Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine (0)

1 Hindamata
Punktid

Sisukord



1.Referaat 1
2. Sissejuhatus 3
3.Teoreetiline osa 3
4. Praktiline töö 4
4.1 Ainetöös kasutatud skeem 4
4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused 4
4.3 Spice ’i tulemused 5
4.3.1 Spice’i skeem 5
4.4 Valmistatud trükkplaat 7
4.4.1 Eestvaade 7
4.4.2 Tagantvaade 8
4.5 Saadud tulemused 8
4.3 Elektriskeemi seletus 9
5. Kokkuvõte 10
6.Kasutatud kirjandus 10

1.Referaat


Ainetöö eesmärgiks on rakendada varasemalt omandatud teoreetilised teadmised praktilistesse tulemustesse. Kogu ainetöö on sooritatud ja läbi katsetatud autori poolt.
Edukaks ainetöö sooritamise eelduseks oli vajalik esmalt võrrelda erinevaid skeeme ja koguda mõtteid, kuidas neid realiseerida.
Antud ainetöö teemaks on valitud raadiosageduslik segaja . Sellist teema valikut põhjendaksin antud teema konkreetsuse ja resultaadi arusaadava ning mõistetava rakendamise võimalusega.
Raadiosegaja eesmärgiks on härida, takistada või segada raadiosignaali juhtmevabal teel. Töö lõpptulemusena peab seade olema suuteline takistama RF signaali valitud sagedusel.
Üldise eesmärgina on vajalik saada skeemi põhjal seade tööle ja teha vajalikud mõõtmised.
Peale skeemi valimist algab töö vajalike komponentide väljaotsimiseks ja nende tellimiseks .
Järgnevalt tuleb veenduda komponentide õigsuses ning konstrueerida esialgne skeem maketil. Maketi töökindluses veendumise järel on ülesandeks joota vajalikud komponendid trükkplaadile.
Projekti lõpusirgel tuleb kontrollida üle trükkplaat ja parandada võimalikud vead. Lisaks on vajalik antud skeemi puhul lisada kondensaator emitteri ja maa vahele, mis aitab saavutada vajalikku signaali.
Lõpetuseks tuleb sooritada mõõtmised ja võimalusel proovida, kas seade on soovitud sagedusel võimeline segama raadiost tulevat signaali.





2. Sissejuhatus


Ainetöös käsitletakse raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimist. Raadiosagedusliku segaja kokkupanemisel on kasutatud Elfast tellitud kompnente. Skeem on kokku joodetud TTÜ laboris.
Ainetöö eesmärkideks on saada aru valitud skeemi üldisest tööpõhimõttest ning seade tööle saada. Samuti on üheks ainetöö eesmägiks hinnata, kas internetis leiduv skeem on töövõimeline või tuleb teha skeemi töölesaamiseks mingeid muudatusi.
Ainetöö koostamisel olid vajalikud eelteadmised elektroonika valdkonnast ning vajalik oli ka kannatlikkus .
Raadiosignaali segaja on juhtevaba seade, mis härib, segab või takistab kvaliteetset raadiosageduse signaali edastamist. RF segaja peab oleme reguleeritud sagedusele, mida soovitakse härida. Vajalikud on seadme sama tüüpi modulatsioon ja piisav võimsus.
Töö tehti järgnevas järjekorras: teoreetiliste aluste uurimine , maketi koostamine, trükkplaadi jootmine ning vajalike mõõtmiste tegemine.
Töö tulemusena valmis trükkplaat, mis on suuteline kindlal sagedusel härima signaali.

3.Teoreetiline osa


RF segaja ehk raadisageduse häirija on traadita seade, mis teatud vahemaa tagant on võimeline segama või katkestama ühenduse samal sagedusel leviva signaaliga. Häirijad on suutelised blokeerima FM ülekannet (8.75MHz kuni 108 MHz) ja samuti suudavad nad segada GSM signaali ülekannet segaja ülekande raadiuses. Seade katab kindlalt sagedusel segatava signaali müraga, nii et vastuvõtja ei ole suuteline vastuvõtma korrektset signaali. Me saame aru, et segamine on olnud edukas, kui raadio seaded on täävõimetut, kui segaja on läheduses. RF segaja on illegaalne seade.

4. Praktiline töö

4.1 Ainetöös kasutatud skeem


Joonis 1 – RF segaja skeem

4.2 Töös kasutatud komponendid ja nende suurused


R1 = 10kΩ
R2 = 2,2kΩ
R3 = 100Ω
C1 = 47uF/50V
C2 = 2,2nF
C3 = 10pF
C4 =4 - 30pF
C5 =12pF
Q= BC547B
L= 0,127μ
L=(D/10)2*n2/(4,5*D+10*l) ; D=1cm ;n=5 ; l=1cm
Sisend pingeks kasutati 5V. Sellest lähtudes mõõdeti sageduseks 120MHz. Esialgsel joonisel puudub komponent C5, mis lisati töö käigus, et tagada skeemi töötamine.Bottom of Form


4.3 Spice’i tulemused

4.3.1 Spice’i skeem


Antud skeemile on lisatud kondensaator C5. Kõik mõõtmistulemused on sooritatud kollektori pealt mõõtes.
Joonis 2 – SPICE mudeli skeem
Joonis 3 – SPICE tulemuse
Joonis 4 – Amplituudi mõõtmine SPICE’ist
Spice’i tulemustest on näha ilusat signaali kuju, mis vastab ka praktilise töö käigus saadud tulemustele.
Saadud sagedus erineb tulemusest, mis saadi praktilise töö käigus. Mingil määral saab seda põhjendada sellega, et Spice simulatsioonis on valitud C4 suuruseks konstantne 12pF. Praktilises töös on C4 reguleeritav kondensaator ja sellega mängides võib tulemus varieeruda erinevate sageduste vahel.






4.4 Valmistatud trükkplaat


Plaadi valmistamisel sai katseda oma osavust ja täpsust skeemi kokku jootmisel. Selle eelduseks oli oma komponentide hea tundmine ja nende õige paigutamine trükkplaadile. Trükkplaadilt on näha, et kõik komponendid ei ole paigaldatud võimalikult optimaalselt. Järeltehteva skeemi tõttu oleks mõistlik jätta ümbermängimisruumi, et vajadusel saaks lisada vajalikke komponente. Minu trükkplaadi suureks oli 5,5x2,5 (21x11 auku ).

4.4.1 Eestvaade


Joonis 5 –Trükkplaat eestvaates

4.4.2 Tagantvaade


Joonis 6 –Trükkplaat tagantvaates

4.5 Saadud tulemused


Joonis 7 – Praktilise mõõtmise tulemus
Pildil nähtava pildi saamiseks anti sisendpingeks 5V. Tulemustest on näha peaaegu täpne siinuse kujuline signaal , mille sageduseks on 121,6MHz ja amplituudiks 60mV.

4.3 Elektriskeemi seletus


RF segaja skeem koosneb 10st erinevast komponendist , mis kõik on vajalikud, et seade hakkaks tööle.
Reguleeritav kondensaator C4 ja pool L1 moodustavad võnkeringi, mis toodab kõrgsagedus signaali. Kondensaator C4 on reguleeritav, seda muutes on võimalik saada väljundsignaalile erinevaid sagedusi. Kui Q1 töötab, siis võnkering alustab tegevust ja annab välja VHF signaali. Võnkering kontrollib saadetavat sagedust, mida edastatakse kindla pingega otsilloskoopi.
Takistid R1 ja R2 aitavad tagada vajalikke tingimusi skeemi kriitilstes punktides. R1 suurus peab olema valitud nii, et ta ei takistaks voolu minekut transistorisse. R3 on selleks, et piirata emitteri voolu vooluringis. C1 tuleb reguleerida vastavlt soovitud sagedusele. Antenn edastab segaja poolt tekitatud signaali.

5. Kokkuvõte


Ainetöö kõik vajalikud punktid on täidetud, ning mõõtmise tulemused on fikseeritud. Spice’i tulemused ei lange täiesti kokku praktilise töö käigus saadud tulemustega. Erinevus on mingilmääral tingitud sellest, et praktilises töös kasutati reguleeritavat kondensaatorit. Töökäigus sai välja vahetatud algsel skeemil olnud transistor ja asendatud see natuke madalama pinge taluvusega transistoriga. Siiski said vajalikud mõõtmised teostatud, seade hakkas tööle. Seoses segajast väljasaadetava kõrge sagedusega ei olnud võimalik seadme töökindlust testida.



6.Kasutatud kirjandus


1. Construction of Radio Frequency GSM Signal Jammer, https://www.afribary.co m
2. Simple FM Radio Jammer Curcuit, http://www.electronicshub.org
3. Radio jamming, http://en.wikipedia.org
4. High Power Portable TV and FM Jammer curcuit, http://www.next.gr
Vasakule Paremale
Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #1 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #2 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #3 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #4 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #5 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #6 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #7 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #8 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #9 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #10 Raadiosagedusliku segaja tööpõhimõtete realiseerimine #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Eliise Kõre Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Rakenduselekroonika
50
doc

Rakenduselekroonika

Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid. Elektriliste signaalide võimendamiseks kasutatakse: transistor võimendeid, elektronlamp võimendeid, magnet võimendeid ja eletrimasin võimendeid. Väga levinud on võimendite liigitus kasutus otstarbel ja sagedus omaduste järgi sest kasutusvaldkond sõltub suuresti või

Rakenduselektroonika
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD 1. POOLJUHTIDE OMADUSI............................................................................................................................................3 1.1.Üldist..........................................................................................................................................................................3 1.2. Elektrijuhtivus pooljuhtides......................................................................................................................................3 1.3.P-N-siire ja tema alaldav toime (The P-N Junction) .................................................................................................6 1.4. P-N siirde omaduste sõltuvus temperatuurist (Temperature Effects) ......................................................................8 1.5. P-N-siirde omaduste sõltuvus sagedusest...............................

Elektroonika alused
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................

Elektriahelad ja elektroonika alused
Elektriajamite elektroonsed susteemid
240
pdf

Elektriajamite elektroonsed susteemid

3 ELEKTRIAJAMITE ELEKTROONSED SÜSTEEMID 4 Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene Toimetanud Evi-Õie Pless Kaane kujundanud Ann Gornischeff Käesoleva raamatu koostamist ja kirjastamist on toetanud SA Innove Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Ehitajate tee 5, Tallinn 19086 Telefon 620 3700 Faks 620 3701 http://www.ene.ttu.ee/elektriajamid/ Autoriõigus: Valery Vodovozov, Dmitri Vinnikov, Raik Jansikene TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut, 2008 ISBN ............................ Kirjastaja: TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut 3 Sisukord Tähised............................................................................................................................5 Sümbolid .....................

Elektrivarustus
Elektroonika alused-õpik konspekt
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

Elektroonika
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Baas Logistika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun