Kutse-eetika, väärtused, head tavad ja ärisaladus IT valdkonnas Eetika ja Kutse-eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega Kutse-eetika on olemuselt rakenduseetika ning selle all peetakse silmas teatud kutsealal tegutsevate isikute eetikat Väärtused On ühiskonnas arvamused heast ja halvast omadusest, mida hinnates inimesed juhinduvad valikute tegemisel ning otsuste langetamisel On veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate tagajärgede või käitumisviisidega, on konkreetsetes olukordades püsivad, suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning
rahvuslikud väärtused, kristlikud väärtused, põhiseaduslikud väärtused jne. Aksioloogia on filosoofia valdkondadest kõige praktilisem ning vahetumalt inimese tegevusse puutuvam. Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Kutse-eetika Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvakas ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist
9.c klass 2014 Sisukord Eetika jaotised Eetikateooriate põhitüübid Klassifikatsioon eetilisi väärtusi Eetika ja moraalifilosoofia Teoreetiline eetika Normatiivne eetika Rakenduslik eetika Eetika ajalugu Eetiliste tüüpide mõte Sissejuhatus Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist
Teadusliku teadmise esimene süstemaatiline lähenemisviis on korrastatud teaduslikud kirjeldused. Teadus liigitab nähtusi erinevatesse teadusharudesse, mis otsivad üldisi kirjeldusi mingi valdkonna nähtuste kirjeldamiseks. Leitud kirjeldusi saab kasutada sarnaste nähtuste seletamiseks. Teaduslikud seletused Hästi kirjeldatud nähtuste valdkond, mida ei ole läbinisti seletatud, leiab tihti seletuse teadusliku teooria näol. Näitena võib tuua planeetide liikumise seletamise Isaac Newtoni poolt kasutades gravitatsioonijõudu. Teadusteooria võib anda põhjuslikke seletusi tervele valdkonnale, mis hõlmab erinevaid nähtusi. Võttes appi teooriad, saab teha ka uusi ennustusi. Veel on ühe seletusviisina kasutusel reduktsionistlikud seletused, mis on tulemuslikud, kui süsteem ei ole väga keeruline ja välismõjusid ei ole vaja arvestada. Teadmispretensioonide kaitsmine Teadus püüab plaanipäraselt teadmiste otsimisel vigu eemaldada.
semiootika pole kõigest filosoofia arenguetapp, vaid küpsus. Märgisüsteemide uurimine ongi see, mis toob kaasa tõelise ,,postmodernistlikku'' ajastu saabumise filosoofias, sest nagu itaalia semiootik Susan Petrilli on öelnud: ,,Pole kahtlustki, et seesmine inimlik maailm suudab suure pingutuse ja põhjaliku tööga jõuda arusaamiseni mitteinimlikest maailmadest ja enda seosest nendega.'' Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Ometigi ei saa semiootikat võtta kui kõlblusõpetuse osa. Eetika aga võiks ja lõpuks isegi peaks arenema semiootika osaks, sest märkide abil saab alati nii kohale juhatada kui ka eksiteele viia. Nagu Umberto Eco on öelnud: ,,Semiootika uurib kõike, mida sobib kasutada valetamiseks.'' Semioeetika on üks praegusaja olulisemaid arengusuundi, mis on ka biosfääri tervise huvides hädavajalilk. Globaalne soojenemine on üks niisugune laiaulatuslik nähtus, mis
Kui naine jõudis isegi kõik ülesanded täidetud oli alati olemas lisa ülesanne, mis ei lõppenud kunagi- selleks oli ketramine. Mehed ise sealjuures pidid aga väljaspool kodu teenima rikkust. Perekond tähendas naisele tervet hulka inimesi kelle eest tuli hoolitseda. Esikohal oli mees ja seejärel tulid lapsed. Keskajal jäid naised siiski perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustatuse, seletamise ja arutlemise objektiks. Tähendab enam ei olnud tegemist päris enesest mõistetava tavaga.
