Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Skännerist (0)

1 Hindamata
Punktid
Robert Kasela
10a
SKANNER
Skanner on arvuti lisaseade, mis muudab graafilise kujutise signaalijadaks. Selleks
kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna
heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe
paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või
midagi lisada. Teksti tuvastamisel kasutab skanner optilist tärgituvastust (OCRoptival
character recognition). Skannerit kasutatakse nt. infotöötlusseadmeis,
saadud signaalijada salvestatakse, edastatakse sidekanali kaudu või ka
töödeldakse, nt. kujutuvastuse eesmärgil. Skanner on faksiimileside saateaparaadi
tähtsaim sõlm ja üks personaalarvuti sisendseameid.
Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane
all on klaaspind, millele “kujutis allapoole” asetatakse sisestatav dokument. Kaas
suletakse ja skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil
oleva kujutise ning edastab selle arvutile .
Skaneerimisprotsessi mehaanika sõltub konkreetse mudeli tüübist. Kõik skannerid
kastuavad valgusallikat ja vahendeid sensori liigutamiseks algdokumendi kohal
(või vastupidi) ning sisaldavad elektroonikalülitust, mis muundab hõlvatud info
digitaalkujule.
Skannerite liigid
Ka veebikaamera ja videokaamera on spetsiaalne skaneermisseade, mis muundab
kujutisest saadud info digitaalkujule. Siiski kasutatakse videosüsteemides paljude
sensorite massiivi, kus igaüks loeb sisse infot ainult üheainsa punkti kohta.
Tavalistes skannerites toimub informatsiooni sisselugemine rida- ja punktihaaval
suhteliselt lihtsa sensorpea abil.
Liigitada võiks skannereid järgmiselt:
Kassaskanner
Tasaskanner
 Projektsiooniskanner
Slaidiskanner
Käsiskanner
Trummelskanner
Lehesööturiga skanner
Kassaskanner
Skaneeritav objekt libistatakse üle lugemisseadme -kassaskanneri või lähendatakse käsiskanner loetavale objektile (markeeringule või kodeeringule), näiteks lugemispüstol.
Tasaskanner (flatbed) e. Lauaskanner
Sobib teksti ja piltide sisestamiseks, originaal pannakse skannerisse käsitsi ja seetõttu ei ole kiirus kuigi suur. Nendes asetatakse originaal näotsi vastu alusklaasi nagu tavalistes paljundusmasinates.
Valgus peegeldatakse peeglite süsteemi abil algdokumendi igale reale. Skaneerimispea asetseb
väga lähedal alusklaasi alumisele pinnale ja liigub ajami toimel sünkroosselt koos valgusallikaga.
Skaneerimispea sees asuv läätsesüsteem suunab peegeldunud valguse valgustundlikule elemendile, mis muudab valguse intensiivsustaseme elektrivooluks. Mida suurem on peegeldunud valguse hulk, seda suurem on tekkinud pinge.
Projektsiooniskannerid (overhead scanner )
Projektsiooniskannerid meenutavad väliskujult fotosuurendit või erilist mikrofilmi kaamerat. Nendes asetatakse originaaldokument sensorpea alla lauale või padjakesele. Sensorpea ripub umbes 25cm kõrgusel aldokumendi kohal ja mingit sisseehitatud valgusallikat ei kasuta. Sensorpea sees olev pöörlev mehhanism suunab skanneri "elektronsilma" dokumendi igale skaneeritavale reale.
Käsiskannerid
Käsiskanner pole mõeldud kvaliteetse kujutise skaneerimiseks ja on lihtne ning
odav (hind alates 1200 kroonist ) tänu suhteliselt piiratud vaateväljale ja mitmed
komponendid on asendatud käemusklite tööga. Skaneerimise tulemus sõltub
inimese käe liikumise ühtlusest. Sensor ja valgusallikas paiknevad ligikaudu
kümne sentimeetri laiuses käeshoitavas seadmes. Sisselugemiseks tuleb seda
käsitsi libistada üle skaneeritava dokumendi. Arvutisse installeritud lisakaart tõlgib loetud info digitaalkujule, kasutades seejuures skanneri juurde kuuluvat tarkvarapaketti. Samm käsiskannerist edasi on mobiilskanner. See on mootoriga varustatud käsiskanner, kus sisestatud kujundi kvaliteet ei sõltu enam käe liikumisest. Värvilise mobiilskanneri komplekti saab umbes 6000 krooni eest.
Trummelskannerid
Kasutatakse peamiselt suurt lahutusvõimet ja värvikujutiste töötlemist nõudvas
graafilises trükitööstuses. Nendes seadmetes keeratakse originaaldokument trumli
ümber ja teda pööratakse suure kiirusega.Tavaliselt kasutatakse skaneerimiseks
laserkiirt, et oleks võimalik eksponeerida eriti väikesemõõdulisi piltkujutise
elemente.
Lehesööturiga seadmed (sheetfed scanner)
Mõned skaneerimisseadmed on varustatud lehesööturiga. Algdokument veetakse sellest
läbi, kusjuures sensorseade kompab seda rida - realt. Ainsaks liikuvaks osaks on rullikmehhanism.(nt. Faksiaparaat )
Skanneri valiku kriteeriumid
Värvide eraldamine skanneris – RGB ehk red-freen-blue on värvimudel,
kus kõik vajalikud värvid esitatakse summana kolmest eri värvi
valgusest, mis annavad kokku valge. Kõik laiatarbe skannerid on
tänapäeval RGB skannerid. Tähtsaim on skanneri värvieraldusvõime.
Värvieraldusvõimet mõõdetakse bittides. Objekti skaneerimisel jaotab
skanner selle punktideks. Iga punkti ehk pikseli kohta salvestab skanner
mingi koguse informatsiooni. Seda kogust nimetatakse bit depth.
TWAIN ( Technology Without An Interesting Name) on
tarkvarastandard, mida toetavad programmid saavad skanneriga kaasa
tulnud skaneerimisprogrammilt pilte tellida ja otse dokumenti
paigutada. Seda toetavad pea kõik kujundus-, kirjeldus- jms. programmid.
 Resolutsioon . Mõõdetakse DPI-des. Resolutsioon ehk lugemistihedus
näitab mitu punkti suudab skanner tolli kohta füüsiliselt välja lugeda
(toll=2,54cm). Levinud väärtused jäävad 300 ja 2400 vahele.
Värvidünaamika ehk dynamic range. See on sarnane bit depth’iga, kuna
selle abil mõõdetakse skanneri võimekust värve edasi anda.
Skaneerimise kiirus
Lisatud tarkvara . Skanneriga peavad kaasas olema draiverid , mis
võimaldavad arvutil ja skanneril “suhelda” ning kasutada uuemate
skannerite puhul standardit nimega TWAIN, värvi
kalibeerimisprogrammid (sellega saab monitori värve paika sättida),
OCR tarkvara (võimaldab teksti skaneerimist).
Automaatne teksti tuvastamine ja pilditöötlus (OCR)
Skanner muundab algdokumendil analoogkujul oleva info punkthaaval
digitaalseteks impulssideks, mida arvuti on suuteline töötlema. Seega on
analoogandmeteks algdokumendi kõik pildipunktid, millel teoreetiliselt võib olla
lõpmata suur arv värvi- ja ka halltoonastmeid ning punktisuurusi. Skanneri optika
ja elektroonika suudab nendest punktidest ainult piiratud arvu muundada
digitaalkujule. Need on teatavatele kindlatele punktisuurustele, värvuste-,
halltoon- ja heledusväärtustele defineeritud väärtused. Pärast tuvastus - ja
tõlgendamisprotsessi OCR- programmi abil on teksti võimalik kasutada
tekstiblokina või dokumendina ja seda saab suvalisel viisil edasi töödelda
3D-skanner
Cambridge 'i ülikooli tarkvaralaborites on valminud programm, mis teeb suvalisest veebikaamerast kolmemõõtmeliste kujutiste skänneri.  ProFORMA  (ingl Probabilistic Feature-based On-line Rapid Model Acquisition) nimelise programmi kasutajal tuleb objekti kaamerasilma ees aeglaselt keerutada ja võrguprogramm loob kogutud info baasil 3D-mudeli. Mõne kuu jooksul lubab Cambridge'i ülikooli doktorant ja tarkvara arendaja Qui Pan esitleda programmi demoversiooni.
15.05.10
Skännerist #1 Skännerist #2 Skännerist #3 Skännerist #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor rubinjo Õppematerjali autor
Referaat

Sarnased õppematerjalid

Referaat- Skanner-
3
doc

Referaat ''Skanner''

Skanner (või ka skänner) on seade, mis optiliselt skaneerib pilte, trükitud teksti, käekirja või objekti ja teisendab selle digitaalseks pildiks. See on umbes arvutiploki suurune, pealt ülestõstetava kaanega. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav dokument. Kaas suletakse, skanner valgustab paberilehte ja loeb täpp-täpilt sisse kogu paberil oleva kujutise ning edastab selle arvutile. Graafiline kujutis tuleb muuta signaalijadaks, milleks kombitakse kujutist rida-realt valguskiirega (skaneeritakse), registreerides pinna heleduse või ka värvuse muutused. Kui koopiate puhul loetu kantakse kohe paberile, siis antud juhul antakse võimalus kujutist redigeerida, seda kärpida või midagi lisada. Nimetus "skanner" tuleneb ingliskeelsest sõnast scan, mis tähendab "silmi millestki üle libistama, üksikasjalikult vaatlema, täpselt uurima, pilti täppideks lahutama". Kõikidel sellesse kategooriasse kuuluvatel seadmetel on ühesugune tööpõhimõ

Informaatika
Skanner
8
doc

Skanner

Valgamaa Kutseõppekeskus Koka eriala I kursus Aljona Kopteva Skanner Referaat Juhendaja Irja Kangsepp Valga 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................2 Skanner.......................................................2 Skannerite liigid..............................................3 Kuidas valida skannerit?.........................................5 Kokkuvõte.....................................................9 Kasutatud materjal.........................................10 Skanner Skanner (ka: skänner) on arvuti lisaseade, mis analüüsib kas mingit kujutist nagu näiteks fotot, noodikirja, trükitud teksti või füüsilist eset ja muudab saadud info digitaalseks kujutiseks.Skanner on umbes arvutiploki suurune pealt ülestõstetava kaanega seade. Kaane all on klaaspind, millele "kujutis allapoole" asetatakse sisestatav do

Arvutiõpetus
Arvuti lisatarvikud
17
doc

Arvuti lisatarvikud

.................................................... 18 3 SISSEJUHATUS Kõik arvuti seadmed mis on protsessori kasti sees, on siseseadmed ja kõik, mis sealt väljas, on välisseadmed ehk arvuti lisatarvikud. Monitor, klaviatuur ja hiir on välisseadmed, kusjuures välisseadmed jagunevad sisendseadmeteks ja välisseadmeteks. Sisendseadmed on välisseadmed, mille abil on võimalik andmeid arvutisse sisestada: klaviatuur, hiir, skänner ja nii edasi. 4 1. SISENDSEADMED 1.1 Klaviatuur Sõrmistik ehk klaviatuur on juhtimis- või andmesisestusvahend, mille puhul kasutatakse sõrmedega vajutatavaid klahve ehk sõrmiseid. Klaviatuuri võib vaadelda ka andurina, mis vahendab kasutaja tahte seadmele. Klaviatuurid on teataval määral standardiseeritud. Tavaliselt on klaviatuuril 101-102 klahvi (laptop'i klaviatuuril on 85- 86 klahvi)

Arvutiõpetus
Personaalarvutite riistvara ja-arhitektuur
48
doc

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur

Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien

Arvutiõpetus
Exami materajal
50
doc

Exami materajal

Arvuti riistvara matemaatilised alused · Kahendsüsteem Digitaalseadmetes teostatavate arvutuste ja muu infotöötluse kiirus, täpsus ja arusaadavus sõltub suuresti seadmes kasutatavast arvutussüsteemist. Digitaaltehnikas domineerib kahendsüsteem nii iseseisva süsteemina kui ka teiste arvusüsteemide realiseerimise vahendina ja seda järgmistel põhjustel: Füüsikalise realiseerimise lihtsus tehete sooritamise põhimõtteline lihtsus funktsionaalne ühtsus Boole'i algebraga, mis on loogikalülituste peamine matemaatiline alus. Kahendsüsteem kuulub positsiooniliste arvusüsteemide hulka nagu kümnendsüsteemgi. Kahendarvu kohta nimetatakse bitiks. Vasakpoolseim koht on kõrgeim bitt ja parempoolseim madalaim bitt. · Boole funktsioonid ja nende esitus Digitaalseadmete realiseerimise matemaatiliseks aluseks on valdavalt kahendloogika ja kahendfunktsioonid. Kahendfunktsioone saab esitada olekutabelite abil, kus 2 n (n- argumentide väärtuste võimalike kombinatsioonide

Arvutid



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun