Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kemosorptsioon (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Tallinna Tehnikaülikool
Keemiatehnika Instituut
Laboratoorne töö õppeaines
Keemiatehnika
KEMOSORPTSIOON
Üliõpilased:
Õppejõud:
Tallinn 2014
Töö ülesanne
Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti reageerimist lahustunud hapnikuga järgneb tekkinud naatriumsulfaadi lahuse edasine küllastumine hapnikuga (füüsikaline absorptsioon ).
Katseseadme skeem
1 – segamisanum (D=210 mm), 2 – segisti, 3 – võll, 4 – peegeldi, 5 – mootoriblokk koos regulaatori ja mõõteriistadega, 6 – mõõteriist võimsuse, energia jt elektriliste suuruste mõõtmiseks, 7, 8 – andur ja mõõteriist vastavalt töö eesmärgile, 9 – ventiil , 10 – rotameeter .
Katses kasutatavad reaktiivid
  • Naatriumsulfiti vesilahus : 10-12 l Na2SO3 lahust kontsentratsiooniga 20-25 g/l.
  • Naatriumtiosulfaadi lahus: Na2S2O3 - 0,1 N.
  • Joodi lahus: J2 + KJ, 0,1 N.
  • Tärklise 0,5 %-line lahus.
  • CuSO4 1 M lahus.
    Töö käik
  • Valmistasime naatriumsulfiti vesilahust
  • Määrasime jodomeetriliselt Na2SO3 kontsentratsiooni lahuses. Selleks 250 ml mahuga koonilisse kolbi pipeteerisime 25 ml 0,1 N J2 + KJ lahust ja lisasime joodilahusesse, vältides analüüsitava lahuse kokkupuudet õhuga, 10 ml proovi reaktorist. Proovi tiitrisime tärklise lahuse juuresolekul (tärklis lisasime lahusele kui selle värvus muutus helekollaseks) 0,1 N naatriumtiosulfaadi lahusega sinise värvuse tekkeni
  • Naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses arvutasime [1]. ja [2]. valemite järgi
  • Käivitasime segisti ja reguleerides segaja pöörlemissagedus
  • Käivitasime õhupuhur reguleerides õhu kulu
  • Lisasime katalüsaatori lahus ja käivitasime stopper
  • Iga 5 min järel võtsime proove ning määrasime neis eespool kirjeldatud viisil Na2SO3 sisaldust. Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus (joonis 1)
  • O2 kontsentratsiooni määramiseks lahuses kasutasime hapnikuelektroodi, registreerides väärtusi iga 5 sekundi järel. Lahustunud hapniku kontsentratsiooni muutus esitasime graafiliselt sõltuvusena (joonis 2)
    Katseandmed
    Lahuse maht reaktoris VL = 10 l
    Segisti pöörlemissagedus n = 300 p/min
    Õhu mahtkulu vG = 13,2 l/min
    Lahuse temperatuur Tl = 21°C
    Õhu temperatuur Tõ = 24,5°C
    Tabel 1. Jodomeetriline Na2SO3 kontsentratsiooni määramine

    V(Na2S2O3), ml
    t, min
    N(Na2SO3), g-ekv/l
    c(Na2SO3), mol/l
    0
    9,7
    0
    0,028
    0,056
    1
    9,9
    5
    0,026
    0,052
    2
    11,5
    10
    0,01
    0,02
    3
    12,2
    15
    0,003
    0,006
    Tabel 2. O2 kontsentratsiooni määramine
    O2
     