Ioonia natuurfilosoofia Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni. Filosoofia kui esimese teoreetilise maailmamõistmise sünnist saab ilmselt kõnelda seal ja siis , kui maailmamõistmises astuvad jumalate ja kangelaste kujutluste asemele abstraktsed mõisted. Mõisted saavad aga esile kerkida arutluste käigus, milles neid mõisteid kasutatakse. 7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast
Teaduseetika Carol Tamm Mis on eetika? Ärieetika Eetika on haru filosoofias, Valitsemiseetika mis tegeleb ühiskondliku ja Inimuuringud Teadustöö eetika isikliku elukorralduse Teadus ühiskonna viiside seletamise ja Teaduseetika Spordieetika põhjendamisega. See Sotsiaaleetika kuulub väärtusõpetuse alla Seksuaaleetika Religioon Ja eetika filosoofia valdkonnas. Reklaamieetika Peale selle võib eetika ka Meediaeetika Meditsiinieetika tähendada mingisugust Kunst ja eetika eetilist süsteemi või Harjus ja eetika Globaalne eetika
7. Suhtlemisintelligentsus · Seisneb võimes märgata inimeste erinevusi, mõista teisi inimesi, aru saada nende psüühikast, eriti tundmustest ja käitumise motiividest, soovis teistega koostööd teha mõista teisi, organiseerida, ideid jagada. · On ühtlasi seotud inimese empaatiavõimega. 8. Naturalistlik intelligentsus · Hõlmab inimese võimet eristada elusobjekte (taimi, loomi), tema tundlikkust ning huvi ümbritseva maailma esemete ja nähtuste liigitamise, seletamise vastu. · See on kaasaja tarbimisühiskonnas vajalik ja on otseselt seotud arusaamisega meid ümbritsevast: mõista, ära tunda Kasutatud allikad · http://wallbase.cc/wallpaper/778719 · http://wallbase.cc/wallpaper/910243 · http:// tafebytes.com.au/TheresNoPlaceLikeHome/wp-content/upload s/2013/02/skills-knowledge-ability.jpg · http://wallpapers.wallbase.cc/rozne/wallpaper-1097201.jpg · http://et.wikipedia.org/wiki/Howard_Gardner · http://et.wikipedia
On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. 2.Erinavaid eetikateooriaid. 1)Reeglipõhine eetika ehk deontoloogia - seab tähtsaks reeglid, sest need tähistavad õiget käitumist. Deontoloogia seab eetilised kohustused kõige olulisemaks ning konkreetne situatsioon ei oma tähtsust. Reeglipõhine mõtlemine on selge ja konkreetne, kuid ei ole paindlik erandite tegemiseks. 2)Tagajärjepõhine eetika ehk teleoloogiline eetika. Tagajärjepõhine ei lähtu reeglitest, vaid käitumise tagajärgedest
arengutest. Eesti hariduse jätkusuutlikumaks muutmiseks tuleks, muuta pidevat koolivahetust 1-12 klassini.Mina arvan et muidu lastel ei teki niimoodi oma kooli tunnet, kui nad pidevalt on sunnitud ühe etapi läbimise järel teise kooli minema.Koolis oli siiani õpetus õpetajakeskne. Õpetaja oli see, kes ütles, mida, millal ja kuidas teha, nüüd on tulnud aeg ka lapsi kuulata. Tuleb leida kuldne kesktee õpilastele ja õpetajatele Seni õpetati lapsi enamasti seletamise teel. Neile jäi vaid passiivse kuulaja roll.Mina arvan et kui tahame midagi muuta peab toimuma üleminek kõiki lapsi arendavale õppele. Lapsest lähtuv õppekava ehitatakse üles nende huvile ja vajadustele toetudes. Tegevuste vahelised piirid praktiliselt puuduvad, õpetus muutub ühtseks tervikuks.Milleks on seda vaja,selleks, et õppetöö toimub uurimuslikult, siis saavad lapsed aru, mida nad teevad.Mina arvan,
J: Mitte A. Disjunktiivne süllogism: E1: A või B. E2: Mitte-A. J: B E1: Kui kassil on hea olla, siis ta nurrub. E2: Kass ei nurru. J1/E3: Kassil ei ole hea olla. E4: Kassil on kas hea olla või ta on näljane. J2: Kass on näljane. 4 p. 4. Miks võib tekkida segadus, kas mingit väidet seletatakse või põhjendatakse? Too näide. Kuidas sel juhul kindlaks teha, millega on tegemist (seletamise või põhjendamisega)? (3 p.) Segadus võib tekkida, kui väitleja hakkab uute väidete lisamise asemel olemasolevaid lahti seletama. Näide: S:"Inimesed arvavad, et jumal on olemas. Occami habemenoa järgi ei ole jumala olemasolu loogiline. Järelikult inimesed, kes arvavad , et jumal on olemas, ei kasuta loogikat." G: "Nad ei arva, vaid teavad, et jumal on olemas. Nemad on oma seisukohas sama veendunud kui sina enda omas." S: "Tahad väita, et jumala olemasolu on fakt?"
7. Selgitada rahvamajanduse arvepidamist 8. Aidata mõista ja analüüsida Eesti ajakirjanduses ilmuvat majanduslikku informatsiooni (jooksevkonto defitsiit) 9. Kursuse käigus peab tekkima arusaam, kuidas tekivad riigi tulud ja kulud (riigieelarve olemus) Majandus on aine, kus ühele küsimusele saab vastata mitmeti, sest majandus on väga tihedalt seotud poliitikaga. Majandusteadus- on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jagunebmitmeks valdkonnaks: 1. majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega. 2. rakenduslik majandusteadus- tegeleb seletatud ja tundmaõpitud seaduste majandussubjektide huvides ärakasutamisega.(turundus, juhtimine, majandusarvestus jne) 3
22 Samuti oli loodud eksperimentide valimik ning läbiviidud lahtine tund õppijates huvi tekitamiseks füüsika aine vastu. Oli koostatud ja läbiviidud küsitlus teemal "Eksperimentide mõju õpilaste huvile füüsika tunni vastu", mis näitas eksperimentide tihedamini läbiviimise vajadust tundides. Samuti võib tulemuste põhjal väita, et parim variant eksperimentide läbiviimiseks on nende näitamine uue teema seletamise käigus ja eksperimenteerimine väikestes gruppides sagedusega umbes 5 korda kuus. Autor soovitab pöörata rohkem tähelepanu eksperimentide vähesuse probleemile ning vaadata üle kooli eelarve, kulutades rohkem raha eksperimentie läbiviimiseks. «», . (2014). « ». http://www.calend.ru/event/5069/ ... (2014). . http://studall.org/all-89092.html , . . (..). http://www.diagram
Asehalduskord 1783 Venemaal, kehtestati uus haldusseadus, kuna oli oodata baltisaksa aadli vastuseisu, lubas Katariina II vastutasuks nende mõisad pärusomandiks kuulutada. Lõpp ebakindlatele omandisuhetele ning kestvale reduktsiooniähvardusele riigi poolt. §29 Pietism, vennastekogudus, Ratsionalism Pietism uus usuvool Saksamaalt. 172030, valitsev seisund pastorkonnas. Luteri usu lähendamine rahvale, usu pähetagumine muutus selle arusaadavaks muutmise ja seletamise vastu. 1739täielik eesti keelne tõlge piiblist. Ratsionalism 18saj. Teisel poolel uus usuvool. Eesmärgiks sai rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, pärisorjust. §30 talurahvaseadused ja talurahva vabastamine pärisorjusest Talude kasutamisekord L&E : pärandatav kasutamine Teokoormiste määramine L&E : viidi läbi teokoormiste normeerimine, koormised nii palju kui talu peremees suutis täita
Majandusega puutume kokku iga päev. Majanduslik käitumine on ostmine kauplusest, eluaseme valik, üüri maksmine, sõit ühissõidukis ja pere majandamine. Iga päev teeme me kümneid majanduslikke otsuseid ehk valikuid. Asju, mille vahel valida, on palju, kuid meie ressursid nii raha kui aeg on alati piiratud. Majandusalased teadmised võimaldavad inimestel vastu võtta arukaid majanduslikke otsuseid. Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ning nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteooria tegeleb majandusprotsesside ja neid protsesse mõjutavate seaduste tundmaõppimisega Rakenduslik majandusteadus tegeleb tundmaõpitud majandusseaduste kasutamisega üksikute majandussubjektide huvides ning hõlmab praktilisi valdkondi nagu turundus, juhtimine, majandusarvestus jne. Majandusteooria jaguneb mikroökonoomikaks ja makroökonoomikaks
Eetika Kui öeldakse, et mõni inimene või tegu on eetiline või ebaeetiline, siis antakse sellele inimesele või teole hinnang: seda kas kiidetakse või laidetakse. See tähendab, et eetilised või moraalialased väited on ettekirjutavad ehk normatiivsed. Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi või olemasolevat eetiliste hoiakute kompleksi, nt meditsiinitöötaja ametieetika, spordieetika, ajakirjanduseetika, internetieetika, ärieetika, röövlieetika, külaeetika. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetilise eetika alla kuulub näiteks metaeetika, mis uurib abstraktseid küsimusi: kuidas me üleüldse saame teada, mis on
5. Kaalutlevad ostjad (vaatavad hindasid ja huvitatud ka sellest, et toode oleks võimalikult looduslik) 5. Hiljuti oli juhus, kus klient soovis osta Viagrat apteegist. Andsin siis kliendile teada, et ainult retseptiga on vastav toode saadav. Seepeale üritati mulle pakkuda kolmekordset hinda. Peaasi, et saaks kätte toote. Pika, minupoolse, seletamise peale lõpuks klient siiski sai aru, et ma ei tohi isegi mitte suurema rahasumma eest seda ravimit niisama anda, kuna riskin sellega trahvi saada.
Sotsiaaltöö õppetool ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Mõdriku 2013 Eetika (vanakreeka keeles thik techn 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Eetika kuulub filosoofia valdkonnana aksioloogia ehk väärtusõpetuse alla. Üldises kontekstis samastatakse sageli eetikat ja moraalifilosoofiat, kuigi erialases kirjanduses eristatakse neid enamasti küllaltki rangelt. Eetika loetakse enamasti praktilise filosoofia alla kuuluvaks ja teoreetilisele filosoofiale vastanduvaks. "Eetika" võib tähendada lisaks filosoofia valdkonnale ka mõnda konkreetset eetilist süsteemi
On olemas ka praktiline eetika. Moraal - ühiskondliku teadvuse osa, printsiipide ja normide kogum mis reguleerib inimese käitumist mingi sotsiaalse grupi koosseisus ja määrab tema suhtumise teistesse inimestesse ja gruppidesse. Moraal - Moraal on ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Eetika - mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Deontoloogilise ja teleoloogilise eetika alaliigid. Deontoloogiline vastavuses teo iseloomuga (Kuldne reegel, Õigused – kohustused I.Kant kategooriline imperatiiv (Toimi vaid niisuguse maksiimi järgi, mille kohta võid sa ühtlasi tahta, et see üleüldiseks seaduseks saaks"). Klassikaline kristlik eetika – 10 käsku Teleoloogiline- Vastavus teo tagajärgedeg Utilitarism- Suurim hüve suurimale hulgale, Eesmärk õigustab abinõu 2 põhiprintsiipi:
Minu laud peab olema korralik, puhas ja hästi valgustatud. Kõik minu vihikud, pliatsid, pastakad peavad olema ilusad ka. Nende valimisele ma kulutan palju aega. Minu arvates, mul on kombineeritud õpistiil. Mina teen kõike, mis on seotud visuaalse õpistiiliga: kasutan visuaalseid näitvahendeid – pildid, kaardid, graafikud, skeemid; kasutan värve ja teisi kirja efekte; kujundan pealkirjad, märgistan terminid ja muu oluline info; konspekteerin; joonistan ja kirjutan seletamise käigus. Ka mina õpin tegevuse käigus ja õpin näidisvahendite ja õppevahenditega manipuleerides. See kuulub kinesteetilise õpistiilile. Õppimisel mind väga aitab minu visuaalne ja taktiilne mälu. Mulle väga meeldib poeesia, ja seepärast mina tihti õppin luuletusi. Minu arvates, see väga aitab mind oma mälu treenida. Mina saan aru, et oma õppimises mul on vaja palju muuta ja teha nii, et minust saj edukas õppija
Esindajad: Alfred Adler, Carl Jung, Sigmund Freud • Biheiviorism (käitumispsühholoogia) a) Käitumine kui lihtne vastus stiimulile b) Enamik käitumisi on omandatud John Watson • Humanistlik psühholoogia a) Sisemisele subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetusele keskendumine (eneseteostusvajadus, tunnetusvajadus, armastus- ja kuuluvusvajadus, kaitsevajadus, füsioloogilised vajadused). C. Rogers, A. Maslow • Kognitiivne (tunnetus-) psühholoogia a) Inimese enda ja maailma seletamise viis, infotehnoloogiline, andmebaasi, süsteemi tasemel. Jean Piaget • Psühholoogia (bioloogiline) a) Käitumine, kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemus
halb maine näitab selgelt, et keskaja lõpu ühiskonnal oli raske kujutleda naiseksolemist väljaspool abieluraamistust. Kahtlemata omandas abielupaar sel ajajärgul teatava sõltumatuse suguvõsa sees, ent naiste pahesid ja voorusi, eksimusi ja käitumist vaadeldi siiski vaid suhtes perekonnaga, mille alustalaks abiellunud said. Naised jäid perekonna taastootmisele allutatud hammasrattaks. Kuigi naise allutatust ei eitatud, sai see aina sagedamini õigustamise, seletamise ja arutelu objektiks. Tähendab, enam ei olnud tegemist päris enesestmõistetava tavaga. KOKKUVÕTE Tänapäeval naised vinguvad, et mehed arvavad et nad on nõrgemad ja ei saa millegagi hakkama. Mehed väidavad sedagi, et naised ei oska autoga sõita ja kulutavad suurema osa sissetulekust riietele ja see teeb naised krvaks. Need kurvad naised võiksid mõelda keskaegsete naiste peale, kuna siis ei olnud nõrgemal sool vähimatki sõnaõigust kui ta just mingi kuninganna ei olnud
vaadata, sest muidu nad surevad. Mehe naine seda aga tegi ja ta muutus soolasambaks. Jaakob: Jaakob oli vihane ,et tema suurem vend sai kogu aeg kõik mida tema tahtis ning pettis temalt vanima poja õiguse. Ta sai enda isalt õnnistuse, kuid siis põgenes, kuna ta suurem vend sai sellest teada. Nad siiski leppisid ära. Joosep: Joosep oli Jaakobi lemmik poeg ja tema vennad müüsid ta Egiptlastele maha. Ta oli tükk aega Egiptuses ori ,aga siis pandi ta vangi, kus avastati tema unenägude seletamise oskus. Tänu sellele sai ta Egiptuse kuningaks. Mooses: Uue Egiptuse kuningas käskis tappa kõik Iisraelis sündivad poeglapsed. Paljud aga seda ei teinud ja panid lapse korvikesega veele ulpima. Egiptuse kuninganna leidis lapse ja pani ta nimeks Mooses. Moosesele ei meeldinud vaadata, kuidas Iisraeli ehk tema rahvast piinati, ja läks linnast minema. Moosese rännakud lubatud maale: Moosesele ilmutas ennast Jumal, kes käskis tal minna tagasi linna ja vabastada oma rahvas
11. Vaimuelu 18. saj (pietism, hernhuutlus, ratsionalism) Pietism o Eesmärk: taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. o Mõju: aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõjajärgsest madalseisust, lähendasid luteri usku, püüdsid asendada senine usudogmade pähetagumine seletamise ja arutlemisega. o Huvigrupp: talurahvas. Hernhuutlus o Eesmärk: propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust, püüdsid hävitada vanad kombed. o Mõju: ehitati palvemajad, hävitasid vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, suleti kõrtsid. o Huvigrupp: talurahvas. Ratsionalism
Müüt (kr mythos sõna, jutt) on pärimuslik mõtlemise vorm ja maailmanägemise viis. Müüdid esinevad kultuuris lugudena narratiividena, mis erinevad muudest rahvaluule vormidest selle poolest, et neis käsitletakse maailmapildi olulisimaid osi: maailma, inimese, ühiskonna ja kultuuri tekkimist ja ehitust (nt maailmapuu). (EE järgi) Müüdi eesmärk on kõnelda olemuslikest nähtustest, õigustada ja põhjendada olemasolevat. Sellest tuleneb, et müüt ongi maailma seletamise alus, sellega ei vaielda ega otsita talle omakorda põhjendusi müüt ongi seletus. Sellisena on see traditsioonilise (mitte teadusele, vaid pärimusele toetuva ühiskonna suunaja ja kontrollija, rituaalide aine ja põhjendus. Inimesed elavad, käituvad müüdipõhiste keeldude ja käskude järgi, müüt seob ühtviisi elavad hõimud rahvaks, kultuuriks, põhimõtted religiooniks. Kui usund laguneb, püsivad müüdi osad muinasjuttudes ja muistendites, kirjanduse ainena, kujutavas kunstis.
vasakule. vale 52.Nõudluse hinnaelastsuse koefitsient väljendab nõudluskõvera tõusu. vale 53.Kui on teada et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (cetris paribus) siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine muutuvkulu. vale 54.Kui on teada et firma püsikulud aasta jooksul kasvavad (cetris paribus) siis suurenevad nii keskmine püsikulu kui keskmine kodugutulu. õige 55.Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis mis lähtub eeldusest et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Õige 56.Kahaneva piirkasulikkuse seaduse kohaselt tuleb selleks et tootjad kaupa rohkem pakuksid kauba hinda alandada. vale 57.Ressursside piiratuse konseptsoon tähendab seda et kõik majandussubjektid ei saa alati pangast laenu. õige 58.Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude suurenemise. vale 59
..................................... Üliõpilase kood: Üliõpilase e-posti aadress: SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mida mõeldakse intelligentsi all?......................................................................................4 Intellekt: tegevuse valitsemine mõtte poolt.......................................................................5 Käitumise seletamise viisid...............................................................................................7 Õppimise roll.....................................................................................................................9 Kokkuvõttev hinnang......................................................................................................12 Viidatud allikad...............................................................................................................13
KUTSEEETIKA EETIKA - 'kommete ja tavade teadus', sõnast thos 'komme, tava, iseloom, eluviis, tuttav paik') on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Tänapäeval eelkõige teoreetiline distsipliin, mis uurib inimeste ühiskondlikku koosolu, ühiskonna ja inimese suhet kõige üldisemas mõttes ning püüab anda vastavaid seletusi ja põhjendusi. EETIKAKOODEKS - tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. MORAAL kirja pandud väljas poolt ; ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide,
Minu eetika Eetika on filosoofia haru, mis kuulub väärtusõpetuse alla ning mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse seletamise ja põhjendamisega. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Praktiline eetika tegeleb konkreetsemate küsimustega, mis erinevatel aladel võivad ilmenda. Teoreetilise eetika võib laias laastus jagada metaeetikaks, mis uurib pigem abstrakseid küsimusi, ja mitmesugusteks normatiivseteks teooriateks, mis arutlevad õige ja vale üle. Tuntumad normatiivsed eetikateooriad on tagajärje-, kohuse- ja vooruseetika.
konfliktolukorrale või -motiivile keskendunud ning sageli üllatusliku lõpplahendusega eepikažanr Renessanss - Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Eetika - Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Inglise sonett - 16. sajandist pärinev inglise ehk Shakespeare'i sonett koosneb kolmest katräänist ja distihhonist (4+4+4+2). Tavapärane riimiskeem on a-b-a- b, c-d-c-d, e-f-e-f, g-g. Kolmandas katräänis toimub temaatiline või kujundlik pööre ehk volta. Paroodia - Pilav jäljendus kunstiteoses või kunstilises esinemises, mis
Weber võrdleb religioone, sest igasugune religioon piiritleb ökonoomia heaolu, seletab selle tähtsust või mitte-tähtsust iga uskliku elus. Weberiga on seotud niisugune arusaam nagu religiooni sotsioloogia. Ta jälgib selle mõju ühiskonnale, ilma, et ta püüaks leida selle tekkepunkti; Weber väidab, et usuga püütakse seletada ümbrust ja nähtusi. Kuid see ei ole tavaliste inimeste väljamõeldis, vaid kindel süstematiseerimine ja analüüs, mis toimunud läbi aegade ümbruse seletamise puhul. Karl Marx ja Max Weber jätsid endast suure jälje ajalukku, andsid panust marksismi ja kapitalismi, ning kelle teooriad mõjutasid tuhandeid inimesi, ei olnud kumbki kindlameelselt kiriku suhtes vaenulikult meelestatud. Marx pidas end ateistiks, ta ei tunnustanud jumala olemasolu ja otsis religiooni allikat, mida ta ei leidnud. Võimatu on leida tõestus millelegi üleloomulikule. Ja see oligi julma kriitika põhjuseks. Weber see-eest uuris religiooni, vaadates temale kui kultuuriosale
In. elu peab olema allutatud 10käsule. 31. Adventism taastulek, ootasid Jeesuse teist tagasitulekut. 32. Jehovistid Jehoova tunnistajad. 33. Evangeeliumi kristlased olulisel kohal muusika, mustanahalised, transis olek. 34. Mormoonid USA mormoonide raamat. Polügaamia. 35. Uus usund 20saj. teine pool tekkinud religioosseid liikumisi, mis ei kasuta traditsioonilisi pühakirju ega rituaale. 36. Spiritism vaimude väljakutsumine. 37. Teosoofia teoloogiast lähtuv maailma seletamise viis: saientoloogia toetuvad teadusalustele. 38. Newage ,,ühepajatoit" Isalm 1. Islam selge org. käsuusund + müstitism. 2. Mosee-pühakoda, tohivad siseneda ainult mehed. 3. Nomaadid rändrahvas. 4. Imaan vaimulik. 5. Umma kogukond. 6. Sariaat seadus, moslem järgib. 7. Salat igapäevane palvetamine, 5x kindlatel aegadel. 8. Sahada usutunnistus, ühelauseline avaldus. 9
Sotsiaaltöö õppetool ST11 Krista Kämer ,,VÄÄRTUSED JA EETIKA ON SOTSIAALTÖÖ PRAKTIKA SÜDA" Essee Õppejõud: Triin Kirss Mõdriku 2011 Eetika tuleneb vanakreeka sõnast komme ja tava. Eetika ise on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Louis P. Pojmani raamatus ,,Eetika. Õiget ja väära avastamas" on eetikale oma seletus. Pojman ütleb, et tema peab eetikana silmas moraali ja moraalifilosoofia valda tervikuna, kuna kahel viimasel on palju ühisjooni. Näiteks tegelevad mõlemad väärtuste, vooruste, prinitsiibide ja praktikatega, ehkki igaüks omal moel. Kahjuks on nii, et ka ükski sotsiaaltöötaja ei saa olla ilma väärtuste ja eetikata. Nagu on teada siis Aristoteles on eetika ristiisa
8. Grupi ja meeskonna erinevused ja sarnasused. Mitteformaalne ja formaalne grupp. 9. Hoiakud grupis ja nende muutmine. 10. Suhtlemine erinevate gruppide ja meeskondade vahel, suhtlemine organisatsioonis 11. Eestvedamine 1. Organisatsioon on inimühendus, kes tegutseb koos ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsioonikäitumine uurib inimkäitumist ja selle mõju organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. 2. Kõige laiemalt käsitledes alustatakse organisatsioonikäitumise ajalugu Kreeka filosoofide Platoni ja Aristotelesega, kes arutlesid suhtlemise olulisuse üle. Järgmise märksõnana on oluline 16. sajandi Itaalia filosoofi Niccolo Machiavelli töö organisatsioonilise mõju ja poliitika kohta. 1776. aastal propageeris Adam
3.5 Henry Ford- Hakkas autosid tootma liinil, esimene auto oli Ford mudel T 3.6 Felix Wankel leiutas rootorkolb mootori 4. Ratas Mis on ratas ? Ratas on ümmargune seadeldis mis on võimeline pöörlema telje peal mis on asetatud tema tsentrisse. Kui vana on ratas ? Mõningatel andmetel 3100 või 3200 eKr Erinevad Rattad 5. Eetika 5.1 Mis on eetika Eetika on filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. * Eetika on teoreetiline distsipliin. *Eetika mõte on moraalifilosoofia rakendus. *Moraalifilosoofia uurib inimese kõlbelist käitumist Eetika võib tähendada lisaks: * Filosoofia haru * Mõnda konkreetset eetilist süsteemi * Olemasolevate eetiliste hoiakute kompleksi 5.2 Aristoteles sündis 384 eKr ja suri 322 eKr. Vanakreeka filosoof, Platoni õpilane. Pani aluse paljudele uutele teadusharudele ja süstematiseeris oma aja teadmised
tuginetakse, kuidas tahetakse korraldada majandust ja ühiskonnaelu. Ideoloogiad koosnevad maailmavaadetest, valitsemisest ja rahvusvahelistest suhetest, majanduspoliitikast, sotsiaalpoliitikast ja võrdsusküsimusest. Ideoloogiad: Poliitiline ideoloogia-maailmavaade, korrastatud ideede süsteem, mis propageerib mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega (budism, romantism, feminism, asketism, ökologism). Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, üksikisikute omavaheline konkurents on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal areneda)
talupojad kui mõisakoormistest vabastamist,talupoeg ei läinud enam tööle. Tagajärg-mõisatesse lähetati sõjaväeosad, puhkesid kähmlused soldatite ja talupoegade vahel nt.Puuaiasõda. Pietism ja selle roll · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Hernhuutlastele iseloomulikud jooned · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades
turustada · mõisakoormistele seati kindlad piirid · talupoegade karistamise ülempiiriks mõisas sätestati 30 vitsa-või kepihoopi · talupojad võisid mõisnikke kohtusse kaevata 8. Pietism · uus usuvool · taotles usu sügavamat tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist · aitas kirikul üle saada kiiremini Põhjasõja järgsest seisust · luteri usu lähendamine rahvale · usu dogmade päheõppimine asendus seletamise ja arusaadavaks muutmisega · elavnes usulise kirjanduse väljaandmine · 1739.a-ilmus esmakordselt eesti keeles kogu piibel (Anton Thor-Helle) · levis pastorkonna hulgas Vennastekoguduste liikumine: · uus usuvool · levis talurahva hulgas · propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust · moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja · koguneti lageda taeva all või palvemajades · astuti välja vanade kommete vastu
inimese hing taimne alge + loomne alge + mõistuslik alge (mõtlemisvõime). Enne A arvati, et tekkimine on üleminek mitteolemiselt olemisele, A arvates on see üleminek võimalikkuselt tegelikkusele. Tegelikkus on tegelikkusena olemasolu, võimalikkus on võimalikkusena olemasolu. A järgi on loomulikud asjad need, milles eneses on liikumise/muutumise allikas; kunstlik on asi, mis liigub/muutub välise jõu mõjul. A järgi on 4 seletamise viisi: materiaalne põhjus (materjal), formaalpõhjus (olemus), tegevpõhjus (väline jõud), sihtpõhjus (eesmärk). Aristotelese eetika põhimõisted on õnn ja loomutäius. BACON Elas 16- 17 sajand Inglise filosoof Teosed: Uus organ Baconi arvates lähtuvad teadmised ilmustusest või meelelisest kogemusest. Jagas teadmised mäluks, aruks ja kujutlusvõimeks. Koopaiidolid- mida me kogeme, mõjutab meie arusaamu ( kolme kala näide)
Majandusteadus Majandusteadus on majandussubjektidekäitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende eesmärkide saavutamiseks. Majandusteadus jaotub: Majanduspoliitika, Rakenduslik majandusteadus– Majandusteooria. Uurimisobjektilt jaguneb majandusteadus: rahvamajandusõpetus, ettevõttemajandusõpetus Rahvamajandus jaguneb omakorda: mikroökonoomikaks (üksikult üldisele), – makroökonoomikaks (üldiselt üksikule).
Nad ei tarvitse hoiatada meid äkilise haigestumise eest, ehkki seda on ette tulnud; nad ei pruugi kajastada meie ilmsielu ektuaalseid probleeme, ehkki sagel on nad seda teinud. Olgugi ebaselged, tunneme siiski kõik, et unenäod peavad midagi tähendama. Need ajad, mil unenägusid peeti nõnda tähtsaks, et neis nähti sõnumeid jumalatelt, on ammu möödas. Freund, Jung jt psühholoogid on oma kirjatöödes ülendanud unenägude seletamise psühhoteraapia tähtsaks koostisosaks ja avardanud meie teadmisi alateadvusest. Kahtlemata rikastaksime oma elu, tuletades meelde unenägusid, uurides neid ja õppides mõistma seda, mida need meile isiklikult tahavad öelda. Viktoriaanide unenägudeseletaja järgi tähendab must kass õnne ja kannike armastust. Alates Freundist ja Jungist on psühholoogid ja psühhiaatrid püüdnud unenägude põhjal analüüsida patsientide hingeelu.
Katse 1 ülevaade Finish review Alustatud pühapäev, 6. november 2011, 15:51 Lõpetatud pühapäev, 6. november 2011, 16:56 Aega kulus 1 tund 5 minutit Punktid 41/60 Hinne 68.3 out of a maximum of 100 (68%) Question1 Punktid: 1 Majandusteadus on majandussubjektide käitumise seletamise viis, mis lähtub eeldusest, et inimestel on eesmärgid ja nad otsivad õigeid teid nende saavutamiseks. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question2 Punktid: 1 Punktis, mis asub võimaliku tootmise piirist ülevalpool, kasutab ühiskond oma ressursse ebaefektiivselt. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question3 Punktid: 1 Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis on A normaalkaup ja B inferioorne kaup.
kaitseseadusi nõuda. 1784 algasid ulatuslikud rahvarahutused. Tp tõlgendasid asehalduskorra kehtestamist ja pearahamaksu sisseseadmist kui mõisakoormistest vabanemist. Rahutuste korralekutsumiseks lähtestati sõjaväeosad. Puhkesid rahutused tp ja soldatite vahel, millele lõid kaasa isegi naised. PIETISM- Saksamaalt alguse saanud usuvool, millega taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Usu lähendamist rahvale usudogmade seletamise ja arusaadavaks muutmisega. 1739- piibli täielik tõlge. Anton Thor Helle VENNATEKOGUDUSED Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi.
Kas ebaeetilisel teel saadud teadmisi on eetiline kasutada? Selleks, et mõista, mis on eetikavastane, peame esmalt mõistma, mis on eetika. Sõna ,,eetika" on pärit kreeka keelest ja tähendab tõlkes kommete ja tavade teadus. See tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega. Saksa filosoof Immanuel Kant defineeris eetikat järgmiselt: ,,Seaduse ees on inimene süüdi kui rikub õigusi teiste ees. Eetika järgi on ta süüdi juba siis, kui ta mõtleb sellest." Sellest võib üsna lihtsalt järeldada, et iga inimene on vähemalt osaliselt ebaeetiline kuidas saakski keegi takistada iga pisematki teiste õigusi rikkuvat mõtet, mis nende peast läbi lipsab. Ühiskondlikud tavad on midagi, mis uskude ja rahvaste lõikes on täiesti erinevad
1.3. Väliskeskkonna mõjutegurid organisatsioonikäitumisele 1.4. Organisatsiooni olemus, struktuur, eesmärgid, keskkond, (e-loeng) 1.5. Organisatsioonikäitumise ajalugu (e-loeng) 1.6. Organisatsiooni metafoorid (e-loeng) “The people make the place.” /Benjamin Schneider/ OK on teadus, mis uurib ja rakendab süsteemselt teadmisi sellest, kuidas indiviidid ja grupid tegutsevad organisatsioonis. Organisatsioonikäitumine uurib töötaja käitumise seletamise, mõistmise, ennustamise, loomise ja muutmise protsessi organisatsiooni kontekstis. Organisatsioonikäitumine on teadus sellest, mida inimesed teevad organisatsioonis ja kuidas nende käitumine mõjutab organisatsiooni saavutusi. Joonis. Organisatsioonikäitumise piirteadused. Organisatsioonikäitumine on teadus organisatsiooniliikmete tegevusest, hoiakutest, väärtustest ning käitumisreeglitest organisatsioonis. Organisatsioonikäitumise puhul analüüsitakse
■ Aristoteles arvates on tekkimine võimalikkuselt- üleminek- tegelikkusele ■ 2 liiki olemasolu 1)tegelikkusena olemasolu ehk tegelikkus (laps- täiskasvanu, tammetõru-tamm) 2)võimalikkusena olemasolu ehk võimalikkus (raha ei ole automaatselt maja) ■ loomulik asi- selles eneses on liikumise/muutumise allikas (Aristoteles nimetas loovuseks) ■ kunstlik asi- muutub välise jõu mõjul ■ Aristotelese järgi on 4 seletamise viisi 1)materiaalne põhjus- seletamine materjali eripäraga 2)formaalpõhjus- millegi seletamine olemuse kaudu 3)tegevuspõhjus- millegi seletamine välise jõu kaudu 4)sihtpõhjus- millegi seletamine eesmärgi kaudu ■ Aristotelese eetika: 1)õnn ehk õnnestunud elu 2)loomutäius (mõistuslikud- tarkus ja arukus, eetilised- vaprus, tasakaalukus, lahkemeelsus, häbi tundmine (loomutäiuse juures on
saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. 2. Idealistlik- Platoni liin. Hingel pole midagi ühist mateeriaga. Hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas.
Niisuguse vastuse kõige kirkamaks näiteks oli Kanti kosmogoonia, mis vastas küsimusele planetaarsete orbiitide konkreetse kuju põhjustest. 9 Kokkuvõte Isaac Newton oli suurkuju. Ta avastas kõik seadused, mis tegid võimalikuks kosmoselaevade ja satelliitide loomise ning mis on takistanud Kuul meile pähe kukkumast. Kes ta siis ikkagi oli- kas astronoom, optik, mehhaanik või matemaatik? Maailma seletamise keskmeks olid tal diferentsiaalsed seadused, mis mõjusid punktist punkti. Newton oli eeskätt matemaatik, kelle põhiideeks oli diferentsiaalne arusaam liikumisest. Ta oli matemaatik selle sõna uues tähenduses, ta kujundas matemaatikast maailmapildi alust. Võib öelda, et tema ladina keeles kirjutatud peateose pealkiri ''Philosophiae naturalis principia mathematica'', millest on eespool korduvalt juttu olnud, peegeldab täpselt iga sõna tema loomingu põhijoont.
annaabi.ee 
