Juhan Viiding (0)

Juhan Viiding sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. Pärast keskhariduse omandamist Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis jätkas (1968–1972) õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal (lavakunstikateedris). Seejärel asus ta tööle Draamateatrisse.
Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.
Juhan Viiding lõpetas oma elu enesetapuga.
[ redigeeri ] Looming
Tema luule on avaldanud mõju paljudele üle mitme aastakümne. Oma esimesed luuletused avaldas ta Jüri Üdi nime all, mis ei olnud mitte ainult varjunimi kirjandusmaailmas, vaid ka luuletaja alter ego. Tema luule oli mitmekülgne ja tihti muutuv. Ta võis keskenduda nii ühiskonna probleemidele kui ka kergelt mängelda või õrritada. Ta oli üks nendest poeetidest, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust.
Ühiskogu "Närvitrükk" (koos Johnny B. Isotamme, Joel Sanga ja Toomas Liiviga) ilmus Loomingu Raamatukogus 1971. aastal. Aastal 1978 ilmunud kogu "Ma olin Jüri Üdi" oli viimane, mille ta avaldas Jüri Üdi pseudonüümi all ning sisaldab lõpuosana ka "Juhan Viidingu luulet". Aastal 1980 ilmus "Elulootus" juba Juhan Viidingu nime all. Samas oli seal säilmeid Jüri Üdi kirjandusstiilist, mida paljud lugejad tähele panid.
Juhan Viiding oli ka edukas näitleja Eesti Draamateatris. Ta mängis mitmes tähtsas rollis, nagu näiteks Hamlet ja Peer Gynt . Tema oskus luulet hingeliselt väljendada tegi temast legendi laval.
Juhan Viiding on kirjutanud näidendeid ("Olevused"), filmistsenaariume (" Nipernaadi ") ning esinenud lauljana (ansamblis "Amor-Trio" jm).
Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse " Katarsis tardumuskrampides" ( koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse põhjal. Tegu on ilmselt ühe omapärasema tõlgendusega Juhan Viidingu luulest.
Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik "Kogutud Luuletused". Aastal 2004 ilmus 5 CD kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega.
Esimene.
Tean, et läbi irvituse,
läbi teineteisepiina
kaotame me ligimese.
Sinagi.
Iseennast ma ei talu
talutavana.
Olen kuulmas: leia rahu
endas. Elavana.
Ei ma ela seda kaasa,
millest tõukun siiski.
Ainult nähtu võtan kaasa.
Ta mu ära viiski.
See ei ole äraminek.
Algav tulemine?
Valgus paistis .
Ja ma kuulsin:
Ela, inimene.