10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-12-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tauno1995
Õppematerjali autor
vahel. 1913. a. koostas H. Russell diagrammi, kus iga tähte tähistas punkt graafikul, mille telgedeks on spektriklass ja absoluutne tähesuurus. See diagramm, mida tänapäeval nimetatakse Hertzsprung-Russelli, lühendatult HR-diagrammiks, on olnud suureks abiks tähtede uurimisel, alates klassifikatsiooni korrigeerimisest kuni täheevolutsiooni teooriate loomiseni. Ühe tähe elulugu Alguses oli gaas. Hõredat, külma, vesinikurikast (90% aatomite arvust) gaasi leidub kosmoses nii galaktikate sees kui neist väljaspool -- seda näitavad kosmilise raadiokiirguse mõõtmised. Tähti seevastu on vähemalt seni leitud ainult galaktikates või teistes tähesüsteemides (näiteks kerasparvedes väljaspool galaktikaid). Jääb võimalus, et kusagil väga kaugel on olemas galaktikavälised tähed, mida meie teleskoobid lihtsalt "ei võta". Aga nähtud neid seni ei ole. Selleks, et gaasist saaks täht, peab teda kokku suruma. Kosmiline gaas on niivõrd hõre, et
Tallinna Inglise Kolledz Referaat Universum Eva-Maria Leetma 9a 2008 Universum koosneb kõigest, mis on ruumis, ja ka ruumist endast. Universum on kujuteldamatult suur, pidevalt muutuv ja kogu aeg suurenev. Universum on kõik, mis on olemas-kõige väiksematest olenditest Maal kuni suurimate kaugete struktuurideni kosmoses. Iga objekt Universumis on sündinud, elab ja siis sureb. Meie planeet Maa näib tähtis ja suur, võrreldes inimesega, kes selle pinnal elab. Kuid Maa on tilluke kübemeke, kui võrrelda seda ülejäänud Universumiga. Maa on üks üheksast planeedist, mis tiirleb Päikeseks kutsutud tähe ümber. Universumis on tähti rohkem kui midagi muud. Päike nagu kõik teised tähed on hõõguv kuum gaasikera. Ta on üsna keskmine ja mõõdukalt kuum kollane täht. Koos miljardite teiste
Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris
Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. PILDIL: Linnutee tsentraalsed 4 kiloparsekit fotografeerituna infrapunakiirguses DIRBE eksperimendi käigus COBE satelliidult. Kogu foto haarab taevas poolsfääri keskmega Linnutee tsentris
kõik olemasolevad andmed tähtede keemilise koostise, vanuse ja ruumliikumise kohta. Vastavalt sellele on keerulisemaks muutunud ka meie arusaam Galaktika ehitusest. On selgunud, et erinevate omadustega tähed moodustavad Galaktikas erineva kuju ja omadustega allsüsteeme, mis on omavahel ruumiliselt läbi põimunud ja ka oma füüsikalistelt omadustelt lähevad üksteiseks üle rohkem või vähem pidevalt. Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koostis on üpris sarnane Päikese keemilise koostisega. Nende vanus ulatub peaaegu Linnutee vanustest kuni äsjatekkinuteni. Enamik selle allsüsteemi tähti liigub ümber Galaktika keskme peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Nende tähtede arvukus kahaneb kaugenemisel nii Galaktika tsentrist kui ka Linnutee tasandist sujuvalt eksponentsiaalse seaduse järgi, kusjuures
tähe kohta. Supernoova heledus oli võrreldav planeet Veenuse heledusega taevavõlvil. Noova oli täielikult palja silmaga vaadeldav nähtus. 2008. aastal õnnestus teadlastel vaadelda Subaru teleskoobiga vaadelda supernoova valguse kaja, mis andis kinnitust supernoova olemasolust. [9] Tumeaine Tumeaine astronoomias on aine, mida ei mõjuta gravitatsioon või kiirgus ning mida on võimatu vaadelda elektromagneetilise kiirgusega. Tumeaine täidab kosmoses nii-öelda ,,tühja" osa ning see avastati uurides galaktikate masse. Nimelt on kogu galaktika mass suurem kui taevakehade kogumass. Universumi massist moodustab arvatavasti 23% tumeaine. Esimest korda pakkus tumeaine olemasolu välja füüsik Fritz Zwicky, tehes arvutusi Linnutee Galaktika massiga. Tumeaine on tänapäeval tähtis kosmose kui terviku uurimiseks
universumi tulevikku. Tänapäeva kosmoloogia tugineb simulatsioonidel ja arvutimudelitel, mis töötavad üldrelatiivsusteooria võrrandite järgi[3], kuid universumi täielikuks kirjeldamiseks on vaja üldrelatiivsusteooria kvantfüüsikaga ühendada, mida pole veel seni suudetud teha ja seetõttu tuleb praeguseid tulemusi võtta kui esialgseid lähendeid. Tänapäeval on suur osa kosmoloogidest ühel meelel, et kõige paremini kirjeldab meie universumit Suure paugu mudel (täpsemalt ΛCDM-mudel), mille järgi on universumil selgelt määratletav algus, millele järgnes väga kiire paisumine ehk inflatsioon. Selle mudeli ja praegu teadaolevate kosmoloogiliste parameetrite järgi on universumi vanuseks 13,799 ± 0,021 miljardit (109) aastat. Vaatluste põhjal saab öelda, et kaks ruumipunkti, mis asuvad eri kohtades, kaugenevad üksteisest ehk tegemist on paisuva universumiga
Söekott, mis on tegelikult tumedad udukogud, kust valgus tähtedelt on blokeeritud. Linnuteel on küllaltki väike pinnaheledus, magnituudidga +4,5 kuni +5. Linnutee nähtavus on suuresti mõjutatud sellest, et kui hele öötaevas on kuupaistest ja valgusreostusest ehk tehisvalgusest, mis muudab tähistaeva heledamaks. See teeb Linnutee vaatluse tihedamalt asustatud aladel võrdlemisi raskeks, vastupidiselt asustamata aladele, kus ta on väga hästi nähtav. Linnutee on kõige heledam Galaktika keskpunktis, mis on Amburi tähtkuju suunas. Amburi tähtkujust paistab udune hele vöö lääne suunas, läbides tähtkujusid nagu Skorpion, Altar, Vinkel, Lõunakolmnurk, Sirkel, Kentaur, Kärbes, Lõunarist, Kiil, Purjed, Ahter, Suur Peni, Ükssarv, Orion, Kaksikud,Sõnn, Veomees, Perseus, Andromeeda, Kassiopeia, Kefeus, Sisalik, Luik, Rebane,Nool, Kotkas, Maokandja, Kilp ja tagasi Amburini. See udune kogu jagab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid