Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete
Schumann suri Endenichis 29. juulil 1856. a. LOOMING Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides otsime me asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika
Muusika Goethe "Faustile" (1844-1853) jt. Schumanni looming on auga vastu pidanud aja katsumustele, selle paremik kuulub peamiselt kahte valdkonda - klaverimuusika ja laulud. Schumanni loomingu tüüpilised jooned võiksime kokku võtta järgmistes punktides: a) Suur uudsus. Schumann leidis omapärase muusikalise väljenduse. b) Hingesugulus Schuberti viimaste eluaastate loominguga, kus inimtunded ja psühholoogia on helilooja tähelepanu keskpunktis. Schumann ise ütles: "Mida kitsapiirilisem on maailm väljaspool mind, seda suuremaks saab ta minu ettekujutuses ja fantaasias: kunsti illusioonides me otsime asendust tegelikkuse illusioonidele". Selline endassesüvenemine paneb aluse psühholoogilisele momendile Schumanni loomingus. Sellest tulenebki Schumanni loomingu keskne teema: inimene ja tema sisemaailm. c) Fantastika. See kõiki romantikuid haarav motiiv on tugevalt esitatud ka Schumanni loomingus. Schumanni fantastika on eelkõige tema isiklike nägemuste ja tunnete fantastika
Iseloomustab probleemirohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. Ainestiku järgi jaotatakse romaane seiklus-, sõja-, armastus-, õudus-, ulme-, kriminaal-, noorsoo-, ajaloolisteks, psühholoogilisteks, biograafilisteks jm romaanideks. Jutustus üks proosazanre. Teda iseloomustab rahulik kulg ja vaba vorm. Harilikult on jutustuses üks süzeeliin. Sündmustik on haardeliselt novellist ulatuslikum ja romaanist kitsapiirilisem. 12 Eepos pikk värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod. Üleva sõnastusega. Novell proosa lühivorm, keskendub kõige olulisema kujutamisele. Räägitakse ühest sündmusest, olukorrast ja tegelasi on vähe. Tegevuse kulg on pingeline ja lõpp sageli ootamatu.
annaabi.ee 
