Fotograafia referaat (0)

GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM
FOTOGRAAFIA
Referaat
Tallinn 2010
SISUKORD
SISSEJUHATUS………………………………………………………………………..3
MIS ON FOTOGRAAFIA……………………………………………………………...4
FOTOGRAAFIA AJALUGU…………………………………………………………..5
ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE……………………………………………………6
Säriaeg……………………………………………………………………….………7
Avaarv .………………………………………………………………………………8
ISO tundlikkus………………………………………………………………………9
KOKKUVÕTE………………………………………………………………………….10
KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………..11
SISSEJUHATUS
Fotograafia ümbritseb meid ning see etendab meie elus suurt rolli. Me näeme pilte ajakirjades, ajalehtedes, raamatutes, plakatitel ja ka meie endi fotoalbumites. Kas pole mitte tore vaadata vanemas eas pilte oma lapsepõlvest? Üksainus pilt võib jutustada väga pika ja tähtsa loo.
Valisin antud töö teemaks just fotograafia, kuna olen sellega tegelenud juba mitmeid aastaid ning selle tutvustamine selle referaadi vahendusel tundus olevat hea idee. Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada fotograafia ajalugu, selle erinevaid külgi, kaamera funktsioone ja anda põhilisemad oskused terava ning kauni pildi tegemiseks.
Materjali leidsin peamiselt internetist, kuid osa informatsiooni lisasin ka oma teadmiste põhjal ja raamatust.
MIS ON FOTOGRAAFIA?
Fotograafiat võib kindlasti defineerida kunsti vormina, kuid seda võib selgitada ka piltide loomise protsessina. Pildistamiseks on vajalik kaamera. Neid on erinevaid: on kompaktkaamerad, peegelkaamerad, digipeegelkaamerad jne. Kompaktkaameraid nimetatakse tihtipeale seebikarpideks, kuna nad on väikesed ja kompaktsed. Üldjuhul ei ole võimalik nendega pildistamise protsessi ise suunata ning neil puudub ka peegel . Peegelkaameratel on peegel, nagu ka nimetus ütleb. Peegliga kaamerate puhul siseneb valgus objektiivi, kust edasi pääseb ta peeglile , mis peegeldab valgust edasi mattklaasile ja sealt veel erinevatesse kohtadesse, et pildistatavat näeks õigetpidi ja seda oleks võimalik teravustada.
Pilt 1. Peegelkaamera erinevad osad.
FOTOGRAAFIA AJALUGU
Kõik algas sellest, kui Saksa teadlane J.H. Schulze avastas 1727 . aastal hõbenitraadi valgustundlikkuse. T. Wedgwoodil õnnestus 1802. Aastal hõbenitraadilahusega immutatud paberil kujutise tekitada. 1816. Aastal ühendab Nicephore Niepce Camera Obscura(valgustihe kamber, mille ühes seinas on väike ümmargune ava) koos valgustundliku paberiga. 1826 . Aastal suudab ta luua püsiva pildi. 1834. Aastal loob Henry Fox Talbot püsivad pildid paberile niisutatud hõbekloriidi ja fikseeritud soola lahuse abil. 19. Augustil 1839. aastal tegi füüsik D.F. Arago Pariisi Teaduste Akadeemias ettekande kujutiste tekitamise meetodist, mida hiljem hakati nimetama dagerrotüüpiaks. Dagerrotüüpias kasutati hõbetatud vaskplaati, mis oli joodiauruga töötlemise teel valgustundlikuks muudetud. Seda päeva nimetatakse ka fotograafia sünnipäevaks. Camera Obscuras säritati plaat, seejärel ilmutati peitkujutis elavhõbedaauruga ja kinnistati naatriumkloriidi lahusega. 1840. Aastal leiutas ungari teadlane J.M. Petzval fotoaparaadi, millel oli spetsiaalselt arvutatud objektiiv . [1][2]
Pilt 2. Camera Obscura.
Pilt 3. Esimene fotoaparaadiga tehtud pilt aastal 1826.
ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE
Selleks, et olla hea fotograaf , ei pea käima ilmtingimata aastaid ülikoolis seda eriala õppimas. Tähtis on vaid järgmiseid mõtteid järgida:

Enne pildistamist tasub mõelda, mida sa jäädvustada tahad ja kuidas. Ei tohi kiirustata, vaid tuleb mõelda, millisest suunast nähtuna oleks motiiv kõige iseloomulikum või huvitavam.

Valgus peab olema hea. Parim aeg pildistamiseks on õhtu- ja hommikupoolne aeg. Halva valguse puhul tuleb kasutada pikemaid säriaegu (kui sündmused seda võimaldavad) või kasutada lisa-valgusallikaid.

Pikemate säriaegade puhul tuleb kasutada statiivi või mõnd muud kindlalt paigal olevat alust. [3]
Muidugi on neid kasulikke nippe ja reegleid veel. Järgmistes osades on võimalik lugeda täpsemalt säriaegade, avaarvude ja muu tähtsa kohta, mis aitab saavutada parema ja professionaalsema pildi.
Pilt 4. Kasulik raamat fotograafiahuvilistele on „Fotograafia algajaile“, mille autoriks on A.Lepik.
Säriaeg
Säriaega defineeritakse ajana, mil objektiivi tungival valgusel on võimalik vabalt filmile või sensorile oma pilti joonistada ehk siis, kui fotoaparaadi katik on avatud. Fotot tehes määrab säriaeg kui kaua katik jääb avatuks. Õige säriaeg on pildistamisel väga tähtis faktor, kuna see määrab pildi tehnilise kvaliteedi. Sobiva särituse valimisel on lihtsam lähtuda hetke valgusolukorrast. [4][5]
Pilt 5. Vee voolamine pikemat säriaega kasutades.
Pilt 6. Vee voolamine lühemat säriaega kasutades.
Avaarv
Avaarv kontrollib, kui suur kogus valgust jõuab filmini või sensorini. See määrab ära pildistatava objekti teravuse ehk teravussügavuse pildil. See tähendab seda, et ava määrab ära milline osa pildistaja ja lõpmatuse vahele jäävast alast on terav . Mida suurem on avaarv, seda väiksem on ava. Kui ava on väiksem, siis mahub sinna vähem valgust ning taust ja pildistatav objekt tunduvad mõlemad teravamad. Kui aga avaarv on väike (ava on suurem), siis jõuab sensorini suurem kogus valgust ning pildistatav ese või inimene on pildil teravam kui taust või muud objektid fotol. [4][5]
Avaarv
f22
f16
f11
f8
f5,6
Säriaeg
1/30
1/60
1/125
1/250
1/500
Tabel 1. Avaarvu ja säriaja suhe.
Pilt 7. Avaarv ja ava.
ISO sensitiivsus
ISO väärtus näitab meile filmi või sensori tundlikkust (olenevalt kas su kaamera on filmiga või mitte). Tundlikkust mõõdetakse ISO ühikutes, milleks võivad olla näiteks 50, 100, 200, 400, 800 jne. Suurem number tähistab tundlikumat filmi või sensorit. Tihtipeale sätitakse kaamera ISO tugevamaks just siis, kui valgus on halb või hägus ning soovitakse saavutada teravamat pilti. Kuid kui ISO väärtust suurendada, tekib järgmine probleem: pilt võib jääda väga mürane. See tuleneb sellest, et kui te suurendate sensori tundlikkust, on pildi sensor nüüd võimeline salvestama tuhmimat valgusesignaali ning sel juhul on see võimeline salvestama ka rohkem müra. [6][7]
Pilt 8. ISO tundlikkus taevast pildistades.
KOKKUVÕTE
Fotograafia on kunst . Pildistades loodust, inimesi või midagi muudki , on võimalik, et tulemuseks on tõeline meistriteos. Kui on teada selles töös kajastuvad terminid, faktid, suudab igaüks korraliku fotoga hakkama saada. Ilma fotograafiata oleks elu igav ja üksluine. Samuti ei saaks me tõelist ettekujutust oma ajaloost. Õppides ajalugu, lugedes sõdade ja muu kohta, saame me vaid ise oma vaimusilmas vanasti toimuvat ette kujutada, kuid parema ettekujutuse saame vaadates fotosid . Need jäädvustused kanduvad põlvest põlve. Samuti muudavad pildid meie elu ilusamaks. Kas pole mitte parem, kui ühevärvilisel kahvatul seinal on üks kaunis foto või maal?
Minu eesmärgiks oli fotograafiat tutvustada ja tähtsaimate faktide esile toomine. Mu eesmärk sai täidetud, kui inimene, kes seda loeb, oskab teha teravat pilti ning suudab avaarvu ja säriajaga mängides piltidest tõelise kunstiteose luua.
KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.merila.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=10%3Afotoajalugu&catid=7%3Afotograafiast2&Itemid=29&lang=et

http://all-art.org/history658_photography1.html

A.Lepik. Fotograafia algajaile. Eesti Raamat. Tallinn. 1965.

http://www.merila.planet.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=12%3Akuidaspilt&catid=7%3Afotograafiast2&Itemid=29&lang=et

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3230/new_eri_artiklid_323004

http://www.photoxels.com/tutorial_iso.html

http://www.terryblackburn.us/WildIdeas/photographicphotography.ht m
11