Gonorröa (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Gonorröa

Gonorröa Seletus-Sugulisel teel leviv nakkus, mis esmalt kahjustab limaskesti, kuid võib hiljem verega levida üle kogu organismi. Limaskest-kehaavade kaudu väliskeskkonnaga ühenduses olev õõneselundite sisekate-suus,söögitoru vooderdab Pildil on ­tripperi tekitajad,bakterid Tekkepõhjused- haiguse põhjustaja on gonokokk. Gonokokk on mikroob,mis on tripperi ehk gonorröa tekitaja. Gonokokk asub kusitt,päraku,emakakaelakanali ja silma sidekesta kattekihis. Gonorröa levib ainult inimeselt inimesele limaskesta kokkupuutumisel. Tavaliselt levib gonorröa sugulise vahekorra teel. Gonorröa võib avalduda 1 päeva kuni 1 kuu jooksul, tavaliselt 1.16 päeva jooksul. Väga tavalised on ilma sümptomiteta juhud. Kõige sagedamini tuleb ette uretriit meestel, siis tekib halvalõhnaline mädavoolus ja peenise ots muutub põletikuliseks.Samuti on siis valus urineerida.

Bioloogia

10

doc

Gonorröa

GONORRÖA Kenno Epler 12.a Tartu 2008  Sisukord 1. Suguhaigustest üldiselt lk. 3 2. Eesti levinumad suguhaigused lk. 4 3. Gonorröa ehk tripper lk. 5-8 4. Gonorröa Eestis lk. 9 5. Kasutatud kirjandus lk. 10 2 Suguhaigustest üldiselt Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused ehk suguhaigused kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik Suguhaigused levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust

Perekonnaõpetus

5

docx

Suguhaigused ja nendest hoidumine

ilmne. (Powell, 2005) Gonorröa diagnoosimiseks on peale kliiniliste haigustunnuste vajalik haigustekitajate olemasolu (mikroskoopilisel või bakterioskoopilisel uurimisel). Gonorröa laboratoorsel diagnoosimisel on eriline tähtsus, sest haigus võib suhteliselt sageli kulgeda torpiidselt, väga väheste kliiniliste nähtudega ning diagnoosimine osutub võimalikuks ainult hoolika laboratoorse analüüsi abil. (Vahter, 1994) Levides verre või liigestesse võib gonorröa osutuda eluohtlikuks. Ravimata gonorröa põhjustab tõsiseid tüsistusi. Naistel võib esineda vaagnapõletik, mis võib kahjustada munajuhasid, põhjustada kroonilist vaagnavalu ja tekitada sisemisi mädakoldeid, mida on keeruline ravida. Meestel võib gonorröa põhjustada väga valulikku munandimanuste põletikku (munandites), mille tagajärjeks võib olla sigimatus. Inimene nakatab teisi seni, kuni ta ei ole saanud ravi. Ravitakse cephalosporin- või quinlone- tüüpi antibiootikumidega

Bioloogia

26

odt

Nahahaiguste õpimapp

20 Arutelu, küsimused: Kuidas oleks võimalik tõsta inimeste teadmisi suguhaiguste kohta? Gonorröa Gonorröa on üheks sagedasemaks seksuaalsel teel ülekantavaks haiguseks. Igal aastal registreeritakse maailmas 25 miljonit uut haigusjuhtu; ning on suguhaiguste hulgas trihhomonoosi, klamüdioosi ja genitaaltüügaste järel neljandal kohal. Nakatumine toimub sugulise vahekorra ajal. Sageli on haigustunnused väga vähe väljendunud muutes gonorröa avastamise ja kontrollimise keeruliseks. Haiguse põhjustajaks on Neisseria gonorrhoeae ehk gonokokk. Gonokokk elab kusiti, emakakaelakanali, pärasooleja silma sidekesta kattekihis, puberteedieelsetel tüdrukutel, rasedatel ja vanuritel võib paikneda ka tupes. Nakatumine toimub ainult inimeselt inimesele ja ülekanne toimub limaskestade otsese kontaktiga, tavaliselt sugulise vahekorra ajal. Bakterid läbivad limaskesta barjääri ja tekitavad põletikku, mis avaldub mädaeritusena

Meditsiin

13

doc

Seksuaalsel teel edasikanduvad haigused

diseases) kuuluvad gruppi ,,nakkushaigused". See hlmab rohkem kui 20 haigust, mida phjustavad bakterid, viirused, seened vi parasiidid. Üldteada on fakt, et kik STD-d levivad peamiselt läbi seksuaalsete kontaktide. Siiski on nende haiguste vahel erinevused, seda nii viirust phjustavate toimeainete hulgas, haiguse käigus, vimalikes teraapilistes vi ennetavates vahendites. Klassikalised suguhaigused (süüfilis, gonorröa jne) on kaotanud oma uduse alates ajast, mil nad said ravitavaks antibiootikumidega. Hepatiit B (haigus, mis arenedes osutub väga tsiseks), vastu on juba kaua aega olemas ka kaitsev vaktsiin. Tänapäeval on kardetavaim STD AIDS, kuna selle vastu pole suudetud luua ei ravimit ega ennetavat vaktsiini. Erinevate hinnangute kohaselt nakatub maailmas suguhaigustesse igal aastal 330 miljonit inimest. Levinuimad on trihhomonoos (120 miljonit nakatunut), järgneb klamüüdia (50

Bioloogia

38

docx

Seksuaalkasvatus

 Suguhaigused · on sugulisel teel edasiantavad haigused · esmased sümptomid tekivad põhiliselt suguorganite piirkonnas või selles kehaosas. · Neid haigusi on väga palju ja mõned on isegi ka elule ohtlikud. · Paljud haigused on mittenähtavad. · Eestis esineb kõige rohkem trihhomonoosi, järgnevad klamüdioos, gonorröa ja bakteriaalne vaginoos. Suguhaiguste hulka võiba ka lugeda süüfilist. · Haigused võik jaotada kahte rühma, ühte iseloomustaks tüüpiline mädane või limajas mädane eritis, trihhomnoosi puhul on see vahutav, klamüdioosil limane. · Teise rühma moodustavad haigused, mida iseloomustab haavandite teke. Eestis on sellistest haigustest kõige rohkem herpest ja süüfilist. Herpes on selline haigus, kus tekkib 3 6 päeva

Seksuaalkasvatus

39

docx

Mikrobioloogia

Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide ­ mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese

Mikrobioloogia

170

pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia

Meedia

Kommentaarid (0)