Roomas peeti väga lugu ümartemplist, tavaliselt olid need korintose sammastikuga ning madala koonilise katusega. Sõltumatult Kreekast kujunes Roomas välja kuppelehitis- kupliga kaetud silindriline hoone (nt: Panteon). Kreeka arhitektuur jagatakse kolmeks klassikaliseks orderisüsteemiks - dooria, joonia ja korintose orderiks. Kreekas kasutati sambaid eelkõige toestamise eesmärgil (kogu ehitis seisnes kiviplokkide omavahelises sobitamises ja vastupidamises ilma sideaineta vastupidiselt Rooma ehituskunstile) kuid Roomas olid nad pigem dekoratiivse eesmärgiga.Roomas olid samba tüüpidest eelistatumaid korintose sambad, Joonia ja dooria sammast on suhteliselt vähe. Arhailisel perioodil kasutasid kreeklased ka mees- ja naisskulptuure (atlant ja karüatiid), mida me jällegi Roomas ei näe. Vanim stiil (dooria) on oma olemuselt raske ja range. Sambad on madalad ja jässakad. Sambad on baasita ja toetuvad stülobaadile, kapiteel koosneb kaarjast
rohkem kui nende kalender, arhitektuur postiteenusega ja kolleegid Euroopas, ehitasid suuri linnu, mis arhitektuur astronoomia mingil põhjusel maha hiiglasuured tahutud päikesekalender, jäeti, valgeid lubjakivist kividest templid, mis olid arhitektuur linnad teid, tundsid pseudovõlvi ehitatud sideaineta korrapärase ja lubimörti planeeringuga, tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt
paigutamine kõrgendatud alusele. Väga osavad pronksi valamises; Kapitooliumi emahunt, kes toidab Romulust ja Remust. Antiik-Rooma 4.saj. 395 a.pKr. Igas linnas oli 1 või enam paeväljakut ehk foorumit ning vähemalt üks triumfikaar. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Ka kreeklased kasutasid tahutud kive, kuid ilma sideaineta. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Oli olemas veevärk, kanalisatsioon ja keskküte. Uuendus, mis roomlastelt skulptuurivallas pärineb on portreede valmistamine (büst). Erinevalt kreeklastest püüdsid roomlased sealjuures jääda loomutruuks ning mitte varjata inimese vigu. Ainsad, kelle portreeskulptuure saatis ideaalsustaotlus, olid keisrid. Roomlased valmistasid skulptuuridele ka `parukaid'. TERMID-Rooma saunad BASIILIKAD-kohtu- ja ärihooned.
alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest tõusis kõrgemale teistest selle ala leidudest Peruus). Väga kõrgelt oli arenenud ka tekstiilikunst, tikandite tegemine, brokaadist ja hiigelkangast esemete valmistamise oskus. Inkade kõrgkultuur Nad oskasid ehitada nii rippsildu kui ka kivisildu.
Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan. u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani. Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr. Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid, kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr
kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et siis on nad Olümpose jumalatele lähemale. Iga tempel oli pühendatud kindale jumalale. Arhailisel ajajärgul kujunes välja Kreeka templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka välisarhidektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit esiteks kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsioonitunne; teiseks ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta metallklambrite abil. Kandvaks said sambad. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahes osast kandvast ja kantavast osast. Kandvad osad on nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni kolmest astmest (ülemine aste on stülobaat); sambad, mille jämedus ja kõrgus on iga templi puhul erinev. Kantavad osad on talastik, mis koosneb sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi (kr
Iga aasta 1. märtsil tuld uuendati. Tuli põles templites kuni aastani 391, mil keiser Theodosius I keelas avaliku paganluse kummardamise. 4)Marcelluse teater: asub Roomas. Vana vabaõhu teater. 5) Constantinuse triumfikaar: asub Roomas. Kaunistatud nikerdatud detailidega. 6.Võrrelge Kreeka ja Rooma ehituskunsti! 4p Sarnaused: Mõlema puhul oli suurima ja ühtlasi kasulikuim lubjakördi avastamine ja kasutusele võtmine. Erinevused: Kreeka: kasutasid tahutud kive ilma sideaineta . Sambad toestasid ehitist. Kasutati lubjakivi ja marmorit. Ehituskunstis valitsesid kolm stiili. Rooma: Ehitati tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid. Templitel ärsem viilkatus kui Kreekas. Sambad olid ehitisele vaid kaunistuseks. Kasutati põletatud telliseid. 7.Kreeka ja Rooma jumalad. Tee võrdlev tabel! Esita tabelis vähemalt 5 jumalat. 5p Kreeka jumalad Rooma jumalad
Kerisega ahju juures oli oluliseks osaks tulepesa kohale kuhjatud kivikuhelik, mida nimetati keriseks. Tuli ja suits tungisid läbi kerisekivide, kuumendasid neid ning kuumenenud kivid soojendasid jahtudes omakorda ruumi. Nii sai köetav ruum soojust mitte ahju seinte, vaid peamiselt kerise kaudu . ● kerisahjud olid ülilihtsa ehitusega: ümmargused raudkivid laoti üksteise otsa kuhilasse ilma mingi sideaineta, suuremad alla, väiksemad peale. Ahju lagi tehti piklikest, paarikaupa katusekujuliselt teineteise vastu toetuvatest kividest, millele omakorda laoti väikesed kerisekivid. ● Umbahi erineb kerisahjust sellepoolest, et seal pole eraldi soojussalvestit – kerist. Selle asemel on suur ja kõrge tulepesa, mille peal on kogukas lagi. ( kerisahi) ( umbahi ) VILI
anatoomiast rohkem kui maailma täpseim kalender, koos postiteenusega ja nende kolleegid Euroopas, arhitektuur ehitasid suuri arhitektuur hiiglasuured astronoomia linnu, mis mingil põhjusel tahutud kividest templid, päikesekalender, maha jäeti, valgeid mis olid ehitatud sideaineta arhitektuur linnad lubjakivist teid, tundsid korrapärase planeeringuga, pseudovõlvi ja lubimörti tänavad sillutatud, kivist veejuhtmed, mitmekorruselised majad · 16. sajandil hävitati hispaanlaste poolt · Vallutati Cortes'i poolt · Vallutati Montejo poolt · Vallutati Pizzarro poolt 8. INKADE RIIK, KUI TOTALITAARNE RIIK (tv.99) · Eraomandust ja kaubalis-rahalisi suhteid ei tuntud, kõik kuulus riigile.
keldrisse, kui ta 24 h jooksul ellu jäi, siis oli ta vaba mees, AGA see kelder kubises mürgimadudest jt. Kõrge seisuse jaoks rakendati kõikidest privileegidest ilmajätmist ja orja seisusesse panemist. Inkadel polnud kirja millegi ülestähendamiseks. Kirjadust jt esitasid pidudel erilise mäluga inimesed. Inkad ei kasutanud ratast ega pottsepaketast. Nad tundsid aga ei kasutanud! Miks? Ei teata, vb nt seepärast, et seal polnud õigeid veoloomi. Inakde arhidektid suutsid ehitada ilma sideaineta suuri templeid, mis nõudis väga head inseneritaipu, tööjõudu ja riiklikku reguleerimist. Inkade kõrgeim jumalus oli taevaolend, kes kandis algul nimetust hiracocha oli juba varasemate aegade jumal. Pachacamak inkade taevajumal. Kõige tähtsam taevakeha Päike. Kujunes päikesekultus. Päiksesjumal Inti (inkade k ,,päike"). Ta oli hõimukaitsejumal. Tähsaimal positsioonil. Jumalatest olid veel tähtsad äikesejumal Illapa
Giza püramiidid 4 KREETA MÜKEENE Järgmiste aastasadade Kreeta arhitektuurist on kõige tuntumad paleed, mis kujutasid endast otsekui väikest linna. Põhiskeemilt olid need kõik sarnased – keskse kiviplaatidega sillutatud suure siseõue ümber oli koondunud arvukas ruumidekobar. Linnused olid levinud mandril. Neile on iseloomulikud võimsad kaitserajatised ja -müürid. Viimased on ehitatud väga suurtest vähe tahutud kiviplokkidest, mis ilma sideaineta koos seisavad. Linnuste keskseks hooneks kujunes megaron – suur ristkülikukujuline saalhoone, mille sissekäigu ees oli kaks sammast, saali keskel, nelja samba vahel aga kolle. Haudehitistest olid tuntud kamber ja kuppelhauad, mille põhiruumi moodustas kas ümmarguse või nelinurkse põhiplaaniga matusekamber, milleni viis pikk, kerge kallakuga käik – dromos. Hauakambri lagi oli kaetud kivide järk-järgulise libistamisega tekitatud valevõlviga.
Roomas tuli peale keisriaega jagunemise aeg, mil kuulutati Kristlus riigi usundiks. Kuigi Rooma riik hõlmas peaaegu kogu Vahemere ümbrust ja omas erinevaid maavarasid ning loodussaadusi, valitses Kreeka kunstis ja kultuuris Roomat, et oma rõhutust välja elada. Kreeka arhitektuur oli Egiptuse ehituskunsti mantlipärija ning snitti võeti ka Kreeta-Mükeenest: neilt laenati ornamendid, mis olid nii kosmilised (meander), kui kohalikku loodust jäljendavad (palmett). Kasutati sideaineta plokke, mis seoti vajadusel pronks-klambritega. Hoopis erinevalt oli Roomas ehitusmaterialiks põletatud savitellis, mis hiljem kaeti marmoriga. Sideaineks oli vulkaanilise tuha koostisega rooma betoon. Rooma kunsti tõid ornamendi etruskid, muutes arhitektuuri lausa ornamendi keskseks. Kreekas hinnati otstarbekust ja lihtsust, ehk siis oldi konstruktsiooni kesksed ja vormiti välja kuni tänaseni toimivad lahendused ehituskunstis. Uusimaid ehitusvõtteid tarvitati Kreekas templites
Näiteks Stonehead. Selliste ehitiste otstarve ei ole veel täiesti kindlaks tehtud, kuid see võib olla erinev näiteks põletamiseks, matmiseks. Euroopa vanim rajatis kromlehh koosneb 11 reast kivist , mis on paralleelsed. Kivimite kõrgused varieeruvad 3st kuni 1 meetrini. Seda seostatakse päikesekellaga. Teine on Dublinis 3250eKr, Newgringe. 12-13 meetrit kõrge ja väline ümbermõõt üle 80 meetrit, käigu pikkus on 17 meetrit. Lõpus käigu kõrgus 6 meetrit. Tehtud ilma sideaineta, ukse ava kohal on eraldi avaus, kus pööripäeva puhul valgus sisse paistab. Mesopotaamia Aja pikku Inimesed jäävad paikseks ja harivad põldu. Mesopotaamia ajastu piirkond asus Araabia poolsaarest põhjas, Eufrati jõe ääres. Vanimad linnad saavad alguse 4000eKr. Eufrati pärast jäädigi paikseks, sest tänu niisutussüsteemile on võimalik saada väga edukat saaki. Esimene rahvus, kes ratta kasutusele võttis, olid sumerid. Kahjuks olid sumerid väga sõjakas
perioodist leitud ligikaudu 120. Enamik linnustest jäid pidevalt kasutusele kuni muinasaja lõpuni. Et linnust oleks võimalik paremini turvata, ehitati need looduslikku kaitset pakkuvatesse kohtadesse (mäed / künkad, jõekäärud jm). Kui loodus pakkus vähe kaitset tuli linnuse kaitseks ehitada kunstlik vall. Linnused olid peaasjalikult rajatud puidust kaitseehitistega. Üksikute linnuste juures Põ- ja Lä-Eestis on kasutatud ka paeplaatidest ilma sideaineta laotud kuivmüüre. Oma välisilmelt jagunevad Eesti linnused nelja rühma: Igast küljest looduslikult kaitstud mägilinnused, mida võib leida valdavalt Lõ-Eesti kuppelmaastikul. Neemiklinnused pikema mäeseljaku neemikuna lõppeval otsal, mille looduslikku kaitset kõige vähem pakkuvamale küljele rajati kunstlik vall. Kalevipoja sängi tüüpi linnused, mida rajati voortele. Kunstlikud vallid ja kraavid rajati sellistel linnustel vaid
etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse teatri arkaadid.Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus langeb kahele küljele. Roomlased õppisid aga ehitama ristvõlve, mis tekivad kahe silindervõlvi ristumisel. Roomlased hakkasid laialdaselt kasutama head lubimörti, mis sidus kive. Nad segasid Puteoli linna juurest kaevandatud vulkaanilist liiva lubjaga
arheoloogid mõned tuletorni jäänused Aleksandria Idalahe põhjas. Suurtest heledatest tahutud lubjakivitükkidest tornil oli niisiis kolm korrust: alumine ruudukujuline, keskmine kaheksanurkne ning ülemine ringikujuline. torni tipus paiknes peegel, mis peegeldas päeval päikesevalgust, öösiti põles aga tuli. Aleksandrias vermitud rooma mündid kujutavad ehitise nelja nurga juures ka Tritoni kujusid. Torni tipus seisis Poseidoni või Zeusi kuju.] Pharose tuletorn oli ehitatud sideaineta ning kive liitis sulatina, et müürid lainete löökidele vastu peaksid. Tuletorn Aleksandria müntidel
Giza püramiidid 3.at eKr Amoni tempel Luxoris 2.at eKr Amoni tempel Karnakis 2.at eKr Abu-Simbel kaljutempel 2.at eKr3 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritesele ja sillussüsteemile. 4.KREETA-MÜKEENE EHK EGEUSE ARHITEKTUUR Euroopa tsivilisatsiooni kõige varasemaks kandjaks antiikmaailmas oli kreeta-mükeene ehk egeuse kultuur, mille peamised keskused olid Kreeta saarel ning Peloponnesose poolsaarel. Ajastu ehitusmälestusi: Knossose palee 2. at eKr Mükeene ja Tirynsi linnused 2. at eKr Mükeeni linnus Tirynsi linnuse plaan Mükeene lõviväravad 2
Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas on võimalik vältida valandis gaasi ja kahanemispoorsuse teket survevalu puhul? Vali üks: a. legeerida valumetalle b. pikendada valandi jahtumise aega c. vakumeerida pressvorm enne täitumist d. tõsta pressvormi täitmise kiirust Küsimus 2 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Millistest materjalidest valmistatakse kärne? Vali üks: a. naturaalsest vaigust b. sideaineta vormliivast c. liiva ja savi segust d. ülipuhast vormisavist Küsimus 3 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kokilli püsivuse tõstmiseks kaetatakse tööpinnad pinnaga (vooderdatud kokill) mille materjaliks ja paksuseks on Vali üks: a. kvartsliiv ja sideaine, 515 mm b. kõvasulam (WCCo), 210 mm c. puhas alumiiniumoksiid, 210 mm d. kõvasulam (WCCo), 515 mm Küsimus 4 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus
etruskidelt ja kreeklastelt. Küll aga oli roomlastel endil palju tehnilist ja praktilist taipu, mistõttu nendele kuuluvad mitmed tehnilised avastused ning uuendused ilma milleta me kaasaega eriti ette ei kujuta. Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta 4 Marcelluse teatri arkaadid Arkaade (ladina arcus- vibu) kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. Pont du Gard, hästi säilinud rooma akvedukt (veejuhe) Lõuna-Prantsusmaal Ristvõlvi ehituse skeem Silindervõlvi ehituse skeem 5 Võlv on kaarekujuline lagi. Juba Mesopotaamias osati ehitada silindervõlve, kus raskus
raamatukogusid jms. Et oma rahututele alamatele meeldida püüdsid keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. NÄIDE: Caracalla termid Roomas Arkaad(kaaristu) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Arkaade kasutati sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. NÄIDE: Marcelluse arkaad Foorum - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. NÄIDE: Rooma foorum, turuplats Rooma linnas Kes või mis on? Willendorfi veenus - naisekujuke, mille avastas 7. augustil 1908. aastal paleoliitikumi asulakohast Willendorfi linna lähedalt Austriast Wachau piirkonnast arheoloog Josef Szombathy
Triumfikaar. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. 13. Milliseid materjale kasutati Colosseumi ehitamisel? Millal see valmis? 79-82 pKr. Südamik vormiti betoonist, mille ümber laouti tellisvooder ja see kaeti pealt marmortahveldisega. 14. Kreeka ja Rooma ehituskunsti põhilised erinevused. Kreeka ehituskonstruktsioonid olid täpsed. Müüre laoti ilma sideaineta ehitus-ja lubjakivist, travertiinist ja marmorist. Talad blokid sambaosad fikseeriti metallklambrite, ankrute ja pulkadega. Avasid sillati kiviblokkidega. Algul ehitati puust Kasutati dooria joonia ja koritose sambaid. Rooma- mörti kasutati sideainena, põletatud savitellised. Marmorit kasut.lubja,liivakivi savi jne katmiseks. Avasid sillati kaartega, põrandapindu silindervõlvidega. Kaare lukustati lukukiviga.Kuplid 15. Kristlased laenasid roomlastelt templiehitamisel ühe hoonetüübi
saj eKr, 2 keskust, 2 eri kultuuri: · Kreetal polnud ühtegi vaenlast, laevastik oli Vahemere tugevaim. Kaitseehitisi polnud vaja. Kogu raha läks kunsti ja kultuuri arendamiseks. Kunstis puudus jahi ja sõjapidamise motiiv. Metsloomi saarel ei olnud. · Mükeene oli mandri-kreeka keskus. Paiknes Lõuna-Kreekas. Ühtset riiki polnud. Väga tugev armee. Tohutud kaitseehitised. Majad ehitati ilma sideaineta. Mükeene sõdis pidevalt. Peale sõjapidamise ja jahi muid motiive kunstis polnud. 2. Homerose periood: 11.-9. saj. Tol ajal elas pime laulik Homeros ja ta koostas oma eepose. Kuningas ja kuninganna olid esimesed võrdsete seas. 3. Arhailine periood: 8.-6. saj. Periood, mil pandi alus Kreeka linnriikidele. Tekkisid käsitöö, kaubandus, merendus, rahandus. Hilisemale võimsusele aluse panek. Kreeka kolonisatsioon. 4. Klassikaline periood: 500-338
● Täpne asukoht teadmata, kuna pole leitud selle jäänuseid III Giza püramiidid (Cheopsi püramiid) ● Kõrgus u 150 m ● Maailma kõrgeim püramiid ● Ainuke tänaseni säilinud vanaaja maailmaime ● Algselt kaetud valge lubjakiviga, mis tänaseks on laiali kantud IV Aleksandria e Pharose tuletorn ● Umbes 110 m kõrge ● Maailma vanim teadaolev tuletorn ● Valmis aastal 279 eKr ● Valgust andis tornitippu ehitatud ahi ● Ehitatud sideaineta, kive liitis sulatina V Babüloni rippuvad aiad ● Aiad kui ka müür arvatakse olevat ehitatud Nebukadnetsar II käsul u 600 a eKr ● Kirjelduste järgi arvatakse selle pindala olla umbes 1200 ruutmeetrit ● Terrasse ühendasid roosast ja valgest kivist trepid, mille kõrval asusid pumbad, millega orjad aedade kastmiseks vahetpidamata vett pumpasid VI Artemise tempel Ephesoses ● Ehitati kolm korda üles, enne kui see hävitati lõplikult 401. aastal
keisrid üksteise võidu terme ehitada. Termide sisekujunduseks ja viimistluseks kasutati kõige kallimaid materjale. Kuulsad olid näiteks Caracalla termid Roomas. Need pakkusid korraga puhkust mitmele tuhandele inimesele. ARKAAD(KAARISTU) - Roomlased õppisid ehitama tahutud ja üksteisega sobitatud kividest kaarekujulisi arkaade, võlve ja kupleid, sest need suudavad kanda suuremaid raskusi kui kreeka talastikud. Kreeklased kasutasid tahutud kive ilma sideaineta. Marcelluse arkaad. Arkaade kasutati praeguseni osaliselt kasutamiskõlblike sildade, veejuhtmete ja hoonete ehitamisel. FOORUM - oli vanaaja linnades rahva kogunemiseks määratud väljak. Foorum oli linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Eriti tuntud on Rooma foorum. Rooma foorum on turuplats Rooma linnas, mis rajati pärast küngastevahelise kinnikasvanud padu kuivendamist 7. saj eKr, et ehitada Cloaca Maxima. WILLENDORFI VEENUS - naisekujuke, mille avastas 7
Kr.) · Teadused Mesopotaamias - astronoomia, meditsiin, matemaatika; · Arhitektuur o Seal ei leidu kivi, ei saa seega kivist midagi teha, kuid teevad savist telliseid, algul põletamata savist, kuid juba sumerid hakkavad põletama, saadi väga tugev materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi
at eKr) Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 2 Ehitustüübid: Mastaba. Püramiid, sh astmikpüramiid, murdpüramiid ja klassikaline püramiid. Kaljuhaud. Tempel, sh hauatempel, päikesetempel, orutempel, kaljutempel. Püloon. Obelisk. Ehitusmaterjalid: Kivi, sh liivakivi, lubjakivi, graniit ja marmor. Puit (põhiliselt sisseveetud). Toortellis ja põletatud tellis. Tampsavi. Kivi. Ehitustehnika: Sambad, talad. Sideaineta kiviladu. Panid aluse kvaadermüüritisele ja sillussüsteemile; olid esimesed, kes leiutasid kantkivi-ehitusviisi ja lõid kiviehituskunsti kõik põhielemendid, välja arvatud võlvid ja kuppel. Klassikalise templi skeem on järgmine: sfinkside allee–püloon–sammasõu–sammassaal–väiksemad ruumid–kesktelje lõpus asuv pühamu. Mööda sfinkside alleed pääses templi peaväravateni, mille ees seisis kaks obeliski
kelle hulka eestlased kuulusid - Eesti jagunes 3 suuremaks kultuuripiirkonnaks: Lääne-eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti (muistsed hõimupiirkonnad) 4.Rahutud aastasajad Linnuste rajamine - Keskmisel rauaajal muutusid olud rahutuks linnused - Rajati järskude nõlvade ja sobiva suurusega küngastele, looduslikult vähekaitstud mäekülgede poole kuhjati kunstlik vall (liiv + palkidest sein; paeplaatidest kuivmüür ilma sideaineta), vallist väljapoole kaevati kraav - 120 muinaslinnust - mägilinnused 8-11 saj rajati üksikutele igas küljest looduslikult kaitstud küngastele nt. Otepääl - neemiklinnused 8-11 saj - püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale, 2 küljest ja 1 otsast olid nad looduslikult kaitstud, teisele otsale rajati kunstlik vall, nt Rõuge linnamägi
ligipääsevatesse kohtadesse. 7. Klaasvill mattide saamine: Klaasvilla peamiseks tooraineks on klaasimurd, millele lisatakse veel soodat ja lubjakivi. On elastne. Pakkimisel pressitakse kokku 40...80%. 8. Kivivill mattide saamine: Kivivill valmistatakse looduslikust kivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Orgaaniline liimaine hakkab aurustama 200...250C juures, kuid kivivill ise hakkab klompuma alles ca 1100c juures. 9. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Pakkimisel pressitakse kuni 80% kokku. Mahumass on ca 20kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,05W/m.C. 10. Tehnilised isoleermaterjalid on mõeldud mitmesuguste mahutite, boilerite ja muude tehniliste seadmete isoleerimiseks. Nende materjalide paksus on 20...120mm. Mahumass on 50...100kg/m3 ja soojaerijuhtivus 0,06...0,08 W/m.C. (100C juures) 11. Paisutatud kivimid: Põhilised on vermikuliit ja perliit. Vermikuliit sisaldab palju keemiliselt seotud vett
· Halupuit tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega (1; 0.75; 0.5; 0.33 või 0.25 m) halud. · Hakkpuit spetsiaalse hakkruiga tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie- või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine tüki pikkus 25...40 mm). · Puidubrikett peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all (70...200 MPa) sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted. Külje pikkus või läbimõõt on 50...80 mm. Briketi keskel võib olla ava läbimõõduga 10...20 mm. Mõõtmed võivad olla ka samad mis turbabriketil 180 x 75 x 35 mm. 9 · Puidupelletid ehk graanulid kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened (sõrmejämedused) pulgad või kuubid. · Puusüsi suure süsinikusisaldusega (ca
Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib pidada puitkütuseid. · Hakkepuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine laastu pikkus 20-40 mm, tööstuses kuni 60 mm) · Puitbrikett - peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted · Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu kuumutamisel õhu juurdepääsuta või vähese juurdepääsu korral
Antefiksid- terrakotast näokujukesed Etruski linnaväravad Volterrast 3.saj, eKr. Põlluharimine, vase ja rauamaardlad- jõukus Cerveteri nekropol- surnute linn etruskid kardsid surma, surmariitused, esivanemate kultus, egiptuse mõju matmisel. Igaviku jaoks ehitati igavikulisi hooneid. Tumulused- ümarad mätaskattega haudehitised 5-6saj. Ekr koloreeritud relieefid Crucifisso di Tifo- kandiliste kambritega surnute linn pseudovõlv- ilma sideaineta ehitatud, tugipost keskel. Terrakotakultuur Veji Appollon, Vulca, Terrakota 6. saj. Lõpp eKr eredad elurõõmsad toonid Tiivulised hobused Kimäär- kõrgetasemeline pronksivalu Arezzost 380-360 e.Kr Näkineiutaoline nümf 4. saj. Ekr Kapitooliumi emahunt. 5Saj. Ekr (Romulus ja Remus) Mars Todi'st, Pronks 4 saj. Ekr. Pool pead on kadunud, ilmselt olnud teisest materjalist. Nn Oraator- roomapärane riietud ja kujutamisviis Dünaamilised pronksskulptuurid
viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. Läänemüür ehk Nutumüür Nutumüür on juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama. Tegemist on tugimüüriga, mis roomlased jätsid järele Teisest Templist. Templi purustamise ja riigi vallutamise tagajärjel pidid juudid lahkuma omalt maalt. Müür on ehitatud ilma tsemendi või muu sideaineta ning üle poole müürist asub allpool maapinda. Nutumüüri juures käiakse palveid lugemas ning need palved, mis on kirjutatud paberile asetatakse Nutumüüris olevatesse vahedesse, aukudesse. Palvepaberitel lastakse seal mõnda aega olla ning maetakse seejärel juudi kalmistule. Juutide tagakiusamine Juudi kogukondi leidub tänapäeva maailmas enamasti kõikjal. Maailma umbes 13. miljonist juudist elab suurem osa Iisraelis ja USA-s. Juudi rahvas on pidanud üle elama
Kr. Kreeta vallutanud Peloponnesosest tulnud ahhailaste saagiks. Ateena traditsioonis väideti, et legendaarne kuningas Theseus vabastas ateenlased Kreeta võimu alt. Tsivilisatsiooni keskpunkt nihkus mandrile, Mükeenesse. Avastajad: Schliemann (Trooja Väike-Aasia läänerannikul) 1871. ja Evans 1900. (Knossos legendaarse kuningas Minose labürintpalee prototüüp) Mükeene kultuur ja perioodid Asustuse jäljed - 1550. Tsivilisatsioon 1450 (sideaineta suurtest kiviplokkidest kindluspaleed, keskset õue ei ole). Mükeene Lõvivärav. Kullassepakunst (portreelikud surnumaskid, inkrusteeritud relvad), pronkssirbid. Lineaarkiri B silpkiri, ahhaia keele arhailine kihistus, s.t., et Peloponnesosele jõudnud indoeurooplased hakkasid oma keelt kirjutama Egeuse kultuuri kirjamärkidega, pärineb ~ 1300 e. Kr., desifreeriti 1952. Nendes tekstides mainitakse Zeusi ja Herat (juba paarina), Poseidonit, Artemist, Hermest jt
franktsioneeritud koosneb kindlatest fraktsioonidest, optimaalse terastikuga on nullist kuni mingi fraktsioonini. Mis on ridakillustik, mis vahe on ridakillustikul ja sidumata segul - Ridakillustik - fraktsioneeritud täitematerjal, mille teramõõdud D8 mm ja d0 ning mille kesksõela läbinud materjali kogus massiprotsentides jääb vahemikku 20 kuni 70%. sidumata segu peaks olema fraktsioneerimata, d=0, ilma sideaineta. Millest sõltub vajalik kandevõime maanteel ja linnatänavatel - maanteel teeklassist ja koormussagedusest, linnatänavatel tänava liigist Milline on Eestis lubatud maksimaalne veoki mass (liikluseks ilma erilubadeta) - 44t Mis on KS (katendis) kompleksstabiliseerimine Mis on normkoormus - ehitise normaalsetele ekspluatatsioonitingimustele vastav suurim koormus. (10t telg paarisrattal, rehvisurve 0,6 Mpa) Mis on pindamine ja millist efekti annab - kattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi
14. Ussjumalanna Keraamilised kujud. Naisfiguurid ussidega ussjumalannad, preestrinnad. Maod olid koduloomad, sest aitasid maavärinate asjus. Tundsid ette ja laid jalga. 15. Kamarese vaasid Kamarese vaasid geomeetrilised mustrid (valge ja punane) tumedal taustal. 19. ja 18. saj e.Kr. Leitud Kamarese koopast. 1700 ema. 16. Mükeene Mükeene oli tipptasemel kultuur 1413 saj. e.Kr. Asus Peloponnesose poolsaarel. Olid kindlusmüürid suurtest tahutud kiviplaatidest. Ilma sideaineta. Kükloop(ili)sed müürid nagu oleks sõõrsilmad teinud. Lõvide värav 1300 e.Kr Mükeene peavärav. 2 peadeta lõvifiguuri, võibolla olid kotkapeadega. Võibolla hoopis greifid. Mükeene küngas. 17. Atreuse varakamber Esialgu peeti varakambriteks, tegelikult on hauad. Kuppelhaud. Dromos kaldtee, aeti mulda täis, kui oli vaja sisse saada, kaevati uuesti lahti. Talamos kõrvalruum, kamber. Tholos ümarhoone. Kõige kuulsam on Atreuse varakamber
maksimaalset vertikaalset liikumist 1 töötsükli jooksul ning suurendab tihendusenergiat, sagedus näitab pöörete arvu ümber pöörlemistelje teatud ajaühiku jooksul ning parandab tihendusvõimet ja liikumiskiirus tagab parima tihendamistulemuse 3 6km/h juures. 54. Laoturite kasutamine teedeehituses, liigitus, üldehitus. Võimaldab laotada materjali segusid, voolavat või lahja betooni segu, raudteealust ballastkihti ja teekatte alusele sideaineta täitematejale. Paigaldab teatud paksusega asfaltkihi. Annab kattele ettenähtud põikprofiili ja esialgse tihedusastme ja ka esialgse siledusastme. roomikvankri ajamid, veoajam, hüdrosüsteem, roolimissüsteem ja juhtplatvorm, puhverrullide põiktalad, materjalipunker (hopper), konveier, tigutransportöör, nivelleerimis- ja kalde juhtimissüsteem, silumisplaadi tõsteseadis, silumisplaadi automaatseiskamissüsteem ja koormamisleevendusseadis, silumisplaat.
ehitatud ahi,põhiliseks ehitusmaterjalideks olid lubjakivitükid. Suurtest heledatest tahutud lubjakivitükkidest tornil oli kolm korrust: alumine ruudukujuline, keskmine kaheksanurkne ning ülemine ringikujuline. Torni tipus paiknes peegel, mis peegeldas päeval päikesevalgust, öösiti põles aga tuli. Aleksandrias vermitud rooma mündid kujutavad ehitise nelja nurga juures ka Tritoni kujusid. Torni tipus seisis Poseidoni või Zeusi kuju.Pharose tuletorn oli ehitatud sideaineta ning kive liitis sulatina, et müürid lainete löökidele vastu peaksid. Tänaseni on säilinud Cheopsi püramiid. Antiikajal väljavalitud 7 maailma ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutust. Vanaaja arvsümboolikas keskne arv. Folklooris ja religioonis on peetud seda eriliste või müstiliste sündmustega. ARV 7-universumi ja makrokosmose,kõiksuse ja terviklikkuse arv. Cheopsi püramiid,146 m. Valmis aastatel 2551-2471 eKr. Kõrge ehitis,terava tipuga.
vormimasinal. 3. Virnvormimise (stack moulding) vorm koosneb mitmest eraldi vormitud osas mida toidab üks valukanal ja seob ühine püstkanal. Kasutatakse lihtsakujuliste valandite puhul. 4. Kärnvormimine (core assembly moulding) vorm koostatakse kärnidest , mis moodustavad nii valandi sise kui ka välispinnad. Kasutatakse keeruliste valandite tootmiseks. 5. Vaakumvormid (vacuum moulding) sideaineta, kasutatakse kuiva liiva , mida hoitakse ja tihendataske vomikastis polümeerkile ja vaakumi abil. Kuiv- ja märgvormimine: Märgvormimine (green-sand moulding) puhul kuivatatakse ainult kärn Kuivvormimise (dry-sand moulding) korral kuivatatakse enne koostamist kõik vormi osad. (tõstab tugevust, kuid vähendab gaaside eraldumist) Enne valu valamist vormi: 1. Õõnsused puhastatakse surveõhuga 2. Kärnmärkide järgi asetatakse kohale kärnid 3
Rooma impeerium ja Eesti ala. Esimese põlluharimisviisina levis Alepõllundus, hiljem kujunes karjakasvatuse levides paikne Põlispõllundus. Rooma rauaaeg üldiselt oli euroopale hea aeg. KESKMINE RAUAAEG E.VIIKINGIAEG Rahutud ajad algasid rahvaste rändamisega Euroopas. (hunnid, goodid, vandaalid) Eestis näitas seda relvade ilmumine hauapanustesse ja linnuste ehitamine: *Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid. *Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) Eesti ala ja Vana-Vene Ida-Viikingite (varjaagide) retked ulatuvad ka itta (venemaa, Ida-Rooma), millest võtavad osa ka eestlased. Viikingite retked idas lõppesid Vana-Vene riigi tekkega 862a. Venelaste esimene katse vallutada Eestimaa 1030 Vene vürst Jaroslav Tark vallutas Ida-Eesti koos Tarbatu linnusega, nimetades selle Jurjeviks. 1061 a. ajasid eestlased vene maksukogujad Eestist välja. Rünnates kättemaksuks Pihkvat. EESTLASED MUINASAJA LÕPUS 11-12SAJ.
