Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Seni kuni valitseb mehe ja naise vahel bioloogiline erinevus, pole alust eeldada, et nende vahel valitseks sotsiaalne võrdsus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
arva, stereotüübid, komme, tabu, ammu, kihistumise, varieerub, omistamine, võrdõiguslikkus, inimsoo, diferents, eelarvamused, astub, loota, paraneb, mardipäeva, jagades, kurioosne, oligi, isad, isapuhkus, samale, tasemele17 sat töölt koju ootav Barbie, et siis oma igaõhtuse "kaasakeskse" rituaali kallale asuda: maitsev õhtusöök ja suurepärane teenindus, lõõgastav vann ja pingeid maandav massaazh, millele järgneb loomulikult nõudepesu, põranda küürimine ja teiste rituaali tagajärgede kõrvaldamine. Aga ka Barbie ise peab üht-teist oma look´i nimel ette võtma, olgugi et Ken juba ammu magusasse unne on vajunud ja võibolla näeb undki. Õnneks ei ole Barbie veel ema. Kuidas ta saakski! Siis lakkaks ju Barbie kui selline olemast. Ent Barbiele meeldivad lapsed ja nende nimel on ta valmis palju ohverdama, kui vaja, siis ka iseenda... Tegelikult võiks kõik olla uskumatult palju lihtsam, kui vaid naiivne nukuke seda oskaks aimata. Ja kui miski muu enam tõesti ei aita, siis tuleb see igavana naiselik kavalus appi võtta,- seda peaks tal ju ometi olema
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut EESTI JA EUROOPA LIIDU SOTSIAALPOLIITIKA Uurimustöö Koostajad: Juhendaja: Jüri Ruus Tartu 2007 PENSIONIPOLIITIKA EÜ maades on üks ühine tulevikuprobleem: nende rahvastik on madala sündivuse, meditsiiniliste edusammude ja paremate elamistingimuste tõttu oluliselt vananenud. Prognoositud on vanemaealise elanikkonna edasist kasvu, mis näiteks toob kaasa, et 2040 aastal peab Prantsusmaa kulutama vanaduspensionite maksmiseks 72%, Holland 60% ja Saksamaa 26% rohkem kui aastal 1980. Seetõttu on enamikus Euroopa Liidu riikides raske pensionireformi vältida. Valitsused püüavad leida viise, kuidas luua püsivad süsteemid, mis tasakaalustavad üha kasvavaid nõudmisi väljamaksete järele riiklikest pensionifondidest ja samas vastavad majandus- ja rahaliitu (EMU) asutamise Maastrichti kriteerium
suurem lähedus, seda suurem vaenulikkus. See vaenulikkus on tihedalt seotud etnotsentrismiga, arusaamisega, et meie grupp on parim, õigeim, olles mõõdupuuks, millega mõõta kõiki teisi gruppe. 20. Sotsiaalsed v>rgustikud, nende tShtsus inimese sotsiaalses toimetulekus Sotsiaalsed võrgustikud koosnevad esmase ja/või teisese grupi suhetest. Igal inimesel individuaalne sotsiaalne võrgustik, mis toob talle mitmesugust kasu terve elu jooksul. Sotsiaalsete võrgustike koostis on muutuv ja ta varieerub inimese elu jooksul pidevalt. On kasulikud, kuna pakuvad inimesele sotsiaalset toetust. 21. Sotsiaalne ebav>rdsus, kihistumine (stratifikatsioon) Sotsiaalne kihistumine on ebavõrdsus ühiskonnas. Kõikides ühiskondades on 3 kõrgelt hinnatud ressurssi (võim, prestiiz, omand), mis on ebavõrdselt jaotunud. VÕIM on Max Weberi definitsiooni järgi võim inimese võime sundida oma tahet peale teisele inimesele.
.................................................................7 3.SOOROLLI STEREOTÜÜP...................................................................................9 4.MEES KUI ANDJA,NAINE KUI VASTUVÕTJA...............................................10 5.NAINE ON SEE,KES LOOB ARMASTUST........................................................12 6.NAISTE HUVID........................................................................................................5 6.1.Kultuurilised stereotüübid naiste ja meeste koostöös .............................................15 6.2.Poliitikas osalemine.................................................................................................17 6.2.1.Naiste võimalik roll rahvuspoliitikas....................................................................18 KOKKUVÕTE..............................................................................................................9 KIRJANDUSALLIKAD...........................................
....................... 138 18.1.15. Sekulariseerumine................................................................................... 139 19. Sotsiaalne ebavõrdsus..............................................................................................141 19.1.1. Stratifikatsioonisüsteemid moodustatakse siis, kui inimesed paigutatakse teatud kategooriatesse. ..........................................................................................142 19.1.2. Kihistumise olemus................................................................................... 142 19.1.3. Inimajaloost teatakse nelja peamist stratifikatsioonisüsteemi:..................143 19.1.4. Klass erineb teistest kihistumissüsteemidest mitme teguri poolest:..........143 19.1.5. Stratifikatsiooni teoreetilised seisukohad.................................................. 144 19.1.6. Karl Marxi teooria.................................................................
o Babüloonia Hammurabi koodeks naine võis lahutada vägivaldsest mehest. Süütu naise vägistamise eest võeti mehel pea maha, muidu võis mehel olla 2 armukest. Truudusetu naine seoti kinni ja uputati. o Iisrael kristlikus traditisoonis (Piibel) on seksuaalsus taandatud seksile vaid selleks, et järglasi sigitada, kõik muud seksuaalsed ilmingud olid tabu. Kes abiellusid ja lapsi ei saanud, said ühiskondliku hukkamõistu osaliseks. Abielurikkumine oli tabu, sõna "truudusetus" ei kasutatud. 3000 a tagasi oli naistel väga vähe õigusi, naised olid meeste vara, nagu ka Vanas Kreekas ja Roomas. Kristus sündis süütust neitsist, ta ei olnud oma elu jooksul ka ise kordagi vahekorras. Vallaliste suhtes oli negatiivne hoiak. Abielu on püha! Õhutati
otsustada oma kultuuri standardite alusel kultuurirelativism. - arusaama, et maailma tuleb mõista nii, nagu teda näevad teiste ühiskondade liikmed Normid ja väärtused · Käitumisreeglid on iga grupi traditsioonide osa ja neid nimetatakse sotsiaalseteks normideks · Käitumisreeglid on ettekirjutised, mis kirjeldavad sobivat käitumis, aga ka keelud, mis määravad ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise ehk TABU. · Tavadeks nimetatakse tunnustatud käitumisnorme, mis antakse edasi põlvkonnalt järgmisele · Kõik normid jõustatakse sanktsioonide abil. Sanktsioonid võivad olla nii positiivsed kui ka negatiivsed Positiivsed sanktsioonid mõjutavad inimest normijärgset käitumist kordama, negatiivsed, aga annavad teada normi vastu · Moraalinormid nim neid tavasid, mis reguleerivad valdkonda kuuluvat käitumist
Sissejuhatus sotsioloogiasse 03.09 Tarmo Strenze [email protected] Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001 tuleb lugeda Eksam: 7. Jaanuar või 14. Jaanuar Korduseksam: 28. Jaanuar Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Võimalikud lisakodutööd Eksam: peamiselt loengus räägitu kohta, kuid ka õpiku kohta Referaat artiklist: 1. Artikkel on teaduslik, st. on avaldatud teaduslikus ajakirjas Lisapunktid, kui osaleme loengus eksperimentidest, nende eest saab pluss- kui ka miinuspunkte. Kõik failid peavad olema .DOC või .RTF Kursusel kaks plokki: 1. Sotsiooloogia üldine olemus, meetodid, ajalugu 2. Olulisemad sotsioloogilised uurimisvaldkonnad Sotsioloogia on eesti keeles ühiskonnateadus. Võõrkeelse sõna sotsioloogia autor on Auguste Comte (1798-1857) socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) + logos (õpetus, teadmine) = õpetus inimeste koos-olemisest. Sotsioloogia kuulub teaduste alla. Teadused jagunevad loodusteadusteks (sh. täp
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. Tervikuna on sotsiaalse taju puhul nii, et see mida me ootame, mõjutab seda mida me näeme, kuidas me näeme ja mida me selle kohta mäletame. Sotsiaalsed stereotüübid. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Igas stereotüübis on ka oma tõeivake. Need stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet:
Etoloogia täiendmooduli konspekt ÜRGEMA NEEDUS. SUGUPOOLTE ERINEVUSEST JA KONFLIKTIST (R. Mänd) · Sugulise sigimise ja sugude tekkimine eluslooduses. Alguses olid neitsid (esimesed 3-4miljardit aastat). Rakk kasvas geneetiline materjal kahekordistus rakk jagunes siis hakati seksima kaks erineva DNAga rakku liitusid (sügoot=viljastatud munarakk, tekkis uus olend nt taim, inimene, seen), suurenesid, jagunesid toimus veelkord raku jagunemine (toimus vanemate geneetilise materjali rekombineerumine) ja algas jälle otsast peale. Täiskasvanud organism on ajutine ,,elumasin" geenide paljundamiseks. Esimesed elusolendid harrastasid homoseksualismi (st rakud, mis omavahel ühinesid, olid sarnased). Enamik tänapäeva organisme on aga heteroseksuaalid. Miks sugu tekkis? Tekkis üsnapea peale sugulise sigimise teket. M
Sotsioloogia alused Liina Käär Heaoluühiskond riik hoolitseb, et kõikidele ühiskonna sotsiaalsetele kihtidele oleks tagatud arstiabi, haridus ja sotsiaalabi, seda ka töötuse, invaliidsuse jm sellise olukorra puhul. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ühiskond läbides oma arengus sotsiaalse killustumise ja funktsionaalse kihistumise, jõuab tähtsamate süsteemide iseseisvumise seisundisse ehk: iga süsteem nagu majandus, poliitika, haridus jm hakkavad eksisteerima oma seaduste alusel ehk kaob erinevate ühiskonnasüsteemide arengus nende omavaheline seotus, nt haridus areneb täiesti eraldiseisvalt majandusest. Erinevad süsteemid pole enam seotud konkreetse ühiskonnaga globaliseerimine. Uus ühiskond määratleb end kommunikatiivse kogumina.
............................................................................................................ 32 Liigid.................................................................................................................. 32 3 Saskia Püümann Tervisejuht I kursus Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Kihistumise süsteemid-.................................................................................. 33 Ebavõrdsus tervises....................................................................................... 33 Soolise võrdõigluslikkuse seaduse parem rakendamine.................................33 Sissetulekute ebavõrdsus:..........................................................................34 Tagajärjed:......................................................
näiteks kommunistlikud ühiskonnad. 8.5. Millist (kahte-) kolme stratifikatsiooni aluseks olevat kontseptsiooni Weber oma kihistumise teoorias eristab? 1) Klass viitab samal majanduslikul tasemel olevatele inimestele, kes kas teadvustavad või ei teadvusta oma ühiseid majandushuvisid ja seejärel muutuvad või ei muutu sotsiaalseks klassiks. 2) Staatusgrupp põhineb üldjuhul sarnase elulaadiga liikmete prestiizil, kuid staatuse omistamine ei tulene vältimatult inimese klassipositsioonist: mõnes ühiskonnas austatakse kõige rohkem just inimesi, kes lükkavad endast eemale kõik maise 3) Partei on poliitiline ühendus, mis võib, aga ei pea väljendama klassihuvisid. 8.6. Kuidas haakuvad nende Weberi kihistumise vormidega järgmised kontseptsioonid: võim, prestiiz ja omand? Weberi kohaselt on võim inimese võime sundida oma tahet peale teistele inimestele. See on
Sugulust peetakse kõige olulisemaks sotsiaalseks institutsiooniks, kuna sugulased kannavad hoolt üksteise elu, karjääri, abielu, kaitse ja sotsiaalse identieedi eest. VEREPILASTUS JA KEELATUD ABIELU Kõik ühiskonnad keelavad seksuaalsuhteid veresugulaste vahel, vähemalt lapsevanema lapse ja õdede vendade vahel. Samas on ühiskondi, kus perekond määrab kes kellega abielluma peab. Eksogaamia komme, mis keelab abielu ühe ja sama sugulusrühma liikmete vahel. Edogaamia komme sõlmida abielu ainult ühe ja sama ühiskondliku rühmitise liikmete vahel. Oluline on, et poleks ühistu esivanemat. ÜHISED GRUPID Sugulus on polju muud, kui ühiskonna reprodutseerimine. See võib olla oluline ka näiteks poliitikas ja ettevõtluses. PÄRANDAMINE JA JÄRGNEVUS Veri on paksem kui vesi. Kõigis ühiskondades on erinevad reeglid pärandamiseks. VÕIMALUSED SUGUSELTSI ARVESTUSEKS Kuus ernevat võimalust: 1. Patrilineal. Pärandamine käib isaliini pidi. 2
Sellist nähtust tuntakse eneseteostuslike ennustuste nime all (Merton 1984). Eneseteostuslike ennustuste puhul on tegemist kaheastmelise protsessiga. Esiteks defineerib üks isik situatsiooni valesti. Teiseks hakkab ta oma järgneva käitumisega seda ebakorrektset arusaama reaalsuseks muutma. 13. SOTSIAALSED STEREOTÜÜBID. Stereotüübid on üldistused inimeste, objektide või sündmuste kohta, mis on antud kultuuris üldlevinud. Kõik stereotüübid ei ole lõpuni valed. Osad stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel
Metafüüsiline ühiskonda nähti looduslikul, loomulikul moel, kadunud oli üleloomulikkus, müstika Positiivne ühiskonda uuritakse ja määratletakse läbi teaduslike uurimismeetodite 11. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 12. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised ideed on intensiivsemad ja
määranud, on Freudi järgi universaalsed ja muutumatud ja on immuunsed ühiskondlike ja ajalooliste muutuste suhtes. 8.Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. Garl Gustav Jung: 1906 algab Freudi ja Jungi koostöö. Freudi kelle vabade assotsiatsioonide meetod seoses unenäopiltidega oli psühhoanalüüsi arengus tähtis ja Freud arva,et unenäo paemine ülesanne on viidata patsiende kompleksidele.Jung aga arvas, et unenäo funktsioon on ulatuslikum.Vabade assotsiatsioonide vallandamise võivad võtta enda peale ka nt mediteerimine, abstraktse maali vaatlemine, lihtne vestlus tavalisel teemal vms.Jung arvas,et unenäo puhul vaid kompleksidele keskendumisega kaasneb oht eemalduda unenäo sümbolitest ja nende mõistmiseks nende aktuaalsusest.Ta hakkab rohkem tähelepanu pöörama unenäo vormile ja sisule
kind (koolilõunad, lastehoid). Eesmärk: (targa) hõive suurendamine (töö- ja pereelu ühendamine)- Osa-ajaga töökohtade kättesaadavus, päevahoiu võimalused, lastekasvatamise kohustuste reguleerimine, kõigi laste harimine, õpiharjumuste kujundamine, maksusoodustused- mis ajendab pigem töötama. Nõuab tugeva regulatsioonivõimega riiki! Peretoetused: On kõikjal euroopas, kuid struktuur ja toetuste tase varieerub. 1) lapsetoetus- tavaliselt universaalne, flat-rate, seega horisontaalselt ümberjaotav; populaarne keskklassi seas, kes teistele toetustele ei kvalifitseeru. 2) Maksusoodustused- väiksema ümberjaotava efektiga, kuna vaesematel vanematel polegi head tulu. 3) Vanemahüvitis- palgaga seotud; populaarsus kasvab (Eesti, Soome, Saksa, UK). 12 Töö- ja pereelu ühitamine: Euroopa põhitrend al
Selfi muutlikkus? - Self võib muutuda nt vanuse või olukorra mõjul. - Nt McGuire ja McGuire (1988) leidsid, et lapseeas ja teismeliseeas on enesekirjeldustes umbes veerandi jagu selliseid, mille puhul viidatakse teistele (ema ütles, et olen laisk). - lapsed ja noorukid rõhutasid perekontekstis oma passiivsust, koolisuhetes aktiivsust. - Enesekirjeldused on sarnased samasoolisele vanemale ja vastassoolisele õele-vennale. - Soolised erinevused – soo stereotüübid? Enesekontseptsiooni areng - konkreetselt – abstraktseks - staatiliselt – dünaamilisele - “mida ma teen” terminitelt – “kes ma olen” terminitele - afektiivsetelt verbidelt – kognitiivsetele verbidele - mõtlemine endast, kes ma olen – mõtlemiseni, kes ma pole Selfi mõju - Kujunenud self mõjutab seda, kuidas tajume ennast, teisi, ja olukordi … - selektiivne tähelepanu - Tähendused - Reaktsioonid Jne - ..
Sissejuhatus sotsioloogiasse Õpik Hess, B.B., Markson, E.W. & Stein, P.J Sotsioloogia. Tallinn: Külim, 2001. Eksam: 6.jaanuar või 13.jaanuar (korduseksam 27.jaanuar). Valikvastustega enamjaolt. Referaat. Tähtaeg 18.detsember. Teaduslikust artiklist I loeng 2.09.14 (ptk 1) MIS ON SOTSIOLOOGIA? Mis on teadus? Sotsioloogia mõiste: ühiskonnateadus (eesti keeles). Mõiste võeti kasutusele August Comte (1798- 1857) poolt 19.sajandil socius (kaaslane, kaaslus, seltskond) logos (õpetus, teadmine) =õpetus inimeste koos-olemisest Teadused kõige üldisemalt jagunevad: loodusteadusteks (sh. täppisteadused) ja sotsiaalteadusteks (sh humanitaarteadused). Sotsioloogia kuulub sotsiaalteaduste alla. Sotsiaalteadused on näiteks: sotsioloogia, psühholoogia, majandusteadus, politoloogia, õigusteadus, ajalooteadus, kultuuriantropoloogia (etnoloogia), inimgeoraafia, keeleteadus ... Psühholoogia
Situatiivsete variantide määratlemisel on palju enam terminoloogilist segadust kui murrete määratlemisel. Osa autoreid ühendab kõik või suurema osa situatiivsetest variantidest ühe termini alla. Teine osa aga üritab jagada komplekti kaheks. Sellisel juhul on tüüpiline selline jaotus, nagu teeb Peter Trudgill, kes jagab situatiivsed variandid stiiliks ja registriks. Stiilierinevused on paigutatud formaalsuse skaalale, kus keelekasutus varieerub väga formaalsest väga informaalseni (intiimseni). Stiili eristajad on eelkõige grammatilised jooned, aga ka teatud sõnavara. Register aga seostub sellega, millest räägitakse või millises valdkonnas rääkijad on (arstiregister, juriidiline register jms). Selliseid allkeeli lahutab eelkõige sõnavara (tehnilised terminid jms). Seega tekib kahelijaotus ka selle põhjal, millised keelelised tasandid ühte allkeelt teisest eristavad. Praktiliselt ei pruugi see vahe
privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a) Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus, mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile. Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps(eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet. Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad
näolihased stimuleerivad verevoolu ajju, aju jahutatakse, tuju positiivsemaks. 5. Funktsionaalne lähenemine Hoiakud formuleeruvad lähtuvalt sellest, kuidas nad suudavad rahuldada inimesel erinevaid psühholoogilisi vajadusi. See on aktiivne teooria. Ilmneb: - utilitaarne funktsioon saame teistel heakskiitu, seetõttu tekivad hoiakud. - teadmised hoiakud aitavad inimestel organiseerida oma sotsiaalset keskkonda, nt stereotüübid on meie hoiakud erinevate sotsiaalsete ja rassiliste gruppide osas. - ego kaitse pos minapildi kaitsmine, muudan vajadusel hoiakuid nii, et ma ei saa kahjustatud. - väärtuste väljendamine aitab väljendada inimese suuremaid väärtusi, nt ma ei söö liha, kuna loomi ei tohiks tappa. Hoiakute mõõtmine Inimesed ei taha väljendada om ahoiakuid, mis on teistest erinevad või üldised. Probleemid:
pigem tüli · selliste tunnuste päritolu ei saa seletada loodusliku valiku teooriaga · sellised tunnused on kasulikud paarumiskonkurentsis · sugulise valiku teooriaga saab seletada, kuidas tekkisid o signaaltunnused e. ornamendid (raiskamine) o sport o keel o muusika; kunst; kultuur üleüldse Isaste sigimisedukuse varieeruvus > emaste varieeruvus Miks peavad isased nii palju pingutama ja riskima? · Isaste loomade sigimisedukus varieerub rohkem kui emaste oma (Gleitmani printsiip) naiste ja isaste sigimisedukus peaks keskmiselt olema sama o Isaste sigimisedukus > emaste sigimisedukus o Naiste jaoks surra nii, et sust kedagi järele ei jääks, on naistel väiksem, kuid võimalus, et sured nii, et sul on rohke järglasi, on meestel tõenäolisem. · R. Trivers 1972 o Isased suudavad sigida kiiremini kui emased =>iga konkreetne isane saab oma
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
