Robert Kasela 10a SKANNER Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis, saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Skanner on faksiimileside saateaparaadi tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid. Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas
Valgamaa Kutseõppekeskus Koka eriala I kursus Aljona Kopteva Skanner Referaat Juhendaja Irja Kangsepp Valga 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10
...............................................................................................10 1.5.4 Jugaprinterid .................................................................................................... 10 1.5.5 Nõelprinterid ....................................................................................................10 1.5.6 Õisprinter.......................................................................................................... 10 1.6 Skanner.................................................................................................................... 11 1.6.1 Kassaskanner.................................................................................................... 11 1.6.2 Tasaskanner e lauaskanner ...............................................................................12 1.6.3 Projektsiooniskannerid......................................................................................12
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSKOND IAF0041 Arvutid I Skanner Üliõpilane: Matrikli number: Juhendaja: dotsent Teet Evartson Tallinn 2014 Autorideklaratsioon Kinnitan, et käesolev töö on minu töö tulemus ja seda ei ole minu ega kellegi teise poolt varem esitatud. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud
Kuid uue standardiga (EPP/ECP- Enhanced Parallel Port/Enhanced Capability Ports - bi-directional parallel port (half duplex)) leidsid seal oma koha ka mitmed teised seadmed. Viimane lubab andmeedasukiirust kuni 1 MB/s. ECP- kasutatakse printerite ja skannerite puhul, EPP aga ülejäänud seadmete ühendamiseks. Paralleel porti ühendatakse nt: · ZIP kettaseade · Väline CD-ROM seade · SCSI adapter · Digitaalne kaamera · Skanner · Printer Seadmed ühendatakse DB-25 pistikusse. Enamik printereid kasutavad pildil näha olevat ühenduskaablit: ühes otsas (vasakul) 25-nõelane konnektor, teises otsas (paremal) 36-nõelane Amphenol pistik. 8. Liideste FDC ja IDE. Nende parameetrid. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi nende liideste. IDE- (Integrated Drive Electronics või Intelligent Drive Electronics). Personaalarvutite enimlevinud kõvakettaliides. Paralleelnimetus ATA (AT Attachment, eesti k
Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide
Kõik kommentaarid