Metalli erisoojuse määramine (0)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Laboratoorse töö protokoll

Laboratoorse töö protokoll Metalli erisoojuse määramine Õpilase nimi Õpetaja märkused Klass 10.b Töö tegemise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja allkiri tööle lubamise kohta Töö esitamise kuupäev 08.06.2011 Õpetaja hinnang töö sooritamise kohta Töövahendid: Metallist katsekeha, tehnilised kaalud koos vihtidega või elektroonsed kaalud, kalorimeeter, termomeeter,

Füüsika

10

doc

Erisoojuse Praktikum

TALLINNA INGLISE KOLLEDŽ Füüsika Erisoojuse praktikum Laboritöö protokoll Õpilane: Heti-Maria Vilu Klass: 9. A Õpetaja: Elli Valla Tallinn 2014 Erisoojuse praktikumi juhend Praktikum: Tundmatu keha erisoojuse määramine Katsevahendid Kalorimeeter, veekeetja, kaal, tundmatu erisoojusega kehad, tuntud erisoojusga kehad ja termomeeter. Katse käik Ettevalmistus • Vali tundmatu keha. • Kaalu tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeteri anum. • Vala kalorimeetrisse niipalju külma vett, et sinna oleks võimalik täielikult uputada tundmatu keha. • Kaalu kalorimeeter koos sinna valatud veega. • Täida katse protokoll. Katse läbiviimine • Mõõda kalorimeetri temperatuur koos sinna valatud veega.

Füüsika

12

pdf

FAASISIIRDED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m ,

Füüsika

57

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

rõhul 101335 Pa (760 mmHg) ja temperatuuril 00C. Lämmastiku erimaht on v = 0,8 m3/kg ja hapnikul v = 0,7 m3/kg Lämmastiku molaarmass µ = 28 kg/kmol, Vµ = µ v = 28 0,8 = 22,4 m3/kmol Hapniku molaarmass on µ = 32 kg/mol , Vµ = µ v = 32 · 07 = 22,4 m3/kmol . Seega on mistahes gaasi kilomooli maht normaaltingimustel 22,4 m3. 1.5. Mõned tuleohutuse ülesanded. Gaasi oleku parameetrite määramine on hädavajalik praktiliste nii tuleohutust kui ka üldse ohutust käsitlevate ülesannete lahendamisel. 1.Ülesanne: Väljendada rõhk SI süsteemi ühikutes kui on teada a) rõhk hapniku balloonis 160 at b) gaasitorbiku hermeetilisuse proovil 200 mmVS ja hõrendus 560 mmHg. Lahendus: a) 160at = 160 kGm/cm2 16 · 106Pa = 16 Mpa b) 200mmVS 2000Pa = 2kPa c) 560mmHg = 560 · 133 = 74480 Pa = 74,5 kPa . 2

Termodünaamika

21

doc

Soojustehnika küsimuste vastused

seadus)....................................................................................................................................................4 8.Mehaaniline töö e.(mahumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil...........5 9.Tehniline töö e.(rõhumuutuse töö), arvutamine (valem) ja kujutamine olekudiagrammil.................5 10.Siseenergia ja soojuse mõiste (kuidas leitakse siseenergia, muutuse määramine protsessis)...........5 11.Termodünaamika esimene seadus (sõnastus ja matemaatiline avaldis)........................................... 6 12.Entroopia mõiste ja TS-diagramm....................................................................................................6 13.Soojushulga määramine entroopia abil (Soojushulga kujutamine TS-diagrammil).........................7 14.Ringprotsessi mõiste (kujutamine olekudiagrammidel PV;TS)(Ringprotsessi termiline-kasutegur) ...................

Soojustehnika

16

docx

ANORGAANILINE KEEMIA I LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Robert Ginter - 142462MLGBII Praktikum I 1 TÖÖ 2: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE 1.1 KATSE 1: METALLI AATOMMASSI MÄÄRAMINE ERISOOJUSMAHTUVUSE KAUDU Töö eesmärk: Määrata metalli aatommass erisoojusmahtuvuse kaudu Töövahendid: kalorimeeter, keeduklaas, termomeeter, kaal, 30-50 g metallitükk Töö käik: Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas ja valati sellesse umbes 100 cm3 vett. Vett täis siseklaas kaaluti uuesti ning asetati tagasi kalorimeetrisse. Mõõdeti kalorimeetris oleva vee temperatuur.

Anorgaaniline keemia

6

docx

Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu

ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum I Töö 2: Metalli aatommassi määramine Katse 1: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmärk: Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud töövahendid: kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter Kasutatud reaktiivid: metallitükk, vesi Töö käik: a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30-50 g raskune metallitükk, seoti see niidi otsa ja riputati 10-15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm 3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur.

Anorgaaniline keemia

9

doc

Anorganiline keemia I praktikumi protokoll 1

Anorganiline keemia I: laboratoorse töö protokoll Gulnara Filippova (KAPB 160801) Laboratoorse töö teostamise kuupäev 13.02.2017 Praktikum 1 Töö nr 2: Metalli aatommaasi määramine Katse 1: metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Töö eesmark Metalli aatommassi määramine erisoojusmahtuvuse kaudu Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Kalorimeeter, kaal, niit, termomeeter, metallitükk (30-50 g raskune), vesi Töö käik a) Kaaluti 0,01 g täpsusega 30- 50 g raskune metallitükk, siduti see niidi otsa ja riputati 10 kuni 15 minutiks keevasse vette. b) Kaaluti kalorimeetri sisemine klaas, valati sellesse umbes 100 cm3 vett, kaaluti uuesti ja asetati klaas veega tagasi kalorimeetrisse. c) Mõõdeti kalorimeetri siseklaasis oleva vee temperatuur.

Anorgaaniline keemia

Meedia

Kommentaarid (0)