- pilt nähtav tagurpidi-> kadreerimisel/fokuseerimisel tuleb olla osav - tilt-shift hea, eriti arhitektuuris (sirged seinad ja majad ju ei liigu ka) - still-life stuudiofotodes super, sest kvaliteet on üle mõistuse hea d) DIGITAALFOTOGRAAFIAS DIGISENSOR - neid on ka kahes versioonis - nö poolkaader-sensorid ja täiskaader-sensorid - poolkaader sensori mõõdud on väga varieeruvad (APS-C on standartselt 25.1 × 16.7mm, crop factor 1,5) - täiskaader sensor on vastavuses 35mm filmiga (ehk siis 24 x 36mm) - crop factor (kaadrikordaja)- sensori suuruse suhe 35mm suurusesse formaati (mitu korda on sensor väiksem kui 35mm nega pildiala). Levinult u 1,5 (aga on ka 1,3 jne...) Sellega tuleb läbi korrutada objektiivide
CMOS tehnoloogiat kasutatakse mikroprotsessorites, mikrokontrollerites, SRAM moodulites ja teistes digitaallülitustes. CMOS SENSOR CMOS sensor on digitaalne seade, kus valgus muudetakse pingeks igas pikselis kohapeal ja mis annab tulemuse kiiremini kui CCD sensor. Kus loodi CMOS sensor? CMOS sensor loodi NASA kosmosetehnika laboris (JPL) 1990. aastatel ja mitmete täiustuste järel on alates 2008. saanud CCD-sensori alternatiiviks. CCD JA CMOS SENSORI ERINEVUSED CCD ja CMOS sensori vahe seisneb eelkõige selles, et esimeses transporditakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed sensori vastavasse alasse ning muudetakse seal elektrilaenguks. CMOS sensoris muudetakse iga piksli vastuvõetud valgusosakesed elektrilaenguks sellesama piksli sees. CMOS SENSORI EELISED CCD SENSORI EES · Väike voolutarve ja suur andmeedastuskiirus; · Võimalus integreerida samas CMOS-tehnoloogias kiibile lisafunktsioone ja teostada analoogdigitaalmuundamine; ·
murduda ja neelduda. Korpuskulaarsed omadused lainelised omadused Piksel rasterpildi elementaarosake Pankromaatne mustvalge Nadiir jalgpunkt (seniidi vastand) Geostatsionaarne orbiit satelliit vaatab koguaeg samasse puntki maapinnal Polaarorbiit satelliidi orbiit kulgeb pooluste lähedalt Emiteeritud em kiirgus kiiratud (mitte peegeldatud!!!) em kiirgus Spektraalne lahutusvõime näitab sensori võimet eristada kitsaid spektrivahemikke Hüperspektraalsed sensorid täiustatud multispektraalsed sensorid, mis võimaldavad salvestada signaali väga kitsastes spektrivahemikes (mitukümmend kuni sada kanalit) Radiomeetriline lahutusvõime filmi või sensori tundlikkus erinevate elektromagnetkiirguste tasemete suhtes Vaateväli sensori kahekordse avanurga suuruse koonuse põhjas olev Maa pinna osa, mida sensor näeb mingilt kõrguselt antud ajahetkel.
................................................................. 14 3.5. Mõõdiste töötlemine................................................................................................................... 17 4. OPTILISED SENSORID ........................................................................................................... 20 4.1. Optiliste sensorite tööpõhimõte ning ehitus ................................................................................ 20 4.2. Sensori valik ................................................................................................................................ 24 5. MÕÕTESÜSTEEMI KIRJELDUS ............................................................................................ 27 5.1. AS Metrosert Tallinna labori veestend ......................................................................................... 27 5.1.1. Nõuded veearvestite taatlusseadmetele ............................................
- 0,5 3,60 0 1,57 0,5 -0,35 1,0 -1,90 1 4.1.2 Sensori kalibreerimine Märkisime nõutud kohtadesse lin- eaarse tulemuse hälbed ning liiguta- sime liugurit, kontrollimaks mõõt- mete tõepärasust. Parameeter Väärtus Gain - 0,272 cm/V Offset 0,447 cm 4.1.3 Resonants Tõmbasime käsitsi "pendli" käima ning ootasime, kuni see võnkumise
sulguvad · Kaaliumikanalid jäävad avatuks · Tekib sensorimembraani hüperpolarisatsioon http://www.nostatic.com/ proteins/rhodopsin/RhodopCascade.htm FOTOKEEMILISED PROTSESSID VÕRKKESTAS III · Mida heledam valgus, seda ulatuslikum on hüperpolarisatsioon · Pimeduses on sensor osalise depolaratsiooni seisundis ja saadab välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele · Kui valgus hüperpolariseerib sensori, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad · Valguse "transleerimist" närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nimetatakse fototransduktsiooniks · Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega VÄRVUSTE NÄGEMINE Värvuste nägemise teooriad Trikromaatilisuse teooria · võrkkestas on sinise, rohelise ja punase valguse suhtes tundlikud rakud · rohelise ja punase sensori ärritumisel saadakse
või mittetäitmist. On võimalik mõõta kui suur on kasulikkus. 5. Õppiv agent õppimine on eelis mis lubab agendil esialgu tegutseda tundmatus keskkonnas muutudes järjest kompetentsemaks kui algteadmistest väheks jääb. Teised (IA) klassid Vastavalt teistele allikatele mõned all agendid võivad moodustada väikse osa intelligentsetest agentidest või täiustavad neid: 1. Otsus Agent mis on suunatud otsuste tegemisele; 2. siseagent - õigustab sensori panust näiteks närvivõrgud põhinevad agendi närvivõrgustikul; 3. töötlus agent lahendab probleeme nagu kõne äratuntavus; 4. ruumiline agent mis ühendab füüsiliselt reaalsusega; 5. maailma agent hõlmab kõikide agentide ühendust lubamaks iseseisvat käitumist; 6. usutava agent - tõendab personaalsuse kaudu tehis karakteri kasulikkust; 7. füüsiline agent on isik kes käitub läbi sensori käivitaja; 8
i, millest ühte kasutatakse. Tuleviku võimalus on, on, skaneerida 24 bit-ga ja arvutada “segatud” monokroomse pildi kasutades tuntud valemit: Halltooni väärtus = 0.3*punane + 0.11*roheline + 0.59*sinine 4.Digitaase kujutise saamine kujutise sensorite abil Kui traditsioonilised kaamerad kasutavad kujutise saamiseks ja säilitamiseks filmi, siis digitaalsed kaamerad kasutavad (pidevat) 3D seadet, mida kutsutakse kujutise sensoriks. Sensori definitsioon ehk Anduri definitsiooniks võiks olla – seade, mis avastab, salvestab end mõõdab füüsikalise suuruse (valgustundlikke dioode) ja edastab selle elektrisignaalina. Tänapäeval on CCD tehnoloogia valdav mitte ainult eetris, vaid ka videorakendustes. Nt faksid, koopiamasinad, skannerid, vöötkoodide lugejad – kõik nad kasutavad CCD- d, et muuta valgusmuster kasulikuks informatsiooniks. Satelliidid kasutavad
sensorini suurem kogus valgust ning pildistatav ese või inimene on pildil teravam kui taust või muud objektid fotol. [4][5] Avaarv f22 f16 f11 f8 f5,6 Säriaeg 1/30 1/60 1/125 1/250 1/500 Tabel 1. Avaarvu ja säriaja suhe. Pilt 7. Avaarv ja ava. 8 ISO sensitiivsus ISO väärtus näitab meile filmi või sensori tundlikkust (olenevalt kas su kaamera on filmiga või mitte). Tundlikkust mõõdetakse ISO ühikutes, milleks võivad olla näiteks 50, 100, 200, 400, 800 jne. Suurem number tähistab tundlikumat filmi või sensorit. Tihtipeale sätitakse kaamera ISO tugevamaks just siis, kui valgus on halb või hägus ning soovitakse saavutada teravamat pilti. Kuid kui ISO väärtust suurendada, tekib järgmine probleem: pilt võib jääda väga mürane
igal ajahetkel tunduvalt väiksema territooriumi ulatuses. Nende satelliitide tiirlemisperioodid on umbes 100 minutit ning valitud selliselt, et satelliit ületab igat vaatluspunkti igal ringil täpselt samal kellajal kohaliku päikeseaja järgi. Neid nimetatakse ka päikesesünkroonseteks. Polaarorbiitidel liikuvatele satelliitidele asetatud fotokaamerad ja sensorid näevad Maal ükskõik, mis hetkel erinevat piirkonda, mis kokku moodustavad seirevööndi, mille laius sõltub sensori tüübist ja ulatub tavaliselt mõnekümnest km mõne sajani. Maa pöörlemise tõttu läänest itta satub polaarsatelliidi sensorite vaatevälja igal järgmisel tiirul uus territoorium, mis on eelmisest umbes 20° läänepool. Teatud arvul tiirude järel satub sensorite vaatevälja sama seirevöönd uuesti ja kogu protsess hakkab tsükliliselt korduma. Seda nimetatakse taaskülastusperioodiks ja see võib kesta mõnest päevast mõnekümne päevani. Sellist tsüklit nimetatakse ka ajaliseks
sensorile (särituseks) • Shutter speed - aeg, mille jooksul pääseb valgus sensorile (säriajaks) Säri (lühike, 1) Säri (pikk, 2) Säri (pikk, 3) Säri (panning, 4) Alasäri Ülesäri Säri mõõtmine (1) • Hindav mõõtmine – matrix metering - Nikon, evaluative metering - Canon Säri mõõtmine (2) • Keskmestatud mõõtmine – center-weighted metering Säri mõõtmine (3) • Punktmõõtmine – spot metering - Nikon, partial metering - Canon ISO – sensori tundlikkus valgusele ISO • Lülita AutoISO alati välja • Hoia oma ISO 80-400 • Katseta oma ISO piire Välgu kasutamine (1) • Võimsus (GN) (kui valid välkusid, siis jälgi mis ISO tundlikkuse järgi on need mõõdetud. Näiteks ISO1600 saadud juhtarv GN120 on nõrgem kui ISO100 korral GN56) – Välklambi võimsuse järgi saad arvutada omakorda vajaminevat avaarvu: avaarv = juhtarv/kaugus objektist Näiteks 14m kaugusel oleva objekti pildistamiseks pead
hämarustesse on kadumas slaidfilm. ,,Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!", võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14) 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga. Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei suuda: kuvada kohe pilt ekraanile, kui see on tehtud, salvestada tuhandeid pilte ühele pisikesele mälukaardile, filmida videoid koos heliga ning kustuda neid, et suurendada vaba ruumi mälukaardil. Mõned aparaadid suudavad lõigata pilte ja teha muud elementaarset pilditöötlust
Arvutihiir ehk hiir on osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.a. Hiiri on kolme tüüpi: 1. Mehaaniline 2. Optomehaaniline 3. Optiline Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavalisim on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) Hiirte evolutsioon Esimene hiire prototüüp valmis 1964. aastal. Laiem avalikkus nägi arvutihiirt esimest korda 1968. aastal, kui Douglas C.
erinev kaasaegne aatomimudel 2. Millistele aine olekutele milline spekter vastab? a. Tahke aine pidev spekter b. Hõre gaas joonspekter c. Gaas normaalrõhul ribaspekter 3. Millise valemi järgi arvutatakse liikuva objekti lainepikkust (de Broglie laine)? (3) 4. Elektronmikroskoopia on a. liikuvate elektronide kasutamine väikeste objektide uurimiseks b. optilise mikroskoobile elektroonse sensori ja kuvari lisamine c. elektronide uurimine mikroskoobi all 5. Miks ei ole võimalik üheaegselt määrata mikroosakese asukohta ja kiirust? a. Sest mikroosakese koordinaat ja impulss ei saa olla üheaegselt täpselt teada b. Korraga kaht füüsikalist suurust mõõta ei saa c. Mikroosakeste kiiruse mõõtmiseks pole veel mõõtevahendeid 6. Mida tähendab, et laserikiirgus on koherentne? a. Esineb vaid üks konkreetne sagedus b
Haapsalu Kustehariduskeskus Darja Pozdejeva A-1A 2.ARVUTIHIIRTE TÜÜBID 2.1.Mehaaniline arvutihiir Mehaanilistel arvutihiirtel on põhja all kummikihiga kaetud metallkuul. Hiire liigutamisel kuul pöörleb ja selle liikumine muudetakse elektrilisteks signaalideks kahe elektromehaanilse sensori abil. Illustratsioon 2: Mehaaniline arvutihiir 2.2.Optiline arvutihiir Optilised arvutihiired on: · a) hiired, milles kuuli ei ole ja hiire liikumist detekteeritakse laseri abil. Selliseid hiiri sai kasutada ainult koos spetsiaalse hiirepadjaga, millele oli kantud tihe joontevõrk.
rajale. Kui käru hakkab ühes vöi teises suunas veerema, kasutage reguleeritavaid raja tugesid, et kergitada vöi langetada raja otsi, kuni veeremine lakkab. Määrake mölema pörkekäru mass. 3. Uhendage mölemad liikumissensorid statiivide külge ning paigutage sensorid relsi otste juurde. Asetage vankrikesed raja otstele. Paigutage liikumissensorid selliselt, et oleks vöimalik mööta vankrikeste liikumist sensori juurest raja keskosa poole ja tagasi. Jälgige, et minimaalne kaugus liikumissensorist pörkekäruni oleks vähemalt 0,4 m (see on vähim kaugus, mida on liikumissensorite abil vöimalik määrata). Liikumissensor Vankrikesed R e
Joonis 1. Värvikaardi soojendamine Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes! Mõõta igal pinnal võimalikult samas punktis kogu mõõteseeria jooksul. Kindlasti vältida mõõtmist üle hõõglambi, sest sellisel juhul kuumutab hõõglamp termomeetrit ning näidud tulevad ebatäpsed. Lisaks võib sellise väära metoodika kasutamise korral mõõteseadme rikkuda.
Ka peaksid olema pinnad soojuslikult isoleeritud esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes! Mõõta igal pinnal võimalikult samas punktis kogu mõõteseeria jooksul. Kindlasti vältida mõõtmist üle hõõglambi, sest sellisel juhul kuumutab hõõglamp termomeetrit ning näidud tulevad ebatäpsed. Lisaks võib sellise väära metoodika kasutamise korral mõõteseadme rikkuda.
intensiivsusega. Skannerite tootmisel on enamlevinud kahte tüüpi arhitektuure (CCD ja CIS). CCD tehnoloogias on kasutusel nn liikuva lambi ja peeglitesüsteem. Dokument asetatakse läbipaistvale alusele ning teda valgustatakse liikuva lambiga (Joonis 1). Dokumendi erivärvi ja tumedusega osadelt peegeldub valgus peeglitele, kus see peegeldatakse edasi CCD senrorile. Peeglite arve erinevates seadmetes võib olla erinev ning osadel seadmetel kasutatakse sensori ees veel optilist läätse, mis koondab valguse punktiks. Sensoril tekib valguse intensiivsusega võrdeline laeng mis juhitakse edasi analoog-digitaalmuundurisse (ADC). CCD sensoris tekiv laeng ei sõltu värvusest. Värvilise kujundi skaneerimiseks jagatakse valgus põhivärvideks (RGB) ning juhitakse optilise süsteemi kaudu iga värv oma CCD-le. Teise tehnoloogiana värvilise dokumendi skaneerimiseks kasutatakse nn kolme
esemetest, mis võiksid neid jahutada (nt betoonsein) mõõtmiste ajal ning rikkuda katsetulemusi. Iga individuaalse mõõtmisperioodi jooksul tuleks vältida nii hõõglambi kui ka uuritavate pindade liigutamist. Termomeetriga tuleb lugeda näitu võimalikult uuritava pinna lähedalt (sest uuritavad testpinnad on väikesed ning nt 30 cm kauguselt on mõõdetava pinna diameeter ca 3,8 cm). Lähedalt mõõtmise korral tuleb samas jälgida, kas sensori ette jääv reaalne mõõdetav pind ja indikaatorlaseriga markeeritud mõõtmisala tsenter ühtivad omavahel. Kui ei ühti, korrigeerida temomeetri sensori asukohta uuritava pinna suhtes! 4 Tallinna Tehnikaülikool _ Riski ja ohutusõpetus
minutis. Nad saadavad lineaarse analoog AM signaali läbi tavatelefoni liini retseptoritele, mis sünkroonselt prindivad proportsionaalse koguse spetsiaalsele paberile. Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Samuti on ta üks personaalarvuti sisendseameid. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval suhteliselt lihtsa sensorpea abil. Skannerite liigid: · Kassaskanner · Tasaskanner · Projektsiooniskanner · Slaidiskanner · Käsiskanner · Trummelskanner · Lehesööturiga skanner Kassaskanner
Nimeta vähemalt kolm erinevust kompaktkaamera ja peegelkaamera vahel. 1. kontseptsioon Kompaktkaamera on kasutajale, kes ei tea midagi pildistamisest ja ,,klõpsib" niisama, kuid peegelkaamera on mõeldud inimestele kes teavad mida nad pildistada tahavad ja oskavad seda seadistada. 2. Konstruktsioon Kompaktkaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile. Ekraanilt saab vaadata, milline pilt välja tuleb. Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel peegel, mis suunab valguse pildiotsijasse. Kui sealt sisse vaadata, näeb täpselt seda, mis läbi objektiivi paistab ja pildile jääb. 3. Objektiivid Peegelkaamerate objektiivid on vahetatavad, enamikel kompaktkaameratel mitte.
Hiire nuppude arv on varieeruv. Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu. Hiire ühendusviisid arvutiga on: · ADB-port (tootmisest eemaldatud) · InPort? port (tootmisest eemaldatud) · RC-232C port · PS/2 port · USB port · Infrapuna liides · Bluetooth liides Tänapäevaste optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid on: 1. Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit 2. Resolutsioon cpi(count per inch) ja dpi(dots per inch) 3. Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis) 4. Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne) 5. Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec) 6. Suurim liigutamiskiirus (inches/sec) 7. Suurim kiirendus (g) 8. Skanner - skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu
_ Ohutu sondeerivaid signaale kirjeldatakse keskkonnale. amplituudi ja faasi abil: s(t)=A(t)cos(0t+(t)+0). Kuna w0 on konkreetse sondeeriva signaali kirjeldamisel püsiv, siis minnes üle kompleksamplituudile, võib see analüütilises kirjes elimineerida, ehk eraldame signaalist kõrgsagedusliku komponendi. Kajasignaal erineb sondeerivast signaalist märki iseloomustavate parameetrite vektori võrra. Eeldades, et märgi mõõtmed on sadu kordi väiksemad kui sensori ja märgi vaheline kaugus ning selle dünaamika ei tingi kajasignaali olulisi muutusi sondeeriva signaali kestuse vältel, siis A( t, x) =U0 A( t -) MÄÄRAMATUSE FUNKTSIOON- optimaalne kajasignaali vv formeerib oma väljundis parameetrite vektorist sõltuva funktsiooni. Kuna impulsssüsteemides on viiteaeg tavaliselt suurem sondeeriva signaali kestusest, kasut tugisignaalina ajas ja sageduses nihutatud suurust. Määramatuse funktsioon on mõlemas suunas sümmeetriline. Määramatuse
tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kastuavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Skannerite liigid Ka veebikaamera ja videokaamera on spetsiaalne skaneermisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Siiski kasutatakse videosüsteemides paljude sensorite massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta. Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval
nägemis-, kuulmis-, maitsmis-, haistmis-ja kompimismeelt. ·Neile lisanduvad veel: temperatuuri-, tasakaalu-ja lihasmeel. Meelesüsteem funktsionaalsest aspektist vaadelduna koosneb kolmest osast: 1)sensoriste retseptorist, 2)aferentsetest juhteteedest, 3)kesknärvisüsteemi struktuuridest ja nendega seonduvatest suurajukoore osadest ·Sensoris(retseptoris) muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuste kaudu sensoripotentsiaaliks(SP). ·SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsiooni potentsiaalide tekke, mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu kesknärvisüsteemi. Sensoorsetel( retseptoorsetel) rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku osa: - Mikrohatud(maitseretseptor) - Ripsmed(selgroogsete haistmisretseptor) - Spetsiaalsed raku membraanstruktuurid( nägemisretseptor) VABAD NÄRVILÕPMED
õitsengute tuvastamiseks ja seiramiseks. Rannikumere seire tulemuste põhjal analüüsitakse lühi- ja pikaajalisi muutusi rannikumeres. 2.1. Klorofülli, heljumi ja kollase aine kaugseire Läänemeres on aastakümneid olnud probleemiks eutrofeerumine ehk toitainetega rikastumine ja vetikate liigvohamine. Veepinnalt tagasipeegeldunud elektromagnetkiirguse värvus on aga tihedalt seotud vetikate klorofülli sisaldusega. Hüperspektraalse sensori HYPERION mõõteandmete põhjal ilmneb tõsiasi, et sinivetikate vohamise ajal varieerub klorofülli konsentratsioon sensorite 1 x 1 km piksli sees märgatavalt. Laevadele lähedal paiknev pinnavesi on läbi segatud ning veeproovidesse sattuv vetikate konsentratsioon on laevateedest eemal olevatest vetest oluliselt madalam. Kaugseire spektraalsete kanalite andmetest oleks tarvilik luua bio-optilised mudelid, mis aitaksid paremini määrata klorofülli,
15.Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks? Normaalobjektiiviks nimetatakse makroobjektiivi. 16.Milline on pilt ülesärituse korral? Ülesärituse korral on pilt udune või hoopis ebaõnnestunud ) Kui sensorile jõuab liiga palju valgust ,saame ülesäri tõttu liiga heledad pildid. 17. Nimeta vähemalt kolm erinevust kompaktkaamera ja peegelkaamera vahel. Kompaktkaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile.Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel peegel mis suunab valguse pildiotsiasse.Peegelkaamerate objektiivid vahetatavad.Kompaktkaameral mitte vahetatavad.Kompaktkaamera on mõeldud igas olukorras ilusa pildi tegemiseks-Peegelkaamera mõeldud kasutajale millist lõpptulemust näja soovib. Mis on halvasti allolevatel piltidel ja mida tulnuks pildistamisel teha teisiti? Pildil on halvasti sinine valgus.Oleks võinud kasutada valgetasakaalu ,sest see määrab
Pildi-tekstiskannerites viiakse kombatav originaalpilt punkthaaval rasterkujutisena arvuti mällu, värviskannerites värvikujutisena. Kui skanneri sensor on "sisse tõmmatud" pildipunkti kohta käiva info, liigub ta edasi järgmisele, kuni kogu dokument on loetud. See protsess on väga kiire, kogu algdokumendi skaneerimiseks kulub ainult paar sekundit. Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid kasutavad valgusallikat ja vahendeid sensori (või peegli, mille abil valgus juhitakse sensorile) liigutamiseks algdokumendi kohal (või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info digitaalkujule. Ka videokaamera on spetsiaalne skaneerimisseade, mis muundab kujutisest saadud info digitaalkujule. Videokaamerad teostavad samal viisil skaneerimist selles mõttes, et nad järjestikuselt loevad sisse infot kujutise iga rea ja punkti ehk pildielemendi (pikseli) kohta
ajus. Nad reageerivad reetinal kujutise kiiretele asukoha muutustele. Näiv liikumine 30 200 ms vahemikega esitatud "staatilised pildid" Indutseeritud liikumine objekt tundub liikuvat, kuna liigub taust või teine objekt Vastavusprobleem liikumisel tekivad pidevalt uued vaated (G.Tamm loeng/õppematerjal) 16. Mis on lateraalne pidurdus? Tooge selle kohta näiteid. Protsess, kus sensorilt signaali edasikandumist mõjutatakse kõrvaloleva sensori stimulatsiooniga. Nt: valu tundmine nõelaga torkamisel, kui survestada sama pinda kõrvalt, siis on valu vähem tunda. 17. Nimetage ja kirjeldage silmaliigutuste liike. Tahtlikud: ühtlane jälgimine (liikuva objekti ,,jälitamine"), tahtlik vergents (silmaliigutused objekti teravustamiseks), tahtlikud sakaadid (hüpped ühest kohast teise, vahepeal fokusseerimata) Tahtmatud: kujutise automaatne stabiliseerimine (tasakaalumeelega seotud),
operaator laob oma valmistatud pooltooted ühest otsast sisse ja teisel pool on kaka operaatorit, kes koostavad pooltoodetest lõppkooste). Sele 11.1 Pooltoodete käru Lõpliku juhtmekoostu kokkupakkimiseks projekteerisin abivahendi, mis võimaldab seda operaatoril lihtsamalt ja nõuetekohaselt teha (Sele 11.2). Minu töökohustuste hulka hakkas kuuluma ka termosensori juhtmelõikuri projekteerimine. See on abivahend, millega on lihtsam sensori küljes olevaid juhtmeid vastavalt soovile mõõtu lõigata. 14 Sele 11.2 Pakkimise abivahend Sellest projektist kasvas välja minu lõputöö ning seoses sellega, tegelen ma veel praegugi selle projektiga. All oleval pildil (Sele 11.3) on toodud üks osa abivahendist juhtmelõikur. Selle lõikuri koostamine andis mulle väga hea kogemus ühest projekteerimisest
Akronüüm LIDAR tuleb sõnadest Light Detection And Ranging ehk siis valguse eristamine ja kauguse mõõtmine. Akronüüm LADAR tuleb sõnadest Laser Detecion And Ranging ehk siis laseriga avastamine ja kauguse mõõtmine (Wehr ja Lohr 1999). Laserskanneri andmed kogutakse enamasti lennukilt, mis liigub teatud kiirusel suunal x (joonis 1) ning andmeid kogutakse äärest-ääreni y teljel ridade/vaalude kaupa, z on siis vastavalt kõrgus või vahemaa lennuki ja skanneeritava pinna vahel. Kaugus sensori ja mõõdetava pinna vahel saadakse tulenevalt valgusekiirusest (~0,3 m/ns), kasutades selleks järgnevat valemit (Large ja Heritage 2009): hvk=(c*t)/2, Joonis 1. LIDAR andmete kogumine lennukilt (Precise LIDAR Data... 2005) Aerolaserskannerimisel kogutud andmeid on võimalik kasutada, et kirjeldada puistu erinevad omadusi nt: puistu keskmist kõrgust, võra alguskõrgust, puistu tüvemahu tuletamist, katvust ja lehepinnaindeksi hindamist.
objektiiv – Kõige lähedasem inimese vaatenurgale;Fookuskaugus mõõdetakse millimeetritel, kui kaugele sellest objektiivi keskpunktist fokusseeritakse pilt.Lainurk – kuni 30mm;Tele objektiiv- 50st mm edasi;Normaal objektiiv – 30-50mm e. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide reaalsusele vastavust? Valge tasakaal f. Mis seadistused mõjutavad kaameraga salvestatava pildi värvide eredust? Avanurk, neutraal halli filtri tarvitamine(ND), sensori tundlikkus 8. Salvestusformaadid ja andmekandjad: a. Mis on enamlevinud digitaalse video salvestusformaadid? MP4, MOV, MKV, AVI, MPG b. Mis on enamlevinud digitaalse audio salvestusformaadid? WAV, MP3, AAC, OGG, FLAC c. Mis on enamlevinud andmekandjad digitaalse audio ja video salvestamiseks ning levitamiseks? USB, SD, SSD, Bluray DVD, CD 9. Valgustamine: a. Milleks on vaja video/filmi tegemisel kasutada lisavalgus?
ujuk, kellamehhanism ja trummel, millele pannakse spetsiaalne joonitud paber (meerikulint). Lindile tekib kahe liikumise tulemusena veetaseme muutumise graafik. Limnigraafi tarvis rajatakse jõe kaldasse kaev, mis on toru kaudu ühendatud vooluveekoguga. Meerik paikneb kaevupealses onnis. Ei saa panna lihtsalt vooluvette. Hüdrostaatiline limnigraaf koosneb veealusest rõhusensorist, kaablist ning kuival paiknevast elektroonilisest andmesalvestist (loggerist). Sensori membraanile mõjuv hüdrostaatiline rõhk jõuab digitaalsignaalina andmesalvestisse. Sensor seatakse voolusängi põhja, kaevu või voolukanali / mõõterenni seina külge. Saab panna ka vooluvette. Ultrahelil põhinev limnigraaf veepinna kohale monteeritud sensor saadab ultrahelilaineid veepinna poole ning mõõdab aega, mis kulub helilaine edasi-tagasi liikumiseks. Paikneb kuival, kergesti paigaldatav, vesi ei kuluta. Kallis meetod. 16. Voolukiiruse mõõtmise meetodid
vigu. Baaskaardi põhilisteks tarbijateks on loodusressursside uurijad, GIS, põllu-ja metsamajandus, riigikaitse, maareform, jne. Praegusel ajal baaskaarti täiendatakse ja koostatakse erinevaid informatsiooniregistreid, topograafilises mõttes on kaart aga valmis. Kaugseire on tänapäeval kartograafiliste materjalide põhiallikaks. Kaugseire all tuleks mõista andmete saamist objekti kohta mingi sensori abil, mis ei ole objektiga kontaktis. Kartograafias on nendeks andmeteks aeropildistamise andmed. Kaamerad (sensor) võivad asuda kas lennuki või satelliidi pardal. Enamasti kasutatakse terminit kaugseire satelliidiandmete kohta, kuid tänapäeval on konstrueeritud ka spetssensorid lennukitele. Satelliidid olid esialgselt ettenähtud ainult loodusvarade uurimiseks, kuid hiljem hakati neid kasutama ka kartograafias. Satelliitidel on oluline infoeraldusvõime
Kogu hüdrauliline energia vajadus on 75kg-se BLEEXi (kandjaga koos)1.3m/s kiirusel käimisel vajalik 2.27kW. 21 4.4 BLEEXi DISAIN. Joonisel 23 on näha BLEEXi üldine lihtsustatud mudel, mis koosneb järgmistest olulistest osadest: A. Toitega liigese disain. BLEEXi liigesed toetavad kandja suuri raskusi ja võõraid jõude, kuigi omab saledat profiili ja väikest hõõrdumist. Joonisel 10 on näha, et liigese struktuur ümbritseb sensori kaitsmiseks dekoodrit. Kaks tihendatud õhusõiduki laagrit vahedega 2.5cm on ümber jõu- ja off- axis momentide. Kõik BLEEXi liikuvad Joonis 23. BLEEXi lihtsustatud mudel. liigesed, peale nende kinnituspositsioonide on identsed. Joonis 24. BLEEXi liigese disain. B. Jalalaba disain BLEEXi tänu paljudele funktsioonidele jalalaba on kriitiline komponent.
puudumisel ning sellises vormis reguleerib transkriptsiooni. Hapniku juuresolekul Fnr monomeriseerub väga kiiresti ning kaotab Fe-S klastri, valk inaktiveerub. ArcA on kahekomponentse signaalsüsteemi ArcAB transkriptsiooniregulaator. ArcB on membraaniseoseline sensor, mis tunnetab hingamisahela redokskandjaid, ning redutseeritud substraate nagu NADH, 47 laktaat, atsetaat ja püruvaat. Sensori fosforüleerimist soodustavad redutseeritud substraadid ning pärsivad membraani kuhjunud oksüdeeritud kinoonid. ArcB fosforüleerib ArcA ning viimane represseerib oksüdatiivses fosforüleerimises osalevate geenide transkriptsiooni sealhulgas tsitraaditsükli geenid ning aktiveerib kääritamises (substraatne fosforüleerimine) osalevate geenide transkriptsiooni. Siiski, molekulaarne hapnik pole ainuke regulatoorne faktor. Crp reguleerib
aitab muuta sagedust proportsionaalseks väljundpingega. Diferentsiaalvõimendi reguleeritav offset ja gain muudab väljundit konverterist pakkuda viimast väljundit, väljundi pessa. Asendi ja kiiruse andur: Tööpinge 15V, 5V Sellele plaadile on erinevaid kettaid. Töötab hall sensori abil (hall sensor lülitus). Magnetvälja tekimisel lülitub ehk annab loogilit ühte, Sellel plaadil on 3 lülitit mille abil same tuvastda pöörlemiskiirust ja asendit ja seda saab teha läbi encoder. Väljastab binaar kujus. Võimendi: Tööpinge 15V, 5V (100-kHz sinusoid)
Pildistamise hetkel liikus see peegel üles ja siis tekkis kujutis filmile. Nii oli võimalik eelnevalt näha täpselt sama kujutist, mis filmile tekkis. Teise erinevusena sai peegelkaameratel objektiive vahetada, kusjuures igal firmal on kasutusel oma kinnitusstandard. Digiajastu saabudes asendus peegelkaamerate film lihtsalt digisensoriga, kere ehitus jäi suuresti samaks. Kompaktkaameratele andis digiaeg hoopis uue hingamise kuna filmi enam vaja polnud, sai sensori teha filmikaadrist palju väiksema ning see omakorda andis võimaluse kasutada palju väiksemat optikat. Ka enamiku digipeeglite sensorid on väiksemad kui filmikaader ning olenevalt tootjast on need pindalalt 1,5-2 korda väiksemad. Väiksemal sensoril on aga miinuseid. Kuna pikslid on tihedalt kokku surutud, on pildis vähem detailsust ja rohkem müra see on nähtav pea kogu tundlikkuse ulatuses, kuid avaldub eriti selgelt (värvilise) lumena suurematel tundlikkustel
tuulekiiruse sensorid 1, 2, 5 ja 10 meetri kõrgusel; tuule suunda mõõtis see 10 meetri, õhurõhku ja suhtelist õhuniiskust 2 meetri kõrguselt. Peale atmosfääri omadusi mõõtvate seadmete oli Tara juures palju muud aparatuuri okeanograafia- ja jääuuringuteks. Terasliini külge kinnitatava CTD- (conductivity, temperature and depth) sensoriga koguti andmeid ookeanivee kohta: seadeldis mõõdab vee temperatuuri ning juhtivust, need omakorda aitavad määrata soolsust. CTD-sensori sai okeanograafia vintsi abil lasta kuni nelja kilomeetri sügavusele. Sedalaadi mõõtmisi, kuid väiksema sügavusulatusega teevad veel mitu Arktikas triivivat analoogse seadmega poid, mis satelliitside kaudu edastavad andmed otse laborisse. Nanseni batomeetrite abil korjasime aga merevee proove eri sügavustelt vee keemiliste ja bioloogiliste analüüside tarvis. Kuid jääuuringute jaoks oli ümber laeva jääle paigutatud mitu seismoloogias kasutatavat instrumenti
tavaliselt kasvavad on võimalik saada täpsemaid fütobentose kaarte. Nendes piirkondades, kus on olemas in situ mõõtmiste tulemusi, saab aga pildi statistika põhjal hinnata uuritud põhjatüüpide esinemiskohad kogu pildi ulatuses. 2005. aastal kasutati põhjataimestiku kaardistamiseks ka satelliitsensoreid, mis mõõtsid pidevspektreid ja oleks teoreetiliselt suutelised eristama uuritud põhjatüüpe. Samas on sellise sensori ruumiline lahutus 30 m. Vetikavööndite laius uuritud alal oli tihti vaid mõni piksel lai ja fütobentose varieeruvus pikseli piires tihti suur. Seega on andmete interpreteerimine keerukas. Põhjataimestiku kaardistamiseks on tõenäoliselt sobivaim kasutada lennuvahendil paiknevaid spektromeetreid. Nende ruumiline lahutus ning spektraalne lahutus peaks olema optimaalne fütobentose kaardistamiseks. Seire hind pindalaühiku kohta oleks sel juhul kallim kui satelliitandmeid kasutades
Koos kepikestega võimaldavad nad nägemist. Värvuste nägemist võimaldavad olvikesed sellepärast, et enamasti esineb vähemalt kahth tüüpi kolvikesi, mille tundlikkuse spektraalne jaotus on erinev. Hämaras kolvikeste töö lakkab, mistõttu värvuste eristamise võime kaob. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlike rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene- rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenemone jube reetinas leiduvate vastanvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste nn. kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide
igal aastaajal. Sensor on 11 cm pikk väike toruke, mis kinnitatakse raja servas oleva puu või ehitise külge ning suunatakse risti rajaga. Sensor võib olla paigutatud nii horisontaalasendis kui ka viltuselt, olles suunatud rajale nurga all ülevalt alla vaatavana. Kuna oluline on vaid rajale suunatud sensoriava mittekaetus, siis tihti kaetakse kinnitatud sensoritoruke ümbritseva pinnaga sarnaneva maskeeriva teibiga, jättes katmata vaid rajale suunatud sensori ava. Taolise teipimise eesmärgiks on võimaliku vandalismi vältimine. Sensori tegevusulatus on 6 meetrit. Sensor on meetrise kaabliga ühendatud väikese kastikesega, mis salvestab andmeid ning kus asub toiteallikas. Kastike on oma suuruselt võrreldav tavalise audiokassetiga: 11 x 7 x 3 cm. Toiteallikana kasutatakse kolme tavalist AA suuruses patareid, mis kestavad seadmes kuni kolm aastat. Patareide tühjaks saamine ei hävita
olevas aferentses närvis AP tekke ja kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal. SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale eksterosensorid – kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid propriosensorid – paiknevad liigestes, lihastes entero- e vistserosensorid – paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule fotosensorid – valgustundlikud (nägemismeel) mehhanosensorid – rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) termosensorid – reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades, siseelundites)
Suuraju koore sensoorsed alad- Primaarne somatosoorne korteks ja sensoorne homunculus- Somatosoorne(vahendab nahast, limaskestast, kõõlustelt, liigesekihnudest tulevaid puute,rõhu,valu, temperatuuri ja propriatiivimpulsse) Sensoorne(sensoorsetel rakkudel on ärrituse vastuvõtuks spetsialiseerunud raku teatud osa-mikrohatud, ripsmed, spetsiaalsed raku membraanistruktuurid, inkapsuleeritud närvilõpmed) Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja
kannab seetõttu nimetust generaatorpotentsiaal SP põhjustab sensoriga ühenduses olevates närvikiududes aktsioonipotentsiaalide tekke(transformatsioon), mis juhitakse aferentsete juhteteede kaudu meelesüsteemi kuuluvatesse erinevatesse KNS osadesse. Sensorite jaotus vastavalt asukohale · eksterosensorid kohandunud välismaailma ärritajate vastuvõtuks; neid võib jaotada veel ärritaja ja sensori vahekauguse alusel distantssensorid kontaktsensorid · propriosensorid paiknevad liigestes, lihastes · entero- e vistserosensorid paiknevad siseelundites Sensorite jaotus vastavalt ärritaja iseloomule · fotosensorid valgustundlikud (nägemismeel) · mehhanosensorid rõhutundlikud - siseelundite barosensorid (kuulmis-, tasakaalu-, kompimismeel) · termosensorid reageerivad temperatuurimuutustele (nahas, limaskestades,
põhjustab impulsside sageduse tõusu. Valguse väljalülitamisele aga need väljad, mille ärritamisel sealt lähtuvate impulsside sagedus langeb. 7. Värvuste nägemine ja värvipimedus. Värvuste nägemist seletatakse praegu trikromaatilisuse ja vastandvärvuste teooriatega. Trikromaatilisuse teooria järgi on tundlikke rakke sinise, rohelise ja punase valguse suhtes. See teooria seletab hulga värvusega seotud fenomene: rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse aisting, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel aga valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenomene juba reetinas leiduvate vastandvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste, nn kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida
3) Vaadeldava objekti mõju kiirgusele – peale atmosfääri läbimist sõltub objekti mõju kiirgusele nii objektist enesest kui ka kiirguse omadustest. 4) Sensor kiirgusenergia salvestamiseks – süsteem peab sisaldama sensorit (mis ei ole objektiga kontaktis), millega saab registreerida ja salvestada objektilt peegeldunud või objekti poolt kiiratud elektromagnetilist kiirgust. 5) Andmeside, vastuvõtt ja esmane töötlus – sensori poolt salvestatud energia tuleb vahendada edasiseks töötlemiseks ja andmekandjatele salvestamiseks vastuvõtujaama. Andmeside toimub enamasti digitaalselt. 6) Info tõlgendamine ja analüüs – uuritava objekti analüüsiks ja info pärimiseks kasutatakse visuaalseid, elektroonilisi või digitaalseid meetodeid. 7) Rakendused – Viimaseks osaks kaugseire protsessis on analüüsi ja saadud info kasutamine objekti paremaks tundmaõppimiseks ning otsustuste tegemise protsessis. 24
Kepikesed sisaldavad nägemispurpurit e rodopsiini, mille punane värvus tuleneb sellest, et ta neelab tugevasti rohelist ja sinist valgust. Kolvikestega nähakse valges ja eristatakse värvusi, see on fotoopiline nägemine. Värvuste nägemist seletatakse sellega, et kolvikesed sisaldavad kolme erinevat fotospiini, mis neelavad sinist, rohelist ja punast valgust. Kuidas muudetakse valgusärritaja kepikestes sensori- ja aktsioonipotentsiaalideks? Pimeduses on kepikeste Na+ kanalid avatud. Avatuna hoiab neid intertsellulaarne cGMP. Valguskvant aktiveerib rodopsiini, mis koosneb opsiinist ja 11-cis-retinaalist, mis muutub 11-trans-retinaaliks. Reaktsiooni võib nim stereoisomeriasatsiooniks, sest muutub aine konfiguratsioon, ilma keemilise koostise muutumiseta. 11-trans- retinaal seostub mebraani G-valgu transdutsiiniga, mis aktiveerib omakorda cGMP fosfodiesteraasi ja cGMP muutub 5-GMP-ks
cGMP muutub 5-GMP-ks. cGMP kontsentratsiooni languse tõttu sulguvad naatriumkanalid. Na+ sissevool väheneb. Kaaliumkanalid, millel puuduvad väratid, jäävad avatuks. Tulemuseks on sensorimembraani hüperpolarisatsioon, mis on seda ulatuslikum, mida tugevam on valgus. Pimeduses on sensor osalise depolarisatsiooni seisundis ja saadab pidevalt välja pidurdavaid impulsse võrkkesta bipolaarsetele rakkudele. Kui valgus sensori hüperpolariserib, siis vähenevad pidurdavad mõjud bipolaarsetele rakkudele ja need aktiveeruvad. Valguse ,,transleerimist" närvirakkude elektrilisteks potentsiaalideks nim fototransduktsiooniks. Bipolaarsed rakud on sünaptilises ühenduses ganglionirakkudega. Nägemisnärv, mille moodustavad ganglionirakkude jätked, sisaldab enam kui 106 kiudu. Võrkkestast nina poolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus, oimu poolt tulenevad kiud ei ristu
annaabi.ee 
