Põhimõisted (0)

Mõisted
1. Arvuti  
2. Arvutisüsteem - täies töökorras arvuti. Siia kuuluvad arvuti ise, tarkvara ja välisseadmed, mis on vajalikud arvuti perfektseks tööks.
3. Tarkvara - tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalike komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara , millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvara komponendi käsklusi.
4. Riistvara - riistvara tuntud ka kui raudvara (inglise keeles hardware) all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisend -väljundseadmeid, millest paljud avardavad arvuti kasutamise võimalusi, kuid ei ole üldjuhul hädavajalikud. Lisaks riistvarale on arvuti tööks tarvilik ka tarkvara, mis kõige lihtsamalt öeldes sisaldab instruktsioone riistvarale.
5. Sisendseadmed
6. Klaviatuur - klaviatuur ehk sõrmistik on klahvide kogu, mis on kergelt ühendatav arvutiga. Selle abil on hea lihtne koostada tekstist koosnevaid faile. Samas sisaldab klaviatuur peale tavaliste täheklahvide ka funktsiooniklahve, lühipäringutes vaja minevaid klahve ja ka numbreid .
7. Hiir - arvutihiir ehk hiir on  osutusseade arvuti kasutamise lihtsustamiseks. Nii ei pea klaviatuurilt alatasa käske andma. Leiutajaks on Douglas Engelbart 1963.aastal. Hiiri on kolme tüüpi mehhaaniline, optomehhaaniline ja optiline. Hiire nuppude arv on varieeruv . Tavaliselt on 2-3 nuppu, kuid spetsiaalsetel mängudele mõeldud hiirtel on ka neli ja enam nuppu.
Hiire ühendusviisid arvutiga on:

• ADB-port (tootmisest eemaldatud )
  
• InPort? port (tootmisest eemaldatud)
  
• RC-232C port
  
• PS/2 port
  
• USB port
  
• Infrapuna liides
  
• Bluetooth liides
  

Tänapäevaste optiliste hiirte tähtsaimad tehnilised parameetrid on:

Pildi sensori suurus 16*16 kuni 30*30 pixelit

Resolutsioon cpi( count per inch ) ja dpi( dots per inch)

Värskendus sagedus (Hz või võtet sekundis)

Pildi kvaliteet (läätse täpsus, valguse värv jne)

Pildi töötlus võimsus (Mpixels/sec)

Suurim liigutamiskiirus (inches/sec)

Suurim kiirendus (g)
8. Skanner - skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade , mis analüüsib kas mingit kujutist, nagu näiteks foto või trükitud tekst, või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.
9. Magnetkaardilugeja - seda kasutatakse erinevate magnetkaartidega sisselogimis päringu sooritamiseks.

Puuteekraan - see on ekraan ehk siis display mis reageerib sinu puudutustele. Inimene annab ise näpuga või puutepliiatsiga vastava käskluse nagu tal vaja on ja seda kõike ainult ekraani õrnalt puudutades. Seda võimaldavad peamiselt tänapäeval äriklassi mobiiltelefonid ja pihuarvutid.
11. Töötlusseadmed - Andmete töötluseks sisaldab arvuti mitmesuguseid töötlusseadmeid, millest tähtsamad on:

• keskseade
  
• välismälud
  

Protsessor - Protsessor on arvuti osa, mis täidab operatsioone (masinkoodi) ja töötleb andmeid.
13. Siinid - Siin (bus) on üldjuhul signaalide rööpedastuseks (parallel transmission) ettenähtud elektriliste ühenduste kogum, kuid tegemist võib olla ka vaid ühe ühendusega (serial bus). Siiniga on võimalik ühendada rohkem kui kaks seadet .
14. Emaplaat - Emaplaat on elektroonikaseadmes, eriti mitmesugustes arvutites peamine trükkplaat, millele võib kinnituda pistikuid täiendavate komponentide ühendamiseks.
15. Laiendkaardid (adapterid) -on seade või detail, mis teeb võimalikuks muude seadmete või komponentide omavahelise ühendamise.
16. Helikaart - Helikaart (inglise Sound Card) on seade, mille abil arvuti väljastab või võtab vastu helisignaale.
17. Videokaart - Videokaart (ka graafikakaart , graafikakiirendi, kuvaadapter , videoadapter, graafikaadapter) on seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks.
18. RAM - Muutmälu ehk operatiivmälu ehk põhimälu ehk suvapöördusmälu (ka: RAM (inglisekeelne lühend sõnadest random access memory ) on digitaalseadmetel mälu, kust saab andmeid lugeda, kustutada ja kuhu saab andmeid juurde kirjutada.
19. ROM - Püsimälu (ka: ROM inglise keeles: read-only memory) on mälu digitaalseadmetel, mida saab ainult lugeda, kuid seal olevaid andmeid ei saa üldreeglina (väga) lihtsalt muuta ega juurde kirjutada.
20. Välised mäluseadmed – need on siis mäluseadmed mis on lisatud arvutile usb vms kaudu ja nende peale saab panna siis vastavalt mahule ka andmeid.
21. bitt , bait ( kilobait - KB, MB, GB, TB) – suurused, mis iseloomustavad failide suurust.
22. Väljundseadmed – seadmed mille kaudu väljastatakse infot arvutist välja poole.
23. Kuvar- ehk siis monitor, seade kuhu suunatakse arvutist tulenevad andmed pildi kujul.
24. Printer – dokumentide välja trükimiseks mõeldud vahend.
25. Audio- ja audiovisuaalsed seadmed – need on siis seadmed mis on mingit kaudu seotud heliga. Näiteks kõlarid ja kõrvaklapid. Samas sobivad siia ka equalizer.
26. Arvutiprogramm – Arvutiprogramm (tavaliselt lihtsalt "programm") on arvutile arusaadav käskluste kogum. Arvutiprogramm on kirjutatud kindlas programmeerimiskeeles, madala taseme keelte puhul ka kindlale arvutiarhitektuurile. Enamasti kompileeritakse programmid ainult arvutile arusaadavasse vormingusse. Programme , mida ei kompileerita, nimetatakse tihti skriptideks.
27. Süsteemitarkvara - süsteemitarkvara on vajalik arvutiriistvara ja arvutisüsteemi toimimiseks. Süsteemitarkvara alla kuuluvad operatsioonisüsteemid, seadmete draiverid , serveritarkvara, aknahaldustarkvara jm.
28. Rakendustarkvara - rakendustarkvara võimaldab kasutajal teatava kindla ülesande täitmist. Rakendustarkvara alla kuuluvad näiteks kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara , majandustarkvara, andmebaasid , arvutimängud. Rakendustarkvaras on tavaliselt kasutusel graafiline kasutajaliides (GUI).
29. Kasutajaliides - on arvuti kasutamise keskkond, milles kasutatakse lisaks tekstile ka graafilisi elemente, kuvamaks infot ja tegevusi, mis on kasutajale saadaval. Tavaliselt toimub sellises keskkonnas instruktsioonide edastamine arvutile graafiliste elementide otsese manipuleerimise teel (nupule vajutamine, menüüst valiku tegemine jms).
30. Fail - informatsiooni kogum.
31. Kaust – koht kus hoida oma faile.