põhjustatud ülepingest; 8) põlvekedraesine ja põlvekedraalune bursiit; 4
Phjustajaks on kindel bakter (Chlamydia trachomatis). See viib ebameeldiva kuseteede pletikuni, millega kaasneb rohke sügelus ning pletav tunne urineerides. Meestel vib kannatada saada eesnääre ja munandimanused. Naistel aga vagiina, emakas, munajuhad ja munasarjad, mis vib viia viljatuseni ning emakavälise raseduseni. Haiguse kulg on enamasti probleemitu. Ravida on vimalik antibiootikumidega. Edasikandumine vastsündinule on harva esinev juhus, kuid kui see juhtub, on tulemuseks silma sidekesta pletik ning kopsupletik. AIDS AIDS (Omandatud Immunpuudulikuse Sündroom) on HIV-nakkuse (Inimese Immuunpuudulikkuse Viirus) viimane faas. Senini on avastatud kahte tüüpi viirust (HIV 1+2), mlemal on arvutult alagruppe. Periood, mis jääb nakatumise ja ohtliku haiguse puhkemise vahele, on keskmiselt kaksteist aastat. Selle aja jooksul vivad haigestunud inimesed enese teadmata haigust edasi anda. Samaaegselt eksisteerivad klassikalised
Ninapoolse nurga läheduses on kummalgi silmalaul pisarapunkt. Pisaraaparaadi peamine osa on silmakoopa ülemises välimises nurgas paiknev seroosne pisarnääre, mille nõre niisutab ja puhastab pidevalt side- ja sarvkesta. Pisaravedelik nõristub silma sisenurga kaudu pisarakotti ja sealt nina - pisarajuha kaudu ninaõõnde. Laugude sidekoes asetseb osa silma sõõrlihasest. Sidekest jätkub konjunktivaalvõlvi kaudu silmamunal. Silma ninapoolses nurgas on sidekesta volt, poolkurd. Inimese silm koosneb silmamunast (bulbus oculi, Ø inimesel u. 24mm), mille moodustavad kolm kesta ja läbipaistev sisu. Silmamuna on silmakoopas paiknev hästi liikuv kerajas moodustis, mida ajuga ühendab nägemisnärv. Kestadest on: 1. väline tugev kiud- e. fibrooskest silmamuna toes, ta säilitab silmamuna kuju ja tema külge kinnituvad silmalihased. kiudkesta eesmine osa on: läbipaistev sarvkest e. kornea (cornea), tagumine osa on läbipaistmatu kõvakest e
Igal aastal registreeritakse maailmas 25 miljonit uut haigusjuhtu; ning on suguhaiguste hulgas trihhomonoosi, klamüdioosi ja genitaaltüügaste järel neljandal kohal. Nakatumine toimub sugulise vahekorra ajal. Sageli on haigustunnused väga vähe väljendunud muutes gonorröa avastamise ja kontrollimise keeruliseks. Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasooleja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele ja ülekanne toimub limaskestade otsese kontaktiga, tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Bakterid läbivad limaskesta barjääri ja tekitavad põletikku, mis avaldub mädaeritusena. Vahetevahel tungib gonokokk verevooluni, põhjustades sepsist (veremürgitust). Gonorröa võib peale nakatumist avalduda ühe päeva kuni kuu jooksul, tavaliselt 1-6-(14)
Valetamine teistele internetis veedetud aja ja tegevuste suhtes Probleemid koolis või tööl Võimetus kontrollida interneti kasutamise aega Põgenemine internetti reaalelu probleemide eest, või leevendamaks negat. emotsioone süümepiinad, depressioon, rahutus, abitus. Füüsilised sümptomid: Randmekanali sündroom(randmekanalis kulgeva keskpidise närvi pitsumise tagajärjel) Kuiva silma sündroom krooniline kahepoolne sarv- ja sidekesta kuivamine, mille põhjustajaks on ebapiisav pisaratevool või pisarate kiire aurumine muutuste tõttu pisarate koostises Peavalud, seljavalud Söömishäired, n. söögikordade vahelejätmine Isikliku hügieeni hooletusse jätmine Magamishäired, muutused magamisharjumustes. Töösõltuvus Hoiatavad märgid, mis aitavad töösõltuvust ära tunda (Robinson, 1996) järgi: pidev kiirustamine ja hõivatud olek kontrolli vajadus
kahjustused · Primaarse vireemiaga satub viirus maksa ja põrna, kus viiruse teisese replikatsiooni tagajärjel tekib nekroos. · Sekundaarse vireemiaga kantakse viirus tagasi nahale, kus tekivad ulatuslikud kahjustused. Müksomatoos esineb puhangutena. · Haigusele on vastuvõtlikud kõik kodujänesed, kõrge vastuvõtlikkusega on Euroopa küülik, kuid Euroopa pruunküülik haigestub harvem. · Haigust iseloomustab silma sidekesta põletik, limaskestade põletik ja naha kahjustus. · Viirus püsib organismis lühikest aega, tekitaja on demonstreeritav elektronmikroskoopiliselt. Haigust iseloomustavad vedelikku sisaldavad paised pea ja kaela piirkonnas, laugude, kõrvade ja mokkade turse ja "unised silmad". · Turseid esineb lisaks päraku ümber ja välistel suguelunditel. Mõne päeva möödudes tursed suurenevad, tumenevad ja põhjustavad näo, suu, silmade ja nina muundumist
Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK) Põletik Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub: Süljes Soole ja nina-neeluruumi limas Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates Granulotsüütide graanulites Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon . · opsoniinid on ained, millede seondumine kehavõõraste rakkude ja mikraarganismidega muudab nad kergemini fagotsüteeritavateks. · Nii fagotsüütide kui ka võõrkehade pind on enamasti negatiivselt laetud. Seega on nende lähenemine raskendatud elekrostaatilise tõukejõu tõttu.
Humoraalne (lüsosüüm, opsonisatsioon, komplement, interferoon) Rakuline (mikrofaagid e. neutrofiilid, makrofaagid, NK) Põletik Omandatud immuunsus Loomulik humoraalne kaitse: 1. Lüsosüüm. Paljudes kudedes ja koevedelikes pidurdab bakterite ja viiruste arengut ja paljunemist lüsosüüm mukolüütiliselt toimiv leeliseline ensüüm. Teda leidub: Süljes Soole ja nina-neeluruumi limas Silmalaugude sidekesta sekreedis ja pisarates Granulotsüütide graanulites Kopsude makrofaagides 2. Opsonisatsioon . · opsoniinid on ained, millede seondumine kehavõõraste rakkude ja mikraarganismidega muudab nad kergemini fagotsüteeritavateks. · Nii fagotsüütide kui ka võõrkehade pind on enamasti negatiivselt laetud. Seega on nende lähenemine raskendatud elekrostaatilise tõukejõu tõttu.
limaskest, toidu, ravimitega ja veri (putukamürk). Peamised allergia teket mõjutavad tegurid on: · Kontakt allergeeniga - oleneb kogusest ja ajast, töötlemine ja organismi sisemine tee. · kaitsebarjääride läbilaskvus · immuunreaktsiooni mõjutavad tegurid. Allergiaid on mitmesuguseid. On: · hingamisteede ja silma allergiahaigused o allergiline nohu o kõriturse o bronhiaalastma o allergiline konjuktiviit ehk silma sidekesta põletik · naha allergiahaigused o atoopiline dermatiit o nõgesetõbi o angioödeem · seedetraktiallergiad o IgE vahendatud o mitte IgE vahentatud. Esimesed on näiteks oraalne allergiasündroom, millega kaasneb huulte, suu limaskesta sügelus ja turje jmt, mao sooletrakti nähud, millega kaasneb oksendamine jmt. Teisteks on näiteks allergiline eosinofiilne ösofagiit, gastriit ha
annaabi.ee 