pealikud, lihtrahvas, alistatud rahvad, orjad (vähe). Majanduselu algosa oli külakogukond. Totalitaarne riik. · USK: Maailma loonud taevajumal, tema nimel valitses päikesejumal, maa peal oli asemikuks keiser. Preestrite osa oli väiksem, inimesi ohverdati harva. Päikesekultus oli riigiusund. · HARIDUS ja KULTUUR: Arvestas riigi vajadusi (kutseõppeasutused). Inkadel puudus kiri. Arhitektid suutsid ehitada kivimist ilma sideaineta templeid ja kindlusi. KONKISTADOORIDE TULEK · Hernan Cortes Hispaania väikeaadlik, kes juhtis Mehhiko vallutamist. 1521.a vallutasid nad Tenochtitlani. Vangistati ka keiser. · Yucantani poolsaarele sattusid esimesed hispaanlased merehädalistena, vallutusretk algas 1526. aastal. · 1527. Fransisco Pizarro jõudis oma laevaga Ecuadori rannikule. Tsentraliseeritud võim hävitati ja ketsuad alistati hõlpsasti. Maa rööviti paljaks. EUROOPLASTE TULEKU HUKUTAV MÕJU
viimseni välja voolata lasta. Piibli järgi sisaldab veri elu ja elu kuulub jumalale. Judaism keelab rangelt vere söömise. Läänemüür ehk Nutumüür Nutumüür on juudi rahva püham paik, kuhu suundutakse palverännakul palvetama. Tegemist on tugimüüriga, mis roomlased jätsid järele Teisest Templist. Templi purustamise ja riigi vallutamise tagajärjel pidid juudid lahkuma omalt maalt. Müür on ehitatud ilma tsemendi või muu sideaineta ning üle poole müürist asub allpool maapinda. Nutumüüri juures käiakse palveid lugemas ning need palved, mis on kirjutatud paberile asetatakse Nutumüüris olevatesse vahedesse, aukudesse. Palvepaberitel lastakse seal mõnda aega olla ning maetakse seejärel juudi kalmistule. Juutide tagakiusamine Juudi kogukondi leidub tänapäeva maailmas enamasti kõikjal. Maailma umbes 13. miljonist juudist elab suurem osa Iisraelis ja USA-s. Juudi rahvas on pidanud üle elama
Plaatvillad-seina puitsõrestiku vahele paigaldamiseks. Tuuletõkkeplaadid ja tihendusplaadid. Eriotstarbelised villad-alumiiniumpaberiga kaetud soojusplaat. Koormustaluvad villad- sandwich elementides, põrandakütte aluseks isolatsiooniks, sammumüra summutamiseks. Tehnilised isolatsioonimaterjalid- klaasvillas, torustike isoleerimiseks. Akustilised plaadid-jäigad klaasvillast plaadid. Puistevill-ilma sideaineta mineraalvill Kivivill- kuumakindel, kasutatakse kõrgete tulekaitsenõuetega kohtades. Vahtplastid erinevad üksteise poolest, kas võtavad vett sisse või mitte. Vahtplastid pannakse betooni, kivi vahele. Kasutatakse sooja-ja heliisolatsioonimaterjalina. Vahtpolüsterool ei sobi kasutada koos puiduga, kuna ei ole hingav materjal ja kergesti süttiv. Rohelised (külmakerke vältimiseks) ja sinised (kasutatakse hoone kaitseks külmakergete eest, keldriseinte, soklite,
võitlusvaimu, kuid sõjaretk Turaidasse Kaupo linnuse vastu lõppes lüüasaamisega. Ümera lahing peeti nüüdse Läti alal Gauja (Koiva) lisajõe Jumara (Ümera) suudme lähedal, praegusest Valmiera (Volmari) linnast lõunas. 1211 veebruar rüütlid, sakslased, liivlased piirasid Viljandi linnust, ümbruskond rüüstati, osa vange tapeti linnuse juures. Kasutati piiramistorni, kiviheitemasinaid, lõhuti müüri (ilma sideaineta, lagunesid kergesti), linnuse kaev sai tühhjaks. Suutmata viie päevaga linnust vallutada, alustasid sakslased eestlastega läbirääkimisi. Veepuuduse ning rohkete haavatute tõttu sõlmisid vanemad piirajatega vaherahu. Linnusesse lubati preestrid. Kuid ulatuslik ristimine jäi ära, kuna eestlased võtsid preestrid pantvangi ning vaenuvägi kiirustas tagasi Viljandit piirama. 1211 suvi eestlaste vasturetk, piirati Toreida linnust (Sakala, Ugandi, Saaremaa, Läänemaa malevad piirasid)
Hakkasid tekkima esimesed külad Hakati kasutama ribapõldusid Viikingiajal hakati linnustes püsivalt elama, tekkis nn linnus-asula süsteem (linnuse ümber asetses ava- asula) Leitud rohkesti peiteleide (aarded) Esimesed andmed kroonikates Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele kuhajti vall - Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid - Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) - Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav Linnused olid püsivalt asustatud, sõja ja röövretkede oht oli suur (ka ootamatu); relvad ja põlemiskihid kinnitavad võitlust Sellest ajast pärineb u. umbes 50 linnust Noorema rauaaja linnused Eestis (1-varane linnus, 2-3 ajajärgu teisel poolel kasutatud linnus, 4- oletatav linnus (allikas: Eesti muinasornamentika andmebaas) Linnused liigitakse tüüpide järgi:
ehitati kõrgematesse paikadesse, arvati, et siis on need jumalatele lähemal. Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale. Juba arhailisel ajajärgul kujunes välja templi põhiplaan, mis oli tolle aja tehniliste oskuste seisukohalt ülimalt otstarbekas. Kreeka arhitektuuri välisilme määrasid ära kaks tegurit: 1) kreeklaste loomupärane mõõdukus ja proportsiooni tunnetus 2) ehitiste püstitamine suurtest kiviplokkidest, mis püsisid koos ilma sideaineta, metallklambrite abil. Kreeka tempel koosneb põhiliselt kahest osast: kandvast ja kantavast. Kandvad osad on: 1) nelinurkne pikliku kujuga alus, mis koosneb tavaliselt ühest kuni viiest astmest. 2) Sambad, mille jämedus ja kõrgus on igal templil isesugune. Kantavad osad: * Talastik, mis koosneb: 1. sammaste kapiteelidele toetuvast arhitraavist, 2. selle peal asuvast friisist, mis kannab kaugele ulatuvat karniisi (geison kr.k)
Samuti töödeldi seal obsidiaani ning seda ka eksporditi. Peamine ehitusmaterjal oli toortellis. Ka siin võis näha maalikunsti taandarengut - maja seintel leidus väikesemõõtmelisi ja küllaltki ebarealistlike maalinguid, osad neist kujutasid seal levinud matusekombeid (laiba raisakotkastele viskamine). Catal Hüyuki majaseintelt on leitud ka esimene linnaplaan. u 5000 eKr ehitati Maltal juba suurtest kividest ja sideaineta templeid ja haudehitisi - tekkisid megaliitehitised. Peamiselt kasutati ristikheina lehe kujulist põhiplaani. Malta lähedalt pisisaarelt on leitud üks paremini säilinud megaliittempleid - Ggantija, mis on ehitatud u 3000 eKr. Enim megaliitehitisi on säilinud Inglismaal ja Prantsusmaal. Pole kindel, kes need algselt lõi, aga neid on omal ajal kasutanud ka Keldid, kes tulid Inglismaale 5. sajandil eKr. Keldid püstitasid ka ise megaliitehitisi.
Peruu on kartuli kodumaa (papa - ketsua keeles). Ainukesed loomad, keda võidi tarvitada ka veoloomadena, olid laamad ja alpaka, andsid villa, liha piima. Sõnniku segamine saviga andis ehitusmaterjali. (Sõnnikut kas küttena.) Metallidest tuntud kuld, vask, hõbe. Inkad olid suutelised ehitama hiiglasuuri rajatisi, lihtrahvas elas õlgedest onnis, olid ka kividest kindlused. Inkade müürid ehitatud tugevalt, elavad ka maavärinad üle! Inkade arhitektid lõid ilma sideaineta templeid ja kindlusi, tohutul hulgal tööjõudu. Religioon Inkade kõrgeim jumalus oli taevane olend Huiracocha (taevajumal)/Wiracocha , Pacha+camak (maailma looja), oli muistse Peruu jumal, kultus kestnud juba ligi 3000 aastat. Inti inkade peajumal, tähendab ketsua keeles päike Illapa äikesejumal, asemik maapeal oli Intip Churi (päikese poeg), abikaasa oli kuujumalanna, olulised olid vikerkaarejumal ja suur hulk mitmesuguseid viljakuskultuslikke jumalusi
- Klaasplast koosenb kahest komponendist sideainest ja armatuurist Sideaineks on polümeer ehk sünteetiline vaik Enamkasutatavad vaigus on polüestervaik ja eposiidvaik Sideaine vajalikud omadused : Jäikus, survetugevus, kõvadus Armatuuriks on suure tõmbetugevusega kiuline materjal, millest on kootud kangas Armatuurina kasutatakse : klaasikiud, süsinikkiud, aramiidkiud (Kevlar) Armatuuril ilma sideaineta on ainult suur tõmbetugevus Klaasplast on heade omadustega konstrukstsioonmaterjal : Suur tugevus väikese kaalu juures Kergesti vormitav keerulise kujuga detailideks Vastupidav kemikaalidele ja korrosioonile Hea hinna ja tugevuse suhe . Klaasplasti kasutamine : Plaadid, purjejahid Suured mahutid Spordiriistad (Suusakepid, tennisereketid jne...) Mööbli korpused Klaasplastist toote valmistamine
Kivivilla toodetakse basaltkivimist. Ta on kõige kuumakindlam mineraalvilla liik. Kivivilla saab kasutada kõrgete tulekaitsenõutega kohtades. Eestis enim levinud Paroc- kivivill. Räbuvill valmistatkse kõrgahju räbust. Kohtla-Järvel on toodetud räbuvatiga sarnanevat mineraalvatti põlevkivipoolkoksist ja telliskivijäätmetest ja nimetati seda mineraalvatiks. Kaasaegsete materjalidega võrreldes oli see suhteliselt madalakvaliteetne materjal. Puistevill on peenestatud, ilma sideaineta mineraalvill, mida paigaldatakse puhuriga. Sobib kasutamiseks pööningute ja piiratud tööruumiga paikade soojustamiseks. Eestis saadaval Isover puiste ja Paroc PUH. Nr 58. Värvide koostismaterjalid (liimid, värnitsad ja pigmendid) Liimid Maalriliim (nahaliim) valmistatakse peamiselt loomade nahajäätmetest, nendest liimolluse väljakeetmise teel. Jahutamisel keeduvesi tardub tumepruuniks sültjaks massiks, millest vormitakse plaadikesi või graanuleid. Lahustatkse kuumas vees ja
tehtud kalde lagunemine (Joonis 2.4 all vasakul). Kümnendikul elamutest esines suuremaid vundamendi ja välisseinte vajumisi. Peamisteks põhjusteks on vundamendi vajumine/lagunemine ja esimeste palgiridade mädanemine. Esimeste palgiridade mädanemine oli omakorda põhjustatud puuduvast hüdroisolatsioonist vundamendi ja esimese palgirea vahel või sademetest. Vundamendi vajumisel võib olla mitmeid põhjuseid: maapinna vajumine, sideaineta laotud vundament, külmumisest põhjustatud lagunemine jne. Tulemuseks võivad olla kaldu vajunud põrandad ja avatäited, suurenenud niiskuskahjustused, palkidevaheliste pragude suurenemine ja halvenenud välimus. Joonis 2.3 on näha väikestest kividest sideaineta laotud vundament, mis oli aja jooksul laiali vajunud. Joonis 2.3 Laialivajunud vundament (vasakul). Vundamendi vajumisest tingitud seinapalkide kõverdumine (paremal).
annaabi.ee 
