.........................7 2.2 SUHTED EAKAASLASTEGA ...............................................7 3. SEKSUAALSUS .......................................................................9 KOKKUVÕTE..................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS .................................................................12 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on anda lühike ülevaade muutustest, mis toimuvad lapsega, kes jõuab teismelise ikka. Sellel etapil on noore inimese arengus väga suur roll ja tähtsus. Just sellel ajal kujuneb välja õige minapilt ja suhted nii omasooliste kui ka vastassugupoolega. Tähtsaks saavad ka seksuaalsed suhted. Lühiülevaates on räägitud nii tüdrukute kui ka poiste sekundaarsete sugutunnuste kujunemisest kui ka suhetest vanemate ja ka eakaaslastega. Samas on ära seletatud, kuidas murdeealine avastab nii enda seksuaalsust kui ka hakkab tajuma tõmmet kas siis vastas või
vaimsed, sotsiaalsed ja emotsionaalsed muutused toimuvad noorukiea etapil? Samuti saab vastuse küsimusele: kuidas need muutused edasist elu mõjutavad ja kas üldse mõjutavad. Antud teemat on oluline käsitleda, sest noorukieal on tähtis roll täiskasvanuea kujunemisel. Uurimine aitab mõista, millised muutused võivad sel eluperioodil toimuda. Samuti võib selle teema käsitlemine aidata noorukiiga kergemini läbida. Referaat muudab selgemaks piiri murdeea ja noorukiea vahel. Samuti saab selgemaks noorukiea muutumine täiskasvanueaks. Kuna noorukiiga algab ja lõpeb inimestel erinevatel aegadel, siis on hea teada, millised tunnused seda perioodi iseloomustavad. Iseloomulikud tunnused võivad aidata mõnel noorel tähtsatele elumuutvatele küsimustele vastata. Näiteks, miks tunnen end tihti üksikuna või miks toimuvad sellised muutused minu elus? Seega on noorukiea uurimine tähtis.
Kristus sündis süütust neitsist, ta ei olnud oma elu jooksul ka ise kordagi vahekorras. Vallaliste suhtes oli negatiivne hoiak. Abielu on püha! Õhutati abielluma ja lapsi saama. Mees on perekonnas dominantne, vaieldamatult liidri rollis. Kristlikus traditisoonis eraldati seksuaalsus ja füüsilisus jumalikust Vana ja Uus Testament on siiani väga suur mõjutaja seksuaalsuse juures. Kiriklikult on seks vaid selleks, et järglasi saada, sugu jätkata. Need, kes lapsi ei saanud, mõisteti ühiskonnas hukka. o India seksuaalne ja füüsiline on ühendatud jumalikuga. Hinduistlikus traditsioonis valitseb tolerantsus kõigi seksuaalsuse ilmingute suhtes. Ühtsus mehe ja naise vahel saavutati seksuaalaktis. Kamasutra armastuse käsiraamat 4. sajandist eKr detailsed kirjeldused
........................................72 Sünnituse järgne periood..........................................................................................73 Loode ja vastsündinu................................................................................................76 Mõned probleemid, mis on seotud vastsündinutega.............................................79 VÄIKELAPS 03 AASTANE....................................................................81 Väikelapse arenguülesanded....................................................................................81 Maailma suhtumise sünd..........................................................................................83 Vastsündinu info saamine.....................................................................................83 Vastsündinu reageeringud.....................................................................................86 Kasvamine...............................................
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused.
kohtusüsteem ning erinevad omavalitsuse tasandil töötavad nõustamisasutused, kriisiabikeskused. Tuleb tõdeda, et paljud väärkohtlemise juhud ei jõua politseini ega kohtuni, põhjuseks erialaspetsialistide vähene teadlikkus seksuaalse väärkohtlemise probleemidest ning võimalikest abistamismeetoditest. Tugikeskuste töö kogemustele tuginedes võib öelda, et suureneb just selliste seksuaalse väärkohtlemise juhtude arv, kus seksuaalne väärkohtleja ise on vanuses 10 12 eluaastat ning talle ei saa kohaldada kriminaalkaristust. Seoses Interneti kasutamisega on hakanud levima alaealiste seksuaalne väärkohtlemine läbi Interneti, kus levitatakse lastest pornograafilisi kollektsioone, toimub pedofiilide suhtlemine jms ning tihtipeale on tegemist rahvusvahelise hästi organiseeritud kuritegevusega, mille piiramine ja tõkestamine on Eesti võimudele tõsiseks väljakutseks. Samuti on teada ka Eesti jaoks haruldase kuriteo -- inimkaubitsemise juhtumite tõus meie
faasidest).Nimetatakse noorukiteks, noorteks, noor (Youth teenage). Nooruki ja noore kohta ing. keeles Youth on kasutusel teaduskirjanduses, erinevad lähetused. Enamusel juhtudel Youth tähistab hilises noorukieas olijat. Kui eesti keeles kasutatakse noor siis seda üldiselt mõeldakse üliõpilase tähistamiseks. Teine seoses selle ealistega peame vaatama kuidas autor kasutab seda terminit. Teismelise eas 11-19 a indiviidid või teine võimalus märgistab teismelise terminit ehk murdeea(varajane keskmine iga). Nii on enamikus kirjanduses kasutatakse erinevalt. Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks
Falliline faas - 3.-5.eluaasta; oidipuse ja elektra teooriad; huvi oma soo (poiss/tüdruk) vastu; kiindutakse vastassoo isikusse; faasi läbimisel - soo identsus, uudishimu areng ja toimetulek nii välis-kui ka sisemaailma impulssidega; võimu ja konkurentsi probleemid, ei suudeta alati adekvaatselt käituda; suhted Latentne faas - surutakse seksuaalsed ihad maha Genitaalne faas - 14.-20.eluaastat; enese seksuaalsuse tunnistamine Alati ei saa olla lineaarne areng - võivad olla ka kahesuunalised ja keerulisemad arengud. Alati ei ole tingitud üks olukord/probleem teisest. (Võtame inimeselt ära need asjad, mis teevad teda õnnelikuks. Õnnelik ja kurb olemine ei ole lineaarne, seal on rohkem sisu ja keerukust). Erik Homburger Erikson (1902-1994) - Epigeneetiline lähenemine Psühhosotsiaalne arenguteooria, 1968 Tähtsaim isiksuse komponent on EGO - analüütiline lähenemine
kuu- viha , vastikus -7.kuu- hirm (ei tohi lasta tunda) -10-12.kuu- armukadedus Nutmine- 4.elukuuni väheneb, siis hakkab uuesti suurenema kuni 1.eluaasta lõpuni. Tuleb püüda säilitada head meeleolu. On vaja, et sööks isuga, uinuks kiiresti. Mitte üle koormata tegevusega. H. ja M.Harlow- laps vajab armastust. Selle kujunemine etapiline: 1. Ema armastus lapse vastu- tähtsaim 1.eluaasta 2. Lapse armastus ema vastu- 2.eluaastast peale 3. Armastus eakaaslaste vastu- eelkoolieas 4. Armastus teisest soost inimese vastu (saab kujuneda ainult siis, kui eelmised on olemas) Vaadeldi ilma emata kasvanud lapsi ja ahvilapsi. Üksi kasvanud ahvid olid võimetud suhtlema, käitusid ebaadekvaatselt (N.kallale kõige tugevamale). Ilma armastuseta kasvanud ei suuda armastada. Emotsionaalses arengus peamiseks faasiks on võõrastamisärevus ja lahutamisärevus, mis ilmnevad umbes 7-kuuselt. Spitz (USA)- uuris lapsi emast lahutamisel. 1
perekonnaliikmete, sõprade ja partnerite vahel. Inimestevahelise armastuse juurde kuuluvad emotsionaalne, vaimne ja füüsiline lähedus, altruism, abivalmidus ja pühendumus. Seksuaalse püüdluse olemasolu eristab olulisel määral erinevaid armastusi. Mehe armastusel naise vastu ja naise armastusel mehe vastu (homoseksuaalse suhte puhul ka samast soost armastajatel) on seksuaalsusel väga oluline roll. Lapsevanema armastusel lapse vastu seksuaalsuse roll praktiliselt puudub. Armastus võib olla vastastikune või ka vastamata. Tihti käib armastusega kaasas ka armukadedus, soovimatus oma armastatu lähedust teistega jagada. Armastuse erandlikud vormid võivad põimuda vihkamisega ning isegi ajendada armastuse objekti hävitama. 3.2.2. Romantiline armastus Üks inimesi kõige enam huvitanud ning kunstis enim käsitletud armastuse liike on erootilis-romantiline armastus. Kõige sagedamini mõistetaksegi armastuse all sügavat,
probleeme Lapsed reeglina ei otsi abi sõltuvad täiskasvanutest Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine.........................................................................................................................20 Seksuaalne vää
kultuuriväärtusi. 3) Genitaalne periood (murdeiga- 10a-täiskasvanuiga) Tekib huvi vastassoo vastu. Nauding seksuaalaktist. Fiksatsioon - kui mõne arengustaadiumi vajadused jäävad rahuldamata, pöördub inimene sellele astmele tagasi (prelatentsesse perioodi). Eriksoni teooria üldised põhimõtted: · Teooria põhineb praktikal · Arengut tuleb vaadelda staadiumite kaupa - areng on stadiaalne · Igas staadiumis on oma arenguülesanded, mis tuleb täita, et saaks liikuda järgmisesse staadiumi · Iga staadiumiga kaasnevad kriisid, mille läbitegemine on isiksuse arengu huvides · Probleemid tekivad siis, kui arenguülesanne jääb lahendamata ja inimene võtab teatud perioodist kaasa negatiivse tunnuse · Kui teatud perioodil jääb konflikt lahendamata, on võimalik seda teatud määral hiljem kompenseerida. Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi: 1. Usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
Verbaalselt tabada võimuvõitluse naelapea pihta kas vb on nii, et tahad olla boss ja ise juhtida? Olla see kes jagab käsklusi? Kas tahad teha seda, mida ise ja kuna ise tahad ja keegi ei peataks sind? Kas tead, miks sa nii teed? Arvan, et seetõttu, et tahad näidata, et saad midagi teha nii, et keegi ei saa sind takistada. HÜPERAKTIIVSUS Diagnoos käitumis ja tähelepanuhäire. Palju selliseid lapsi on? Umbes 1,5-2% elanikkonnast. Eelkõige eelkooliealised lapsed. Väljendub enne 7. Eluaastat. Poisse palju rohkem, kui tüdrukuid. Järgneva kolme probleemi põhjuseks arenguhäire, millele eelduseks Kõige universaalsem hüperaktiivse lapse puhul on rutiin!!! Kuidas algab koolitund, toimuvad tegevused, peab olema rutiin. Remont koolimajas on talle nagu punane rätik härjale. 1. Tähelepanuga seotud probleemid Kuidas ära tunda sellist last? Põhituum on: Selle lapse tahtlikus tähelepanu arengus on probleemid. Ei oska erinevaid stiimuileid eristada.
Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused 1. PSÜHHOLOOGIA.....................................................................................................1 2. KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA.........................................................................2 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA...........................................................................3 ENDOKRIINSÜSTEEM JA HORMOONID................................................................4 NARKOOTIKUMIDEST...............................................................................................5 MOTIVATSIOON..........................................................................................................6 TEADVUSE SEISUNDITEST......................................................................................9 TAJU.............................................................................................................................10 ARENGUPROTSESSID:
privaatsed. See on tõsi, sest ilmnevad fantaasiavaled, millest keegi teine ei tea. Ta kasutab fantaasiavalet vanemate kontrollimiseks teadmist tema sisemisest minast. (3,5-8 a) Samal ajal laps, kes hakkab eristama sisemist ja välimist mina, oskab suhtumisi, ideid, arvamusi kirjeldada vaid olevikus, mitte sisemist mina minevikus (isegi mitte eelmise päeva kohta- nt mida ta mõtles, arvas jne). ehk oskab ideid, suhtumist kirjeldada momendi, mitte seda, mis oli ammu või eile. Samal ajal 8 eluaasta paiku- kui on koolilaps(eks saamas), tekib akadeemiline mina, mis on väga erinev sellest, milline on tema mina. Kui akadeemiline mina tehakse nt õpetaja, vanema poolt negatiivseks, muutub terve akadeemiline mina kategooriana negatiivseks. Kategooriad muutuvad aina abstraktsemaks. Karakter, võimed psühholoogiline mina, psüühiline tervik ja kaliteet. Hiljem (algklassides) kirjeldavad lapsed end ka psühholoogilistes terminites. Kättesaadavad
Laps saab vanemalt oma vajadustele sobivad reageeringu. Kui vanem ei reageeri regulaarselt lapse vajadustele, siis hakkab kujunema välja mitteturvaline/ebastabiilne seotussuhe Jälgis, tegi tähelepanekuid, ei teinud empiirilisi katseid!! separatsiooniärevus: lapse reaktsioon tema lahutamisel peamisest hooldajast: protest meeleheide eemaldumine lapseea suhete baasil luuakse internaalsed representatsioonid ehk töömudelid (suhete prototüübid) paari esimese eluaasta jooksul kujunevad suhted (emaga) määravad hilisemad suhted Suhete baasil tekib vaimne mudel, millega hiljem hakatakse opereerima hilisemates suhetes. Lapse esimesed eluaastad panevad paika kogu hilisema tuleviku suhete seisukohast? Mitte päris, kuid teatavad mudelid kujunevad välja, mida kasutatakse, kuid need ei määra kogu suhtlemise laadi!! Seotuse käitumuslik süsteem (The attachment behavioral system)
See on raamat, mis on leidnud ka kõige rohkem kriitikuid, eriti just tolleaegses küllaltki konservatiivses Austria ühiskonnas. On öeldud, et Freud oli see mees, kes rebis maha lapseealt süütuse loori ja sidus seda samuti seksuaalsusega. Selles raamatus tänapäevases mõttes midagi sokeerivat ei ole. Selle raamatu põhiidee on see, et Freud väidab, et seksuaalsusel on märksa laiem tähendus, kui üldlevinud arusaam, et seksuaalsus on seotud ainult suguorganite või -vahekorraga. Seksuaalsus ei alga mitte puberteedieas, vaid tegelikult seksuaalsuse ilminguid võib näha sünnimomendist alates. Raamatu teine põhiseisukoht on selles, et mõisted seksuaalne ja genitaalne on erinevad. Esimene on märksa laiem ja hõlmab ka selliseid toiminguid, kus genitaalid ei osale. Freud väidab selles raamatus, et seksuaalelu põhifunktsiooniks on inimesel oma kehaosade kaudu naudinguelamuste hankimine. Teatud momendil võib see viia soojätkamiseni. Kuid ta rõhutab seda, et
ISBN 5-89920-315-3 Riskitegur: massimeedia mõju 42 © 2001, Urania-Ravensburger Dornier-Medienholding GmbH, Berlin MIDA TÄHENDAB TEGELIKULT KASVATUS? 46 © Tõlge eesti keelde. Kirjastus "Kunst", 2003 Ühiselu põhireeglid 48 Trükikoda OÜ "Greif" SISUKORD ESIMENE ELUAASTA 52 SISSEJUHATUS Mida tunneb laps? 52 Suhted ja kasvatus esimesel eluaastal 54 TEINE JA KOLMAS ELUAASTA 59 Mida tunneb laps? 59 Suhtlemine ning kasvatus teisel ja kolmandal eluaastal 63 Näiteid laste ja noorte vägivallast Vägivald perekonnaringis: 14-aastane noormees helis- NELJAS KUNI KUUES ELUAASTA 73
SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1. Ohvri isiksuse uurimise vajadus tema kuritegeliku käitumise põhjuste põhjendamiseks.......6 1.1. Kriminaalse viktimoloogia mõiste ...................................................................6 1.2. Viktimisatsiooni probleemide uurimise vajalikkus ...........................................12 1.3. Perekonna ja eakaaslaste mõju vägivaldsusele soodumuse arengule ........................14 1.4. Verbaalse ja füüsilise ründe ohver.................................................................27 2. Kuritegeliku käitumise ajendid....................................................................................29 2.1. Ajend kui kuritegeliku käitumise alus ..........................................................29 2.2. Eneseteostuse ajendid ............................................................
Pilet 1. 1. Räägi lahti: Tervis: vaimne, emotsionaalne, sotsiaalne. Näited. 2. Loetle seedesüsteemi organid, nende ülesanded ja omapära. 3. Mis on seksuaalsus, seksuaalkultuur; bioloogiline ja sotsiaalne sugu? 1.Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ) Vaimne tervis on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust, 2. õppida juurde uusi asju, 3. teadvustada iseennast, 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad: stress, muremõtted,
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
kuid näiteks Kanada psühholoog Françoys Gagné (2004) on oma mudelis eristanud andeid ehk eeldusi silmapaistvate sünnipäraste võimete kujul, mis oskuste süstemaatilise arengu protsessi tulemusena väljenduvad talen- dis ehk vilumuses mingis valdkonnas. Andekus tähendab tema tõlgendu- ses inimese kõrgel tasemel loomupäraseid võimeid vähemasti ühes – kas intellektuaalses, loomingulises, sotsiaalses või sensomotoorses – valdkon- nas, mis asetavad ta oma eakaaslaste hulgas tipmise kümne protsendi hulka. Talendiks nimetab ta süstemaatiliselt arendatud võimeid, oskusi ja tead- misi, mille tulemusena inimene asetub inimtegevuse mingi valdkonna 10 Mis on andekus tipmise kümnendiku hulka. Talendi arengut mõjutavad katalüsaatorid on 1) isiksuslikud (isiksuseomadused ja eneseregulatsiooni oskused), 2) kesk-
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu
2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4. Klimakteeriline iga e. üleminekuiga 5. Menopaus: viimane ovaariumide poolt kontrollitud verejooks, tavaliselt 50.-52.a. 6. Vanadusperiood e. seenium: alates 60.a. Vastsündinuperiood: see on naise eluperioodidest kõige lühem ning ainuke, kus
Anton Szandor LaVey Saatanlik Piibel Oma järgijate poolt Mustaks Paavstiks ristitud Anton LaVey alustas teed, saamaks Saatana Kiriku ülempreestriks 16-aastaselt karnevali orelimängijana: ,,Laupäeva õhtuti nägin ma mehi ihalevalt poolpaljaid karnevali tantsutüdrukuid vaatamas ning järgmisel hommikul olid needsamad mehed teisel pool karnevaliplatsi, kus ma evangelistide jutlusel orelit mängisin, naiste ja lastega oma pattude ning himura loomuse eest andestust palumas. Nädal hiljem olid needsamad mehed aga taas poolpaljaid tantsijaid vahtimas või kuskil mujal oma ihasid rahuldamas. Nii saingi aru, et kristlaste kirik põhineb silmakirjalikkusel ning, et inimese ihar loomus ei kao kuhugi." Sellest hetkest oli tema elutee otsustatud. Lõpuks, 1966. aasta aprilli viimasel päeval volbriööl, kõige tähtsamal nõiakunsti pühal ajas LaVey iidsete timukate eeskujul oma pea kiilaks ja kuulutas Saatana kiriku asutatuks. Ta nägi karjuvat vajadust sellise kiriku järele, mis
............74 9.5.2. Niclas Luhmanni kommunikatiivse ühiskonna teooria ............................. 74 9.5.3. Siirdeühiskonnad ....................................................................................... 74 9.6. Sotsiaalne struktuur ja põhimõisted......................................................................75 9.6.1. Sotsiaalne struktuur ................................................................................... 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1
Niisugust intelligentsuse taset loetakse nn subnormaalsuseks, piiriseisundiks, mis jääb normaalsuse ja debiilsuse vahele. Jälgimisperioodi kestel tehti regulaarseid vaatlusi kuni indiviidide 65 aasta vanuseks saamiseni. Neid võrreldi 38-inimeselise grupiga, kus keskmine IQ oli 115.Kõik indiviidid kuulusid abielupaar Glueckide 1950. aasta uuringu valimisse. Kogu valim jagati kaheks grupiks sõltuvalt elukäigu edukusest, mida hinnati 45. ja 50. eluaasta vahel. ,,Edukuse" kriteeriumiks oli aastane sissetulek üle 15 000 USD, stabiilne tööalane karjäär, osalemine prosotsiaalsetes tegevustes noortega (nt treenerina) ja lähedased peresuhted 10 aastat ja enam.Uuringu tulemused näitasid, et edukate ja ebaedukate gruppidesse kuulus praktiliselt sama arv madala intelligentsusega indiviide.See tähendab, et edukal ei olnud madal IQ iseenesest takistuseluga hakkama saada. Varase lapsepõlve asjaolude täpsem analüüs
Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine respondent ja uurija vahetult ajavad juttu suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri
Kes on rohkem ja kes vähem võimekas? 7. Mis on meie "liikumapanevateks jõududeks"? Miks me erinevate olukordade ja eesmärkide puhul erinevalt toimime (tegutseme)? Kas me saame läbikukkumisi vältida ja elus sihipäraselt edukad olla? 8. Milliseid hingelisi läbielamusi me tunda võime? Kuidas meie läbielamused seostuvad kehaliste seisunditega? Kuidas meie hingelised läbielamused avalduvad teistele? Kuidas mõista teiste hingelisi läbielamusi? 9. Millised on inimese seksuaalsuse psühhofüsioloogilised küljed? Kas meestel ja naistel on erinev psüühika? 10. Mis on teadvus? Milline on teadvuse, psüühika ja kehaliste nähtuste suhe? Milline on suhe teadvuse, ümbritseva maailma, inimkonna ja meie enese vahel? Milleks on teadvust vaja? Millised on teadvuse erinevad seisundid? Kuidas erinevad teadvuse seisundid tekivad? Kuidas neid teadlikult esile kutsuda? Millised teadvuse seisundi muutused võivad meile saatuslikuks saada? 11. Kuidas inimpsüühika areneb
Mõned meie õpilastest „Kuule, Craig, anna meile pastakas.“ tulevad väga toetavatest kodudest, mõned aga lähevad koju, kus pidevalt karjutakse ja nää- Craig vastab: „Ei saa sa mingit pastakat. Ma ei saanud eelmistki tagasi.“ geldakse, kus saab kehvasti süüa, kus pere ei toimi normaalselt või on asjad veelgi hullemad... Corey läheb tagasi õpetaja juurde (enamik klassist naudib nüüd seda väikest piinlikku vahejuhtumit). Võime ja motivatsioon sellises formaalses koolikeskkonnas õppida varieerub suuresti. Ning „Ta ei anna mulle pastakat,“ irvitab Corey. õpilastel ei lähe kaua aega, et aru saada, millised on nende õpetajad... Miks siis ei peaks õpetaja Corey õpetaja ütleb, „Kuule, mul on sellest kõrini. Sa tead, et sa pead pastakat ja paberit kaasas igapäevase rolliga seotud olema mõningane loomulik, tavapärane stress ja pinge
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
1 NB! Redigeerimata! Saateks natsionaalsotsialismi klassiku Adolf Hitleri raamatu MEIN KAMPF eestikeelsele väljaandele Aastakümneid on kogu maailmas püütud Adolf Hitleri raamatut "MEIN KAMPF" inimestele kättesaamatuks teha, samal ajal seda igati maha tehes. Ka end kõige demokraatlikemaks pidavates riikides ei ole see raamat igaühele kättesaadav. Vähemalt samavõrra vastuvõetamatu ideoloogia, marksismi, kandjad Marksi, Engelsi, Lenini jne. teosed, laiutavad aga paljude avalike raamatukogude riiulitel ega ole kunagi tõsiseltvõetavat hukka-mõistu leidnud. Miks see nii on, taipab tähelepanelik lugeja üsna kiiresti. Tutvudes A. Hitleri poolt kirjapanduga, ei jaga meie demokraatlikus riigis elav lugeja kindlasti tema seisukohti ja maailmavaadet. Võrreldes seda aga marksismi klassikute teostega, tuleb tõdeda, et A.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
