Suguhaigused ja nende ravi (0)

Suguhaigustest üldiselt

Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad nakkushaiguste gruppi. See hōlmab rohkem kui 20 haigust, mida pōhjustavad bakterid , viirused , seened vōi parasiidid . Üldteada on fakt, et kōik suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust pōhjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vōimalikes teraapilistes vōi ennetavates vahendites.
Klassikalised suguhaigused on kaotanud oma ōuduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Tänapäeval on kardetavaim suguhaigus AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini.Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest
Nakatumine toimub peamiselt seksuaalse vahekorra ajal, mil terve limaskest satub otsesesse kontakti haigust kandvate kehavedelikega. Enamus suguhaigused, eriti herpesviirused , levivad ka oraalseksi, suudlemise vōi intiimse puudutamise läbi. Ka ema vōib oma sündimata vōi vastsündinud last nakatada . Osad suguhaigused ( hepatiit B, AIDS ja süüfilis) kanduvad edasi läbi vere – vereülekandel ja verepreparaatidega vōi süstalde korduvkasutamisel narkomaanide hulgas. Mōnede patogeenide puhul on vōimalik kaudne nakatumine läbi käterätikute, tualettruumi esemete jne. Sellised juhtumid on haruldased . Argipäeva tavaliste tegevustega vōib nakatumise välistada, eeldades, et on täidetud kōik asjakohased hügieeninõuded.
Enamus suguhaigused ilmnevad tavaliselt kohas, kus nakatumine alguse sai. Näiteks peenisel, vagiinal, häbememokal. Nakkus vōib edasi kanduda ka suu ja päraku naha kaudu. Mõned suguhaigused on lihtsalt ebameeldivad, samas on neid, mis on ohtlikud – jäädes väljaravimata, suudavad nad levida üle kogu organismi ning mōnedel juhtudel pōhjustada parandamatut kahju, näiteks viljatust, ajukahjustusi vōi pimedaks jäämist.
Enamlevinud suguhaigused
AIDS
AIDS on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. See on immuunsussüsteemi raskekujuline kahjustus, mille tagajärjel jääb inimese organism kaitsetuks harva esinevate pahaloomuliste kasvajate ja tervele inimesele mitteohtlike nakkuste suhtes. AIDSi tekitaja on HIV- viirus . See viirus ründab ja hävitab vere valgeliblede üht alaliiki lümfotsüüte ja makrofaage, mis tagavad organismi vastupanuvõimet. Haigus on praeguseni veel ravimatu ning lōpeb alati surmaga. Kui viirus avastatakse varajaseimas faasis ning haige saab ōiget ravi, on vōimalik edasi lükata AIDS-i tekkimist. Samuti on vōimalik nakatunud inimese elukvaliteeti märkimisväärselt parandada. Praegusel hetkel pole leiutatud ka ühtegi haiguse eest kaitsvat vaktsiini.
Süüfilis
Süüfilis on ohtlik suguhaigus, mis kahjustab tervet organismi. Haiguse kulgu vōib jagada nelja faasi: esimeses faasis, umbes kolm nädalat pärast nakatumist, ilmub nakkuse asukohta kōva, valutu kühmuke (tavaliselt peenisele vōi vagiinale). Kōige lähemal asetsevad lümfisōlmed paistetavad üles. Enamasti paraneb haavand isegi ravita , kuid sellisel juhul ilmneb umbes kuue nädala pärast haiguse teine faas. Bakter levib kogu kehal, pōhjustades nahalöövet, palavikku ja lümfisōlmede paistetust. Need ilmingud kaovad aja jooksul, kuid ilmuvad korduvalt uuesti. Kui ka seda faasi ei ravita, nakatuvad aastate pärast sisemised organid, eriti närvisüsteem - kolmandas faasis näiteks seljaaju ning neljandas aju.
Gonorröa
Gonörröa e tripper on üks levinumaid suguteede haigusi, mis kahjustab peamiselt kusesuguteede limaskesta. Kui haigust ei ravita, viib see meestel eesnäärme vōi munandimanuste pōletikuni. Naistel vōivad haigestuda emakas, munajuhad ja munasarjad sellisel määral, et tulemuseks on viljatus.
Uretriit
Haigusnähud on tagasihoidlikud. Tavalised haigusnähud on urineerimishäired, sage urineerimine ja limane eritis kusitist. Haigus on küllalt levinud
Klamüüdia
Nakatumine klamüüdiasse on Euroopas väga levinud. See viib ebameeldiva kuseteede pōletikuni, millega kaasneb rohke sügelus ning pōletav tunne urineerides. Meestel vōib kannatada saada eesnääre ja munandimanused. Naistel aga vagiina , emakas, munajuhad ja munasarjad, mis vōib viia viljatuseni ning emakavälise raseduseni. Haiguse kulg on enamasti probleemitu. Ravida on vōimalik antibiootikumidega. Edasikandumine vastsündinule on harva esinev juhus , kuid kui see juhtub, on tulemuseks silma sidekesta pōletik ning kopsupōletik.
Trihhomonoos
Trihhomonoos on küllalt sagedane kuse-suguteede haigus, mis esineb nii naistel kui meestel. Tekitaja on algloom , mis toodab toksiini ehk mürki. Nakatumine toimub peamiselt sugukontakti ajal. On võimalik ka mittesuguline haigustekitajate ülekandumine tualettesemetega ja hügieenitarvetega. Seda maailmas kōige sagedasemalt esinevat suhteliselt kahjutut suguhaigust ravitakse kindlate ravimitega. Naistel esineb eelkõige ägeda põletikuna, meestel kulgeb sageli haigusnähtudeta.
Nakatav Mollusk
See on naha pinnanakkus, mille põhjustaja on viirus. Haigus tabab enamasti aktiivset suguelu elavaid täiskasvanuid ja noorukieas poisse ja tüdrukuid. Võimalik on ka enesenakatamine. Lõimetsusaeg kestab mõnest päevast kuni kahe kuuni. Nakatav mollusk paikneb kerel, jäsemetel, näol, silmalaugudel ja suguelunditel .
Suguelundite lümfisõlmede viirus
Vähemalt neliteist päeva pärast nakatumist tekib genitaalide piirkonda väike varjatud sōlmeke, mis vōib edasi areneda haavandite tekkimiseni. Need vaevu valutegevad sōlmekesed paranevad iseeneslikult 10–14 päeva jooksul ning tihti neid ei märgatagi. Haigus on ravitav esialgses faasis, kasutades antibiootikume.
Hepatiit (kollatõbi)
Hepatiit viiruseid on erinevaid. Nende hulgast hepatiit B ning vähemal määral ka hepatiit C on seksuaalsel teel edasikanduvad viirused. Haiguse kulg on igal juhtumil väga erinev. Viirus vōib kulgeda komplikatsioonideta, samas vōib endaga kaasa tuua ägeda maksapōletiku, mis mōnedel juhtudel on isegi surmav. Enamikul inimestel areneb viirus krooniliseks maksapōletikuks, mis vōib omakorda viia tsirroosini vōi maksavähini. Paljud inimesed kannavad nakkust endaga elu lōpuni, ilma, et ise haigestuksid, kuid nakatavad samas teisi. Lisaks seksile, levib hepatiit B/C ka läbi vereülekannete, süstalde korduvkasutamisel ning vahel isegi läbi otsese kontakti kehavedelikega.
Kubemetäid
Täid on väikesed putukad, kes ründavad kubemekarvu. Täid ja nende munad ehk tingud on palja silmaga nähtavad ning nad kinnituvad karvade külge. Intensiivne sügelus on kōige tähelepandavam sümptom. See kahjutu haigus on ravitav spetsiaalse emulsiooniga.
Seennakkused
Pärmseen on laialt levinud ning kōige sagedasem seennakkuste kandja. See iseenesest kahjutu nakkus (vagiina vōi sugutipea pōletik) osutub aga üsna ebameeldivaks, sest kaasneb rohke sügelus ning pōletav tunne. Naistel eritub lisaks veel mäda. Seenhaigused on ravimitega täiesti ravitavad, kaasata tuleb ka vajalikud hügieeninõuded.
Genitaalherpes
Tekitajaks on kahte tüüpi herpesviirused, mis kahjustavad nahka, limaskesti, silmi, aju, suguelundeid jne. Genitaalherpes tekib peamiselt noortel. Meestel tekivad sugutile villid, naistel villid tupe -, emakakaela-, tuharate või pärakupiirkonda. Võib kaasneda voolus ja väga valulik urineerimine. Paraneb aeglaselt arsti ettekirjutiste järgi.

Kuidas end suguhaiguste eest kaitsta?

Kuna nakatumine suguhaigustesse toimub peaaegu alati läbi seksuaalvahekorra, ei tohi kunagi unustada kaitsevahendeid. Mōned STD-d on välispidiselt nähtavad, kuid tavaliselt ei tunta neid ära.
Uus seksuaalsuhe toob endaga alati kaasa ohu nakatuda mōnda suguhaigusesse. Vaid juhul, kui teie partner on terve, pole vaja riski karta . Sellepärast on partneri hoolikas valik väga oluline. Vōimalikkudest riskidest peaksid partnerid omavahel avameelselt rääkima. Selgeks tuleks teha, milline oli teie partneri varasem elustiil. Samuti tuleb teada, kuidas peaksite end kaitsma. Kandes HI-viirust ning seda varjates , ainult soodustate patogeenide teket.
Kuna AIDS on ravimatu haigus, on soovituslik teha HIV-test, et teada saada enda tervislik seisund.
Asjaolu, et mitte kōik suguhaigused pole ravitavad, mōned vōivad olla surmavad (AIDS, hepatiit B/C) ning osad kaasa tuua näiteks viljatust, on pōhjuseks, miks seksuaalsetest juhusuhetest tuleks hoiduda. Ainult ühest seksuaalkontaktist vōib piisata, et inimene nakatuks suguhaigusega.
Kasutades kondoomi, saab küll vähendada, kuid mitte täielikult välistada suguhaigustesse nakatumise ohtu. AIDS-i puhul kaasneb ka kondoomi kasutades mitme protsendine jääkrisk, et viirus kandub edasi. Noortel pole enamasti kas üldse vōi siis on äärmiselt väikesed kogemused kondoomi kasutamisega, seega kaasneb suur risk, et kaitsevahendi ōige kasutamine ebaōnnestub.
Kui te kuulute hepatiit B viiruse riskigruppi (meditsiinitöötajad, dialüüsitavad patsiendid , veenisüstivad narkomaanid vōi inimene, kes peatub pikemat aega arengumaades), peaksite end selle haiguse vastu vaktsineerima.
Kuidas käituda suguhaiguse korral?
Kui arvate , et olete nakatunud mōnda suguhaigusesse, peaksite koheselt ühendust vōtma arstiga, keda te usaldate. Lisaks oma perearstile, vōib selleks olla ka nahaarst , günekoloog, uroloog vōi sisehaiguste arst. Iseseisev suguhaiguste ravi on problemaatiline ning vōib osutuda isegi ohtlikuks. Viimane raskendab hilisemat arsti diagnoosi ning infektsioon vōib jääda avastamata. (Hansen, 1889)
Enamus suguhaigused on ōige ravi korral mööduvad. Eranditeks on viiruslikud , nagu näiteks herpes, hepatiit B/C ja AIDS. Isegi HIV-i puhul on praegu saadaval olevate preparaatidega vōimalik pikendada patsiendi eluiga ning, mis kōige tähtsam, parandada elukvaliteeti. Ravist ōnnestub maksimaalselt kasu saada aga ainult neil haigetel , kes avastavad oma olukorra juba varajaseimas faasis. Seepärast on alati mōtekas teha HIV-test, ka juhul, kui olete mōne muu suguhaiguse kandja. Arutage seda oma arstiga.(Hansen, 1889)
Kui olete nakatunud mōnda suguhaigusesse, peaksite oma partneri huve silmaspidades hoiduma seksuaalsetest kontaktidest seni, kuni haigus on väljaravitud ning te ei saa enam viirust edasi kanda. Teie arst annab teile teada, kui tegemist on pikemaajalise nakkuse ohuga. Samuti peaksite haigusest informeerima oma praegust ja/vōi endiseid partnereid . Vähemalt üks neist inimestest kannatab sama haiguse all (vastasel juhul poleks te nakatunud) ning on vōimalik, et olete mōlemad haigust omakorda edasi levitanud. Ka need inimesed peaksid konsulteerima arstiga ning vajadusel end ravima. (Hansen, 1889)
Paljudel inimestel on raske rääkida suguhaigustest. Just seepärast on oluline, et arstiga tekiks usalduslik suhe, kus suudetakse olla täiesti avameelne. Sel juhul saab ta teid ravida kompetentselt, eelarvamuste vabalt ning olla samas täiesti konfidentsiaalne.