     
    mg/l
    t,s
    t,min
    0
    0
    0
    1
    10
    0,166666667
    2
    20
    0,333333333
    3
    27
    0,45
    4
    35
    0,583333333
    5
    46
    0,766666667
    6
    70
    1,166666667
    6,9
    140
    2,333333333
    6,9
    440
    7,333333333
    O2 kontsentratsiooni muutus ajas
    c(alg)=0 mg/l,c(lõpp)=6,8mg/l
    siit c(kesk)=3,4mg/l
    Na2SO3 kontsentratsiooni muutus ajas
    Siit reaktsiooni aeg on t=16,6min
    Arvutused
    Esiteks arvutame naatriumsulfiti kontsentratsioon lahuses:
    [1]
    g-ekv/l
    [2]
    mol/l
    Samamoodi on arvutatud teised väärtused, mis on kantud tabelisse 1.
    I. Kemosorptsiooni arvutus
    1) Arvutame neeldunud hapniku kontsentratsioon: [3], kus =
    molO2/l => [4]
    Siis
    molO2/min
    ja
    molO2/l
    2) Arvutame kemosorptsiooni mahuline massiläbikandetegur:
    [5] , kus [6] , kus [7]
    ja [8] .
    Esiteks aga leiame faasidevaheline tasakaalukonstant [9] , kus KG = 0,08; K+ = 0,16; K- = 0,20; mO2 väärtus võtame tabelist 1 interpoleerimise teel saame (Lisa) 21°C juures => (21-22)/(20-21)*(30,67-29,83)+29,83=30,67 ja c = 0,014 mol/l – alg soola kontsentratsioon lahuses.
    Siis
    molO2/l,
    hapniku tasakaalne kontsentratsioon lahuses õhu aparaati sisenemisel on
    molO2/l
    ja aparaadist väljumisel on
    molO2/l
    molO2/l
    min-1
    II. Absorptsiooni arvutus
    1) Kasutades joonist 2 määrame naatriumsulfaadi lahuses 1 minuti jooksul absorbeerunud O2 kulu:
    [10] , kus Δτ - joonisel 2 sirglõigule vastav ajavahemik, 1,06 min
    Siis
    molO2/min
    2) Arvutame keskmine liikumapanev jõud vaadeldavale ajavahemikule:
    Liikumapanevad jõud õhu absorberisse sisenemisel on [11]
    ja absorberist väljumisel on [12] , kus = 3,4 mg/l = 0,00010625 mol/l - hapniku keskmine kontsentratsioon lahuses vaadeldaval ajavahemikul
    Δcsisse = 0,000275 – 0,00010625 = 0,0001687 mol/l
    Δcvälja = 0,0002659 – 0,00010625 = 0,0001596 mol/l
    mol/l
    min-1
    III. Kiirendusteguri χ arvutus
    Lisa
    Tabel 1. Hapniku tasakaaluline sisaldus destilleeritud vees
    t, ˚C
    10 12 14 16 18 20 22 24 25
    mO2
    25,27 26,18 27,03 27,95 28,95 29,83 30,67 31,46 31,85
    Järeldus
    Selle töö eesmärgiks oli absorptsiooni kiirenemise teguri määramine, mis me leidsime , aga selle väärtus erineb literatuursetest andmetest (tegelikult χ = 1). Erinevust võib põhjustada ebatäpne näidu registreerumine .
    Tiitrimistulemuste põhjal esitasime graafiliselt sõltuvus
    ja lahustunud hapniku kontsentratsiooni muutus esitasime graafiliselt sõltuvusena .
  • Vasakule Paremale
    Kemosorptsioon #1 Kemosorptsioon #2 Kemosorptsioon #3 Kemosorptsioon #4 Kemosorptsioon #5 Kemosorptsioon #6 Kemosorptsioon #7
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-06-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor retrix Õppematerjali autor
    Laboratoorne töö õppeaines
    Keemiatehnika

    Sarnased õppematerjalid

    KEMOSORPTSIOON
    7
    doc

    KEMOSORPTSIOON

    TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Keemiatehnika Instituut Laboratoorne töö õppeaines Keemiatehnika KEMOSORPTSIOON Rühm: Üliõpilased: Õppejõud: Natalja Savest Enn Tali Tallinn 2010 Töö ülesanne Töö eesmärk on absorptsiooni kiirenemise teguri määramine hapniku absorptsioonil õhust naatriumsulfiti lahusesse katalüsaatori juuresolekul (kemosorptsioon). Pärast kogu sulfiti

    Keemiatehnika
    Kemosorptsiooni arvutused
    6
    xlsx

    Kemosorptsiooni arvutused

    Algandmed O2 lahuse maht 10 l mg/l p 300 ob/min 0 õhu kulu 13,2202 l/min 1 titranti alg maht 9,7 ml 2 titranti lõpp maht 12,2 ml 3 katse aeg 16,6 min 4 lahuse t 21 C 5 õhu t 24,5 C 6 n(J)

    Keemiatehnika
    Labori töövõtted-Kordamisküsimused
    23
    pdf

    Labori töövõtted-Kordamisküsimus ed

    Labori töövõtted vastused 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine 1. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO​2​ saamiseks Kippi aparaadis. Kippi aparaat koosneb kolmeosalisest klaasnõust. CO​2 saamiseks pannakse keskmisse nõusse (2) paekivitükikesi. Soolhape valatakse ülemisse nõusse (1), millest see voolab läbi toru alumisse nõusse (3) ja edasi läbi kitsenduse (4), mis takistab lubjakivi tükkide sattumist alumisse nõusse, keskmisse nõusse (2). Puutudes kokku lubjakiviga algab CO​2 eraldumine vastavalt reaktsioonile. Tekkiv CO​2 väljub kraani (5) kaudu. Kui kraan sulgeda, siis CO​2 rõhk keskmises nõus tõuseb ja hape surutakse tagasi alumisse ning toru kaudu ka osaliselt ülemisse nõusse. Kui hape on keskmisest nõust välja tõrjutud, reaktsioon lakkab. Puhta CO​2 saamiseks tuleks see juhtida veel läbi absorberi(te) (6), mille ülesandeks on si

    keemiast laialdaselt
    Praktikumi KT vastused
    11
    doc

    Praktikumi KT vastused

    Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

    Keemia alused ii
    Keemia Praktikumi KT vastused
    11
    doc

    Keemia Praktikumi KT vastused

    Kordamisküsimused Mõisted 1. Mool ­ aine hulk, mis sisaldab 6,02 10 23 ühe ja sama aine ühesugust osakest. 2. Molaarmass ­ on ühe mooli aine mass grammides, dimensiooniks on g/mol. 3. Avogardo seadus ­ Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. 4. Daltoni seadus ­ Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. 5. Gaasi suhteline tihedus ­ on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel. Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. 6. Gaasi absoluutne tihedus ­ ühe kuupdetsimeetsi gaasi mass normaaltingimustel. 7. Ideaalgaaside seadused ­ Boyle´i seadus ­ Konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhu

    Keemia alused
    Keemia praktikum KT
    12
    docx

    Keemia praktikum KT

    Mõisted Mool – ainehulk, mis sisaldab 6,02 x 1023 ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm) Molaarmass – ühe mooli aine molekulide mass grammides Avogadro seadus – kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule. Daltoni seadus – keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Gaasi suhteline ja absoluutne tihedus Suhteline tihedus - ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V,P,T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. Ideaalgaaside seadused Boyle’i – Mariotte’i seadus – konstantsel temperatuuril on kindla kogus egaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P). PV=const Gay – Lussac’i seadus – konstantsel rhul on kindla koguse gaasi maht võrdelises sõltuvuses tempera

    Anorgaaniline keemia
    Orgaaniline keemia
    32
    doc

    Orgaaniline keemia

    TARTU ÜLIKOOL Füüsikalise Keemia Instituut Erika Jüriado, Lembi Tamm ÜLDKEEMIA PÕHIMÕISTEID JA NÄITÜLESANDEID Tartu 2003 SISUKORD I. Keemiline kineetika ja keemiline tasakaal. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . II. Lahused. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Tasakaalud elektrolüütide lahustes. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . IV Soolade hüdrolüüs. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . V. Redoksreaktsioonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . VI. Metallide aktiivsus ja korrosioon. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2 I. KEEMILINE KI

    Keemia
    Biokeemia praktikumi juhend
    97
    pdf

    Biokeemia praktikumi juhend

    Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................

    Biokeemia




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    urgo profiilipilt
    urgo: Väga hea materjal ja õige protokoll
    20:34 10-03-2015



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun