Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Fotograafia küsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal?
  • Mida määrab ISO arv?
  • Mis on sellega kaasnev mõju fotole?
  • Millised seaded valib kaamera kasutades sportreziimi"?
  • Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku?
  • Mis funktsioon on fotoapraadi katikul?
  • Millised seaded valib kaamera kasutades ööreziimi"?
  • Mida ütleb meile ava f14 pildi teravussügavuse kohta?
  • Milline on reeglina korrektne säritus pikkkiire ava f22 korral?
  • Kuidas sellist objektiivi nimetatakse?
  • Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde?
  • Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks?

Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet.
Kasutatakse objektiivi valgusjõu ja sügavusteravuse muutmiseks.
Diafragma (koos katikuga) doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse .
Koosneb tavaliselt metall -lamellidest ja reguleeritakse käsitsi või elektroonika abil.
Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st.
ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on kaamera sensor .
Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus ( 3600 , 6400, …) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja.
Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni – müra.
Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades „sportrežiimi“?
Sportrežiimil on suur ava, lühike säriaeg ja vajadusel välk.
Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega – tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus.
Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku?
Koguaeg .
Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus.
Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms..
Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune?
Teravussügavus ja fookuskaugus loevad .
Kui kasutada kitsast ava, on teravussügavus suurem ehk teisisõnu suurem osa pildist näib terav. See on oluline nt maastiku või arhitektuuri pildistamisel, kui detailid on vajalikud. Kui kasutada laiemat ava, on teravussügavus väiksem, nt jääb portreel teravaks ainult nägu, aga taust jääb udune. See võimaldab luua ruumilisemat efekti ja mängida emotsioonidega. Kõige teravamaks jääb pilt tavaliselt keskmise avaga vahemikus f/5,6 kuni f/16.
Mida tähendab valgetasakaal ja miks on oluline seda pildistamisel erinevates valgustingimustes muuta?
See on pildi värvustasakaalu seadistamise funktsioon, millega tagatakse objektide õige värv pildil. Paljud erinevad tingimused võivad valgustada objekte, mis muudab nende värvust.
Nt.päikesevalgus, hõõglambid ja luminofoorvalgustus, millel on erinev värvitemperatuur ja mida palja silmaga ei näe.
Miks võib juhtuda, et automaatrežiimis vastu valgust pildistades jääb esiplaanil olev objekt tume?
Automaatse pildistamisrežiimi korral valib fotoaparaat automaatselt sobiva katikuava suuruse ja katikukiiruse vastavalt valgustustingimustele.
Mis funktsioon on fotoapraadi katikul? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet.
Katik Katik sulgeb suletud olekus valguse pääsu valgustundlikule pinnale (fotoplaadile). Lihtsaim katik on käsitsi eemaldatav läbipaistmatu objektiivi kate. Kiiretoimelisemate katikute peamised tüübid on keskkatik, kus kiirte teed sulgevad metallamellid nihutatakse ekspositsiooni ajaks kõrvale, ning pilukatikud, kus sobiva laiusega pilu nihutatakse (kiiresti) fotoplaadi või filmi eest läbi. doseerib valguse hulka, mis pääseb kaamerasse.
Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades „öörežiimi“?
Ööreziimil on keskmine ava, pikk säriaeg ja soovitav oleks statiiv .
Välk valgustab inimese, aga kuna fotoaparaadi katik on veidi kauem lahti, jõuab filmile ka valgustus nt.linna tuledest. Tulemuseks huvitav pilt, milles on mõnusamad värvitoonid ja mitmemõõtmelisem tunne.
Mida ütleb meile ava f1,4 pildi teravussügavuse kohta?
F1,4 ava loob kütkestava fookusest väljas pildiala ja vajadusel piisavalt kitsa teravussügavuse, mis sobib eriti portreede, maastike ja hämaras pildistamisel.
Teravussügavus väljendab, kui suur ala on pildil teravalt välja joonistunud. Mida suurem ava, seda väiksem teravussügavus ja samuti ka mida pikem objektiiv , seda vöiksem teravussügavus.
Milline on reeglina korrektne säritus (pikk/kiire) ava f22 korral? Miks?
1/30
Mida suurem on avaarv , seda väiksem on ava.
Mis juhtub pildiga, kui pildistada inimest lähedalt objektiiviga, mille fookuskaugus on 17mm? Kuidas sellist objektiivi nimetatakse?
17mm lainurk vähendab nähtavat ca 3 korda.
ülilainurkobjektiiv
Millist tüüpi objektiiv on sobilik pildistamiseks kaugelt näiteks linde?
tele(zoom)objektiiv
Millist objektiivi nimetatakse normaalobjektiiviks?
Normaalobjektiiv on see, mille vaatenurk on ligilähedaselt sarnane inimsilma omaga 46 kraadi– fookuskaugustes väljendatuna ( 35mm filmikaameratel) on see 50mm.
Nimeta vähemalt kolm erinevust kompaktkaamera ja peegelkaamera vahel.
  • kontseptsioon
    Kompaktkaamera on kasutajale, kes ei tea midagi pildistamisest ja „klõpsib“ niisama, kuid peegelkaamera on mõeldud inimestele kes teavad mida nad pildistada tahavad ja oskavad seda seadistada.
  • Konstruktsioon
    Kompaktkaameral jõuab valgus läbi objektiivi otse sensorile. Ekraanilt saab vaadata, milline pilt välja tuleb. Peegelkaameral on objektiivi ja sensori vahel peegel, mis suunab valguse pildiotsijasse. Kui sealt sisse vaadata, näeb täpselt seda, mis läbi objektiivi paistab ja pildile jääb.
  • Objektiivid
    Peegelkaamerate objektiivid on vahetatavad, enamikel kompaktkaameratel mitte.
  • Fotograafia küsimused ja vastused #1 Fotograafia küsimused ja vastused #2
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor sunshine9 Õppematerjali autor
    Fotoaparaadi diafragma funktsioon, tööpõhimõte, ISO arv, ISO arvu mõju fotodele, sportreziim, kuna välku kasutada päeval, mida peab tegema, et pildistamisel jääks foto esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune, valgetasakaal, miks on oluline valgustasakaalu muuta, automaatreziim, katik, katiku funktsioon, katiku tööpõhimõte, ööreziim, ava f1,4, korrektne säritus, normaalobjektiiv, kompaktkaamera ja peegelkaamera erinevused

    Sarnased õppematerjalid

    Fotograafia põhimõisted
    4
    docx

    Fotograafia põhimõisted

    Fotograafia põhimõisted. 1.Mis funktsioon on fotoaparaadi diafragmal? Kirjelda lühidalt tööpõhimõtet. Diafragma-reguleerib optikasüsteemi(objektiivi) valgusjõudu,seega kujutise heledust-Odavatel kompaktkaameratel on tavaliselt filseeritud diafragma. Tõsisematel fotokaameratel saab diafragmaava muuta. 2. Mida määrab ISO arv? Mis on sellega kaasnev mõju fotole? Too näide kõrgest ISO-st. ISO arv määrab seda,kui valgustundlik on ISO tundlikkus(50,80,100) seda rohkem valgust on vaja,et pilti saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk v

    Digitaaltehnika
    Fotograafia referaat
    22
    pdf

    Fotograafia referaat

    EUROAKADEEMIA Kujunduskunsti teaduskond Kerly Aavik IV kursus FOTOGRAAFIA Referaat Õppejõud: Igor Ruus Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Kaamera obskura ................................................................................................................ 4 2. Valgus ................................................................................................

    Fotograafia
    Fotograafia põhitõed algajatele-lihtsad nipid-kuidas pürgida staarfotograafiks
    5
    docx

    Fotograafia põhitõed algajatele: lihtsad nipid, kuidas pürgida staarfotograafiks

    Fotograafia põhitõed algajatele © M. Vill Pildistamise põhitõed 14. nov 2009 Nädalad fotokoolis on toonud palju uut infot. Kibelen fototeemadel kirjutama, aga raske on olnud otsustada, kust alustada. Niisiis mõtlesin alustada päris algusest ehk pildistamise põhitõdedest, liikudes aegamööda kaugemale ja sügavamale. Mulle tundub, et praegusel hetkel on suht lihtne pildistama hakata. Digikaamerad, kus tehtud foto kohe näha on, ning automaatreziimid, mis meie eest enamik otsuseid foto tegemisel vastu võtavad, on laialt levinud. Selleks aga, et pildistada tõeliselt osata, ei ole oluline ainult pildi kompositsioon ja huvitav teema, esmatähtis on tunda oma kaamerat ja teada, mis pildi teket mõjutab. Sellega seoses on minu esimene soovitus alustavale fotograafile ­ keera oma kaamera esialgu manuaalreziimile (M). Kelle kaameral sellist v?

    Astroloogia
    Fotograafia
    25
    doc

    Fotograafia

    EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND HELINA POOM SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: I. Ruus Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 4 1. Kaamera obskura...............................................................................................

    Fotograafia
    Fotograafia referaat
    32
    doc

    Fotograafia referaat

    EUROAKADEEMIA KUJUNDUSKUNSTI TEADUSKOND Siia Pista Oma Nimi SK II FOTOGRAAFIA REFERAAT Õppejõud: Õppejõu Ees-ja Perenimi Tallinn 2011 Sisukord 1. Kaamera obskura........................................................................................3 2. Optiline kiirgus........................................................................................4-5 3. Valge valgus..............................................................................................6 4. Valguse allikad...................................

    Fotograafia
    Fotograafia eksam
    24
    doc

    Fotograafia eksam

    Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja valgus ei pääse kuskilt kaamerasse

    Fotograafia
    Fotograafia referaat
    11
    doc

    Fotograafia referaat

    GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus....................

    Füüsika
    Digitaalsed fotokaamerad
    14
    doc

    Digitaalsed fotokaamerad

    nagu Sony, Panasonic, Samsung ja paljud teised. Sajandivahetuseks oligi eesmärk saavutatud, aastal 2000 tehti enam kui 90% uudistrükistes avaldatud fotodest digikaameratega ja uue sajandi esimestel aastatel müüdi paljudes riikides digikaameraid enam kui tavalisi filmikaameraid. Tänu sellele on filmimüük vähenenud kõikides riikides ning ajaloo hämarustesse on kadumas slaidfilm. ,,Film on surnud, pikka iga Sulle, digikaamera!", võiks siinkohal hüüda ja lõpetada ülevaate 20. sajandi fotograafia arengust. (1 lk 14) 3 DIGITAALSED FOTOKAAMERAD Digitaalsed fotokaamerad on kaamerad, mis teevad fotosid või videoid, või siis mõlemaid koos, digitaalselt salvestades pildid elektroonilise sensori kaudu. Paljud kaamerad võimaldavad salvestada heli koos videoga ja ka fotoga. Digitaalsed kaamerad võimaldavad teha palju ülesandeid, mida tavalised filmikaamerad ei

    Arvutite riistvara alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun