Gammasähvatuste kaugus tehti kindlaks alles 30 aastat pärast nende avastamist. Põhjus oli gammakiirguse allika asukoha määramise ebatäpsus, mis ei võimaldanud leida sähvatusi teistel lainealadel. 28. veebruaril 1997 toimunud sähvatuse puhul õnnestus ItaaliaHollandi obritaalteleskoobil BeppoSax esmakordeselt tuvastada , et sähvatus toimus kauges ja nõrga heledusega galaktikas. Sähvatused kestavad murdosa sekundist kuni saja sekundini ja on taevas ühtlaselt jaotunud. Plahvatuses eraldub energia, mis võrreldav tähe kogu ülejäänud rahuliku eluea jooksul vabanenud energiaga. Sähvatused kajastavad arvatavasti mustade aukude teket kauge tähe plahvatuses või neutroni tähe liitumist. Ennem jägis neid Nasa lennutatud gammateleskoop Compton, kuid praegu hoiab neil silma peal satelliidil Swift asuv sähvatuste vaatlemise jaoks loodud teleskoop.
selle toimumiseks peab liituvatele tuumadele eelnevalt andma energia, mis ületaks energiabarjääri. Mida raskem materjal, seda suurem energiabarjäär. Sünteesi teostamiseks ongi vaja ületada energiabarjäär ja viia tuumad üksteise lähedale. Tuumasünteesi potentsiaal on teada juba 1920. aastast, kui avastati, et 4 vesiniku aatomit kaaluvad 0,7% rohkem kui üks Heeliumi aatom. Sünteesitud elemendid on väga ebastabiilsed ja elavad kõigest murdosa sekundist. Hobifusioneerideks nimetavad end inimesed, kes on loonud tuumasünteesi tootvaid masinaid. Selliseid inimesi oli 2010 aasta seisuga 38, nende hulgas nt üks koristaja ning üks 14-aastane kooliõpilane. · Energiabarjääri ületamine ja tuumasünteesi reaktsioonitüübid Esimeseks tuumasünteesi reaktsioonitüübiks on tuumade kiirendamine. Eristatakse osake- märklaud reaktsiooni, kus kiirendatud tuumad põrkuvad vastu seisvat märklauda ja osake-
lahing? · Kui inimene mõistab verbe nagu ,,õppima" ja ,,unustama", teab ta kõike, mida ta vajab, et mõista abstraktset nimisõna ,,unustus". · Abstraktne väide üldmõiste kohta on keerukam kui konkreetsed väited. See, mis konkreetses väites on predikaadis, on abstraktses väites subjektiks. · Mõistete probleemiks on nende liigitus: me eristame tundi sekundist, aga me ei oska selgitada, mis on tund, või Aeg üldiselt. · Üks põhjus, miks sääraste sõnade selgitamine nii raske meile tundub on, et need sisaldavad sõnade või fraaside segu või paljusust.
Minu lemmikspordialaks on jooksmine. Harrastan seda 2 korda nädalas. Sporti teen selleks, et olla heas vormis ning samuti ka vereringe parandamiseks. Jooksmise üheks tähtsaks energiaallikaks on ATP-d. Lihastel on kolm energiaallikat, mis tagavad kestval pingutusel organismi pideva varustamise energiaga. Jooksmise alguses tarbin oma lihastes olemas olevat ATP-d, mis on akumuleerunud puhkeperioodi kestel. Seda jätkub mul umbes 10 sekundiks. Kui minu jooksmine kestab 10 sekundist 1 minutini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus. Kuid, kui ma jooksen rohkem kui minuti, siis sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel, mis võimaldab mul jooksmisel püsivalt pingutada. Sellisel viisil toimub minu keha varustamine energiaga, mida nimetatakse energeetiliseks pidevuseks. Aga tekib küsimus, kust ma selle energia saan? Energia saadakse süsivesikute, rasvade ja valkude lagundamisel (mida me omakorda saame toidust)
ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Energeetiline pidevus Energeetiliseks pidevuseks nimetatakse organismi pidevat varustamist energiaga ATP kasutamine: · Lihastesse akumuleerunud ATP o Füüsilise pingutuse alguses tarvitatakse lihastes olemas olevat ATP-d, maksimaalse pingutuse korral jagub seda 10 sekundiks · Glükolüüsis sünteesitud ATP o Kui tegevus kestab 10 sekundist kuni 60 sekundini, sünteesitakse pärast varuks kogutud ATP ärakasutamist vajalik ATP glükolüüsi käigus · ATP süntees aeroobsel hingamisel o Minutist pikema aktiivsuse korral sünteesitakse vajalik ATP aeroobsel hingamisel Energiaallikaks on: 1. Glükoos on energiaallikaks tavaliselt igapäevasel aktiivsuses, kui me oleme piisavalt söönud 2. Rasvade kasutuselevõtt nõuab aega, kuid kui nende lagundamine on kord alanud,
Naist sab seljas kanda kolmes stiilis: lihtsalt seljas, tuletõrjuja moodi( üle õla) või siis Eesti moodi( naine on pea alaspidi ja jalad on ümber mehe kaela). Võistluse reeglites on kirjas, et osalejad peavad nautima seda tegevust ja muud reeglid panevad korraldajad ise paika. MM-il on ainult üks kategooria ja selle võidab see, kes kõige kiiremini suudab raja läbida ajaliselt. Iga kord kui mees naise maha pillab saab ta 15 sekundist karistus aega. Alates 2009. aastas on MM tiitlit omanud soomlastes paar Taisto Miettinen ja Kristiina Haapanen . Eestlaste käes on MM esikoht olnud 11 korda ja neist 7 korda on seda omanud Margo Uusorg koos erinevate kandvatega. Tema käes on ka naisekandmise rekord mis on 55.5 sekundit. Samas toimub selle spordiala ka väljaspool Eesti ja Soomet võistlusi. Austraailas toimuvad võistlused alates 2005. aastast. Veel toimuvad need USA ja Aasias.
tungida kuni 3 mm alumiiniumlehest. Tuuma massiarv jääb samaks. y- kiirgus- magnetväli ei mõju, suure sagedusega elektronmagnetlaineid, läbib mitme cm pliiplaati. 10.Kui suur osa esialgsest radioaktiivse aine kogusest jääb järele pärast kahe, nelja, kümne poolestusaja möödumist? Aega, mille jooksul antud isotoobi kogus väheneb radioaktiivse langemise teel kahekordselt nim. poolestusajaks. Se võib ulatuda murdosa sekundist miljonite ja isegi miljardite aastateni. Näiteks: raadiumi poolestusaeg on 1622 a. Lagunemisest järele jääv aine hulk väheneb, kuid ei saa kunagi nulliks. Arheoloogid kasutavad erinevate orgaaniliste leidude vanuse määramiseks- radioaktiivset süsiniku mudelit.
. aknad olid kõik puhtad ja ühel maja nurgal olid ürituste toimumise plakatid ning akendel olid kutsuvad dekoratsioonid . Uksest sisenedes võis esijalgu näha ukse peal lahtioleku aegade kohta informatsiooni , mis oli kättesaadav . Vastuvõtt Art Caffe's oli meeldiv , sest klienditeenindaja naeratas koheselt kui sisenesime ja soovis " Head päeva ! " tal oli meiega silmside ning lisas ka veel ,et menüü tuuakse lauda meile , mis oli üsna meeldiv , need kõik asjad toimusid esimesest sekundist. Klienditeenindaja tõi menüüd ( 09:57 ja lasi meil neid uurida kuni 10 : 05-ni ja seejärel tuli küsima , mis on meie sooviks ja kirjutas need asjad kõik ülesse ) Tellimuse vastuvõtt , sellega sai klienditeenindaja suurepäraselt hakkama , sest nagu juba mainitud sai kirjutas ta kõik väga täpselt ülesse ja küsis hiljem üle , kas said õigesti kõik asjad kirja , seetähendas ,et klienditeenindaja tundis suurepäraselt oma tooteid , kus juures me veel
tema üks mälusüsteemidest on kas ajutiselt või pöördumatult rivist väljas. Kõige vanem mäluliikide eristus pärineb 19. sajandist, selle alusel jaotatakse mälu lühimäluks ja pikaajaliseks mäluks. Tänapäeval on viimase 30 aasta uuringute põhjal veel avastatud, et eristatada võiks ka semantilist, episoodilist, protseduurilist ning eksplitsiitset mälu ja implitsiitset mälu. Lühimälus püsib materjal väga lühikest aega, mõnest sekundist, kuni poole minutini, ja selle maht on samuti väga väike, umbes 9-10 ühikut. Materjali püsimist lühimälus, mõjutab uue materjali juurdevool. Lühimälu töötab erinevatel inimestel erinevalt, mõnel paremini, teistel halvemini. Inimesed on võimelised õiges järjekorras meelde jätma 7+-2 elementi, vähesed suudavad meelde jätta üle kümne. Lühimälu saab siiski treenida, ja jätta meelde rohkem. Parim meetod selleks on känkimine ehk informatsiooni kokkupakkimine mälus
pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600- ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem
sagedaste pursetega viimase 4500 aasta jooksul on St. Helens väga ohtlik vulkaan. Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui plahvatus rebis ära vulkaani tipu ja põhjanõlva. Tulikuum lööklaine hävitas metsa 600-ruutkilomeetri suurusel maa-alal, orgu sööstis tohutu mudalaviin. 5,1 magnituudiline maavärin raputas põhjanõlva paigast lahti. Järgnes plahvatus, mis rebis vulkaanilt tipu nii, et St. Helens kaotas oma kõrgusest tervelt 400 m. Vähem kui kümne minutiga moodustas
normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu
Kool ÕHK Kodune kontrolltöö Autor: Eesnimi Perekonnanimi Klass: ... Linn, aasta VÄLKUDE VALGUSEL Raksatab raksatab südaöös tuline nool Terava otsaga pilvedest alla, Õhus veel murdosa sekundist õõtsub ta händ. Kärgatus Kärgatus tuhandeks lõhestab soo. Pahinal vihmavett kosena kallab. Otsekui pilliroog elutult variseb mänd. Välgatus välgatus hetketi valgustab toa, akna all istuja pinguli kehast vajutab läbi ta teravaks ihutud noa. Põletab Põletab kortsunud kirjake kätt, jutustab möödunud päevade ehast. Selles on kustunud lembuse hüvastijätt. · Ristsõna küsimused 1. Mis katsevahendit kasutatakse vedeliku lisamisel tilkhaaval? 2
kus toimub märksa rohkem kummalisi sündmusi, kui seda tõenäosusteooria alusel olla tohiks. Uurimused näitavad, et aknapiirkonnad on kohad, kus kontsentreerunud loodusliku energia mõjul juhtub palju pealtnäha paranormaalseid nähtusi, mida seostatakse UFO-de ja muude nähtustega. Kosmosetulnukad Keravälk Üks kohutavaim nähtus, mis meile taevast kaela langeda võib on keravälk. See võib olla tennisepalli kuni korvpalli suurune ergav mass, mis kestab paarist sekundist mõne minutini. Keravälk ilmub äkitselt kas avamaastikule või hoonetesse, vahel hõljub see sisisedes või visisedes ning kaob võimsa energialahvatusega. Keravälk ei pruugi alati ilmuda äikesetormide ajal. Inimesed ajavad sageli keravälgu UFO-de kaela. UFO UFO (unidentified flying objects) tähendab tundmatut lennuobjekti, mille alla liigitatakse kõik esmapilgul mõistmatud lendavad objektid. UFO ei tähenda tulnukate
olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni (Miller, 1956), kuid meeldejäetavad ühikud võivad olla erineva suurusega. Näiteks on vaja meelde jätta isikukood, mis ületab lühimälu mahtu.
2) Kui soojaks läheb see tuba tundide arvu tõkestamatul kasvamisel? 5 3 5 13,1 2 25. (2008) Kuulike lükatakse veerema mööda kaldpinda allapoole. Alates teisest sekundist veereb kuulike iga sekundiga eelmise sekundi jooksul läbitud teepikkusest ühe ja sama pikkuse võrra rohkem. Teise sekundi lõpuks oli kuulikese kaugus lähtepunktist l 2 = 9 cm ja neljanda sekuni lõpuks oli kuulike kaugusel l 4 = 30 cm. Mitmenda sekundi lõpuks jõuab kuulike kaldpinna lõppu, mis asub lähtepunktist kaugusel L = 900 cm? 24sekundiga 26
tegevus, kus igaüks püüab hiilata ja olla parem kui teine, luues uusi vorme ja suundi. Samas tekib küsimus, et kust algab ja kust lõppeb kunst, mis on kunst ja mis mitte? Inimkond on liikunud aegade algusest saati ühiskondliku progressi suunas, leiutades vahendeid, mis hõlbustaks elu. Tehnika arengu ja ühiskondlike tavade põhjuseks võiks pidada ehk ka foto ja fotograafia sündi. Inimesed tahavad alati olla kõige jumalad. Tänu fotole õnnestub jäädvustada ennast ja hetke. Murdosa sekundist teha aastaid kestev mälestus, mis meenutab häid aegu, emotsioone ja mälestusi, sest inimese mälu pole püsiv. Me kardame, et me võime unustada millised me väiksena olime ning kui tore hetk on elus olnud. Tänu tehnikaajastule tekkisid võimlaused luua pilt, mistõttu hakkas fotograafias toimuma kiire areng. Tekkisid erinevad autorid,stiilid, voolud, esteetikad ja manifestid. Hakkas pihta võidujooks fotograafias. Pildistamine muutus lihtsaks ja foto kergesti kättesaadavaks
Rannaprotsessid- rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid. Setete kuhjumise, rände ja kulutusprotsessid. Rannavall- Tormilainetuse kuhjaval tegevusel kujunenud mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid, mis on rannajoonega paralleelsed. Järskrannik- järsult sügavneva merepõhjaga rannik. Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; (läheb aeglaselt sügavaks) Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava vee hulk ühest sekundist pikema aja jooksul Valgala ehk äravooluala- maa-ala, millelt vesi voolab mingisse kindlasse veekokku või selle ossa Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt läbi mulla ja kivimite põhjavette
kergesti. Kondensatsioonituumadeks on ioonid, mida tekitab kambri tööruumis liikuv osake. Kui osake tungib kambrisse vahetult enne või kohe pärast auru paisumist, tekivad osakese teel veepiisad. Need veepiisad ongi kambrisse lendava osakese nähtavaks jäljeks. Seejärel viiakse kamber lähteolekusse tagasi ja puhastatakse elektrivälja abil ioonidest. Kambri mõõtmetest sõltuvalt kõigub kambri tööreziimi taastamiseks kuluv aeg mõnest sekundist mitmete minutiteni. Informatsioon, mida annavad osakeste jäljed Wilsoni kambris, on loendurite omast tunduvalt rikkalikum. Jälje pikkuse järgi saab määrata osakese energia, jälje ühe pikkusühiku kohta tekitatud ioonide arvu järgi aga hinnata osakese kiirust. Nõukogude füüsikud P. Kapitsa ja D. Skobeltsõn soovitasid paigutada kambri homogeensesse magnetvälja. Magnetväli mõjub liikuvale laetud osakesele jõuga
Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente, mis inimeseti varieeruvad ning mis on äratundmise aluseks. Inimene tegeleb igapäevaelus pidevalt nägude eristamisega ja on vastavaid komponente tundma õppinud. ****slaid LÜHIAJALINE JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus, nagu nimigi ütleb, püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on piltlikult öeldes nagu taju pikendus. See, kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (ingl working memory), kuigi viimane on natuke laiem. Nimelt leidis briti psühholoog Alan Baddeley 1970.
nähakse seda pärast pikselööki maapinna kohal hõljumas. Osad inimesed on tähele pannud, et keravälk sisaldab enda sees niiditaolist mustrit ning kirjeldavad selle sisemust kui lõdvalt kokkukeritud niidikera, mis on üleni kaetud helendavate joontega. Keravälku võib heleduse poolest võrrelda täiskuu või 100-200 W elektripirniga. Selle liikumiskiirus on peaaegu sama, mis on inimese liikumise kiirus. Välgupalli eluiga võib olla ühest sekundist kuni mõne minutini ning tema heledus selle aja jooksul on harilikult muutumatu. Vahel suudab ka kera jaguneda mitmeks osaks [1]. On täheldatud, et keravälk langeks pilvedest alla. See pikne liigub õhus aeglaselt ning võib tungida siseruumidesse läbi aknapragude või ahju korstna. Seda tüüpi välk suudab õrndalt maapinnal põrkuda nagu õhupall. Tuppa sisenedes võib välgupall plahvatada ja palju pahandust teha ning asju ära lõhkuda
Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamusi. On leitud, et esmamulje teket mõjutavad suuresti näoilmed ja et näoilme alusel esmamulje tekkeks piisab inimesele kümnendik sekundist, kui võõra inimese nägu oli võimalik vaadata kauem, siis inimeste otsusekindlus kasvas (Willis & Todorov, 2005 lk 597). Peale näo võtab teisest isikust mulje tekkimisel osa tema keha, kõne, hääl, kirjutised ja nende kombinatsiooniddu (Reis & Sprecher, 2009 lk 686). Teadlased väidavad, et esmamulje on meie jaoks väga otsustava tähtsusega just seepärast, et sellega tekkivad hinnangud on püsivad ning mõjutavad meie tulevasi lootusi, käitumist
Närvisüsteem- somaatiline(liikumine, aju suunab lihaste tööd) ja vegetatiivne(autonoomne) Vegetatiivne - sümpaatiline ja parasümpaatiline. Protsessid närvisüsteemis - aferentsed(võtavad vastu signaale teisest piirkonnast) ja eferentsed( Protsessid närvisüsteemis - erutus ja pidurdus Salvestamisel ja mälust ammutamisel on märgata erinevusi aju eri piirkondade aktiivsuses. MÄLU LIIGID JA SÜSTEEMID Liigitamine kui kaua mälu püsib Sensoorne(lühiajaline mälu): murdosa sekundist kustub kiiresti füüsiline info(puude) on maskeeritav Lühimälu: Kümneid sekundeid skeem või sõnad piiratud maht tahab sisekõnet interferents Püsimälu: tunde,kuid ja aastaid mõisted, teooriad, stseenid, episoodid, vilumused praktiliselt piiramatu hierarhiline, assotsiaalne juurdepääs raske Püsimälu jaguneb: protseduurimälu: vilumused, oskused, implitsiitne, mitteteadvustatav semantiline mälu:
See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul jätta arvestamata. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapikselt kuni 30 000 kraadini mis on märksa enam, kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristamise muudab pikaajaliseks pilvedevaheline kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrolliks võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata, kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu
etappe salvestusprotsessi selgitamiseks. Ultralühiajalise mälu puhul on tegemist välisärritaja või stiimuli registreerimisega vastava meeleorgani (sensoorse registri) poolt. Näiteks nägemismälus säilib nn toores ,,pilt" 0,2-0,4 sekundit. Ikoonmälu peetakse automaatseks, subjektist sõltumatuks ja tema mahuks on 4-5 sümbolit. (Ibid:40) Lühiajaline mälu. Nägemisinfo säilitamise aja suhtes lühimälus lähevad arvamused lahku mõnekümnest sekundist paari tunnini. On arvatud, et lühimälus toimub sensoorsete andmete ümbertöötamine ,,kiire" ja ,,aeglase" protsessina. Igal juhul on palju erinevaid seisukohti, kuidas info jõuab lühimällu ja sealt edasi püsimällu. Tavaliselt jõuab sinna oluline ja õppija poolt tähtsustatud ning huvitav info. Ollakse siiski seisukohal, et välisinfo kodeeritakse enne, kui ta jõuab püsimällu. Kanada psühholoog A. Paivio tuli välja nn kahekordse kodeerimise teooriaga. Tema
Unenägudeks peetakse enamjaolt vaid seda osa oma elamustest une ajal mida me mäletame. Arvatakse, et kõige intensiivsemad unenäod esinevad kiirete silmaliigutuste une staadiumis. Ülejäänud unenäod on tavaliselt hägusemad, rahulikumad või halvemini meelde jäävad. ent esineb väga intensiivseid unenägusid ka teistes unestaadiumides. Tavaliselt suudavad inimesed möödunud ööst mäletada maksimaalselt 3–5 unenägu ja nenäod võivad kesta paarist sekundist kuni paarikümne minutini. Unenägude pikkus sõltub sellest, kui pikalt inimene magab. Unenägudes möödub aeg sama kiirusega, mis ärkvelolekus. Unenägude põhjused võivad olla väga erinevad ja unenäod ununevad väga kiiresti. Unenägudes esinevad kujutlused mitme meele alalt, kõige sagedamini nägemise ja kuulmise, palju harvemini kompimise ja liigutusaistingute ja väga harva maitsmise ja haistmise alalt. Unenäokujutlusega liituvad sageli ka igasugused mõtted, tundmused ja soovid
reageerimine mingitele äärmustingimustele – tihti kaotavad algoritmid mõtte börsikrahhide ja väga suurte revolutsioonide juures mõtte – sisuliselt lähevad nad „sassi“. Nendes olukordades on inimesel raske öelda, kuidas börsirobot käitub. Lõppude lõpuks on tegemist siiski tehnoloogilise arenguga, mis on lihtsustanud tööd väärtpaberiturgudel. Samuti, võib tunduda mõttetu „võidujooks nullini“ ning jagelemine miljardikega sekundist, kuid praeguses olukorras on see loomulik – keegi on alati kiireim, nii ka finantsmaailmas – mingi algoritm on kiirem kui teine, optiline fiiberkaabel on parem kui vaskkaabel. Alati on võitjad ja alati on kaotajad – nii ka börsirobotite puhul. 10 Kasutatud kirjandus [1] Kirilenko, A., Kyle A.S., Samadi, M., Tuzun, T. (2010) „The Flash Crash: The Impact of High Frequency Trading on an Electronic Market.“ [2] Cartea, A., Penalva, J
aasta jooksul oleme kindlad, et tegemist on eriti ohtliku vulkaaniga." Kaks aastat hiljem, 20. märtsil 1980 osutas 4,2-magnituudine maavärin sellele, et St. Helens on ärganud oma 123 aastat kestnud uinakust. Järgnesid sajad väiksemad tõuked. 27. märtsil paiskas vulkaan pärast väikest plahvatust välja kivimeid ning auru. St. Helensi jäätunud tipus moodustus väike kraater. Järgnevatel nädalatel toimus hulk purskeid, mis kestsid mõnest sekundist peaaegu ühe tunnini. Õige pea kogunesid ärkavat vulkaani jälgima vulkanoloogid , seismoloogid ja hüdroloogid. Aegamööda hakkas St. Helensi põhjanõlv paisuma ja lõpuks tekkis ,,muhk" mõõtudega 800x1600 m. Polnud vähimatki kahtlust, et mäenõlva surus kummi vulkaani sisemusest ülespoole kerkiv magma. ,,Muhk" kasvas päevas poolteist meetrit. Katastroof toimus 1980. aastal 18. mai kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui
maailmarekordiga 37.04 maailmameistriks. Tema personaalne rekord 60m-is on 6,75, ning selle ta püstitas aastal 2008, rekord 100m jooksus on 9.82s, mille ta saavutas Zürichis aastal 2011, ning 200m jooksu rekord on 19.26s, mille püstitas samuti 2011 aastal, Brüsselis, mis on teine kõige kiirem 200m aeg maailmas. Blake jooksis 10 sekundist kiiremini esimest korda 2009. aasta juulis Roomas Kuldliiga etapil, kus ta ajaks oli 9.96 kui ta oli 19aastane. Tema treener on Glen Mills ning ta treeningpartnerid on Usain Bolt ja Daniel Bailey. Ta on võitnud kaks kuldmedalit, esimese võitis ta 2006. aastal Hiinas, Pekingis, kus toimusid juunioride maaimameistrivõistlustel, ühe hõbemedali ja ühe pronksmedali. Gerd Kanter Pikkus: 196cm
maksimaalselt jõudu, kuid saab pikendada lihaste töötamise kestust." Verevahetuseks võetakse sportlastelt verd ning hoitakse seda tagavaraks. enne võistlust süstitakse veri tagasi. Tulemus on EPOle sarnane punaste vereliblede arv suureneb. WADA hinnangul on verevahetus petturite seas taas populaarsust kogumas seoses uute EPO avastamise meetodite kasutuselevõtuga. Sportlase jaoks võib pisut parem hapnikuvarustus tähendada vahet kuld- ja hõbemedali vahel või murdosa sekundist, mida on vaja maailmarekordi purustamiseks. "Veredopingust võidavad kõige rohkem jooksjad alates 800 meetri distantsist, pikema distantsi ujujad, kindlasti ratturid, ilmselt ka sõudjad ja triatleedid," ütles Joyner. Sünteetilise rekombinantse EPO eristamiseks sellele väga sarnasest keha loomulikust EPOst on välja arendatud spetsiifilised mikroorganismid. Siiski pole EPO avastamine sugugi lihtne. EPO jäljed
sarnased omadused. Järskrannik- järsult sügavneva Õhurõhk- Rõhk, mida tekitab ühe merepõhjaga rannik. pinnaühiku kohal asuva õhusamba kaal 28 Laugrannik- lauge reljeefiga rannik; Tsüklon ehk madalrõhuala- Ümbritsevast (läheb aeglaselt sügavaks) õhkkonnast suhteliselt madalama rõhuga Jõgede äravool- jõgede kaudu äravoolava ala vee hulk ühest sekundist pikema aja Antitsüklon ehk kõrgrõhuala- jooksul Ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala Valgla ehk äravooluala- maa-ala, millelt pakkumine ja tootmine. Informatsioon on vesi voolab mingisse kindlasse veekokku majandustegevuse aluseks. või selle ossa Arengumaa- üks maailma vaesematest Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt riikidest, tavaliselt väikese pindala ja
suudab alguses meenutada. Kuid informatsioon püsib mälus kauem. Uuringute kohaselt on üks kajamälu osa väga lühiajalise kestvusega (250 m/sek; Massaro, 1970) ja teine mõnevõrra pikaajalisem (kuni 3 sek; Crowder, 1982) (eek-malu.weebly.com 2015). 8 4. Lühiajaline mälu Lühiajalist mälu iseloomustavad peamiselt neli erinevat tunnust: 1. Lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, kusjuures püsivuse aeg oleneb sellele informatsioonile pööratud tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu kaasaegsetes käsitlustes kasutatakse mõistet töömälu, mis on siiski mõnevõrra laiem konstrukt. 2. Mahupiirang: keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni kuid meeldejäetavad ühikud võivad olla erineva suurusega. Sisulise
Kahju? Võimalik. Peategelasena tundsin samastumist ainult seetõttu, et Alex armastas klassikalist muusikat nagu seda teen minagi. Kirega. Raamatus oli palju slängi ja teistes keeltes sõnu, abiks oli raamatu taga olev "Nadsattide keele sõnastik", esialgu oli harjumatu ja tahtsin koguaeg tagant kontrollida esinevate sõnade tähendust, kuid sellega harjus väga ruttu ja juba poole peal ei tsekanud sinna enam üldse ja usaldasin oma vene keele oskust. Mul aga pole kahju ühestki sekundist mis sai veedetud "Kellavärgiga Apelsini" lugedes, iga sekund läks asja ette. Sokeeris ja lummas.
ühendus), kogu klass võttis võistlusest osa (ruumi ja kasutajate seos), raud (mõõk sõjariistana), vene keel on suus, hea käsi, terav keel ( kehaosalt loodule). Hüperbool ehk poeetiline liialdus on kirjeldava asja iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine, mingi otsustuse, väite või tunnuse ülepakkumine. Nt Miljoneid aastaid ja enamgi valmib üksainus mõte. / Triljon kirge vajab tekkimiseks vaid murdosa sekundist (A. Alliksaar); nii pime, et ei näe sõrme suhu pista; nii kange nälg, et malk kargab maast üles; asi nii hull, et nuta kas või vene keeles; nii tunnevad tuhanded, mõtlevad miljonid Litootes ehk poeetiline vähendus on hüperbooli vastand. Nt Sügisetuul / raputab puul / küürutab kõveral kõrrel / kui sandike! (J. Liiv); Oh ma vaene Koidula, / varsti ussitoidula! (A. Vihalem); mis nüüd mina, väikene inimene, selle kohta ikka öelda oskan Väljendid teosammul käima, imepisikene
kompenseeritakse atmosfääri turbulentsuse tekitatud kujutiste moonutused. Atmosfääri kihtide pidev liikumine põhjustab tähekujutiste pideva värelemise ja kokkuvõttes teleskoobi abil saadavate kujutiste moondumise. Nii nagu aktiivoptika puhul, muudetakse ka adaptiivoptikat rakendades valguse kogumise ajal mingi teleskoobi peegli pinda. Kuna atmosfääri turbulentsuse tekitatud tähekujutiste värelemise ajaskaala hõlmab ainult murdosa sekundist, on adaptiivoptika puhul vaja peegli pinna kuju või asendit sageli muuta. Adaptiivoptika rakendamisega kaasneb palju teoreetilisi ja tehnilisi probleeme, ent võit on sedavõrd suur, et selle uurimisele pühendatakse palju aega. Atmosfääri turbulentsust jälgitakse mingi sobiva heleda tähe või laseri abil tekitatud nn kunstliku tähe kujutist jälgides. Õhukihtide liikumise kohta saadud informatsioon suunatakse arvutisse, mis vastavalt
MIKROLAINEAHI Mikrolaineahi sobib · toidu sulatamiseks, · kuumutamiseks ja · küpsetamiseks. Ahjude tavaline kasutusala on külmutatud toodete ja kuumade suupistete sulatamine ja kuumutamine. Mikrolaineahi on efektiivne ka väikest toiduportsjonite küpsetamisel ja erinevatel abiprotsessidel nagu näiteks rasva sulatamine, gratineerimine jne. Mikrolaineahjus toidu sulatamis-, kuumutus- ja küpsetamisaeg on lühike. Valmimisajad kõiguvad mõnest sekundist mõne minutini. Küpsetamistemperatuur on 100 kraadi või vähem, nii et roog ei pruunistu ilma abivahenditeta. Mõnedele ahjudele on saadaval nn pruunistamisaluseid ja pruunistamisnõusid. Need on keraamilisest spetsiaalmassist, mis akumuleerib soojust eelkuumutuse ajal ja pruunistab roa pinna. Mikrolainetega küpsetatavad küpsetised on heledad ja liha hall kui seda eraldi ei pruunistata. Köögiviljad on värske värviga ja kalade maitse säilib. Tööpõhimõte, ehitus
Tindiplekkidel sellised iseloomulikud tüüptunnused puuduvad, kuid nad võivad siiski olla väga erinevad, lumehelbed on kasutatud stiimulitest üksteisega kõige sarnasemad. Eristatakse lühimälu (uuem nimetus: töömälu), pikaajaline mälu. Semantiline, episoodiline ja protseduuriline ja ekspliitne ja impliitne mälu. LÜHIMÄLU JA PIKAAJALINE MÄLU Lühimälus püsib tajutud materjal lühikest aega: mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu maht on piiratud, seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäetavat ühikut. Lühimälu on justkui taju pikendus. See kui kaua ja kui palju materjali lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Lühimälu nüüdisaegsete käsitluste puhul kasutatakse sageli mõistet töömälu (working memory), kuigi see on natuke laiem mõiste. Alan Baddeley leidis (1970), et mälus on üks
Sel viisil on kogu taevas jaotatud 88 alaks ehk tähtkujuks, meil Eestis on neist nähtavad ca 50. Suur osa nendest pole aga kuigi silmapaistvad, sest ei sisalda heledaid tähti. (nr 3) 7. Must auk Linnutees Gammakiirguse sähvatused on muutunud sõna otseses mõttes astronoomide igapäevaseks uudiseks. Keskmiselt kord päevas registreerivad satelliitidel asuvad gammakiirguse vastuvõtjad lühiajalise (mõnest sekundist kuni 1000 sekundini) sähvatuse. Nende tegelik olemus pole veel täielikult selge, kuigi viimastel aastatel on avastatud paljugi uut nende kohta. Gammakiirgus purskeid seletatakse praegu väga massiivse (kümneid ja sadu Päikese masse) tähe evolutsiooni lõppfaasiga - kokkuvarisemisena , mille tulemusena tekib must auk ja eraldub tohutu energia . On tõendeid (29. märtsi 2003 sähvatus GRB 030329), et osa selliseid musta augu tekkimisi me näeme eriti võimsate supernoovadena e
korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti näiteks National Electrostatic Corporation´i Pelletron- kiirendis, ikkagi mitmekümnekordselt. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab
Protsed mälu- sisaldab teadmisi tegevuste kohta, mida tuleb teha mingi konkreetse eesmärgi saavutamiseks (paelte sidumine jne) Epis. Mälu- sisaldab teavet sündmuste kohta, milles inimene on ise osalenud. Semant - isaldab üldisi faktilisi teadmisi maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud. 21. Lühimälu, pikaajalise mälu kestvus, maht? LM e Töömälu- informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini, keskmiselt mahutab lühiajaline mälu 7±2 järjestikust ühikut informatsiooni (Miller, 1956), PM- mälu võib võrrelda suure omavahel seotud assotsiatsioonide võrgustikuga. säilib informatsioon oluliselt kauem kui lühiajalises mälus, Uuringute tulemustena ei ole võimalik üheselt järeldada, kui pikk võib see aeg olla, sest informatsioon võib küll olla mällu salvestatud, kuid see ei ole inimesele kättesaadav 22
hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REMune perioodis. Seda loetakse ka psühholoogiliseks haiguseks ning mitmel pool peetakse seda ka üheks migreeni sümptomiks. SÜMPTOMID Füsioloogiliselt on unehalvatus tihedalt seotud halvatusega, mis ilmneb REMunes, mis on nimetatud REM halvatuseks. Unehalvatus ilmneb siis kui aju ärkab REMunest, kuid keha halvatus kestab edasi. Halvatus kestab mõnest sekundist kuni mõne minutini. Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu, hirmu ning paanikatunde. Need hallutsinatsioonid on isikute jaoks väga hirmutavad, sest need, mida nad näevad on väga reaalsed. Nägemuste ja hallutsinatsioonide pool une paralüüsis võib inimest segadusse ajada ning inimesed
taimest vee väljumise intensiivsust. Transpiratsiooni intensiivsust mõjutavad järgmised keskkonnategurid: päikesekiirgus, temperatuur, suhteline õhuniiskus tuule kiirus, kasvupinnase veega varustatus. Taimede kiired kohastumised vee puudusele Suureneb kasvu takistava hormooni abtsiishape (ABA) sisaldus, see põhjustab õhulõhede sulgumise (selleks kulub aega murdosa sekundist). Lehed keerduvad torujaks (kulub tunde). Muutused ainevahetuses, toodetakse rohkem aineid, mis hoiavad rakus vett kinni (kulub tunde, päevi). Suureneb kasvu pärssiva hormooni etüleen sisaldus, see kutsub esile juurte kiirema kasvu. Juurte kasv on suunatud sügavamale mullakihti, kus on vett rohkem (kulub päevi). Vee tähtsus taime elus. Vesi moodustab organismi sisekeskkonna, kus toimuvad eluks vajalikud
tuleb enne vaatlema asumist välja valida ning meelde jätta. Kui olete nähtus väga kindel, st. meteoor ilmub vaatlusvälja keskel, püüdke hinnata heledust poole tähesuuruse täpsusega (näit. 3.5 või 1.0); muidu piisab, kui anda täisarvuline tähesuurus (3 või 1). Püsiv jälg Kui näete jälge, mis püsib helenduvana pärast meteoori kadumist, määrake jälje püsivus sekundites. Kui jälg on olemas, aga püsib vaid murdosa sekundist, märkige see "+"-ga Värv Märkigem, et teoreetiliselt on võimatu määrata +2 nõrgemate meteooride värvust. Järgnev info on väiksema tähtsusega ja esimeste vaatluste aegu võib kõik need andmed ära jätta. Kuni te ei fotografeeri meteoori või boliidi, on üksikute meteooride ilmumisaeg ebaoluline. Te märgite aega umbes iga 30 min. järel. Meteoori lend kestab tavaliselt alla ühe sekundi. See eeldab vaatleja poolt eriti head kontsentreeritust ja reaktsioonikiirust
ookeani. Enamik riike on tänapäevaks arusaanud, et see ei ole lahendus ning on asutud tegelema alternatiivsete variantidega. · Radioaktiivsete jäätmete käitlemist mõjutab väga palju see, kui kaua nad ajaliselt ohtlikuna püsivad. See sõltub sellest, millist liiki isotoope neis esineb ja ka sellest kui pikk on poolestusaeg ehk mille jooksul nad kaotavad poole oma radioaktiivsusest. · Erinevatel isotoopidel on poolestusaeg väga erinev, see võib olla mõnest sekundist kuni miljonite aastateni. Radioaktiivsus väheneb aja jooksul senikaua kuni isotoobid lagunevad stabiilseteks ja mitteradioaktiivseteks. Peamised radioaktiivsete jäätmete käitlemisviisid · lahjendada ja hajutada (sobiv suurtele kogustele jäätmetele, mis eraldavad väikese koguse radioaktiivsust) · edasi lükata ja lagundada (unikaalne radioaktiivsete jäätmete käitlemine, mille puhul jäätmed säilitatakse
9. Pastöriseerimine Pastöriseerimine on toiduainete konserveerimine neid temperatuuridel 60-90 °C kuumutades. Protsess ei taga toiduainele kauast säilimist. Pastöriseerimisel hävinevad enamiku 14 mikroorganismide vegetatiivsed vormid ja inaktiveeruvad ensüümid. Toiduainete omadused seejuures muutuvad vähe. Kuumutamise kestus on mõnest sekundist kuni 30 minutini, olenevalt kasutatavast temperatuurist, mikroorganismide liigist ja toiduainete koostisest. Pastöriseerimiseks kasutatakse plaatpastörisaatoreid, autoklaave, joaspastörisaatoreid ja partiipastööre. 3.10. Steriliseerimine Steriliseerimine on toiduainete konserveerimine kuumutades neid temperatuuril 100-130 °C. Täielikuks steriliseerimiseks nimetatakse kõigi töödeldavas keskkonnas olevate mikroobide ja spooride hävitamist
puuduvas valguses. Objektide kuju on väga erinevate vaatenurkade alt vaadates püsiv ja äratuntav. Kohanemine tajusüsteemid kohanevad väliskeskkonna muutuvate tingimustega. Nt inimese kohanemine muutuva valgusenergia hulgaga. Kiiresti muutuvate valgustustingimustega kohanemiseks muutub silmaava (pupilli) suurus. Nt hämaras pupillid laienevad. Mälu Kirjelda lühimälu ja pikaajalist mälu. Lühimälu tajutud materjal püsib lühikest aega. Mõnest sekundist poole minutini. Lühimälu on piiratud. Seal püsib maksimaalselt 9-10 meeldejäävat ühikut. See kui kaua meil midagi lühimälus püsib, sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest. Känkimine Pikaajaline mälu iseloomustab ajaline kestus ja väga suur maht. Arvatakse, et pikaajalise mälu maht on isegi piiramatu. Arvatakse, et mingil viisil siiski kõik meie kogetud asjad talletuvad kuidagi mällu. On suur
1 atm. võrra tõuseb temperatuur +119°C juurde. Tuleb arvestada, et toiduainete keetmise ajad on erinevad. Alati pandakse rohkem keetmist vajavad toiduained ennem keema. Kartul keeb üsnagi vähe aega võrreldes näiteks porgandi ja kaalikaga. Ülekeetmine vähendab kartuli kvaliteeti. Kartuleid võib keeta erinevate võtetega: 1. Vedelikus (vees) 2. Veeaurus 3. Blanseerides Tööstuslikult keedetakse kartuleid blanseerides. See on kartulite lühiajaline (mõnekümnest sekundist mõne minutini) töötlemine (nn "kuumehmatamine") keeva vee või auruga ning järgnev külma vee all kastmine keemisprotsessi kiireks peatamiseks. Nii saadakse poolfabrikaat edasiseks töötlemiseks. Praadimine: Kartulite praadimine on kartulite kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi kartuli pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80% rasvasisaldusega margariinid,
Kokkuvõte Vehklemine on spordiala, mis nõuab kiirust, painduvust, kordinatsiooni, häid reflekse ja taktikat. Tähtsad on: jõud, keskendumisvõime, tähelepanu, vastupidavus ja enesekontroll. Vehkleja jalgade tööd võib võrrelda poksija omaga. Vehklemist on nimetatud lihastega malemänguks. Sportlaste aeroobne tase peab olema väga kõrge. Taastumine peab olema kiire, sest kiireid liigutusi tuleb sooritada 5 sekundist 3 minutini. Vehklejate treening hõlmab käte ja jalgade lihastreeningut ning venitusharjutusi. Kõrgema järgu vehklejad piirduvad tavaliselt ühe kindla relvaga. Tippu jõudmine eeldab aastatepikkust harjutamist ja suurt tahtejõudu. Rahvusvahelise tasemega vehkleja karjäär võib kesta 15-20 aastat. KASUTATUD KIRJANDUS 1. A.Allas, H.Einasto, A.Kasesalu jt. Laste- ja noorteentsüklopeedia III 2008 TEA 2. C.Oxlande, D.Ballheimer jt. Olümpiamängud
· Kuidas kasutajat ära tunda? · tundub purjus, kuid ei lõhna alkoholi järele · rahulolutunne · itsitab, on jutukas · suurenenud puudutuste tundlikkus · lihaste lõtvus Poppers Ühine nimi paljudele ainetele, mida hingatakse sisse. Kuidas välja näeb? Selge kollane vedelik, tavaliselt pisikeses purgis. Kuidas tarbitakse? Vedeliku aure hingatakse sisse. Mõju algab kohe ja kestab mõnest sekundist kuni paari minutini. Miks tarvitatakse? Kasutajal tekivad peapööritus ja pilvesoleku tunne. Poppers aitab lõdvestada lihaseid ja laiendab veresooni. Miks on kahjulik? · kogemata alla neelamisel tekib tõsine mürgitus · nahale sattudes kõrvetab, tulega kokku puutudes süttib kergesti · mõnel kasutajal tekivad peavalud, pöörlemise ja kukkumise tunne ning erektsioonihäired
kasutatakse liiklusvahendite liikumistrajektooride jälgimiseks, näiteks aeropildistamisel. Liikuv vastuvõtja registreerib asukoha teatud ajavahemike järel või välise ärrituse mõjul (näiteks aerofotokaamera katik). Kui mõõdistamine õnnestub, saadakse liiklusvahendi liikumistrajektoor mõne sentimeetri täpsusega. Kinemaatiline (Stop and Go) meetod Siin liikuv vastuvõtja registreerib nõutaval punktil andmeid mõnest sekundist mõne minutini. Vastuvõtja liikumisel punktilt punktile ei tohi satelliitide signaal katkeda. See meetod sobib kaardistamiseks avatud maastikul ning algtundmatud määratakse enne mõõtmisi. Soovitav on viie või enama satelliidi signaali kasutamine. Vastuvõtjate lähteasend peab olema määratud vastavalt juhendile enne mõõtmisi. Kinemaatiline mõõtmine peaks algama ja lõppema tuntud punktil. Epohhi salvestamise intervall peaks olema 1-5 sekundit, võib ka kuni 15 sekundit .
annaabi.ee 
