Soola integraalne lahustumissoojus (0)

Sarnased õppematerjalid

6

doc

Soola integraalse lahustumissoojuse määramine

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 1 Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 27.02.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse soola kas soojendatakse või jahutatakse 0,5 -1 integraalne lahustumissoojus vees. kraadi võrra vastavalt vajadusele. Kasutatava adiabaatilise kalorimeetri Keeduklaas asetatakse metallanuma põhjas soojusmahtuvus kas arvutatakse või asuvale korgitükile. Kalorimeeter suletakse täpsema töö korral määratakse kindla kaanega. Läbi kaane pannakse ampull,

Füüsikaline ja kolloidkeemia

5

pdf

Soola integraalse lahustumise määramine (töö 1f)

TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 1f Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 13.02.2012 SKEEM Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Tööülesanne: Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees. Kasutatava

Füüsikaline ja kolloidkeemia

4

docx

SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUMISSOOJUSE MÄÄRAMINE

Materjaliteaduse instituut TTÜ Füüsikalise keemia õppetool SOOLA INTEGRAALSE LAHUSTUMISSOOJUSE Töö nr: 1 MÄÄRAMINE Liis Hendrikson KATB 41 Teostatud: Kontrollitud: Arvestatud: 28.03.2012 Joonis . Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter  Töö ülesanne Töös määratakse soola integraalne lahustumissoojus vees

Füüsika

11

docx

Protokoll 1F- Soola integraalse lahustumissoojuse määramine

Materjaliteaduse instituut TTÜ füüsikalise keemia õppetool Töö nr 1F Töö pealkiri: Soola integraalse lahustumissoojuse määramine Üliõpilase nimi: Õpperühm Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 21.03.2012 Lahustumissoojuse määramiseks kasutatav adiabaatiline kalorimeeter Töövahendid: Aparaatuur lahustumissoojuse määramiseks (joon. 1) koosneb järgmistest osadest: plastmass-

Füüsikaline ja kolloidkeemia

35

xlsx

Laboriandmete arvutused exelis

Aeg Raadius Fraktsiooni suht. sis. t r Q Fraktsiooni suhteline sisaldus Q, % 280 1,18643019941 38,8235294118 Q=f(r) 600 158E-005 8,10486122707 52,9411764706 900 873E-006 6,61759148080 85,8823529412100 1200 348E-006 0,000005731 88,2352941176 1800 4,67934381119 90,5882352941 80 3000 846E-006 3,62460413039 100 60 460 008E-006 9,25640381222 61,1764705882 530 907E-006 8,62349415961 65,8823529412 40 0,00000362 0,00000462 0,00000562 0,00000662 0,00000762 0,000 600 916E-006

Füüsikalise keemia praktikum

21

doc

Anorgaaniline keemia

Katse tulemustest arvutada kritallvee koefitsent (n) vask(II)sulfaat kristallhüdraadis, s.o vee moolide hulk ühe mooli CuSO4 kohta. Arvutused: n=m/M M(H2O)= 0,35 g M(CuSO4)=159,5 g/mol n= 0,35/18= 0,019 mol m(CuSO4)= 0,78g Kristallvee koefitsent: n=0,78/159,5=0,00626 mol n= vee moolide arv/ soola moolide arv M(H2O)=18 g/mol n=0,019/0,00626= 3,1 Järeldus: Kristallvee koefitsent tuli 3,1 mooli ühe mooli CuSO 4 kohta, mis tähendab, et katse on sooritatud nadilt. Tulemused võivad olla nii palju erinevad kõik, kuna jällegi võis kaalumisel viga tulla, mingi osa võis katse käigus kaduma minna jne. Katset oleks pidanud sooritama mitu korda, siis oleks ehk parem tulemus tulnud. Katse 6 Töö eesmärk: Üleküllastatud lahuse saamine

Anorgaaniline keemia

57

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA SISSEJUHATUS Termodünaamika on teadus energiate vastastikustest seostest ja muundumistest, kus üheks komponendiks on soojus. Tehniline termodünaamika on eelmainitu alaliigiks, mis uurib soojuse ja mehaanilise töö vastastikuseid seoseid. Tehniline termodünaamika annab alused soojustehniliste seadmete ja aparaatide (näiteks katelseadmete, gaasiturbiinide, sisepõlemismootorite, kompressorite, reaktiivmootorite, soojusvahetusseadmete, kuivatite jne.) arvutamiseks ja projekteerimiseks. Tehniline termodünaamika nagu termodünaamika üldse tugineb kahele põhiseadusele. Termodünaamika esimene seadus on energia jäävuse seadus, rakendatuna soojuslikele protsessidele, teine seadus aga määrab kindlaks vahekorra olemasoleva soojuse ja temast saadava mehaanilise töö vahel, st määrab kindlaks soojuse mehaaniliseks tööks muundamise tingimused. Termodünaamika kui teadus hakkas hoogsalt arenem

Termodünaamika

90

docx

Keemia alused konspekt

Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkidest. Prootoni laeng on positiiv

Orgaaniline keemia ii

Meedia

Kommentaarid (0)