10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2017-11-30
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
saskiav
Õppematerjali autor
Lõuna-Ameerikast, Lõuna-Aafrikast, Indiast, Austraaliast. Joonis 9. Hiline karbon Lisaks rikkalikele pruun-ja kivisöelademetele (Saksamaal, USA-s, Suurbritannias), on karboni kihtides rohkesti raua- ja vasemaake (Kasahstanis, Uuralis, Kesk-Euroopas), kromiiti ja plaatinat (Kesk-ja Põhja-Uuralis), naftat ja maagaasi (Volgamaal) (I. Arold, 1987). Joonis 10. Karboni loodus 2.6 Perm Perm on oma nime saanud vastavanimelise soome-ugri hõimu järgi, kes elas Uuralide esisel alal. Seal on vastavad kivimid ulatuslikult levinud (I.Arold, 1987). Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul
Need on: Perm Karbon (kivisöeajastu) Devon Silur Ordoviitsium Kambrium AjastuPerm Soomeugri hõimu nimest Eriti kuiv ja külm ajastu. Suurim ookeani taandumine. Jäätumiste vahel kuivad kuumad perioodid. Vanaaegkond lõpeb suure liikide hävimisega Permi Triiase ekstinktsiooniga. Niiskuslembeste eostaimede asemele paljasseemnelised okas ja hõlmikpuud, maismaa loomastikus kahepaiksete asemele roomajad. Ohtralt metallide maardlaid ja suuri soolalademeid säilinud laguunidesse Perm Perm, Vanaaegkonna viimane ajastu, algas 299 miljonit aastat tagasi, kestis umbes 48 miljonit aastat. Gondvana ühines teiste mandritega ja tekkis Pangaea hiidmanner. Lõppes Hertsüünia kurrutus. Mitmel pool vulkanism. Kuivas kliimas kujunes rohkesti kivi ja kaalisoolamaardlaid. Perm kuulub Paleosoikumi aegkonda. Permile eelneb Karbon ning järgneb Triias. Perm jagatakse kolmeks ajastikuks. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo
Kriit 145,5 Mesosoikum Keskaegkond Juura 199,6 Fanerosoikum Triias 251 Perm 299 Karbon 359,2 Paleosoikum Devon 416 Vanaaegkond Silur 443,7 Ordoviitsium 488,3 Kambrium 542
Elu areng Maal Mart Maa Maa on umbes 4,55 miljardit aastat vana(4.5672 ± 0.0006) Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi Intensiivne meteoriitide pommitus Maa esialgne atmosfäär moodustus vulkaanilistest gaasidest Elu tekkis tõenäoliselt ajavahemikus 4-3,5 miljardit aastat Arhaikum ürgeoon 4,6 - 2,1 miljardit aastat. Selged elu märke on leitud Austraaliast 2,7 miljardi aasta vanustest kiltadest ,mis tõestavad nii eukariootide kui ka tsüanobakterite olemasolu juba sel ajal. Sinikatele ehk tsüanobakteritele iseloomulike süsivesinike arvukus viitab, et need organismid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. Proterosoikum ehk Agueoon 2500 miljonit - 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoik
Peaaegu 20 maismaa - terapsiidide perekonda ei pidanud Triiaseni vastu. Terapsiidide väljasuremine ei toimunud ühe järsu sündmusena, tegelikult leidsid aset mitmed väljasuremislained, kus kõige suuremaid kaotusi kandsid suuremad loomad, ning uued eluvormid arenesid väiksemakasvulistest ellujääjatest. On arvatud, et väljasuremine toimus klimaatiliste muutuste tagajärjena, mis muutsid taimekooslusi trapsiidide söögiahela alustes. Kuigi me teame, et Perm oli tõesti taimestikuliste muutuste aeg, ei ole detailid siiani selged. Mereelustiku hulgast kadusid täielikult fusuliniidid, mis olid väga edukad Kesk-Permi meredes, välja surid samuti rugoosid, tabulaadid ja trilobiidid, kuigi nende gruppide allakäik algas kaua enne väljasuremiskriisi algust. Ammoniididest suutsid Triiaseni vastu pidada ainult mõned perekonnad. Brahhiopoodid, sammalloomad ja
perekondadest). 5) Karbon e. kivisöeajastu (354- 292 miljonit aastat tagasi) Karbonis hakkasid ürgmandrid Eurameerika ja Gondwana teineteisele lähenema, kokkupõrke tulemusel moodustusid nende servaaladel mäestikud. Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivisöelademete tekkimist. Taimestikus oli juba kujunenud vöötmelisus - eristus troopiline ja parasvöötme taimestik. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. 6) Perm (292- 250 miljonit aastat tagasi) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82% perekondadest ja 50% sugukondadest). Proterosoikum ehk Agueoon (2500-542 miljonit aastat tagasi) Külm kliima, meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik
eelnes Permile. Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. Kogu karboni ajastu polnud ühtlaselt soe. Karbon Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu; algas 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes 250 miljonit aastat tagasi; järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumi ehk Keskaegkonna Triiase ajastule. Taimestikus oli rohkesti kidasid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad. Permi ajastul kujunes rohkesti metallimaardlaid. Perm Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
190 mere pealetung valitsemine hiidroomajate ,,õitseaeg" Triias Ühtse mandri Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad, 225 lõhenemise algus, levimine (näit. loomhambulised soe kliima hõlmikpuu) roomajad Vanaaegkond Perm Ühtne manner Esimesed Roomajate e. 280 (Pangaea), mäestike paljasseemnetaimed levimine, paljude paleosoikum teke, kahepaiksete mandrijäätumised väljasuremine lõunapoolkeral, kuiv kliima
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid