Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Impulsi jäävuse uurimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vöis pöhjustada katsevigu?
  • Kui suured on pörkejärgsete teoreetiliste ja katseliste kiiruste suhtelised erinevused?
  • Milliste katsete korral on need vähimad?
  • Millist seadust kontrollisite?
PASCO scientific 1 P16: Impulsi jäävuse uurimine I
Science Workshop
Katse P16:
Impulsi jäävuse uurimine I
SW lnterfeis: 700
Windows ® fail: c:\sciwkshp\library\ physics \p16_con1.sws
Töövahendid
Science
WorkshopTM
interfeis,
kaks
statiivi,
kaks
liikumissensorit
( Motion
Sensor),
kaks
2
vankrikest, 2,2 m pikkune relss, kaal ja kaaluvihid.
Eesmärk
Laboratoorse
töö
eesmärgiks
on
uurida
impulsi
jäävuse
seadust
kahe
vankrikese
abil.
(lmpulsi
2
jäävuse seaduse eksperimentaalne kontroll.)
TEOORIA
Keha
impulss
on
keha
massi
ja
kiiruse
korrutis.
Kuivörd
kiirus
on
vektoriaalne
suurus
(tal
on alati suund), siis on ka impulss vektoriaalne suurus. Suletud süsteemi kuuluvate kehade süsteemi impulss
on
jääv
suurus
— süsteemi
kuuluvate
kehade
impulsside
vektoriaalne
summa
on kehadevahelise
kokkupörke
käigus
konstantne.
See
kehtib
vaid
juhul,
kui
süsteemile
ei
möju höördejöud
vöi
(öhu)
takistusjöud.
Kahest
kehast
koosneva
suletud
süsteemi
korral
vöime kirjutada:
p1
+ p2
= p’1 + p’ 2 , (1)
kus
p1 = m1v1
on
esimese
keha
impulss
enne
pörget,
ml
on
esimese
keha
mass,
v1
esimese
keha
kiirus enne pörget,
p2 = m2 v2 on teise keha impulss enne pörget,
p’1 =
1 1 on esimese keha
2
impulss pärast pörget ning p ’ =
2 2 on teise keha impulss pärast pörget.
Kahe keha absoluutselt elastse pörke puhul vöime kirjutada
m1v1 + m2 v2 = m1u1 + m2 u2 , (2)
Eeldame, et kehad liiguvad samas suunas, st nii v1 kui ka v2 on positiivsed. Siis saame valemist (2)
m1v1 +
m2 v2
m1u1
m2 u2 , (3)
Kasutades nüüd energia jäävuse seadust
2
2
mv1
2
+ mv2
2
= mu1
2
+ mu2 , (4)
2
oleme saanud vörrandisüsteemi kiiruste ul ja u2 leidmiseks. Siit saame
1
2
u = 2m2 v2 + (m1 — m2 )v1 ,
m1 + m2
u = 2m1v1 + (m2 — m1 )v2
m1 + m2
(5)
Juhul, kui kehade algkiirused on vastasuunalised, vöime valida näiteks esimese keha algkiiruse positiivse, siis tuleb vördustes (5) v2 ees muuta märk vastupidiseks (tuleb miinusmärk ette panna).
Töö käik
Antud töös möödame liikumissensoriga kahe vankrikese positsiooni ja kiiruse elastse kokkupörke kestel (natuke enne, kokkupörke ajal ja natuke pärast kokkupörget). Programm Science Workshop arvutab mölema käru asendi igal diskreetsel ajahetkel ning joonistab liikumist iseloomustava graafiku — kuidas muutub vankrikeste asend aja jooksul. Graafikutelt vöime leida vankrite kiirused enne ja pärast pörget ( Linear Fit). Leides vankrikeste massid , vöime arvutada mölema vankri impulsid enne ja pärast pörget.
I OSA: Arvuti seadistamine ja töö ettevalmistamine
1. Uhenda Science Workshop interfeis arvutiga, lülita sisse interfeis ja lülita sisse ka arvuti.
Esimese liikumissensori pistikud ühendage interfeisi digitaalpesadesse 1 ja 2 ( Digital Channels l and 2), kollane pistik esimesse sisendisse. Teise liikumissensori pistikud ühendage interfeisi digitaalsisenditesse 3 ja 4 (kollane pistik sisendisse 3). Avage Science Workshop‘i fail p16_con1.sws.
Impulsi jäävuse uurimine #1 Impulsi jäävuse uurimine #2 Impulsi jäävuse uurimine #3 Impulsi jäävuse uurimine #4 Impulsi jäävuse uurimine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Merje Trall Õppematerjali autor
Katse P16

Sarnased õppematerjalid

ENERGIA
28
pdf

ENERGIA

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus

Kategoriseerimata
Impulss-energia-töö
28
pdf

Impulss, energia, töö

KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA3 (kaugõppele) 3. IMPULSS, TÖÖ, ENERGIA 3.1 Impulss Impulss, impulsi jäävus Impulss on vektor, mis on võrdne keha massi ja tema kiiruse korrutisega r r p = mv . Mehaanikas nimetatakse impulssi vahel ka liikumishulgaks. See on vananenud mõiste ja selle kasutamine ei ole otstarbekas. Nii näiteks on ka elektromagnetväljal impulss, mille üheks avaldusvormiks on valgus rõhk. Elektromagnetvälja korral aga on liikumishulga mõiste kohatu. Impulsi mõiste on kasulik seetõttu, et teatud juhtudel, näiteks kehade põrgetel, kehtib impulsi jäävuse seadus

Füüsika
Jäävusseadused
15
doc

Jäävusseadused

Mõjugu sellele kehale nüüd ajavahemiku t vältel resultantjõud F . Oletame alguses, et see jõud ajas ei muutu. Vastavalt Newtoni teisele seadusele saab keha selle jõu mõjul kiirenduse Fres a= . m (5.2) Siis omandab keha liikumiskiirus väärtuse Fres v = v 0 + at = v 0 + t . m (5.3) Korrutame saadud valemit keha massiga. Impulsi definitsiooni (5.1) arvestades saame p = p 0 + Fres t . (5.4) Seega ­ keha impulss muutub temale mõjuvate jõudude toimel. Impulsi muut on seda suurem, mida suurem resultantjõud mõjub kehale ja mida kauem aega see mõjub. Kui kehale mõjuv resultantjõud pole konstantne, s.t. muutub ajas mingi seaduse Fres = Fres (t ) järgi, siis lõppimpulssi valemi (5.4) viimases liidetavas asendub korrutis integraaliga. t p = p 0 + Fres (t )dt

Füüsika
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

Nii laeval kui ka kuulil on suur impulss, ühel oma suure massi ja teisel suure kiiruse tõttu, ning need võivad teisi kehi suure jõuga mõjutada. Impulsi muutumise kiirus on võrdne seda muutust põhjustava jõuga, st et impulss on kehale mõjuva jõuga otseselt seotud. Et massi ja kiiruse korrutis kujutab endast keha impulssi, siis avaldis pole midagi muud kui impulsi muut. Seega võime kirjutada, et 11. Impulsi jäävuse seadus (sh selle rakendamine erinevatel juhtudel) Iga keha liikumisolek on muutumatu (keha kas on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt) seni kuni kehale ei mõju mingit jõudu või kehale mõjuv resultantjõud on null. 9 Olgu meil kaks keha massidega m1 ja m2,

Füüsika
10-klassi arvestused
41
doc

10. klassi arvestused

...................................................................11 6. Newtoni II seadus....................................................................................................................13 7. Newtoni III seadus...................................................................................................................13 8. Impulss.....................................................................................................................................14 9. Impulsi jäävuse seadus............................................................................................................15 10. Elastsusjõud...........................................................................................................................16 11. Keha kaal...............................................................................................................................16 12. Mehaaniline töö...............................................................

Füüsika
Mehaanika-kinemaatika-jõud ja impulss ning muud teemad
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

 kg  m suurusega: p  mv, ühikuks: 1 . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke s ’’hävitustöö’’ Jõu impulss m(v  v0 ) mv  mv0 F  ma F  F  t  mv  mv0  mv F  t  ühik N  s t t Impulsi jäävuse seadus Impulsi jaoks kehtib jäävuse seadus – suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1  m2 v2  m1v1  m2 v 2 ehk p1  p 2  p1  p 2 Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemis (sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteem väliste kehade mõju võib jätta arvestamata) Suletud süsteemi

Füüsika
Füüsika teooria ja valemid-10 klass
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Keha impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist, tähis: p, tegemist on vektoriaalse kg m suurusega: p mv, ühikuks: 1 . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke s ''hävitustöö'' Jõu impulss m(v v0 ) mv mv0 F ma F F t mv mv0 mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus Impulsi jaoks kehtib jäävuse seadus ­ suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 m2 v2 m1v1 m2 v 2 ehk p1 p 2 p1 p 2 Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemis (sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteem väliste kehade mõju võib jätta arvestamata) Suletud süsteemi

Füüsika
10 klassi füüsika kokkuvõte
26
doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

kg m 1 suurusega: p = m v , ühikuks: s . Impulss on suurus, mis määrab ära põrke ''hävitustöö'' Jõu impulss m(v - v 0 ) mv - mv0 F = ma F= = F t = mv - mv0 = mv F t ühik N s t t Impulsi jäävuse seadus Impulsi jaoks kehtib jäävuse seadus ­ suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Seadus näeb valemi kujul välja järgmiselt: , , , , m1v1 + m2 v 2 = m1v1 + m2 v 2 ehk p1 + p 2 = p1 + p 2 Impulsi jäävuse seadus kehtib suletud süsteemis (sinna kuuluvad kehad on vastastikmõjus vaid omavahel ja süsteem väliste kehade mõju võib jätta arvestamata) Suletud süsteemi koguimpulss

Füüsika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun