Kehameelte info integreeritakse somatosensoorses ajukoores, mille erinevad piirkonnad on somatotoopse ülesehitusega. Kehast ja keskkonnast saabuvad signaalid integreeritakse ajus ning teadvustatakse jagamatu tervikuna 3. Milles seisneb liigutustega Haarates palli, liigub info sensoorsetest ÕO11, seotud ajupiirkondade retseptoritest seljaajju, sealt somatotoopilisse katse somatotoopiline ülesehitus? koorde, et teavitada,et pall on kätte võetud. Peale seda informeerib somatotoopiline koor motoorset piirkonda sellest,et pall on kätte võetud 4
Iseloomulik kiirloomadele, nt meritähele ja merisiilikule. Kiiretaoliselt sümmeetrilise närvisüsteemi puhul on toimunud veelgi suurem rakkude spetsialiseerumine, erinevatel närvikimpudel on oma ülesanded. Eristada saab sensoorseid ja motoorseid harusid. Sensoorsete närviteede ülesandeks on edastada meeleelunditest tulevat tunnetuslikku informatsiooni, motoorsed närvid tegelevad lihaste liigutamisega. Sellist tüüpi närvisüsteemi puhul on organismi igas harus nii sensoorsetest kui motoorsetest närvirakkudest koosnev närvipõimik, mille baasil toimuvad refleksid. Refleks on käitumise lihtne vorm, mille puhul kindlale stiimulile vastatakse alati ühesuguse viivitamatu reaktsiooniga. 3. Kahekülgselt sümmeetriline närvisüsteem levinud selgrootute usside, limuste, lülijalgsete ja mõnede selgroogsete hulgas. Kujunevad välja esimesed meeleorganid. Kõige olulisem uuendus sellise närvisüsteemi juures on närvitegevuse ja käitumise
vaja midagi muud peale sensoorse informatsiooni. Oma teooria tõestamiseks kasutas ta nn visuaalset kuristikku (klaasist lauapinna all on sügav ja väike kuristikud). Väikelaps ei hakka roomama sügava kuristiku üle. Sellega Gibson selgitas kaasasündinud sügavuse tunnetuse ja kukkumise ohu vältimise. Teised teadlased töötasid välja alternatiivse teooria selle teooria suhtes. R. Gregory arvas, et tajumise pildid on konstruktsioonid, mis pärinevad osaliselt sensoorsetest andmetest ja osaliselt mälus säilinutest. U. Nayser'i arvates on lülitatud tajumise protsessi skeemid, uuringud ja stiimulid. Tajumise skeemid (sisemine esitlus) suunavad uuringud oluliste stiimulite järgselt ümbritsevasse keskkonda. Gregory selgitas Mueller-Layer'i illusiooni. Kujutades ette vasakut joont nagu toa sisemist nurka, aga paremat joont nagu hoone välisnurka, st vasakule ribile pilt on eemaldatud meilt, nii et liin tundub pikem.
6. Milles seisneb sensoorne kodeerimine e. transduktsioon? protsess, mile kaudu närvisüsteem esitab sissetuleva stiimuli omadusi - auditoorne v visuaalne, nt punane v roheline tuli, hapu v magus maitse - stiimuli muutumine närvisignaaliks 7. Kuidas kodeeritakse sensoorne kvaliteet e. aistingu erinevus ühe sensoorse modaalsuse piires e. meelesiseselt? Spetsiifilisuse teooria vs. mustri teooria! Spetsiifilisuse teooria - erinevatest sensoorsetest omadustest(magus v hapu, punane v roheline) annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud Mustri teooria - erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt 8. Iga meele e. sensoorse süsteemi (kuulmine, nägemine) tundmine järgmistes punktides (nagu seminaris etteantud tabelis): Sensoorse süsteemi ehitus (elund, juhteteed) Stimulatsiooni vastuvõtvad retseptorid ja nende asukoht
osa(alumine) motoorne. 4. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Spiraalnärvid-iga seljaaju segment saab närvikiud aferentselt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse Kraniaalnärvid- osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente Vegetatiivne närvisüsteem ehk automaatne närvisüsteem kontrollib peamiselt näärmete sekretsiooni, südame ja silelihaste kontraktsioone. Vegetatiivne närvisüsteem jaguneb kaheks: sümpaatiliseks närvisüsteemiks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks . Nende stimulatsioon on antagonistlik (vastandlik), kui üks kiireneb, teine aeglustub
osa innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast.
ribosoomid). Neuroni ÜL – valgusüntees. Närvisüsteem jaotunud tuumaks (sisemine kiht) ja kooreks (välimine kiht) Gliia – koosneb närvisüsteemi mitteneuraalsetest rakkudest. Selgrootutel seotud ainult närvirakkudega, selgroogsetel närvirakkude ja kapillaaridega. Gliiarakk tagab neuronite strukturaalse stabiilsuse neid ümbritsedes KNS gliiarakk 4tüüpi: oligodendrotsüüt, astrotsüüt, mikrogliiarakk, ependüümirakk. Loomade närvisüsteemid on võrgustikud, mis koosnevad sensoorsetest, vahe- ja motoneuronitest. Närvisüsteem saab informatsiooni väliskeskkonna kohta läbi meeleretseptorite vastavates meeleelundites, ning sisekeskkonna kohta läbi siseelundites, lihastes, veresoontes, südames ning mujal organismis paiknevate retseptorite. KNS koosnevad peaaju ja seljaaju. Kesknärvisüsteem on kaitstud ajukelme poolt, mis koosneb kolmekihilisest membraanide süsteemist. 4.Lihaste tüübid selgroogsetel
vahel. Kontralateraalne juhtumine paremat kehapoolt juhib vasak ajupoolkera ja vastupidi. Apraksia- tegevushäire Agnoosia-tajuhäire Afaasia-keelehäire 4.aisting Empirism meeled on passiivsed, inimene sõnnib puhta lehena ja kõik mis on mõistuses, on algselt pärit kogemustest. John Locke Nativism igaühel kaasasündinud arusaam ruumisuhtlusest. Kaasasündinud kategooriad. Immanuel Kant VT VIH!!! Spetsiifilisuse teooria erinevatest sensoorsetest omadustest annavad märku erinevad kvaliteedi-spetsiifilised närvirakud, see teooria kehtib vähestel juhtudel, nt valu Mustri teooria erinevad sensoorsed omadused on kodeeritud kindlates närvirakkudes olevate spetsiifiliste erutuse mustrite poolt. Sensoorne adaptsioon nt kuuma vanniga ära harjumine, lõhnaga harjumine Tasakaalumeeled sisekõrva poolringkanalites paiknevate retseptorite poolt tekitatavad aistingud, mis annavad meile infot meie pea asendist ja selle liikumisest.
innerveerib keele tagaosa limaskesta ja tagab maitsetundlikkuse, motoorne osa innerveerib ainult ühte lihast - tikkeljätkekeeleluulihast, parasümpaatiline osa innerveerib kõrvasüljenääret. 10) X peaajunärv ehk uitnärv (seganärv, sisaldab põhiliselt parasümpaatilisi kiude) kõhuõõnes annab ta harusid põimikutele, mis innerveerivad magu, peensoolt, jämesoolt, maksa, kõhunääret, põrna, munandeid ja munasarju. Üks sensoorsetest harudest lõpeb retseptoritega aordikaares ja tal on oluline osa vererõhu reguleerimises. Motoorsed kiud innerveerivad neelu, pehmesuulae ja kõri lihaseid. Parasümpaatiline osa innerveerivad südamelihast, kõikide rindkere- ja kõhuõõneelundite silelihaseid ja näärmeid. 11) XI peaajunärv ehk lisanärv (motoorne) innerveerib rinnaku-rangluu-nibujätke lihast ja trapetslihast.
Kõnekeskus- kõne koosneb folatsioonist(hääle moodustamine).; artikulatsioonist(häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamine) Kõnekeskus koosneb kolmest osast. 1. Motoorne kõnekeskus e broca selle piirkonna kahjustusel tekib kõnekaotus. 2. Sensoorne kõnekeskus e wernicke- oimusagar; sekundaarne kõnekeskus. Kõnest aru ei saa.. 3. Sekundaarne motoorne ala eesmine tsenrtaalkäär Motoorseid keskusi on sensoorsetest vähem 11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism Kõnekeskus. Pole ainult puhtalt motoorne funktsioon. Koosneb kolmest keskusest: 1)motoorne kõnekeskus ehk Broca paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas. ... Inimene saab kõnest aru, aga vastata ei suuda. Samuti ei suuda oma mõtteid kirjas väljendada. 2) sensoorne ehk sekundaarne ehk Wernicke keskus. Paikneb oimusagaras. Tekib sensoorne afaasi, kõnest ei saada aru, aga rääkida saab
võimaldavad aduda nende seostatud tervikute tähendust tänu eelnevale kogemusele. TAJU on esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess, milles lisaks keskkonnast saadavatele sensoorsetele andmetele kasutatakse ka mällu talletatud informatsiooni maailma nähtustest, sündmustest ja objektidest. Tajumine on KOMPLEKSNE PROTSESS, mis tugineb aistingule, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Üks ja seesama muutumatu kogum sensoorsetest signaalidest(heledad ja tumedad piirkonnad nägemisväljas ning servasid moodustavad jooned) on tõlgendatav erineval moel sõltuvalt sellest, millised objektid meie tajusüsteem nendest aistingute andmetest välja valib. TAJUMISPROTSESS on aistingute andmetest kui etteantud eeldustest järelduse tegemine, kuid erinevalt verbaalsest loogilisest järeldamisest toimub see nii, et lahenduseks on tavakujund. Taju on MÕTESTATUD tunnetusprotsess, sest üldjuhul mõistab tajuja esemete ja
osalevad temperatuuri regulatsioonis ja valu tajumisel ning koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimisel Eesaju - koosneb vaheajust ja otsaajust. Vaheajus asuvad taalamus ja hüpotaalamus. 5. PERIFEERNE NÄRVISÜSTEEM. · Kirjelda spinaalnärve ja kraniaalnärve. Kraniaalnärvid on peaajust väljuvad närvid. Spinaalnärvid on seljaajust väljuvad närvid. Somaatilist närvisüsteemi kontrollib KNS läbi kraniaal- (osad koosnevad sensoorsetest rakkudest, osad funktsioonlt motoorsed, mõned omavad nii sensoorseid aferente kui ka motoorseid eferente) ja spinaalnärvide (iga seljaaju segment saab närvikiud aferentsetelt sensoorsetelt retseptroitelt ja saadab eferentsed kiud lihastesse). · Kirjelda vegetatiivset ehk autonoomset närvisüsteemi (sümpaatilist ja parasümpaatilist osa), mis on nende erinevusteks? Too näiteid. Piirdenärvisüsteem jaguneb somaatiliseks (kontrollib tahtele alluvat lihaste ja
Närvirakkude kehade kogumeid perifeerseses närvisüst (PNS) nim ganglioniteks 3 Refleksid. Refleksi mõiste. (2.3.1) 4 Refleks - lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärritaja. KNSi talitluse aluseks. Organismi vastusreaktsioon välis- või sise keskkonna äriitajatele. Refleksikaar kui närvisüsteemi funktsionaalne üksus. (2.3.2) refleksikaar – mööda seda liigub refleks NSis, mood sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronitest, mille vahel on sünaps reflektoorsete reaktsioonide morfoloogiline substraat refleksikaar kujutab endast teed, mida mööda erutus närviimpulsside kujul ärrituse kohast kuni vastusreaktsioonini andva organini kulgeb. *tingimatud e. kaasasündinud (käe äratõmbamine torke puhul) *tingitud e. elu jooksul omandatud Reflaksikaare põhilised koostisosad ja nende funktsioonid. (2.3.3) Refleksikaare osad ja nende peamised funktsioonid: *sensoorne retseptor
Serotoniin – hea enesetunde neuromediaator. Reguleerib meeleolu,une ja ärkveloleku vahekorda, isu, seksuaalsust jne.Antidepressandid tõstavad tema taset ajus. GABA-kasutatakse kiiretes inhibeerivates sünapsites aju paljudes osades. Rahustid ja unerohud suurendavad Gaba toimelist pidurdust. Glutamaat – oluline õppimisel ja mälu kujunemisel.Kõige levinum mediaatoraine ajus. Glütsiin – inhibeeriv neurotransmitter. Neuropeptiidid Substants P - Vahendab valuaistingut sensoorsetest närviest KNS-i -Endorfiinid (loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistavad toimes ja heaolu tunde tekitamises. *Koletsüstokiniin- tekitab küllastustunnet, retseptorid on laialt levinud kogu KNS.Inimesel tema manustamine põhjustabiiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. *Somatostatiin – inhibeerib kasvuhormooni vabanemist. GLIIA Abistav kude.
ning sisemise valguse suunas. Nagu Pythagoras ja Platon enne teda, leidis ka Philo, et sensoorsed, kehalised kogemused ei saa olla teadmiste allikaks; ta lisas sellele arusaamale omakorda, et sellised kogemused pealegi ka segavad jumala mõistmist ning temaga suhtlemist. Philo arusaamadest lähtuvalt tulenevad kõik teadmised jumalalt. Jumalikust tarkusest osasaamiseks peab inimese hing aga puhastuma saama vabaks kõikvõimalikest sensoorsetest segajatest. Inimesed iseenesest ei tea midagi ega saa ka kunagi teadma ainult jumal üksi omab tarkust ning ainult tema võib seda inimestele edasi anda. Peale hingelise puhastumise, mida võis saavutada näiteks intensiivse meditatsiooni kaudu, võib inimene saada jumalalt teadmisi ka unenägudes või transiseisundis kuna mõlema jooksul on inimese teadvus lahutatud maistest asjadest. Seega oli Philo filosoofia üks esimesi, mis selgelt rõhutas intensiivse sisemise kogemuse olulisust
etioloogias. Peaaju funktsioonide arengut võivad kahjustada väliskeskkonna faktorid, kuid enamasti ei ole need määrava tähtsusega. Klassifikatsioon: Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired: häiretele on iseloomulikud juba varasest lapseeast ilmnevad keelesüsteemi omandamise raskused või pidurdunud areng. Seejuures ei tulene sellised häired otseselt neuroloogilistest või kõnemehhanismi anomaalsustest, sensoorsetest defektidest, vaimsest alaarengust või välisfaktorite ebasoodsast toimest. Laps võib ühtedes tuttavates situatsioonides olla kommunikatiivsem või kõnest paremini aru saada kui teistes, kuid keeleliste väljenduste puudulikkus avaldub igas olukorras. (Spetsiifiline artikulatsioonihäire; Ekspressiivne kõnehäire; Retseptiivne kõnehäire; Afaasia koos epilepsiaga (Landau- Kleffneri sündroom))
- Valikuline tähelepanu – visuaalsed alad, insula, posterioorne taalamus, orbitofrontaalne koor - Jagatud tähelepanu – anterioorne vöökäär, dorsolateraalne prefrontaalne koor. - Asukohatähelepanu – kiirukoor - Tähelepanu värvi ja kuju tunnustele – kukla- ja oimukoor - Visuaalne ülesanne – anterioorne vöökäär ja prefrontaalsed piirkonnad. Tähelepanuvõrgustikud - millised need on, mille poolest erinevad? Täehelepanusüsteem on anatoomiliselt eristatav sensoorsetest süsteemidest; tähelepanu ei ole üksik protsess vaid ühendab erinevate anatoomiliste piirkondade võrgustikke. Võrgustikud esindavad erinevaid tähelepanuprotsesside kogumeid. Virgutav võimendav – põhirolliks muuta valitud tajusisud esilepaistvateks, võimendatuteks, selgemateks ja märgatavateks. - Moduleerib retikulaarformatsiooni aktiivsus keskaju piirkondades. Peamine komponend on neuromoduleeriv noradrenaliini projektsioon ajutüves asuvast sinituumast eesajju.
perifeersetelt retseptoritelt vaid mõne ümberlülitusega vahepeal. Esmane nägemiskoor - kuklasagara kaudaalses osas, iseäranis selle mediaalses osas (fissura calcarina). Esmane kuulmiskoor - temporaalsagaras, moodustab lateraalvao alumise kalda. Esmane somatosensoorne koor - asetseb posttsentraalses käärus (gyrus postcentralis). Esmaseid alasid ümbritsevad kõrgema astme (sekundaarsed ja tertsiaarsed) alad. Kõrgme astme alad integreerivad informatsiooni, mis pärineb esmastest sensoorsetest aladest. Näiteks tagumine parietaalne koor kuulub kõrgema astme keskuste hulka. See piirkond koordineerib somatosensoorset tundlikkust ja nägemist, aga integreerib neid tundlikkuse liike liikumisega. Kolm suurt ajukoore ala asuvad väljaspool primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaarseid alasid, neid nimetatakse assotsiatsiooni aladeks. Primaatidel võtavad need enda alla kõige suurema osa ajukoorest. Nende põhifunktsiooniks on integreerida väga erinevat informatsiooni sihipäraseks
ning mälu sisu järjest häirekindlamaks. Eri tüüpi info töödeldakse ajus erinevalt. Lähtudes info töötlemise iseärasustest jaotatakse lühimälu omakorda sensoorseks mäluks ja primaarseks mäluks ning püsimälu sekundaarseks ja tertsiaarseks mäluks. Meeleelunditest saabunud signaalid salvestatakse esmalt mõnesajaks millisekundiks sensoorsesse mällu, kus nad sorteeritakse ja kodeeritakse sõnaliselt edasiseks salvestuseks. Sensoorses mälus eraldatakse sensoorsetest signaalidest kõige olulisemad tunnused. Unustamine algab sensoorses mälus kohe pärast signaali vastuvõtmist. Lisaks sellele saab sensoorses mälus olevat infot kustutada aktiivselt e “üle kirjutada” uue vastuvõetud infoga. Kui väga lühikese aja jooksul (50 ms) näidata hulka ärriteid (N: 12 kirjatähte), siis 0,5-1 sekundi pärast võib näidatud tähtedest nimeta õigesti kuni 80%. Saadud info taastatakse nagu optilisi järelpilte
suunas 2) eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele 3) lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel eristatakse: 1) multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite ( enamik neuroneid) 2 )bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) 3) unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud Neurogliia rakkude mass on närvikoes suurem kui neuronite mass, ajus näiteks moodustavad nad kaugelt enam kui poole selle kogukaalust. Eristatakse 5 tüüpi neurogliia rakkusid, mille peamised funktsioonid on: toestus ja mehhaaniline kaitse barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel võõrkehade fagotsütoos ajuvedeliku produtseerimine elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse
Fokaalne tähelepanu suudab igal ajahetkel haarata ühe psüühilise tegevuse objekti, on tahtelise tähelepanu juhtida, on seotud töömälus valdava teabega - ühesõnaga: fokaalne tähelepanu on piiratud mahuga aktiivne teadvuse kese, mida järjestikku suunatakse erinevatele objektidele. eeltähelepanu- infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tähelepanu tarvis: sensoorsetest elementidest ja tunnustest saavad terviklikud tajuobjektid, mille hulgast fokaalne tähelepanu valib järgnevalt järjestikku välja vajalikud. Eeltähelepanu töötab paralleelselt ja üheaegselt kõikide tunnuste osas, ei ole tähenduste tasemel teadvustatud, eristab figuurid, on rohkem seotud tahtmatu tähelepanu mehhanismidega. filtreerimine - Näide: ainus tume heledate hulgas, ainus ümar kandiliste hulgas. Sellisele
tähelepanu tuleb nende vahel jagada. Infotöötluspsühholoogias levinud liigitus: 1) Fokaalne tähelepanu vaimsete infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena järjestikku ja teadvustatult tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid, mõistes nende tähendust ja funktsiooni. 2) Eeltähelepanu ITO kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tähelepanu tarvis: sensoorsetest elementidest ja tunnustest saavad terviklikud tajuobjektid, mille hulgast fokaalne tähelepanu valib järgnevalt järjestikku välja valikud. Tähelepanu olulisemad omadused (mida saab mõõta): 1) Valivus (selektiivsus) seotud võimalusega edukalt häälestuda selle info vaimsele töötlusele, mis on seotud teadliku eesmärgiga, vaatamata isegi häiriva või segava info olemasolule. 2) maht sõltub oluliselt materjali organiseerimisest kompadeks või känkudeks, teatud
- miks hea lugeja kirjavigu ei märka? Sõna võtame tervikuna, kui vead on sees siis see ei häiri meid Tähelepanu puudulikkus lugemishäirel - Düsleksikutel vaja eritamiseks pikemat intervali stiimulite vahel - Mitte tähe ja selle tähega seotud hääliku äratundmine, vaid viivisega tähelepanu nihutamine - Tähelepanuprobleemid tulenevad parietaalsagara assotsiatsioonialadest (pole vaja teada) kuhu tuleb info kõikidest sensoorsetest süsteemidest mille järel algatatakse liigutused lugemise ajal - Tähelepanu ümberlülitse defitsiidid on laiemad Sensoorsed defitsiidid - Sensoorne eritus kehv – pole probleemi kõne kuulmises vaikuses, kuid ei erista hästi mu kõnemüra taustal - Harjutada algul aeglaselt, hiljem intervalli lühendada - Magnotsellularne teooria – liikumise ja must-valge nägemisega seotud nägemisalade defitsiit, sõnad hüppavad justkui ringi
*eferentseteks e motoorseteks neuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale KNS-st lihastele, näärmetele *lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) *unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse *barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel *võõrkehade fagotsütoos *ajuvedeliku produtseerimine *elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud - palju tsütoplasmaga täidetud kehast eemale ulatuvaid jätkeid, mis annavad neile rakkudele spetsiifilise kuju. Jätked "hoiavad oma haardes" veresooni, neuroneid. Tähtrakud moodustavad
funktsiooni. Fokaalne tähelepanu on piiratud mahuga aktiivne teadvuse kese, mida järjestikku suunatakse erinevatele objektidele. Jagatud teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada. 39 Eeltähelepanu infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tähelepanu tarvis: sensoorsetest elementidest ja tunnustest saavad terviklikud tajuobjektid, mille hulgast fokaalne tähelepanu valib järgnevalt järjestikku välja vajalikud. Popout - Eeltähelepanus on võimalik üheaegse töötluse vältel energeetiliselt võimendada ühte osa signaalidest ja see osa hüppab tahtmatult teiste foonil esile. Oma nime esinemine ajaleheveerul, SAAB 9-5, punane katus roheliste seas, Tähelepanu omadused:
tunnetatakse objekte, ideid, tunnuseid, mõistes nende tähendust ja funktsiooni. Fokaalne tähelepanu on piiratud mahuga aktiivne teadvuse kese, mida järjestikku suunatakse erinevatele objektidele. Jagatud teabeallikaid on kaks või rohkem ja tähelepanu tuleb nende vahel jagada. Eeltähelepanu infotöötlusoperatsioonide kogum, mille tulemusena paljude objektide ja nende tunnuste üheaegse töötluse alusel luuakse materjal fokaalse tähelepanu tarvis: sensoorsetest elementidest ja tunnustest saavad terviklikud tajuobjektid, mille hulgast fokaalne tähelepanu valib järgnevalt järjestikku välja vajalikud. Popout - Eeltähelepanus on võimalik üheaegse töötluse vältel energeetiliselt võimendada ühte osa signaalidest ja see osa hüppab tahtmatult teiste foonil esile. Oma nime esinemine ajaleheveerul, SAAB 9-5, punane katus roheliste seas, 31 Tähelepanu omadused:
Ventraalne info liikumise tee - semantiline töötlus. ’ kuulamise, rääkimise ja lugemisega seotud kõnemudeleid Wernicke-Gerschwindi kõnemudel keelelise töötluse häireid (afaasiad, düsartria, düsleksia), nende iseloomulikke tunnuseid ja kahjustuspiirkondi ajus Afaasia Keele ja kõne kasutamise häire ajukahjustuse tagajärjel. Vaja eristada kõne kasutamise häirest, mis johtuvad intellektuaalsest defitsiidist, sensoorsetest häiretest, suu või käte lihaste paralüüsi *parafraasiad: valed sõnad/silbid/fraasid kõnelemisel (1) Voolav (fluent, sensoorne) afaasia - kõne tekitamine pole häiritud, kuid häiritud kõne mõistmine → kahjustus posterioorsetes pk-des, ülemine temporaalkäär (2) Mittevoolav (nonfluent, motoorne) afaasia - raskused artikuleerimisel, kuid suhteliselt hea kõnest arusaamine → kahjustus anterioorsetes pk-des, alumine frontaalkäär Düsartia
- Meelepetted – sensoorsed kogemused mis ilmuvad keskkonnast pärit stimulatsioon tingimustes Hallutsinatsioonid: auditoorsed, visuaalsed, olfaktoorsed, gustatoorsed, taktilised - Ekstrakampiinsed hallutsinatsioonid – tajutud mitte kui visuaalsed vaid tunne et keegi neutraalne isik on läheduses - Intrapsüühilised – luululine taju, tegemist mõtlemise häiretega nt tunne et veidrad ideed on sisestatud pähe - Inadekvaatsed – pärinevad mitte sensoorsetest organitest e nt isik väidab et kuuleb muusikat hammaste abil ja tunneb toidu maitset näppudega - Hüpnagoogsed ja hüpnopompiidsed Mõtlemise häired - Kvalitatiivsed ja kvantitatiivsed Kvantitatiivsed – mõtteid palju, vähe, blokeerimine, laialivalguvus, preservatsioon, seoslikkuse kadumine, sõnasalad, neologismid, verbigeratsioon Kvalitatiivsed – sundmõtted, ülekaalukad mõtted, luulumõtted Luulumõtete jaotus:
Reguleerib meeleolu, une ja ärkveloleku vahekorda, isu, seksuaalsust jne. Antidepressandid tõstavad tema taset ajus. Glutamaat on oluline õppimisel ja mälu kujunemiseks. Ta on kõige levinud mediaatoraine ajus. GABA (-aminovõihapet) kasutatakse kiiretes inhibeerivates sünapsites aju paljudes osades. Rahustid ja unerohud suurendavad GABA toimelistpidurdust. Glütsiin on samuti inhibeeriv neurotransmitter. NEUROPEPTIIDID ·Substants P Vahendab valuaistingut sensoorsetest närvidest KNS-i ·Endorfiinid("endogenousmorphine"; loomulikud opiaadid) Toodetakse hüpofüüsis ja hüpotalamuses pingelise kehalise koormuse, orgasmi, ülierutuse ja valu ajal. Mõju sarnaneb opiaatidega valuvaigistava toimes ja heaolu tunde tekitamises. ·Koletsüstokiniin Tekitab küllastustunnet. Retseptorid on laialt levinud kogu KNS. Inimesel tema manustamine põhjustab iiveldust, ärevust ja vähendab soovi süüa. ·Somatostatiin Inhibeerib kasvuhormooni vabanemist
Ülesanne motoorika-häirest • Parema näo alaosa halvatus 9 motoorset alasüsteemi • Parempoolne spastiline hemiparees • 3 tulevad prim. motoorsest ajukoorest gyr.precentralisest • Keelekalle paremale ilma keele atroofiata • ülejäänud teistest motoorsetest ja sensoorsetest piirkondadest • Maitstunne kõikide maitsete osas korras • igal süsteemil erinevad ühendused, kas: väikeajuga, taalamusega, BT jne. • kus paikneb kahjustus? KV: Motoorse ajukoore kindlad pk. kontrollivad kindlate kehaosade liikumist.
näärmed. Eferentsed närvikiud juhivad informatsiooni kaugemale. Motoorses talitluses on refleks defineeritud kui suhteliselt lihtne ja lühiajaline lihastalitluse muutus, mille põhjustab teatud ärriti korduvalt, tahtest sõltumatult samasugusena, ent mitte tingimata täpselt samana. Refleks liigub närvisüsteemis mööda refleksikaart. Lihtsamate lihasreflekside refleksikaared moodustuvad ainult sensoorsetest neuronitest ja alfamotoneuronist, mille vahel on refleksikaare ainus sünaps (monosünaptiline refleks). Nende vahel võib siiski olla palju vahe- ehk interneuroneid ja mitu sünapsi (polüsünaptiline refleks). Motoorses talitluses on tuntud järgnevad refleksid : 1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada
triljon (1010) gliia rakku Loote kesknärvisüsteem ei ole täiskasvanu aju minivariant Kahekuuselt hakkab vastsündinute tunnetatud hirm ja rahulolu edasi arenema komplekssemateks tunneteks: rõõm, kurbus, kadedus, empaatia, uhkus, häbi. Närvirakke elu jooksul juurde ei tule (?). Nendevahelised ühendused sõltuvad sensoorsetest kogemustest (mida näeb, kuuleb, haistab, tunnetab , on seda piisavalt) 77 Loote aju toodab palju rohkem neuroneid kui tal neid vaja, liigsed kõrvaldatakse: Aju kustutab sünapsid, milliseid kasutatakse harva või mitte kunagi Aktiivsed neuronid moodustavad aksonid, mis hargnedes
neuronite aktsioonipotentsiaalide ( ehk impulsside ) välja saatmiseks. Sünkronisatsiooni korral on neid aga palju vähem. Kaks neuronit on omavahel funktsionaalselt seotud ainult siis, kui üks neuron saadab oma impulsi teisele neuronile. Seda võimaldab kahe neuroni sünkroonne aktivatsioon. Kõik see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või neuronipopulatsioo- nide tasemel. Suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid ) läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad neid signaale töötlema aju kõrgemad keskused ( näiteks ajukoor ). Taalamus on seega kontrollkeskus ja võimalik sõlmimisala ( impulsside koondumise piirkond ). Kuid taalamusse tulevad impulsid ajukoorest tagasi ( tagasi-sidestatud süsteem ). Selle kaudu töödeltakse inimese tunnetusprotsesse ja käitumist ( mis sõltub inimese seisundist, tähelepanust, huvidest ja eesmärkidest )
Kui ajus olevad kõik impulsid koonduvad ühte teatud ruumipunkti ( sellisel viisil kujuneb välja teadvus ), siis need impulsid ei jää sinna ,,kinni", vaid nad lihtsalt läbivad selle punkti ja hajuvad taas erinevatesse aju osadesse, et siis hiljem uuesti koonduda antud punkti. Seega ajus liikuvad impulsid hajuvad ja koonduvad ning siis jälle hajuvad ja koonduvad jne jne. See tähendab seda, et ajus liiguvad impulsid ,,ringi-ratast". Näiteks suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid ) läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad neid signaale töötlema aju kõrgemad keskused ( näiteks ajukoor ). Taalamus on seega kontrollkeskus ja võimalik sõlmimisala ( impulsside koondumise piirkond ). Kuid taalamusse tulevad impulsid ajukoorest tagasi ( tagasi-sidestatud süsteem ). Selle kaudu töödeltakse inimese tunnetusprtosesse ja käitumist. See muidugi sõltub inimese seisundist, tähelepanust, huvidest ja eesmärkidest
neuronite aktsioonipotentsiaalide ( ehk impulsside ) välja saatmiseks. Sünkronisatsiooni korral on neid aga palju vähem. Kaks neuronit on omavahel funktsionaalselt seotud ainult siis, kui üks neuron saadab oma impulsi teisele neuronile. Seda võimaldab kahe neuroni sünkroonne aktivatsioon. Kõik see esineb ka erinevate ajupiirkondade vahel, mitte ainult üksikneuronite või neuronipopulatsioo- nide tasemel. Suur osa sensoorsetest signaalidest ( ehk impulsid ) läbivad taalamuse piirkonna. Edasi hakkavad neid signaale töötlema aju kõrgemad keskused ( näiteks ajukoor ). Taalamus on seega kontrollkeskus ja võimalik sõlmimisala ( impulsside koondumise piirkond ). Kuid taalamusse tulevad impulsid ajukoorest tagasi ( tagasi-sidestatud süsteem ). Selle kaudu töödeltakse inimese tunnetusprotsesse ja käitumist ( mis sõltub inimese seisundist, tähelepanust, huvidest ja eesmärkidest )
keskvaost tagapool asuvad sensoorsed väljad vastutavad tundlikuse eest. Kui primaarsed motoorsed väljad peaksid nõrgenema, astuvad sekundaarväljad nende asemele. Lisaks asub selles suurajukoore piirkonnas (paremakäelistel vasakul poolkeral) ka motoorne (Broca) kõnekeskus. Sekundaarsetesse sensoorsetesse väljadesse on salvestatud tunded ja seal võrreldakse neid ka uute tunnetega. Wernicke piirkond, mis juhib kõnest arusaamist, asub külgkurrust allpool, ja seega ka sensoorsetest väljadest allpool. Muudel ajukooreväljadel töödeldakse meeleorganitest laekunud teavet, näiteks nägemisteave saabub kuklapiirkonda. Üksikute väljade vahel on ühendused (assotsiatiivsed piirkonnad), mis võimaldavad teha tunnetuse alusel järeldusi ja arendada tegevusplaane. Primaarset motoorset välja ühendavad kaks närviteed seljaajuga. Need on püramidaaltrakt, mis saadab signaale tahtlikeks liigutusteks lihastele, ja ekstrapüramidaaltrakt, mis motoorse taalamuse
annaabi.ee 