uurimismeetodite Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 2 Sotsioloogia alused Liina Käär 9. Emile Durkheim tema panus sotsioloogiasse? Sotsioloogia kui akadeemilise distsipliini looja. Esimene sotsioloogia ajakiri "Annee Sociologie". Sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte. Sotsiaalne fakt võib inimkäitumist väljastpoolt piirata, nt komme, seadus. Sotsiaalne fakt - so käitumisviisid, mõtlemisvormid, mis on indiviidist sõltumatud, kuid omavad teatud sundiseloomu, on kohustuslikud inimesele, sõltumatult inimese enda soovist. 10. Mehaaniline ja orgaaniline solidaarsus? (mida tähendab, kes võttis need mõisted kasutusele) Durkheim jagab ühiskonnad kaheks: 1) traditsioonilised ühiskonnad individuaalsed erinevused on väikesed, ühised
- Polügünandria (Indias) - Alternatiivsed elustiilikogukonnad Hipikogukonnad Oneida perekond USAs Kibbutz Iisraelis Monogaamia ehk kahe partneri vaheline ühendus, sh selle erivorm seriaalne monogaamia (alla 20% ühiskondadest) Samasooliste abielud - Läänes üha enam seadustatud homoseksuaalste paaride vahel, aga kultuuriline tava mõnel pool ka ammu enne nt berdached, poiss-naised jt. - Mitteseksuaalsetel alustel majanduslikud ja pärimisega seotud korraldused Polügaamia ehk rohkem kui kahe partneri vaheline ühendus (üle 80% ühiskondadest) - Polügüünia ehk mitmenaisepidamine – liignaiste arv on rikkuse ja prestiiži küsimus. Erivorm sororaalne polügüünia (kõik liignaised on õed) ja sororaat (naine sureb, siis liignaise kohustud läheb üle õele)
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
. . . . . . . . 38 8.3 Huvigrupid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4 Sotsiaalne kihistumine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.1 Sotsiaalne staatus, roll, situatsioon . . . . . . . . . . . . . . . 39 8.4.2 Ühiskonnad sotsiaalse kihistumise astme järgi . . . . . . . . . 40 8.5 Klassikuuluvuse välised märgid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 40 9 Majandusetnoloogia 42 9.1 Majandussüsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 42 9.1
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude (grupikonstruktsioone) kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi (enesepeegeldust). 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogias on väljakujunenud seisukoht, et inimkäitumise määrab ära isiku vaimne ja emotsionaalne seisund. Sotsioloogilisest seisukohast mõjutab käitumist kontekst, milles see toimub, mõju avaldavad pigem keskkonnast tulenevad, mitte aga inimese tegevust seesmiselt suunavad tegurid? Sotsioloogia erineb ajaloost selle poolest
Kohanemine keskkonnaga Korra säilitamine Korrapärane paljunemine ja uute liikmete vastuvõtt Uskumuste kujunemine Erinev on igas kultuuris sotsiaalsete institutsioonide sisu ja elemendid kultuuriline erinevus. Tegevused, millega kõik ühiskonnad kokku puutuvad. 39. Mis on väärtus? Väärtused: üldtunnustatud ideed sellest, mis on soovitav, ihaldusväärne 40. Selgitage erinevate sotsiaalsete normide olemust: tava, moraalinorm, seadus, tabu? Käitumisreeglid ehk sotsiaalsed normid ettekirjutused, mis kirjeldavad ühiskonnas soovitavat käitumist ning samuti määratakse nendega ära keelud ehk ühiskonnale vastuvõetamatu käitumise tabu (sotsiaalne arusaam sellest, mis on lubatud). Tavad tunnustatud käitumisnormid, mis antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Tavadega reguleeritakse tegevusi, mis pole grupi säilimise seisukohalt olulised nt söömine noa ja kahvliga või näppudega;
nähtuse või omaduse kohta. · Me ei pea klammerduma ainult varemõpitu külge, ent me ei pea õpitut ka täielikult ignoreerima · Uskumusi, hoiakuid & väärtusi õpime suuresti oma vanemailt. Ent vajadusel oleme valmis neid ka muutma selleks, et saavutada uusi, tunnetusega äsjapüstitatud eesmärke. Õppimine põhineb seejuures uskumuste, hoiakute & väärtuste jäljendamisel või üldistamisel, tunnetus aga nende aktiivsel konstrueerimisel · Stereotüübid moodustavad kategooriate erilise rühma. Nad tekivad isikliku asjakohase teadmise puudumisel & on enamasti väga püsivad, ehkki samas ka muudetavad, kui puutume kokku nendega mittesobivate näidetega, mis nõuavad seinsest peenemate eristuste tegemist. Stereotüübi lagunemine illustreerib hästi Piaget ideid. · Tunnetusliku ebakõla teooria (Festinger, 1957) seletab, miks meie kategooriad, uskumused, hoiakud & väärtused ning stereotüübid nii raskesti muudetavad on
annaabi.ee 
